lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-10026/166

Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

KriminaalasiJõustunudRiigikohtu kriminaalkolleegium · 09.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-10026/166
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1267
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-10026/40Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval26.05.20161-15-10026/60Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.09.20161-15-10026/67Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval14.11.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
1-24-7496/137Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.12.20251-23-5737/121Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium24.10.20251-24-7496/125Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.06.20253-18-2001/51Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-15-10026 Määruse kuupäev 9. november 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Velmar Brett Kohtuasi Alar Tiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alar Tiri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 14. oktoober 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020. a määrus jätta muutmata.
2.Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 26. mai 2016. a otsusega tunnistati A. Tiri süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti A. Tirile mõistetud karistus kaetuks talle Tartu Maakohtu
28.aprilli 2015. a lühimenetluse otsusega KarS § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 6; KarS § 1432 lg-te 1 ja 2; KarS § 145 ja KarS § 179 lg 1 järgi mõistetud karistusega, milleks oli 12 aastat vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Tirile liitkaristuseks kaheksa aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti 1. oktoober 2014. a.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4258/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.Tartu Vangla edastas 20. jaanuaril 2020. a Tartu Maakohtule materjalid Alar Tiri tingimisi ennetähtaegse vabastamise kaalumiseks. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toetanud vangla A. Tiri enne tähtaega vabastamist. Seda ei toetanud ka prokuratuur.
3.Tartu Maakohus jättis 16. aprilli 2020. a määrusega A. Tiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, ja seda kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. 3.1 Täidetud on KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, st praeguseks ajaks on A. Tiri temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning ärakantud aeg on enam kui neli kuud. Kohus peab positiivseks, et karistuse kandmise ajal on A. Tiri psühholoogide ja psühhiaatrite abil mõistnud toimepandud kuritegude põhjuseid ja tagajärgi ning tunnistab enda seksuaalsuunitluse häiret. Samuti on ta vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Lisaks on A. Tiri omandanud keevitaja elukutse ja alates 5. detsembrist 2016. a töötab ta AS-is Eesti Vanglatööstus. Vangistuse jooksul ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on tal võimalik vangistusest vabanedes asuda vaba koha olemasolul tööle Atko Grupp AS-i. 3.2 Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja A. Tiri selgitusi, ei ole eelnevale vaatamata võimalik teda vangistuse kandmiselt enne tähtaega vabastada. Seda ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole praeguseks ajaks A. Tiri mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki.
4.Maakohtu määruse vaidlustas A. Tiri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja A. Tiri karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamist käitumiskontrolli kohaldamisega.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 14. mai 2020. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 5.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada isikut, kellel puudub vabaduses elukoht. Puuduvad andmed, kes on A. Tiri vabanemisjärgse elukoha omanik ning kas tal on olemas nõusolek seal elamiseks. A. Tiri on üksnes

