Kriminaalasi nr 1-20-279
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. november 2020, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-279
Kohtunik
Liivi Loide
Kriminaalasi
Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Kristo Rillo kohta
Süüdimõistetu
isikukood: 38503262761; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus Kristo Rillole Tartu Maakohtu 03.02.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-279 määratud katseaja pikendamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 03.02.2020. a otsusega on Kristo Rillo süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust; KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Kristo Rillole 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Kristo Rillo kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg, s.o 5 päeva vangistust, karistusaja hulka. Kandmata karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et kohesele ära kandmisele kuulub 2 kuud vangisust ja ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Kristo Rillo 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati Kristo Rillot käitumiskontrolli ajal pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma alkoholismivastasele ravile. KarS § 1 (3)
75 lg 2 p 8 alusel kohustati Kristo Rillot osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kristo Rillo kriminaalhooldus algas 19.02.2020 ja lõppeb 03.08.2021. 25.09.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Kristo Rillo kohta erakorralise ettekande, ettepanekuga määrata täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Tartu Maakohtu 05.10.2020 kohtumäärusega kohustati Kristo Rillot KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohtusse saabus 09.11.2020 kriminaalhooldusametniku uus erakorraline ettekanne Kristo Rillo kohta. Ametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et isik tarvitab alkoholi ning ei käi korrektselt registreerimisel. Ametnik tegi ettepaneku pikendada käitumiskontrolli tähtaega ühe kuu võrra.
KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Kristo Rillol esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmise ja sotsiaalprogrammi läbimisega. Samadel põhjustel esitas ametnik hooldusaluse kohta eelmise erakorralise ettekande ja kohus otsustas määrata Kristo Rillole lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi. Kohus juhib tähelepanu, et Kristo Rillo ei ole teadaolevalt rikkunud talle 05.10.2020 kohtumäärusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralises ettekandes viidatud sündmused on aset leidnud varem. Eelmisele erakorralisele ettekandele järgnevalt on isik veel ühel korral rikkunud registreerimiskohustust, sest oli väidetavalt haige, kuid arstitõendit ei esitanud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud erakorralise ettekande korduv esitamine samade sündmuste tõttu. Kohus on Kristo Rillo rikkumisi arvestanud 05.10.2020 määruse tegemisel ja kohustanud isikut mitte tarvitama alkoholi. Sellele järgnevalt on küll aset leidnud üks registreerimiskohustuse rikkumine, kuid käesolevalt esitatud erakorraline ettekanne tugineb peamiselt Kristo Rillo varasemale käitumisele ja rikkumistele, mida kohus on juba arvesse võtnud. Samuti jääb kohtule selgusetuks, millist eesmärki täidaks hetkel katseaja pikendamine. Kohtuotsusega määratud katseaeg on veel piisavalt pikk, et jälgida, kas süüdimõistetu suhtumises ja käitumises toimuvad oodatud muutused. Süüdimõistetule tuleks veelkord selgitada kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul kui rikkumised jätkuvad, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne. Lisaks selgitab kohus, et KarS § 74 lg 4 sätestatud rikkumiste eest kaasneva tagajärje valikul tuleb silmas pidada hooldusaluse rikkumiste olemust, sagedust ja raskust. Tagajärg, kas täiendavate kohustuste määramine, katseaja pikendamine või karistuse täitmisele pööramine, peab olema vastavuses süüdimõistetu käitumisega ja proportsionaalne esinenud rikkumistega. Juhul, kui rikkumised on pidevad ja hooldusaluse suhtumine ei anna alust uskuda tema
2 (3)
käitumise paranemisesse, tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks taotleda karistuse täitmisele pööramist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.