XX kaebus Tartu Vangla 27.12.2019.a otsuse nr 6-24/6871-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks alustada kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Tartu Halduskohtu 21.05.2020.a ja 15.06.2020.a määrused kohtuasjas 3-20-445.
2.Lõpetada menetlus Tartu Vangla 27.12.2019.a otsuse nr 6-24/6871-2 tühistamise nõudes.
3.Jätta kaebus läbi vaatamata kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks kohustamise nõudes.
4.Tagastada vastustaja poolt riskihindamise ankeet nr 150741.
08.06.2020
esitatud
5.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta riigilõivu tasumist soovib. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
6.Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 (menetluse lõpetamise ja kaebuse läbi vaatamata jätmise) peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
7.Määrus toimetatakse kätte pooltele.
Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (edaspidi kaebaja) esitas 04.12.2019 Tartu Vanglale taotluse (reg nr 6-24/6871-1, tl 48) enda avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Kaebaja tugines sellele, et 22.02.2019 kinnitatud individuaalse täitmiskava ja vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 alusel avaneb tal 10.12.2019 võimalus pääseda avavanglasse.
2.Tartu Vangla jättis 27.12.2019.a otsusega nr 6-24/6871-2 (edaspidi vaidlustatud otsus, tl 55) taotluse avavangla menetluse alustamiseks rahuldamata. Vangla põhjendas, et puudub veendumus kaebaja õiguskuulekas käitumises, kuna kaebajat on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteo korras ning ta on rikkunud kriminaalhoolduse järelevalve tingimusi.
3.Kaebaja esitas vaide (reg nr 1-11/16-1, tl 27-35), milles ta ei nõustunud taotluse rahuldamata jätmise otsusega ja taotles, et alustataks ettenähtud menetlus avavanglasse ümberpaigutamise otsustamiseks. Kaebaja esitas vaides ka kahju hüvitamise taotluse, milles ta soovis alates 10.12.2019 talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist (reg nr 1-13/5-1). Kaebaja viitas saamata jäänud töötasule, vabamast režiimist ilmajäämisele ning perekonnaga suhtlemise ja nende abistamise võimalustest ilmajäämisele.
4.Tartu Vangla jättis 06.02.2020.a vaideotsusega nr 1-11/16-2 (tl 56-57) vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 09.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-20), mida ta hiljem täiendas (tl 80-94). Kaebaja taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja tema avavanglasse paigutamise menetluse alustamist. Kaebaja hinnangul suhtuvad vanglaametnikud temasse pahatahtlikult. Põhjendused, millega vangla keeldus avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest, ei ole selged ja üheselt mõistetavad. Ametnikud ei ole põhjendanud, missugune konkreetne informatsioon annab neile aluse arvata, et avavanglasse paigutamisel läheks kaebaja toime panema uusi rikkumisi. Kaebajal on täidetud kõik kolm VangS § 20 lõikes 1 nimetatud avavanglasse ümberpaigutamise alust. Kaebaja palus kohtul lisaks anda hinnang tema individuaalses täitmiskavas toodud ohuhinnangule „kõrgohtlik“. Samuti soovis kaebaja tutvuda tema kohta koostatud kriminogeensete riskide hindamise ankeediga.
6.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 64-65) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja esitas kohtule kaebaja kohta koostatud riskihindamise ankeedi nr 150741 ning taotles selle osas menetluse kinniseks kuulutamist ja kaebaja juurdepääsuõiguse piiramist.
7.Kaebaja esitas 22.11.2020 avalduse (tl 100), milles ta teavitas, et vabaneb vanglast tingimisi enne tähtaega, kuid ei soovi, et käesoleva kohtuasja menetlus lõpetatakse. Kaebaja esitas 22.10.2020 vanglale uue kahju hüvitamise taotluse ning soovib, et haldusasja menetlus saaks jätkuda kahju hüvitamise nõudes.
8.Tartu Vangla teatas 03.12.2020 (tl 102), et kaebaja vabastati vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vastustaja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna kaebuse eesmärgi saavutamine on muutunud võimatuks.