suuliselt kinnitanud, et ta ei ole pärast isa surma pärimisdokumentidega tegelenud ja talu enda nimele kirjutanud. Vangistusseaduse § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus piiramatult ja segamatult kohtuda tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Seega oleks A. Tiri saanud pärandiasjad korda ajada ka vangistuses viibides. 5.2 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Süüasja tehiolusid arvestades ei ole välistatud, et A. Tiri kujutab endast ka edaspidi ohtu alaealistele. Vaatamata vanglas läbitud programmile ning vestlustele psühholoogiga peab vangla A. Tirit endiselt üliohtlikuks. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Tiri karistuse eesmärgid oleksid täidetud, ning apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määruses kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja A. Tiri vabastamise.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A. Tiri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes taotleb alama astme kohtute määruste tühistamist ning A. Tiri vangistusest ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrolli ja vajalike lisatingimuste kohaldamisega.
7.Kaitsja hinnangul on kohtud jätnud põhjendamatult A. Tiri tingimisi enne tähtaega vabastamata. Senine vangistus on täitnud karistuse eesmärgi ning isik on tõsiselt motiveeritud edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kaitsja nõustub, et A. Tiri kannab karistust väga raskete tegude eest, kuid A. Tiril diagnoositud seksuaalsuunitluse häire ei ole ravitav vangistusega. Ka ei ole vanglas võimalik saada vastavat ravi ja abi piisavas mahus. On tõenäolisem, et vabaduses saab A. Tiri rohkem ja suuremas mahus erialast abi kui kinnipidamiskohas.
8.Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu poolt ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste kaalumisel väljendatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi, millele tuginevalt jäeti A. Tiri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
10.Küll aga peab kolleegium vajalikuks selgitada väljaspool määruskaebuse piire, millistest kriteeriumitest lähtuvalt tuleb kontrollida ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täidetust juhul, kui isikule on mõistetud karistuseks vangistus lühimenetluses. Teisisõnu vajab lahendamist küsimus, kas KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 on mõistetud karistusaja all silmas peetud kohtu kohtu poolt n-ö esialgu mõistetud karistust või tuleb aluseks võtta karistusaeg, mis jääb järele pärast KrMS § 238 lgs 2 sätestatud ühe kolmandiku mahaarvamist.
11.Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud mõistetud karistuse tähendust lühimenetluses karistuse mõistmise ja selle edasise võimaliku individualiseerimise etapis (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2012. a otsus nr 3-1-1-8312, p 10, samuti 18. detsembri 2017. a otsus nr 1-17-689/29, p 26 ja 19. juuni 2019. a otsus nr 1-17-11930/45, p 15). Viidatud praktika kohaselt on karistuse mõistmisel, sh ka karistuse asendamisel või isiku KarS § 73 alusel karistusest tingimisi vabastamisel, määrava tähtsusega isiku süü, mistõttu selles etapis lähtutakse seaduses mõistetud karistusaja sisustamisel KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluses vähendatud karistusest.
12.Kõnealust praktikat ei tule aga laiendada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Jõustunud kohtuotsuse alusel toimuval karistuse täitmisel ei ole enam määravat tähendust isiku (teo)süül ja selle alusel mõistetud karistusel ning mõistetud karistusaja määratlemise puhul KarS § 76 tähenduses tuleb lähtuda reaalselt ärakantavast karistusajast, lühimenetluses seega KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud karistusest.
13.Praegusel juhul on kohtud järelikult õigesti lähtunud ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel A. Tirile lühimenetluse otsusega mõistetud reaalselt ärakantavast karistusajast (8 aastat) ning leidnud, et KarS § 76 lg 2 ps 2 nimetatud kaks kolmandikku mõistetud karistusajast on ära kantud, sest A. Tiri on viibinud vangistuses vähemalt viis aastat ja kuus kuud. Kui kohtud lähtunuks lühimenetluse otsusega A. Tirile mõistetud KrMS § 238 lg 2 alusel vähendamata karistusmäärast, milleks on kaksteist aastat vangistust, siis mööduks kaks kolmandikku karistusajast, kui A. Tiri on vangistuses viibinud kaheksa aastat. Kolleegium osutab, et sidudes mõistetud karistusaja KarS § 76 tähenduses KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud karistusega, ei oleks tahtliku esimese astme kuriteo toimepannud isikutel lühimenetlust valides enam võimalust ilma elektroonilise valve kohaldamiseta vangistusest enne tähtaega vabaneda. Kaks kolmandikku mõistetud karistusajast KarS § 76 lg 2 p 2 tähenduses võrduks alati lühimenetluses ühe kolmandiku võrra vähendatud ning lõplikult ärakantava karistusajaga.
14.Kolleegium möönab, et mõistetud karistusaja erinev kasutamine ei tule kasuks karistusõiguse mõisteaparaadi terviklikkusele ja ühtsusele. Tekkinud ebakõla on muu hulgas võimalik põhjendada karistusseadustiku varasema vastuvõtmisega 6. juunil 2001, millele järgnenud kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmisel 12. veebruaril 2003. a ei osanud seadusandja arvestada vajadusega viia karistusseadustiku mõisted kooskõlla lühimenetluse eripäradega. Mõistete ebatäpsusest hoolimata nähtub nii vanglate kui ka kohtute praktikast, et ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel võetakse lühimenetluses mõistetud karistuste puhul mõistetud karistusaja arvestamisel aluseks KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud karistusmäär. De lege ferenda võiks seadusandja viia ennetähtaegse vabastamise otsustamisega seotud terminoloogia kooskõlla tegelikkuses silmas peetavaga ning kehtiva praktikaga.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 360 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eriarvamus: 1-15-10026/167

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium