Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

1-22-1360 Karistuse kandmise algus oli 31.07.2023. a ja lõpp on 12.09.2028. a.

O TE

L

Jan Buki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuid reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuse jooksul on ta 24.10.2023. a – 24.10.2024. a töötanud Tartu Vangla xxx ning alates 07.02.2025. a Tallinna Vangla majandustöödel xxx – 19.06.2024. a omandas põhihariduse tänukirjaga. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on läbimata, sest programmi individuaalvestuste käigus psühholoogiga selgus, et isik alkoholi tarvitamises probleemi ei näe. Isikul puudub motivatsioon osaleda programmi asendavates vestlustes. Sotsiaalprogramm „Uus suund“ on läbitud ajavahemikus 06.01.2026. a – 28.04.2026. a. 12.08.2026. a toimus veebi vahendusel vabanemiseelne nõustamine. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

O

Jan Bukk taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Toimepandud kuritegu ei oska selgitada. Vangistuses töötab xxx ning läbis sotsiaalprogrammi. Vabaduses kindel elukoht puudub ning ei oska hetkel öelda, kuhu ta elama asuks. Vabaduses plaanib töötada.

E

Abiprokurör Anastasia Senetskaja edastas kirjalikult arvamuse 29.10.2026. a, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Jan Buki tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

M

IS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et Jan Bukk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ega ole põhjendatud.

ST

U

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Jan Bukil avanes võimalus ennetähtaegseks vabastamiseks 13.09.2026. Seega on täidetud formaalne eeldus tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul kontrollida ka sisulisi eelduseid.

JÕ

U

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusregistri ja Tallinna Vangla iseloomustuse andmetel on Jan Bukk kriminaalkorras karistatud kahel korral ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolev süütegu koosneb mitmest kuriteoepisoodist ning varasem kuritegu on joobes juhtimine. Võrreldes varasema kuriteoga on ohtlikkus tõusnud. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine, impulsiivsus, seksuaalne motiiv, puudulik probleemide lahendamise oskus, puudulik empaatia ohvri suhtes. Varasema kuriteo pani ta toime ette planeerimata, kuid viimase süüteo puhul on

1-22-1360 kohtuotsuses kajastatud, et tegemist on pika ajavahemiku jooksul korduvalt toime pandud planeeritud kuritegudega.

M

IS

E

O

O TE

L

Kohus leiab, et Jan Buki puhul on risk ja ohtlikkus uute kuritegude toimepanemiseks olemas ka seoses tema alkoholi tarvitamisega. Kuigi Jan Bukk on ise selgitanud, et tarvitab alkoholi väga harva ning ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on läbimata tulenevalt sellest, et individuaalvestuste käigus psühholoogiga selgus, et isik alkoholi tarvitamises probleemi ei näe, esineb tema käitumises hulgaliselt viiteid alkoholi liigtarvitamisele. Nimelt on teda juba 2008. a karistatud joobes juhtimise eest. Viimase kohtuotsuse kohaselt kinnitab Jan Buki alkoholi tarvitamise lembus ka tema suhtes 17.11.2021. a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja väljavõte haigusloost, millest nähtub, et isik oli märgitud kuupäeval alkoholijoobes. Asjaolu, et ta oli juba 15.11.2021. a alkoholijoobes toetab ka Jan Buki endise tööandja sellekohane iseloomustus ning tema poolt alkoholi tarvitamise fakti kinnitas ka tunnistaja. Kuigi puuduvad tõendid, et isik on käitunud füüsiliselt vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega, on kohtuotsuse kohaselt ta vaimselt ähvardanud last, kui räägib temaga tehtud seksuaalsuunitlusega tegudest. Tema käitumises on seega esinenud nii vaimset kui ka seksuaalvägivalda. Kohtuotsuses on kajastatud seda, kuidas kodus vanemad joovad ja karjuvad, kasuisa Jan Bukk tarbib kodus alkoholi ja seksuaalselt väärkohtleb kasutütart. Seal on ka kajastatud, kuidas ta alkoholi tarvitades kasutütrele peale ronib. Eeltoodu viitab sellele, et ta ei ole piisavalt teadvustanud alkoholitarvitamisega seotud riske ega vajadust oma käitumist muuta. Läbimata on ka nende riskide vähendamisele suunatud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ning vangla iseloomustuse kohaselt puudub tal motivatsioon osaleda programmi asendavates vestlustes. Nende asjaolude koosmõjus ei ole piisavat alust järeldada, et alkoholitarvitamisega seotud riskid on praeguseks maandatud.

