Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

käesoleva määrusega R. R.ale määratud kahju hüvitamise kohustuse (summas 2055 €) täitmist kannatanule KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel. Kohus selgitab, et KrMS § 202 lg. 6 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi (KrMS § 202) lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Tulenevalt KrMS §-st 385 p.- st 10 ei ole määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav.

SÜÜDISTUSE SISU:

R. R.at süüdistatakse selles, et tema 26.01.2020.a kella 00.30 paiku xxx asuval tänaval, s.o avalikus kohas korrakaitseseaduse (KorS) § 54 mõttes /avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, olles eelnevalt ähvardanud E. O.l hambad sisse lüüa, tungis kallale E. O.le, lõi teda rusikaga kaks korda näo piirkonda ning hetkel, kui mõlemad pikali maas olid, lõi veel korra käega näkku. Oma tegevusega põhjustas R. R. E. O.le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomi vasaku silma ümbrusesse ja ninaverejooksu. Ühtlasi häiris R. R. sellise tegevusega sündmuskoha piirkonnas viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. KorS § 55 lg. 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega süüdistuse kohaselt pani R. R. toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg. 1 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMÄÄRUSE ASJAOLUD:

02.11.2020.a toimunud kohtuistungil märkis prokurör, et pooled on omavahel saavutanud kompromissi. R. R. ja E. O. on kokku leppinud kahju hüvitamise summa ja kahju hüvitamise korra osas ning prokuratuur ei näe takistusi R. R.a suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Kompromiss on poolte vahel saavutatud selles, et kahju summas 4110 eurot hüvitatakse kannatanule igakuiste osamaksetena, osamakse suurus on 342,50 eurot ning seda kompromissi korras aasta jooksul. Prokurör tõi aga välja, et kriminaalmenetluse seadustik näeb kohustuste täitmise maksimaalseks tähtajaks 6 kuud. Seega taotleb prokurör kriminaalmenetluse R. R.a suhtes lõpetada KrMS § 202 lg. 2 p. 1 alusel, pannes R. R.ale kohustuseks 6 kuu jooksul igakuiselt hüvitada 342,50 eurot kannatanule tekitatud kahjust. Seega tuleb R. R.al 6-kuulise tähtaja jooksul tasuda 2055 eurot. Arvestades, et R. R.a näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga ja tegu ei toonud kaasa rasket tagajärge, leiab prokurör, et kahju hüvitamise kohustuse määramisest piisab ning muid kohustusi ei ole R. R.ale vajalik määrata. Kaitsja nõustus prokuröriga ning lisas, et R. R.at saab kohustada kahju hüvitama 6 kuu jooksul KrMS § 202 sätete alusel, ülejäänud summa tasutakse tsiviilõigusliku kokkuleppe käigus. 6 kuu jooksul poole summa tasumine 4110 eurost (s.o 2055 €) oleks oportuniteedi tingimus. Kompromissi korras poolte vahel kokku lepitud summa ei koosne ainult kuriteoga tekitatud kahjust, vaid sisaldab ka õigusabi osutamise kulusid. Kaitsja kinnitas, et R. R. on lubanud esimese

makse teha 02.11.2020.a, mis võimaldab väita, et kahju on asutud hüvitama (vastav maksekorraldus on kohtule ka esitatud). Süüdistatav R. R. kinnitas kohtuistungil, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning nõus sellise kokkuleppega, mille on nad kannatanuga omavahel saavutanud. Kannatanu E. O. toetas kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED:

