Kriminaalasi Robert Gridini süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 06.07.2026. a otsus
Süüdistatav
Robert Gridin, isikukood 39008270223; 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Tartu Maakohtu 21.08.2025. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat, mis pöörati Tartu Maakohtu 10.04.2026 määrusega täitmisele
IS
E
O
O TE
L
Kohus
tõkend: oli vahistatud 30.12.2025 – 27.04.2026, seejärel kannab karistust alates 28.04.2026
U
kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski (määratud korras)
apellatsioonimenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik
Jätta Tartu Maakohtu 06.07.2026. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 223,20 eurot (sh käibemaks).
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Robert Gridinilt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 223,20 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
O TE
L
1.Robert Gridinit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta tungis 30.12.2025 kell 22.30 Võru maakonnas Võru linnas Räpina mnt 22 Nöörimaa Tugikodu magamistoas kallale samas majas elavale ja sel hetkel maganud M.M. le. R. Gridin lõi M.M. t mitmel korral rusikate ja jalgadega näkku ja kehasse ning tabas teda vähemalt ühel korral näkku ja mitmel korral kehasse. Oma tegevusega tekitas R. Gridin M.M. le alahuule limaskesta haava ja füüsilise valu ning pani toime korduva tervise kahjustamise ja kehalise väärkohtlemise. R. Gridinit on Tartu Maakohtu 21.08.2025. a otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi samas kohas ja sama kannatanu kehalise väärkohtlemise eest mais 2025. Maakohtu otsus
IS
E
O
2.Tartu Maakohtu 06.07.2026. a otsusega tunnistati R. Gridin KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka arvati vahi all viibitud aeg 3 kuud 28 päeva ning KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 21.08.2025. a otsuse järgi ärakandmata karistus 9 kuud 23 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõistis maakohus R. Gridinile 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmist tuleb arvestada alates 06.07.2026. Menetluskulud kogusummas 2858,64 eurot tuleb tasuda ühe kuu jooksul.
JÕ
U
ST
U
M
2.1.Maakohus tuvastas, et R. Gridin viibis süüdistuses märgitud ajal Nöörimaa Tugikodus ning seal olid ka kannatanu M.M. ja mitu tunnistajat. Vaidlus puudub selles, et süüdistatava ja kannatanu läbisaamine polnud hea ning neil oli korduvalt tülisid. Kannatanu sõnul läks ta 30.12.2025 veidi enne kella 22.30 magamistuppa ja heitis oma magamiskohale. Ta ärkas selle peale, et R. Gridin tõmbas ta voodist maha ja lõi teda korduvalt rusikate ja jalgadega. Löökide tagajärjel sai kannatanu kehavigastused ja tundis valu. Seejärel läks kannatanu korrapidaja juurde ja helistas Häirekeskusesse. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning kooskõlas Häirekeskuse kõnesalvestise, politsei vormikaamera salvestise, Nöörimaa Tugikodu turvakaamerate salvestiste, kiirabikaardi ja isiku läbivaatuse protokolli ning tunnistajate ütlustega. R. Gridin selgitas, et ta käis M.M. toas selleks, et E.K. at suitsetama kutsuda ning M.M. t ta tähele ei pannud. Kuna ükski teine tõend süüdistatava ütlusi ei kinnitanud ning need olid lisaks vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, siis jättis maakohus need kõrvale. Kaitsja oletused selle kohta, et kannatanu võis vigastused saada komistades, ei saa teistest tõenditest tuge. Kõik tõendid kogumis viitavad sellele, et kannatanut ründas R. Gridin, kellel oli kannatanu vastu pikemaajaline vimm ja keda oli tema ründamise eest juba karistatud. R. Gridini tegu oli õigusvastane ja süüline.
