Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik
Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 24. oktoober 2025 1-23-5737 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann Kriminaalasi Inno Allekõrre süüdistuses karistusseadustiku § 1332 lg 2 p 1, § 1333 lg 1, § 137 lg 1, § 143 lg 2, § 143 2 lg 2, § 175 lg 11, § 1751 lg 2 ja § 178 lg 11 järgi, üldmenetlus Tartu Maakohtu 14. aprilli 2025. a otsus Inno Allekõrre kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere Süüdistatav - Inno Allekõrs, isikukood 36905082726, elukoht XXX, autojuht OÜ-s Transmet, kriminaalkorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja - vandeadvokaadi abi Marika Suurpere (riigi õigusabi korras) Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido Kannatanu - K.K. , seaduslik esindaja I.P. , kannatanu esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Anne Vissak Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2025. a otsus osas, millega maakohus: 1) tunnistas Inno Allekõrre süüdi KarS § 143 lg 2 järgi ja karistas teda selle eest; 2) tunnistas Inno Allekõrre süüdi ja karistas teda KarS § 175 lg 1 1 järgi inimkaubanduse toimepanemise eest K.K. i suhtes 20. oktoobril 2018 kell 21.52 ja kell 21.59, 30. oktoobril 2018 kell 13.17, 10. novembril 2018 kell 22.17 ja kell 22.21, 6. jaanuaril 2019 kell 11.10, 16. jaanuaril 2019 kell 00.24, 17. jaanuaril 2019 kell 22.33, 20. jaanuaril 2019 kell 17.42 ja kell 19.10, 30. jaanuaril 2019 kell 15.17 ja kell 15.30 ning 7. juunil 2019 kell 23.46; 3) tunnistas Inno Allekõrre süüdi KarS § 175 1 lg 2 järgi 10. novembril 2018 kell 22.17 kuni 22.22 ja 30. jaanuaril 2019 kell 15.30 alaealise K.K. i pornograafilise etteaste teadliku jälgimise eest; 4) mõistis Inno Allekõrrele karistuse KarS § 1432 lg 2 järgi;
5) mõistis Inno Allekõrrele KarS § 175 lg 11, § 1751 lg 2 ja § 178 lg 1 1 järgi karistuse KarS § 63 lg-le 1 tuginedes; 6) mõistis Inno Allekõrrelt Eesti Vabariigi kasuks välja 3109 eurot 54 senti määratud kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud riigi õigusabi tasu katteks.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 1) mõista Inno Allekõrs KarS § 143 lg 2 järgi õigeks; 2) mõista Inno Allekõrrele KarS § 1751 lg 2 järgi karistuseks 6 kuud vangistust; 3) mõista Inno Allekõrrele KarS § 63 lg-le 1 tuginedes karistuseks KarS § 143 2 lg 2, § 175 lg 11 ja § 178 lg 11 järgi 6 aastat ja 6 kuud vangistust; 4) mõista Inno Allekõrrelt Eesti Vabariigi kasuks välja 2487 eurot 63 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses makstud riigi õigusabi tasu katteks. See tuleb Inno Allekõrrel tasuda ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist; 5) jätta Inno Allekõrrele kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest määratud kaitsjale makstud tasust 621 eurot 91 senti Eesti Vabariigi kanda.
3.Muuta maakohtu otsuse põhiosa läbivalt käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
4.Muus osas, sealhulgas Inno Allekõrrele KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 7-aastase vangistuse mõistmises, jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Apellatsioon rahuldada osaliselt.
6.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 647 eurot 28 senti (sh käibemaks 125 eurot 28 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saavad kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2(22)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Inno Allekõrt süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 1332 lg 2 p 1, § 1333 lg 1, § 137 lg 1, § 143 lg 2, § 1432 lg 2, § 175 lg 11, § 1751 lg 2 ja § 178 lg 11 järgi.
