Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-25-446 karistusaja hulka, lugedes 3 aasta 8 kuu ja 26 päeva vangistuse kandmist Jüri Aia kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 12.11.2024. Karistuse kandmise algus oli 12.11.2024. a ning lõpp on 07.08.2028. a.

IS

E

O

O TE

L

Jüri Aia kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest viis karistust on kustunud ning kaks kehtivad. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Vangistuse jooksul on ta 2026. a lühiajaliselt töötanud Tartu Vanglas. Tallinna Vanglas ei ole teda tööhõivesse suunatud, kuid ta on tundnud huvi töötamise vastu. Individuaalse täitmiskava välise tegevusena on ta osalenud psühholoogilisel nõustamisel ajavahemikul 15.02.2025. a kuni 22.06.2026. a. Samuti on ta osalenud reflektiivses vägivallateemalises nõustamisgrupis ajavahemikul 26.05.2026. a kuni 25.06.2026. a, kuid osalemine jäi pooleli seoses tema paigutamisega Tallinna Vanglasse. Lisaks eeltoodule alustas ta alustava ettevõtja täiendkoolituse läbimist 22.09.2026. a. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm „Eluviis 24/7“ on läbimata, kuivõrd isikut ei lisatud programmi motivatsiooni puudumise tõttu ning kinnipeetav ei näinud alkoholi tarvitamises probleemi. Samuti on läbimata „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamisele“ suunatud struktureeritud vestlused, sest ta ei näinud vajadust oma mõtlemist ja käitumist muuta ning tal puudus motivatsioon neis osaleda. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

U

ST

U

M

Jüri Aia taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Varasemalt on vangistuses viibinud joobes juhtimise eest, seejärel on kandnud šokivangistust ning käesolevalt kannab vangistust endise abikaasa kehalise väärkohtlemise eest. Vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammis Tartu Vanglas. Hetkel osaleb alustava ettevõtja koolitusel. Temale on pakutud sotsiaalprogrammides osalemist, mille osas on ta andnud mõista, et soovib osaleda, kuid vangla sotsiaaltöötaja sõnul ei ole Jüri Aia sihtgrupis. Kindel elukoht on tal olemas Rõuge vallas ligi 60 km kaugusel endisest abikaasast. Garanteeritud töökoht on tal sugulase ettevõttes. Varasemalt oli ta ise ettevõtja ning tegeles katusetöödega ja üritab ka enda ettevõtluse käima saada. Narkootikumide tarvitamisega tal probleemi ei ole. Ühe tema karistamise aluseks oleva kuriteoepisoodi pani ta toime alkoholi tarvitamise tunnustega, kuid teise ajal oli kaine.

JÕ

Abiprokurör Anastasia Senetskaja edastas kirjalikult arvamuse 29.10.2026. a, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Jüri Aia tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kannatanu Kaisa Aia 16.10.2026. a esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt on ta Jüri Aia vangistusest ennetähtaegse vabastamise vastu, kuna tema hinnangul ei ole Jüri Aia tunnistanud varasemat vägivaldset käitumist ega leppinud suhte lõppemisega ning jätkab vangistuses viibides soovimatut kontakti kirjade ja telefonikõnede kaudu. Varasema füüsilise ja vaimse väärkohtlemise taustal tajub kannatanu sellist suhtlust ahistavana ning kardab, et vabanemisel võivad kontaktid muutuda intensiivsemaks ja vägivald korduda. Seetõttu palub ta jätta ennetähtaegse vabastamise taotlus rahuldamata. Vabastamise korral palub ta kohaldada

1-25-446 käitumiskontrolli, keelata Jüri Aial temale ja tema elukohale lähenemine lähemale kui 500 meetrit ning temaga suhtlemine telefoni, kirjade ja sotsiaalmeedia kaudu. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri ja kannatanu kirjalike arvamustega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Jüri Aia tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

O TE

L

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes Jüri Aial 25.09.2026. a. Seega on täidetud formaalne eeldus tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul kontrollida ka sisulisi eelduseid.

E

O

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

U

M

IS

Jüri Aiat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest kaks kehtivad. Ta on karistatud varguse, joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest, sealhulgas korduvate lähisuhtes toimepandud vägivaldsete kuritegude eest. Kuriteod on olnud ettekavatsemata ning vägivalla raskusaste ei ole varasemaga võrreldes suurenenud. Õigusrikkumisi on soodustanud alkoholi tarvitamine, impulsiivsus, puudulik probleemilahendusoskus ja empaatiavõime ning vägivalda soosivad hoiakud. Varavastast kuritegu on soodustanud ka majandusliku kasu saamise soov ja grupi mõju.