2.2.R. Gridinit on võimalik karistada üksnes vangistusega. Ta pani uue samalaadse teo toime katseajal ja varasemad karistused pole talle positiivset mõju avaldanud. Maakohtu hinnangul oli R. Gridini süü keskmine. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
Apellatsioonid Süüdistatava apellatsioon
O
O TE
L
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, taotledes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav vaidlustab kannatanu ütluste usaldusväärsuse, väites, et 2025. aastal esitas M.M. avalduse nagu oleks R. Gridin teda kehaliselt vääriti kohelnud. Siis leiti kaamerasalvestiste põhjal, et ta kukkus ise. Süüdistatav soovis esitada selle kohta varasema menetluse materjale, kuid see ei õnnestunud. Kannatanu on korduvalt väljendanud soovi süüdistatava ühiskonnast isoleerimiseks. Kohus on jätnud arvestamata võimaluse, et kannatanu vigastas end ise. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses tekitavad süüdistatava hinnangul kahtlust ka vastuolud tarvitatud alkoholi liigi ja koguse kohta: kohtueelses menetluses rääkis kannatanu ühest 0,68-liitrisest longero-pudelist, kuigi sellise suurusega pudeleid Eestis ei müüda, kohtus aga kahest 0,33-liitrisest džinnist. Valeri Ilvese ütluste kohaselt tarvitab kannatanu viina ning tunnistaja ei ole teda džinni joomas näinud. Süüdistatav leiab, et järgmisel päeval antud ütluste usaldusväärsust võis mõjutada ka kannatanu võimalik pohmell. E.K. a ütlustele ei saa tugineda, sest tunnistaja ei näinud löömist, vaid järeldas füüsilist kontakti kuuldud konflikti ja nari liikumise põhjal. Lisaks oleks kannatanu väärkohtlemine ebaloogiline, kuna süüdistatav teadis, et kehtiva kriminaalkaristuse tõttu võib uus rikkumine kaasa tuua vangistuse. Menetluskulusid ei ole tal võimalik ühe kuu jooksul tasuda, kuna sissetulek puudub.
E
Kaitsja apellatsioon
JÕ
U
ST
U
M
IS
4.Maakohtu otsuse vaidlustas ka kaitsja, kes palub selle tühistada ja R. Gridini õigeks mõista. M.M. ja R. Gridini suhted olid küll halvad, kuid süüdistatav kannatanut ei löönud ning temaga füüsilises kontaktis ei olnud. Kuigi süüdistatav käis kannatanu toas, ei näinud E.K. kannatanu löömist. Tema ütlused kinnitasid üksnes, et R. Gridin vehkis käte ja jalgadega kannatanu voodi juures. Kannatanu huulevigastus võis olla ka varem tekkinud ja hakkas uuesti veritsema või vigastas kannatanu ennast kukkudes ise. Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga. Toimikus olevatel fotodel ei ole huulel ega suu ümbrusel nähtavaid vigastusi või värvimuutusi, mis viitaksid rusikalöögile. Arusaamatu on, miks omistati süüdistatavale kannatanu alahuule haav, ent mitte ka kiirabikaardil kirjeldatud vasaku põlve hematoomi tekitamine. Kaitsja vaidlustab ka prokuröri seisukoha, et tarvitatud alkohol põhjustas süüdistatava tavapärasest suurema agressiivsuse. R. Gridini sõnul polnud ta raskes joobes ning ta mäletas kõiki sündmuse asjaolusid täpselt. Kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Tema väide kahe purgi džinni joomise kohta ei haaku tunnistaja ütlustega ning tuvastamata on tarvitatud alkoholi kogus ja selle mõju kannatanu koordinatsioonile. Kaitsja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata süüdistatava väite, et kannatanu võis anda teadvalt valeütlusi. Menetlus ringkonnakohtus
5.Tartu Ringkonnakohus võttis 13.10.2026 apellatsioonid menetlusse ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada taotlusi ja täiendavaid seisukohti kuni 30.10.2026.
6.15.10.2026 esitas ringkonnaprokurör Ainar Koik kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Kaitsja väited on oletuslikud, tõenditega katmata ning maakohtus uuritud tõendite kogumiga välistatud. Kannatanu tegi kohe peale rünnet hädaabikõne ning tema ütlused haakuvad kõnes edastatud teabe ja tunnistajate ütlustega. Viitamine M.M. seosele varasema menetlusega pole asjakohane, sest maakohtus toimus ristküsitlemine, mille tulemusena kujunes maakohtul veendumus, et tema
ütlused on tõesed. Liiatigi on seesuguse materjali esitamiseks igasugused mõistlikud tähtajad möödunud. M.M. alkoholi tarvitamise kogus või mark pole olulised, sest vormikaamera salvestiselt nähtub, et ta oli adekvaatne. Süüdistatavale pandud menetluskulude tasumise kohustusest pole põhjust kõrvale kalduda, sest tema karistus on pikem kui üks aasta.