2.KarS § 1332 lg 2 p 1 järgi esitati süüdistus selles, et I. Allekõrs kupeldas 26. oktoobril 2019 täisealist K.K. it (sündinud 2001). Süüdistataval oli suhtlusportaalis www.iha.ee konto nimega onukusti, mille kaudu korraldas ta kell 1.20 kuni 2.13 toimunud vestluses kohtumise kasutajaga rimjobtrt, mida kasutas R.O. . Kohtumine pidi toimuma prostitutsiooniga tegeleva K.K. i ja R.O. i vahel Tartus seksuaalteenuse osutamiseks. Nad kohtusid 26. oktoobril 2019 ajavahemikul 2.13 kuni 3.42. Samal kuupäeval kell 3.50 kuni 4.14 suhtles I. Allekõrs uuesti suhtlusportaalis www.iha.ee R.O. iga. Süüdistatav planeeris enda, K.K. i ja R.O. i ning teiste osapoolte vahelist kohtumist, et osaleda grupiseksis.
3.Süüdistus KarS § 1333 lg 1 järgi seisneb selles, et I. Allekõrs aitas ajavahemikul 5. augustist 2019 kuni 23. maini 2020 teadvalt kaasa täisealise K.K. i prostitutsioonile. Süüdistatav kontrollis ja kasutas portaalis www.iha.ee K.K. i kontot noorneiu1 ning kuulutas enda kontodelt karistus4 ja onukusti, et noorneiu1 konto taga olev K.K. pakub seksuaalteenuseid. Näiteks 14. veebruaril 2020 kell 19.36 postitas süüdistatav onukusti kontolt järgmise avaliku kuulutuse: „Täna üks neiuke lubas sõbrapäeva puhul olla lohakas ja et linna peale (Tartu) [--] Nii huvipärast ehk leidub mõned sõbrad 2tk kes külla kutsikaid saaksid näha palju ja mida lubab (riides pidi väga sexsy olema) :)“.
4.I. Allekõrt süüdistatakse ka KarS § 137 lg 1 järgi 2018. aastast kuni 21. septembrini 2022 K.K. i jälitamises. Süüdistatav jälgis kannatanut tema tahtevastaselt ja jäädvustas seda ning kuulas pealt K.K. i mobiiltelefoni, samuti kontrollis ja jälgis tema kontosid veebilehtedel www.facebook.com, www.instagram.com, www.snapchat.com, www.tiktok.com ja www.iha.ee. 2018. aastast kuni 21. septembrini 2022 oli I. Allekõrrel rakenduste Bingo ja Family Link kaudu kontroll K.K. i mobiiltelefoni üle. Ta kuulas muu hulgas pealt septembris 2021 toimunud vestlust K.K. i ja M.L. i vahel. 13. novembril 2018 lõi süüdistatav 17-aastasele kannatanule portaalis www.iha.ee konto nimega noorneiu1 ja jälgis kuni 2020. aasta juunini K.K. i tegevust sellel kontol ning kasutas seda kontot ka ise. 5. juunil 2020 võeti I. Allekõrrelt ära tema telefon, kust leiti Facebook Messengeri ekraanitõmmised K.K. i ja teiste osapoolte vestlusest, mida süüdistatav jälgis. 2021. aasta sügisel oli I. Allekõrrel juurdepääs K.K. i Facebooki kontole ning ta tegi ekraanitõmmised K.K. i ja R.J. i vestlusest ning saatis need 2. septembril 2021 Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse töötajale.
5.Süüdistus KarS § 143 lg 2 järgi esitati selles, et I. Allekõrs oli 2020. aastal tuvastamata kuupäevadel ja 19. mail 2020 täisealise K.K. iga korduvalt suguühtes. Süüdistatav kasutas ära kannatanu sõltuvust endast. Sõltuvuse olemasolu näitavad asjaolud, et I. Allekõrs osales K.K. i kasvatamises ja pakkus viimasele transporti, sest kannatanu polnud võimeline ise linna peal ringi liikuma. I. Allekõrs kontrollis K.K. i suhtlust teiste inimestega ja ostis talle poest asju.
3(22)
6.KarS § 1432 lg 2 järgi süüdistatakse I. Allekõrt selles, et ta oli 17-aastase K.K. iga ajavahemikul
20.oktoobrist 2018 kuni 7. juunini 2019 korduvalt suguühtes ja pani tema suhtes toime muid sugulise iseloomuga tegusid (nt oli temaga korduvalt vaginaalses suguühtes, pigistas korduvalt kannatanu rindu ja lasi kannatanul endale teha suuseksi), kasutades ära kannatanu sõltuvust temast ning kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu ja usaldust. Süüdistuse järgi oli selliseid kordi kokku 10 ja need toimusid 20. ja 30. oktoobril 2018, 6., 16., 17., 20. ja 30. jaanuaril 2019 ning 7. juunil 2019.