JÕ

U

ST

Jüri Aia on vangla esitatud iseloomustuse kohaselt avatud ja enesekindel suhtleja, kuid ei pea ennast vägivaldseks ning põhjendab vastu löömist enesekaitsega. Vägivaldseid kuritegusid on ta toime pannud nii kainelt kui ka alkoholijoobes. Ta möönab, et alkoholi tarvitades tekivad konfliktid kergemini ning joobes on ta kaotanud enesekontrolli ega ole mõelnud tagajärgedele. Kuigi ta on läbinud „Viha juhtimise“ programmi ja enda sõnul püüdnud oma käitumist teadlikumalt kontrollida, viitab korduv lähisuhtevägivald jätkuvatele raskustele probleemide lahendamisel. Tema suhtumine kuritegudesse on olnud kohati ennast õigustav – ta on viidanud kannatanute provokatsioonile või süüdistuste fabritseerimisele ning eitab ka käesoleva kuriteo toimepanemist, soovides pooleliolevates kohtumenetlustes tõendada süüdimõistmise ebaõigsust. Lisaks kriminaalkaristustele on teda korduvalt karistatud väärtegude eest ning korduvad liiklussüüteod viitavad impulsiivsusele. Varasema katseaja lõpetas ta hoolimata tehtud hoiatusest. Enne käesolevat kohtuotsust karistati Jüri Aiat Tartu Maakohtu 05.04.2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1975 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud ning KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määrati, et Jüri Aiale mõistetavast

1-25-446

L

karistusest 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust kuulub kohe ära kandmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud mõistetavat karistust ei pööratud täielikult täitmisele, kui Jüri Aia ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Kohtuotsus jõustus 28.04.2023. a. Viimase kohtuotsuse süüdistuse kohaselt pani Jüri Aia katseajal toime kuriteod 02.10.2024. a ning 05.11.2024. a, mistõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Seega ei olnud viimasel katseajal rakendatud käitumiskontroll ega vangistuse täitmisele pööramise võimalus piisavad tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

O

O TE

Jüri Aia sõnul tarvitas ta enne vangistust mõnel õhtul pärast tööd ühe kuni kaks pudelit õlut, peamiselt seltskonnas ja pingete leevendamiseks, valides selleks enda hinnangul turvalise keskkonna. Enda hinnangul tarvitas ta pidudel ja üritustel alkoholi mõõdukalt ning on tarvitamist vähendanud. Vabanemise korral kavatseb ta alkoholi tarvitada mõõdukalt, kui talle ei määrata alkoholi tarvitamise keeldu. Keelu määramisel lubab ta seda järgida. Samas tunnistab ta, et suuremas koguses alkoholi tarvitades kaotab ta enesekontrolli ja käitub pidurdamatult ning kangemate jookide puhul on see risk tema hinnangul suurem.

M

IS

E

Eelmise vangistuse ajal on Jüri Aia hinnatud alkoholi kuritarvitajaks. Teda on joobes juhtimise eest korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning ühel korral ka alkoholiseaduse alusel. Kuigi üle-eelmisel katseajal järgis ta alkoholi tarvitamise keeldu ja see toimis motiveerivalt, ületasid eelmisel katseajal kohustuslikus korras antud vereanalüüside tulemused määratud piirmäära. Ta mõistab sõnades alkoholi tarvitamisega kaasnevaid ohte ja vajadust hoiduda liigtarvitamisest, kuid õigustab katseajal toime pandud rikkumisi pingete maandamise vajadusega. Sotsiaalprogrammi „Eluviis 24/7“ läbiviijate hinnangul väljendab ta valmisolekut programmis osaleda tingimisi vabanemise eesmärgil, mitte sisulise muutumissoovi tõttu.

U

ST

U

Kuigi Jüri Aia teadvustab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid ohte ja ta on varem suutnud keeldu järgida, ei anna tema hilisem käitumine ega praegune suhtumine piisavat alust järeldada, et ta on valmis oma tarvitamisharjumusi püsivalt muutma. Seetõttu ei piisa üksnes lubadusest järgida võimalikku alkoholi tarvitamise keeldu, et pidada sellega seotud uute õigusrikkumiste riski piisavalt maandatuks.

JÕ

Jüri Aia tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetavad eespool kirjeldatud nõustamistes osalemine, kindla elu- ja töökoha olemasolu ning tulevikuplaanid ja väljendatud soov oma käitumist paremini kontrollida. Ettevõtlusega tegelemise plaani toetab vangistuses läbitav alustava ettevõtja täiendkoolitus. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles korduva lähisuhtevägivalla, viimase katseaja ebaõnnestumise ning püsivate käitumis- ja alkoholiga seotud riskitegurite tähendust. Kohtu hinnangul ei oleks kriminaalhoolduse ja

1-25-446 võimalike lisakohustustega praegu võimalik uue kuriteo toimepanemise riski piisavalt maandada. Seetõttu ei ole vangistuse eesmärgid veel saavutatud ning Jüri Aia tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, § 432, § 383, § 384.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

L

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.