O TE
L
7.28.10.2026 esitas R. Gridin oma kirjaliku seisukoha, milles leidis, et tema suhtes tuleb teha õigeksmõistev otsus. Tõendite kogumisel ei ole arvestatud Nöörimaa Tugikodu tolleaegse direktori ega ühegi personaliametniku ütlustega. Nemad saaksid kinnitada, et M.M. eesmärk oli R. Gridinist lahti saada. M.M. ei olnud politsei saabudes adekvaatne ning andis segaseid ütluseid. Isiklik vaen M.M. suhtes pole tõendatud. M.M. varastab teiste elanike tagant ning kuna süüdistatav tegi talle selle kohta etteheiteid, siis oligi M.M. l plaan temast vabanemiseks. Varasem karistatus M.M. kehalise väärkohtlemise eest ei ole määrav ning kallaletung on väljamõeldis. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
O
8.Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsioonide väited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste tõendite alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus kõiki neid põhistusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama. Kolleegium keskendub seega vaid apellatsiooniväidetele vastamisele.
M
IS
E
9.Apellatsioonides leitakse, et M.M. annab valeütlusi, süüstades R. Gridinit teos, mida viimane ei ole toime pannud. Selle põhjuseks olevat nende omavahelised kehvad suhted. Maakohus tuvastaski, et poolte suhted olid halvad. Kohtupraktikas on käsitletud mitmeid kriteeriume, mille abil on võimalik hinnata isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Halvad suhted ja vastastikune süüdistamine võivad ebausaldusväärsusele osutada (vt RKKK 1-235754 p 4 ja 26). Ainuüksi sellise asjaolu tuvastamine aga kannatanu ütluste ebausaldusväärseks lugemist ei tingi.
JÕ
U
ST
U
10.Süüdistatav ja kannatanu ei jaganud tuba. Seega ei saanud süüdistatava tuppa sisenemine olla M.M. jaoks ootuspärane sündmus. Süüdistatava versiooni paikapidavus eeldaks, et juba magama läinud kannatanu reageeris mõne minuti jooksul süüdistatava sisenemisele, töötas välja plaani tema süüstamiseks ja tekitas kiiresti endale vigastused. Nöörimaa Tugikodu valvur-korrapidaja Kaarel Toomi ütluste kohaselt M.M. naljalt kedagi ei provotseeri, on vaiksem pool olnud ning pigem istub rahulikult ja kannatab. Tunnistaja kirjeldus kannatanust läheb omakorda kokku kannatanu enda ütlustega, mille kohaselt on teda aastate jooksul palju kordi löödud, kuid väiksemad asjad on ta andeks andnud ning nendest mitte välja teinud. Sellist vihavaenu süüdistatava suhtes, mis takistaks tõeseid ütluseid anda, kannatanu sõnul tal ei ole. M.M. ütluste usaldusväärsust ei sea kahtluse alla ka mõningased erinevused tarvitatud džinni koguste osas, sest väikesed ebakõlad ja erinevused on mälule pigem omased (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 1-22-3351 p 72).
11.Tõsi, et süüdistatavale ette heidetaval teol puuduvad otsesed pealtnägijad. See aga ei tähenda, et tegemist oleks kaitsja väidetud sõna sõna vastu olukorraga. Sellega on tegemist juhtumil, mil kannatanu ütluste kõrval muid tõendeid polegi (vt RKKK 1-23-2872 p 32). Käesoleval juhul rajaneb süüdimõistev kohtuotsus tõendite kogumil.