7.I. Allekõrrele on esitatud süüdistus ka KarS § 175 lg 1 1 järgi, mis seisneb selles, et ta käskis ja mõjutas alaealist K.K. it astuma üles pornograafilistes ja erootilistes etteastetes ja teostes. Lisaks aitas I. Allekõrs K.K. i sellistele teostele kaasa, kui valmistas neid ja osales ise teostes (nt filmis laual lamavat K.K. it mobiiltelefoniga, nööpis tema pluusi lahti ning katsus käega kannatanu rindu ja suguelundit). I. Allekõrs aitas kaasa ka K.K. i prostituudina tegelemisele portaalis www.iha.ee (nt kasutas ja kontrollis kontot noorneiu1 ning pani üles avalikud kuulutused, et K.K. it kupeldada, samuti suhtles teiste kasutajatega, et leppida kokku K.K. i kohtumine meestega). Need teod pani süüdistatav kannatanu suhtes toime 20. oktoobril 2018 kell 21.52 ja 21.59, 30. oktoobril 2018 kell 13.17, 10. novembril 2018 kell 22.17 ja 22.21, 13. novembril 2018, 10. detsembril 2018, 6. jaanuaril 2019 kell 11.10, 16. jaanuaril 2019 kell 00.24, 17. jaanuaril 2019 kell 22.33, 20. jaanuaril 2019 kell 17.41 ja 19.10, 30. jaanuaril 2019 kell 15.17 ja 15.30, 7. juunil 2019 kell 23.46 ning ajavahemikul 5. novembrist 2018 kuni 21. maini 2019.
8.Süüdistus KarS § 1751 lg 2 järgi esitati selles, et I. Allekõrs jälgis korduvalt, kuidas 17-aastane K.K. osales pornograafilises etteastes 10. oktoobril 2018 kell 22.17 kuni 22.22, 1. detsembril 2018 kell 00.36 kuni 00.47 ja 30. jaanuaril 2019 kell 15.30 (vaatas pealt, kuidas K.K. oli suguühtes tuvastamata mehega ja filmis seda, teisel juhul jälgis süüdistatav kannatanu eneserahuldamist ja kolmandal korral näitas K.K. enda suguelundit, mida I. Allekõrs filmis).
9.I. Allekõrt süüdistatakse ka KarS § 178 lg 11 järgi selles, et ta valmistas, omandas, hoidis ja tegi teistele kättesaadavaks lapspornot. Sellised kuriteod pani süüdistatav toime 20. oktoobril 2018 kell 21.52 ja kell 21.59, 30. oktoobril kell 13.17, 10. novembril 2018 kell 22.17 ja 22.21, 10. detsembril 2018, 6. jaanuaril 2019 kell 11.10, 16. jaanuaril 2019 kell 00.24, 17. jaanuaril 2019 kell 22.33, 20. jaanuaril 2019 kell 17.41 ja 19.10, 30. jaanuaril 2019 kell 15.17 ja 15.30 ning 7. juunil 2019 kell 23.46 (vt ka käesoleva otsuse p 7). Samuti hoidis I. Allekõrs 43 pilti ja 32 videot alaealisest K.K. ist enda naisele M.A. ele kuuluvas lauaarvutis, mille ta laadis sinna ajavahemikul 7. jaanuarist 2018 kuni 7. septembrini 2019. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
10.Tartu Maakohtu 14. aprilli 2025. a otsusega tunnistati I. Allekõrs süüdi KarS § 1332 lg 2 p 1, § 1333 lg 1, § 137 lg 1, § 143 lg 2 ja § 143 2 lg 2 järgi ning teda karistati vastavalt 3 aasta, 1 aasta 6 kuu, 1 aasta 6 kuu, 2 aasta ning 5 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 175 lg 11, § 1751 lg 2 ja § 178 lg 11 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg-le 1 tuginedes 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg-st 1 ja § 64 lg-st 1 juhindudes loeti I. Allekõrrele Tartu Maakohtu 20. septembri 2023. a otsusega mõistetud 4-kuuline vangistus kaetuks 7-aastase vangistusega. Sellest arvati maha eelmise kohtuotsuse alusel kantud 3 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks jäi 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. (b) Põhiosa 4(22)