JÕ

U

ST

U

Kohus peab ennetähtaegse vabastamise seisukohalt probleemseks, et Jan Bukil puudub kindel elukoht. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on tal ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda elama xxx rehabilitatsioonikeskusesse aadressil xxx, Tallinn. Samas ei ole rehabilitatsioonikeskus nõus vastu võtma elektroonilise järelevalve all viibivaid isikuid. Jan Bukil puudub ka kehtiv elukoha registreering rahvastikuregistris. Kohtuistungil selgitas isik, et kuigi ta on esitanud uue avalduse nimetatud rehabilitatsioonikeskusesse elama asumiseks, ei ole ta vastuvõtmise võimalust täpsustanud. Seetõttu ei ole selge, kas keskus on praegu valmis teda vastu võtma olukorras, kus arutamisel on tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ilma elektroonilise järelevalveta. Jan Bukk ei osanud kohtuistungil öelda, kuhu ta vabanemise korral elama asuks. Tema sõnul on ta elukoha leidmiseks võtnud ühendust ka kohaliku omavalitsusega, kuid talle on vastatud, et esmalt tuleb tal vangistus ära kanda ning alles seejärel saab tegeleda talle elukoha leidmisega. Seega ei ole kinnitatud Jan Buki vastuvõtmine rehabilitatsioonikeskusesse ilma elektroonilise järelevalveta vabanemise korral ning selgunud ei ole ka muud kindlat vabanemisjärgset elukohta. Puutuvalt toimepandud seksuaalkuriteosse, on Jan Bukk oma tegevust pika aja jooksul korduvalt jätkanud, kuid ei teadvusta selle kahjulikku mõju endale ja teistele, eelkõige kannatanule, ega väljenda selle suhtes hoolivust. Kuigi kohtuistungil ta süüd tunnistas, ei ole ta varasemalt seda iseloomustuse kohaselt teinud ning leiab, et ei ole talle süüks pandud kuritegusid toime pannud, mööndes üksnes mõne episoodi üksikuid asjaolusid, näiteks seda,

1-22-1360

O TE

L

et viibis kodus koos kasutütrega ja oli alkoholijoobes. Tema käitumine on olnud valdavalt planeeritud ja ettekavatsetud. Kehv probleemide lahendamise oskus väljendub asjaolus, et ta on oma alaealist kasutütart seksuaalselt ära kasutanud pika aja jooksul. Ta ei väärtustanud ühiskonnas kehtivaid norme, ei osanud tagasi hoida oma seksuaalset himu ning kasutas ära oma mõjuvõimu täiskasvanud pereliikmena. Isik õigustab oma käitumist ja väidab, et ei ole teinud midagi keelatut. Samuti proovis ta hirmutades mõjutada kannatanut ütlustest loobuma, mis viitab puudulikule arusaamale kuriteo olemusest ja selle raskusest. Kuna ta ei mõista oma käitumise kahjulikku mõju endale ja kannatanule, saab tema motivatsiooni probleemkäitumise muutmiseks hinnata pigem puuduvaks. Ka kinnipeetava poolt kolmepoolsel kohtumisel räägitu viitab sellele, et ta ei mõista oma probleeme ja puudub arusaamine, mida on vaja teha uute süütegude toimepanemise vältimiseks.

O

Uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse oht seisneb Jan Buki puhul sugulise iseloomuga teos lapseealisega ning vägistamises noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Tagajärjed võivad olla nii vaimse kui füüsilise tervise vigastused. Samuti seisneb oht joobes juhtimises, millega paneb ohtu ühiskonna turvalisuse. Oht on kõige suurem, kui isik ei suuda tulla toime tekkinud seksuaalse himuga, seades enese soovid esikohale ning siis, kui on puudujäägid suhetes, kajastub seksuaalne motiiv, puudulik probleemide lahendamise oskus ning kui isikul puudub empaatia tema käitumise tagajärgede osas ohvritele.

ST

U

M

IS

E

Kohus leiab, et Jan Buki puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Nimelt on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, mille läbiviija arvates paranes programmi jooksul isiku arusaamine oma kuriteo tagajärjest. Samuti on positiivne põhihariduse omandamine ning vangistuse jooksul järjepidev töötamine. Isikul on K-raha andmetel vabanemisfondis 1485,70 eurot ning rahalised nõuded tema suhtes puuduvad. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused ja tema käitumine on vangistuse jooksul olnud rahuldav. Samas ei anna nimetatud positiivsed asjaolud iseenesest piisavat alust prognoosida tema õiguskuulekat käitumist vabaduses ega põhjenda seetõttu tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka enne vangistust oli isikul olemas töökoht, kuid ta pani sellest hoolimata kuritegusid toime.

JÕ

U

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Vaatamata sellele, et on olemas Jan Bukki positiivselt iseloomustavad asjaolud, on süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavate asjaolude kogum suurem. Kohus leiab, et tuvastatud positiivsed asjaolud ei ole kogumis piisavad, et põhjendada Jan Buki tingimisi ennetähtaegset vabastamist praegusel ajal. Kohtu hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk praeguseks piisavalt maandatud. Seega leiab kohus, et Jan Buki ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta Jan Bukk tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, sest tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Süüdimõistetu peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383 ja § 384.

1-22-1360

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

L

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.