12.Häirekeskuse kõnesalvestiselt kuuldub, et M.M. helistab Häirekeskusesse ja teatab, et R. Gridin tõmbas ta une pealt üles ja lõi teda rusikaga nii, et huul oli lõhki. Politsei vormikaamera salvestiselt on samuti näha, kuidas M.M. selgitab detailselt, et ta oli juba
O TE
L
magama jäänud, kui R. Gridin tuli talle kallale ja lõi 2-3 korda, üks löök tuli huulde. Need tõendid kinnitavad, et kannatanu on algusest peale andnud sündmuse kohta ühetaolisi ütlusi. Kiirabikaardist nähtub, et M.M. alahuule siseküljel tuvastati 0,7 cm suurune haav ja seda vigastust ilmestab ka isiku läbivaatuse protokoll. Nöörimaa Tugikodu turvakaamerate salvestiselt nähtub, kuidas R. Gridin siseneb magamistuppa, viibib seal 35 sekundit ja väljub seejärel magamistoast ning ilmub taas kaamera vaatevälja. Seejärel läheb ta korraks veel magamistoa ukse juurde, tuleb ukse juurest tagasi ja läheb külmkapi juurde. Siis siseneb R. Gridin uuesti magamistuppa ning viibib seal ühe minuti. Vahepeal läheb köögis olnud V. Ilves magamistoa uksele ja toetub käega uksepiidale. Pärast R. Gridini magamistoast väljumist siseneb kööki M.M. , kelle käsi on punaseks värvunud. E.K. ale tundus, et R. Gridin vehkis käte ja jalgadega M.M. voodi juures ning ta tajus voodi liikumist. V. Ilves kinnitas, et R. Gridin läks M.M. tuppa ning seejärel kuulis ta toast R. Gridini karjumist. Siis tuli toast M.M. , kelle ninast tilkus verd. Kuigi tunnistajad ei näinud kannatanu löömist, siis kinnitavad nende poolt tajutud asjaolud kannatanu väiteid selle kohta, et R. Gridin lõi teda. Ka värvimuutuste puudumine kannatanu näos ei sea süüdistuse versiooni kahtluse alla. Suu limaskest on üldteadaolevalt tunduvalt õrnem kui näonahk, mistõttu ei pruugi veri tungida läbi tihedamate näonaha kihtide ja vigastus võibki paista ainult suu sisepoolel.
E
O
13.Nii saab tõendite kogumi pinnalt tuvastada järgmise teopildi: süüdistatav läks köögist mööda ja käis korra toas. Siis tuli ta korraks kööki tagasi, kuid läks siis kannatanu tuppa ja viibis seal ühe minuti ja lõi teda korduvalt. Vähemalt üks löök tabas huult, selle tagajärjel tekkis verejooks ja kannatanu helistas Häirekeskusse.
U
M
IS
14.Süüdistatava ütlustele kohtujäreldusi rajada ei saa. Isikulise tõendiallika hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Samuti tuleb uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga (RKKK 1-23-2872 p-s 27). Nii leidis maakohus õigustatult, et süüdistatava ütlused tuleb kõrvale jätta kannatanu toas käimise asjaolude kohta, sest need erinesid oluliselt kohtueelses menetluses antud ütlustest. Ringkonnakohtu silmis ei oma kaalu ka süüdistatava väide, et ta ei saanud eelmise karistuse tõttu uuesti vägivaldselt käituda – tõendid viitavad selgelt vastupidisele.
JÕ
U
ST
15.Kohus ei pea isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtma süüdistatava jaoks soodsaima versiooni, ehkki vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid puuduvad. Kui kaitsetees pole usutav ega haaku ülejäänud tõendikogumiga, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt RKKK 1-18-86 p 58). Praegu see niimoodi ongi ning süüdistatava süüküsimust puudutavatest kõrvaldamata kahtlustest kõneleda ei saa.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega, miks heidetakse süüdistatavale ette rusikalööke, kuigi talle pole ette heidetud vasakule põlvele hematoomi tekitamist. Süüdistuse koostamine (ja selles püstitatud hüpoteesi tõestamine) ongi prokuratuuri ülesanne ja kohtud sellesse sekkuda ei saa.
17.Eelnevat arvestades jäävad süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. R. Gridin on toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo. Maakohus ei ole eksinud karistuse mõistmisel ning materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist või kaalutlusviga ringkonnakohus ei tuvastanud. Kuna apellatsioonid jäävad rahuldamata, puudub alus ka maakohtus välja mõistetud menetluskulude riigi kanda jätmiseks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad süüdimõistva otsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetult. Ringkonnakohtu arvamust ei muuda ka asjaolu, et R. Gridin viibib vanglas ja tal puudub
käesoleval hetkel sissetulek. Kuivõrd vangistuses on R. Gridinil võimalus töötada, siis on selle töötasu arvelt tal võimalik menetluskulusid tasuda. Lisaks ei näe ringkonnakohus võimalust ka menetluskulude tasumise korra muutmiseks.
18.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.07.2026. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
O TE
L
19.Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. R. Gridinile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski esitas 03.08.2026 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks 223,20 euro (sh käibemaks 43,20 eurot) ulatuses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsile 30 minutit ja apellatsiooni koostamisele 120 minutit. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotletava tasu suurus kokku summas 223,20 eurot on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele.
20.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.
E
O
21.Eeltoodust tulenevalt jääb kaitsja esitatud apellatsiooniga seotud kulu summas 223,20 eurot R. Gridini kanda.
JÕ
U
ST
U
M
IS
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.