Süüdistatava mõju kannatanule
11.K.K. sõltus I. Allekõrrest. Kannatanu on süüdistatava õe kasutütar. I. Allekõrs on K.K. ist 31 aastat vanem. I. Allekõrs alustas juba siis, kui K.K. oli 12-aastane, temaga intiimset suhtlust. 15-aastaselt ütles K.K. I. Allekõrrele, et tal oli vastik, kui viimane teda puutus. I. Allekõrs oli veoautojuht ja ühel hetkel hakkas kannatanu temaga autosõitudel kaasas käima. Sõitude käigus ostis I. Allekõrs K.K. ile süüa ja juua, mille K.K. i eestkostja I.P. hiljem osaliselt hüvitas. Kui kannatanu oli 15- või 16-aastane, hakkas süüdistatav ööbima I.P. i elukohas. I. Allekõrs ja K.K. ööbisid samas toas ning vaatasid kaisus olles telekat. Seda tõendavad süüdistatava ja kannatanu ning I.P. i ütlused. I. Allekõrre abikaasa M.A. keeldus kohtus ütlusi andmast, mistõttu avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel. Ta sõnas, et K.K. on lihtsasti mõjutatav ega mõtle oma peaga. I.P. on K.K. i eestkostja, kelle perre tuli viimane 4- või 5-aastasena. K.K. il oli sünnitraumast tingitud ajukahjustus. I. Allekõrs suhtus K.K. isse hästi, võttis teda igale poole kaasa, ja kui kannatanul oli mure, siis ta helistas süüdistatavale. K.K. il on suurenenud seksuaaltung.
12.Kohus veendus K.K. i ristküsitlemise käigus selles, et ta vajab erikohtlemist, kuna ei saa talle öeldust alati aru. K.K. ütles, et nad on olnud I. Allekõrrega koos alates aastatest 2017 või 2018, kui ta oli 16- või 17-aastane. Kannatanu veetis süüdistatavaga koos aega ja nad seksisid korduvalt. Kannatanu sõnas sedagi, et süüdistatav on temast videoid ja pilte teinud, samuti tegi süüdistatav talle suhtlusportaali www.iha.ee kasutajakonto, kuhu pani kannatanust paljastavaid pilte. K.K. lubas seda kõike I. Allekõrrel teha. Portaali kasutas I. Allekõrs, kes suhtles seda kontot kasutades teiste inimestega ja sõidutas enamasti K.K. it kohtumistele, kus kannatanu astus suguühtesse erinevate meestega. I. Allekõrrel oli ligipääs K.K. i kontodele erinevates suhtluskeskkondades (nt Facebook) ja tema telefonis oli äpp, mis võimaldas kannatanut jälgida. Praegugi kohtuvad K.K. ja I. Allekõrs ning nad seksivad. I. Allekõrs rääkis kohtus K.K. i vaimsest seisundist, aga leidis, et viimane sai asjadest aru.
13.10. jaanuari 2020. a ekspertiisiaktist nähtub, et K.K. on teiste poolt kergesti mõjutatav. Tal on kerge vaimne alaareng. Ta tuleb igapäevaelus toime, kui teda juhendatakse. K.K. ei oska rahaga ümber käia ja vajab abi raha kasutamisel. 18. novembri 2020. a ekspertiisiaktis on kirjas, et K.K. il on kõrgenenud libiido, mis mõjutab tema käitumist.
