5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
5.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6.Keelata K.G-l KarS § 75 lg 2 p 3 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
7.Kohustada K.G Naudit KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 2. mai 2018. a otsusega tunnistati K.G süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 16. – 18. detsember 2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti K.G kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20. septembri 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti K.G kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. K.G t kohustati ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks ja K.G karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
2.K.G karistuse kandmise aeg algas 13. juunil 2018 ja see lõpeb 7. juunil 2021.
3.Tartu Maakohtu 31. märtsi 2020. a määrusega jäeti K.G vabastamata temale Tartu Maakohtu 2. mai 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2993 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Ühtlasi määrati, et materjalid K.G ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks tuleb uuesti esitada poole aasta möödumisel määruse jõustumisest.
4.4. novembril 2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid K.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta K.G ennetähtaegset vabastamist.
5.Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus raskete kehavigastuste tekitamises teistele isikutele, kergemate kehavigastuste tekitamises enda
paarilisele ja auto juhtimises joobeseisundis. Ta võib raskete kehavigastuste tekitamiseks kasutada relvataolist eset (nuga). Oht on kõige tõenäolisem, kui ta ei oska oma probleeme adekvaatselt lahendada ja kui tal tekib elukaaslasega konflikt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Kinnipeetav läbis ajavahemikul 14. november – 20. detsember 2018. a sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja 28. mail 2020 toimus sotsiaaltöötaja vestlus sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ teemal. 11. septembril 2019 alustas kinnipeetav sotsiaalprogrammiga „Pere- ja paarisuhte vägivalla lahendamine“, kuid 26. septembril 2019 katkestati programmis osalemine, sest kinnipeetava väitel pole tal suhetes vägivalda esinenud. Ajavahemikul 4. veebruar 2019 – 18. juuni 2019 omandas ta kutsehariduse plaatija erialal ja ajavahemikul 15. november 2018 – 2. september 2020 on ta osalenud periooditi majandusabitöödel. Ta suhtus töökohustuse täitmisesse kohusetundlikult. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
6.Kinnipeetava risk ja ohtlikkus seisneb töös ja majanduslikus toimetulekus, suhetes ja elustiilis, alkoholis, mõtlemises, käitumises ja hoiakutes. Kinnipeetav saab vabanemisel elama asuda vanematele kuuluvas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ta hakkab elama elukaaslase ja alaealiste lastega. xxxxxxxxxxxx neljatoaline maja, kus on ahiküte. Vett saab majja juures asuvast kaevust. Kinnipeetav saab vabanemisel asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Töö tehakse xxxxxx ja töö toimub 12tunnistes vahetustes. Kinnipeetava väitel on ta vangistuses täitnud töövõimetuspensioni taotlemise jaoks vajalikud dokumendid. Vangistuses on kinnipeetavat toetanud elukaaslane ja lähedased on kinnipeetavat nõus toetama ka vabanemisel. 27. oktoobri 2020. a seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 6527,70 euro ulatuses ja vabanemisfondis on tal 1752 eurot. Kinnipeetav on tegelenud rahaliste nõuete tasumisega ja ta on ka edaspidi huvitatud rahaliste nõuete tasumisest. K.G lähedaste hulka kuuluvad ema, vend, õde, elukaaslane ja kaks alaealist last. Lapsed ja elukaaslane on käinud pea igal võimalusel kinnipeetavat vanglas vaatamas ja helistavad talle iga päev. Elukaaslase ja ema sõnul ootavad kõik perekonnaliikmed kinnipeetavat väga koju tagasi. Kinnipeetaval on olnud praeguse elukaaslasega lahkhelisid alkoholi tarvitamise pärast, mis on lahendatud vägivalda kasutamata. Kinnipeetava väitel ei suhtle ta väljaspool vanglast kriminaalse taustaga inimestega.