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel R. R.a süüdistuses KarS § 263 lg. 1 p. 1 järgi on põhistatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg. 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg. 2 p. 1 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna süüdistatavale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. 02.11.2020.a kohtuistungil selgus, et pooled on omavahel kahju hüvitamises kokkuleppe saavutanud. Kohtule tutvumiseks esitatud kompromissist nähtuvalt on R. R. ja E. O. kokku leppinud, et R. R. hüvitab E. O.le tekitatud kahjuna 4110 eurot, mis tasutakse alates novembrikuust 2020.a igakuiste maksetena 342,50 eurot E. O. pangakontole EExxx. Vastav maksekorraldus on kohtule ka esitatud. Prokurör taotles kriminaalasja lõpetamist oportuniteedi korras ning panna R. R.ale kohustuseks tasuda 6 kuu jooksul kannatanule tekitatud kahjust 2055 eurot. Kaitsja, süüdistatav, kannatanu, samuti kannatanu esindaja nõustusid oportuniteedi põhimõttel kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et kuivõrd R. R.a süü antud kriminaalasjas ei ole suur, menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub, R. R. on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on isikuks, keda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel temale süüdistuseks etteheidetavas teos KarS § 263 lg. 1 p. 1 järgi. KrMS § 202 lg. 2 p. 1 alusel kohustub R. R. hüvitama kannatanule E. O.le tekitatud kahju summas 2055 eurot hiljemalt 18.05.2021.a (02.11.2020.a kannatanu E. O. ja süüdistatava R. R.a vahel sõlmitud kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud, et nimetatud summa tasutakse osade kaupa, igakuiselt 342,50 eurot kannatanu E. O. pangakontole nr EExxx). Kohus osutab, et Riigikohtu poolt 20.06.2017.a kohtumääruses nr 3-1-1-33-17 punktis 15 avaldatud seisukoha põhiselt kui kohus lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg. 1 alusel, pannes süüdistatavale mõne KrMS § 202 lg‐s 2 nimetatud kohustuse, jääb tsiviilhagi, mis on KrMS § 2631 lg‐s 1 sätestatud korras menetlusse võetud, jätkuvalt kohtu menetlusse (vt ka Riigikohtu 29.03.2017.a kohtumäärust asjas nr 3‐1‐1‐3‐17, p. 39). Kolleegium selgitab antud lahendis, et kannatanu tsiviilhagi jääb selles olukorras kohtu menetlusse tervikuna, s.o osas, milles see oli kriminaalmenetluse tingimusliku lõpetamise hetkel kohtu menetluses. Seda ka juhul, kui kohus otsustab KrMS § 202 lg. 2 p. 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kui isik täidab talle kohtu pandud kohustused tähtaegselt, puudub alus kriminaalmenetluse uuendamiseks ka juhul, kui

kohtu pandud kahju hüvitamise kohustuse ulatus ei kattu kannatanu esitatud nõuete ulatusega. Sellises olukorras on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. Kui aga isik ei täida talle pandud kohustusi tähtaegselt ja kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg. 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus. Kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul lõpetamisel kohtu menetlusse tervikuna, jätkub ka tsiviilhagi menetlus kriminaalmenetluse uuendamisel tervikuna, sõltumata sellest, millises ulatuses kohustati isikut hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Seega on eeltoodud Riigikohtu lahendis silmas peetud eeskätt kannatanu õiguste kaitset, mistõttu juhul, kui kohus jätaks tema menetluses oleva tsiviilhagi kriminaalmenetlust tingimuslikult lõpetades läbi vaatamata, kaotaks kannatanu KrMS § 38 lg 1 p-s 2 ette nähtud õiguse ka juhul, kui süüdistatav talle pandud kohustusi ei täida ja kriminaalmenetlus seetõttu uuendatakse. Nimelt tuleks kannatanul sellisel juhul tsiviilhagi uuesti esitada, KrMS § 38 lg 1 p-s 2 ja § 381 lg-s 3 ette nähtud tähtaeg seda uuendatud kriminaalmenetluses aga enam ei võimaldaks. Seega, tuginedes eeltoodud Riigikohtu seisukohale, tuleb tsiviilhagi summas 5000 eurot, mis on Harju Maakohtu 04.09.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-4202 KrMS § 2631 lg. 1 alusel menetlusse võetud, jätta kohtu menetlusse kuni kriminaalmenetluse uuendamise võimaluse äralangemiseni. Juhul kui R. R. ei tasu peale 6-kuulist kohtu poolt määratud tähtaega kannatanule tekitatud ülejäänud kahju, mille osas on nad kompromissi korras kokku leppinud, on sellises olukorras kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata jätmise osas esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõenditena kriminaalasjas olevad CD-plaadid (kõne – ning videosalvestustega) jäävad kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel. Kannatanule E. O.le kuuluv nahktagi TORRAS tuleb kannatanule tagastada KrMS § 126 lg. 3 p. 2 kohaselt, kuid seda siis, mil R. R.al on kohustuseks määratud kahju summas 2055 eurot kannatanu ees täidetud. Kohus selgitab, et KrMS § 202 lg. 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.