9.Kohus tegi kindlaks, et Tartu Vangla jättis 05.03.2020.a otsusega nr 1-13/5-2 (tl 53) määruse punktis 3 nimetatud vaides sisalduva kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsus käsitles varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Vastustaja leidis, et kaebaja avavanglasse paigutamise menetluse alustamata jätmine oli õiguspärane. Kaebaja esitas 08.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kohtuasi 3-20-445). Kaebuse kohaselt tekitas vangla kaebajale kahju sellega, et ei algatanud kaebaja avavanglasse paigutamise menetlust. Tartu Halduskohus jättis 21.05.2020.a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebajal oli riigilõivu tasumiseks piisavalt raha. Lisaks leidis kohus, et kaebuse edulootused on kesised. Kohus tagastas kaebuse 15.06.2020.a määrusega, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu. Kaebuse tagastamine jõustus 02.07.2020 edasikaebust esitamata. Kohus võtab viidatud kohtumäärused asja juurde. Kuna kohtuasja
pooled on praeguse asjaga samad, siis võtab kohus määrused asja juurde elektrooniliselt (salvestistena kohtute infosüsteemis) ning pooltele neid käesoleva asja raames ei edasta. Kohtu seisukoht
10.Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada vaidlustatud otsus ja kohustada vastustajat alustama kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust. Kaebaja eesmärgiks oli, et vastustaja viiks läbi ümberpaigutamise menetluse, mille tulemusena oleks tal võimalik kanda edasist karistust avavanglas. Kaebaja on praeguseks vanglast vabanenud. Tartu Maakohtu 17.11.2020.a määrusega kohtuasjas 1-18-2993 vabastati kaebaja temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrus jõustus 03.12.2020. Tühistamisnõue
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas kohaldatakse seda sätet ka olukorras, kus haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus oma mõju ja tähenduse kaebaja suhtes kaotanud. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks vaidlustatud otsus praegu või tulevikus mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi. Tühistamisnõue on muutunud ainetuks ja on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Tühistamisnõude menetlus tuleb lõpetada.
12.HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 152 lg 2 kohaldamisel ei ole kohus seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg 2. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta (Riigikohtu 28.10.2020.a määrus kohtuasjas 3-20-580, p 12).
13.Kaebaja taotles menetluse jätkamist põhjendusel, et ta on esitanud vastustajale kahju hüvitamise taotluse ning soovib pärast selle lahendamist täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Kohus tõlgendab kaebaja avaldust nii, et kaebaja soovis minna tühistamisnõudelt üle vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele. Kohus ei tõlgenda kaebaja avaldust taotlusena kaebuse muutmiseks, kuna kaebaja ei esitanud sellist taotlust, vaid üksnes viitas võimalusele, et ta esitab taotluse tulevikus. Lisaks ei oleks hüvitamisnõue taotluse esitamise seisuga lubatav - Tartu Vangla 05.03.2020.a otsust ei ole enam võimalik vaidlustada kaebetähtaja möödumise tõttu ning kaebaja 22.10.2020 esitatud kahju hüvitamise taotlust ei olnud avalduse esitamise seisuga lahendatud. Kui kaebaja seda soovib, on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõudes uus kaebus.
14.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja põhistanud, et menetluse jätkamine on tema õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis puudub tal vajadus kaitsta tulevikus
oma õigusi seoses paigutamisega Tartu Vanglas. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kui tulevikus prognoositav täidesaatva võimu tegevus ei saa enam kuidagi kaebaja õigusi puudutada, siis ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsus ei ole määruse punktis 9 toodud asjaolusid arvestades käesoleva kohtuasja menetluse jätkamiseks piisav. Kaebaja on kahju hüvitamise nõudega juba kohtu poole pöördunud kohtuasjas 3-20-445 ning kaebus tagastati seetõttu, et kaebaja ei tasunud riigilõivu. See näitab, et kaebaja väidetav huvi esitada kahju hüvitamise nõue on paljasõnaline. Lisaks on vaieldav, kas kaebajal on veel säilinud võimalus taotleda avavanglasse paigutamise menetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, kui kaebaja on sellekohase taotluse vanglale varem juba esitanud ning riigivastutuse seaduse § 17 lg 2 sätestatud kaebetähtaeg arvates selle taotluse lahendamisest on möödunud.
15.Kokkuvõttes lõpetab kohus menetluse tühistamisnõudes HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2). See tähendab, et kohtule ei saa uuesti esitada konkreetse vaidlustatud otsuse ehk Tartu Vangla 27.12.2019.a otsuse nr 6-24/6871-2 tühistamise nõuet. Kohustamisnõue
16.Kohus jätab kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kui kaebaja on vabanenud, siis ei ole vastustajal võimalik otsustada tema avavanglasse ümberpaigutamise üle. Muud otsustused
17.Kui kohus asja sisuliselt ei lahenda, siis ei uuri ja ei hinda kohus ka tõendeid. Sh puudub vajadus võtta asja juurde 07.05.2020.a määrusega küsitud kaebaja riskihindamise ankeeti nr 150741, mille vastustaja esitas kohtule 08.06.2020. Kohus tagastab selle tõendi vastustajale. Sel juhul langeb ära ka küsimus, kas tuleks piirata kaebaja õigust selle dokumendiga tutvuda ja sellest ärakirju saada.
18.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Kaebajal tuleb teatada kohtule, millisele isikule ja kontole ta riigilõivu tasumist soovib. Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.