7.Kinnipeetav on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Ta on alkoholijoobes kasutanud vägivalda endise elukaaslase ja tuttava suhtes. Kinnipeetav tunnistab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Ta tarvitas peamiselt õlut ja ta tarvitas alkoholi keskmiselt kolm –neli korda nädalas. Kinnipeetav on korduvalt üritanud vastu hakata tahtmisele tarvitada alkoholi, kuid tal on esinenud tagasilangusi ja ta on hakanud tarvitama alkoholi. Kinnipeetav on aru saanud alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja üritab olla tulevikus hoolsam. Ta tahab vabanemisel minna A-kliinikusse ja panna endale ampulli. Ta tahab käia Anonüümsete Alkohoolikute koosolekutel. Kinnipeetava suhtes on varem kuuel korral kohaldatud käitumiskontrolli. Tal õnnestus läbida vaid kaks katseaega: kolmas ja viies katseaeg. Ta pani viimasel katseajal toime uue kuriteo. Seega näitab kinnipeetava varasem käitumine, et tal puudub motivatsioon kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kinnipeetav on suhtlemisel avatud ja räägib vabalt erinevatel teemadel. Varem on teda karistatud vägivallakuritegude eest. Kui ta on
alkoholijoobes, ei teadvusta ta oma käitumise tagajärgi. Hiljem, kui ta saab aru oma tegudest, kahetseb tehtut. Kinnipeetavat soovib edaspidi elada seaduskuulekat elu, teha tööd, tasuda nõudeid ja hoiduda alkoholi tarvitamisest.
8.Kriminaalhooldusametnik leidis, et K.G-le tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses s.o kuni 7. juunini 2021. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada otsima endale töökoha kahe nädala jooksul peale vabanemist või võtma end arvele Töötukassas.
9.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
10.K.G selgitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kohtumääruse põhjendused
11.Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on K.G temale mõistetud vangistusest ära kandnud poole ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. K.G karistusaja lõpuni on rohkem kui kaks kuud. Seega on KarS § 76 lg 1 p-s 2 ja § 76 lg-s 3 sätestatud formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Tartu Maakohtu 31. märtsi 2020. a määrusega jäeti K.G vabastamata temale Tartu Maakohtu 2. mai 2018. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja määrati, et materjalid K.G ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks tuleb esitada uuesti poole aasta möödumisel määruse jõustumisest. Praegu on möödunud pool aastat Tartu Maakohtu 31. märtsi 2020. a määruse jõustumisest. Seega on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud formaalne alus K.G vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
12.Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg. KarS § 76 lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks KarS § 75 kohasele käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt saab K.G vabanemisel elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saab K.G suhtes kohaldada käitumiskontrolli.
13.KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab KarS § 76 lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike.
14.Uute kuritegude toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. Seejuures on maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt ka ennetähtaegse vabastamise menetluses lubatav tugineda üksnes neile karistusandmetele, mis ei ole registrist kustutatud ja arhiivi kantud (RKKK 3-1-1-12-17 p 29). Kohus kontrollis asja lahendamisel karistusregistri andmeid. K.G-l on 2 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.
15.Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud pigem hea – distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud kutsehariduse plaatija erialal. Samuti on ta osalenud periooditi majandusabitöödel. Iseloomustuse kohaselt suhtus ta töökohustuste täitmisse kohusetundlikult ning probleeme ei esinenud.
16.K.G probleemiks ja kuritegeliku käitumise alusteguriks on alkohol. Tema senise elukäigu kirjeldus ei jäta arvestatavat ruumi lootuseks, et see probleem on seljatatud. Samas – 2021 juunis saaks karistusaeg otsa ja K.G vabaneks igal juhul. Praeguseks on ta vangistuses olnud üle 2 aasta. Seega on ta arvestatavalt pikka aega olnud sunnitud olema kaine. Kohtu hinnangul on mõistlikum K.G ühiskonda naasmine kriminaalhooldaja kontrolli all. K.G-l on motivatsioon elada seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja tugi ja kontroll aitaksid seda motivatsiooni säilitada. Kinnipeetaval on toetav perekond, mis suurendab kriminaalhoolduse eduka läbimise tõenäosust.
17.Kohus vabastab K.G vangistuse kandmiselt enne tähtaega. Lisaks tavapärastele kontrollnõuetele keelab kohus tal alkoholi tarvitamise ning kohustab K.G t kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.