14.Seega on K.K. kergesti mõjutatav ja tema puhul on olemas pidev oht, et teda kasutatakse ära. I. Allekõrs pole K.K. it kaitsnud, vaid kasutas teda enda huvides ära, sealhulgas pakkus kannatanut raha eest teistele meestele. Süüdistatav tegi kannatanust endale sisuliselt tööriista. K.K. ise ei osanud rahaga ümber käia – ta teadis numbreid kuni kümneni. I. Allekõrrel oli olemas ligipääs K.K. i sotsiaalmeedia kontodele ning ta jälgis telefoni kaudu K.K. it, et allutada kannatanu enda tahtele. Vältimaks seda, et K.K. il tekiks poiss-sõber, karistas I. Allekõrs kannatanut teiste meestega suhtlemise eest, kui lõi endale suhtlusportaalis www.iha.ee konto nimega karistus4. Sellelt kontolt korraldas I. Allekõrs K.K. i kohtumisi, et viimane osaleks grupiseksis. Kannatanu soovidega ei arvestatud ja ta oli sellistel kohtumistel allutatud teistele meestele. 25. veebruari 2022. a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse avaldusest Politsei- ja Piirivalveametile nähtub, et I. Allekõrs kirjutas sotsiaalmeedias „K.K. on lits“ ning saatis selle teistele lugemiseks, samuti helistas I. Allekõrs korduvalt ühele alaealisele õpilasele ning küsis tema käest K.K. i kohta. Õpilasega tegelenud tegevusjuhendaja kuulis pealt telefonikõne, kus I. Allekõrs sõimas K.K. it ja süüdistas teda vääritutes tegudes. I. Allekõrre telefonis oli kontaktiks märgitud „ K.K. (libu)“.
15.Kannatanule oli süüdistatava tehtu vastumeelne, sest ühes temast tehtud videos, kui ta oli 17-aastane, nähtub, kuidas kannatanu ütleb I. Allekõrrele suuseksi tehes, et see on vastik. Teises
5(22)
videos vastab kannatanu süüdistatava küsimusele, kas talle meeldib seksida, et „enamvähem“. Veel ühes videos juhendab I. Allekõrs K.K. it, kuidas suuseksi teha. KarS § 1332 lg 2 p 1
16.I. Allekõrs mõjutas täisealist K.K. it tegelema prostitutsiooniga. Selleks korraldas süüdistatav
26.oktoobril 2019 kella 01.20 kuni 02.13 suhtlusportaalis www.iha.ee kontot nimega onukusti kasutades kohtumise K.K. i ja teise mehe R.O. i kasutajanimega rimjobtrt vahel. I. Allekõrs andis R.O. ile muu hulgas teada, kui palju maksavad K.K. iga vahekorrad. Nad kohtusid Tartus kokku lepitud kohas, kus K.K. pidi küsima R.O. ilt suitsetamiseks tuld. Kohtumine toimus kell 02.13 kuni 03.42. K.K. ei teadnud enne seda, mis teda ees ootab. I. Allekõrs oli aga varem portaalis suheldes veendunud, et K.K. on toimuvaga nõus ja lubab enda peal toime panna sugulise iseloomuga tegusid. Hiljem kirjutas R.O. I. Allekõrrele suhtlusportaalis, et K.K. polnud peale suudluse ja katsumise enamast kuigi vaimustuses. 26. oktoobril 2019 kell 03.50 kuni 04.14 planeeris I. Allekõrs selles portaalis enda, K.K. i ja R.O. i ning veel teistegi meeste grupiseksi. Süüd tõendavad asitõendi vaatlusprotokoll, jälitustoimingu protokoll ning kannatanu, süüdistatava ja R.O. i ütlused. I. Allekõrs tegutses kavatsetult. Ehkki I. Allekõrs ja K.K. on väidetavalt siiani suhtes, ei välista see süüdistatava tehtu õigusvastasust. Kannatanu on süüdistatavasse kiindunud, kuigi ta kuritarvitas kannatanut. K.K. kannatab Stockholmi sündroomi all. KarS § 1333 lg 1
17.Süüdistatav aitas kaasa täisealise kannatanu prostitutsiooniga tegelemisele ajavahemikul 5. augustist 2019 kuni 23. maini 2020. I. Allekõrs kontrollis portaalis www.iha.ee kontot nimega noorneiu1 ja kasutas seda. Ta pakkus enda kontodelt karistus4 ja onukusti K.K. it teistele meestele sugulise iseloomuga tegudeks. Kuulutused oli kannatanut halvustavad ja I. Allekõrs nimetas neis K.K. it muu hulgas litsiks ja libuks, kes osaleb grupiseksis. Süüdistatav teenis kannatanu kohtumistest raha. Ta allutas K.K. i endale. I. Allekõrs tegi seda kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seda süüdistust tõendavad eeskätt asitõendi vaatlusprotokoll, jälitustoimingu protokoll ning kannatanu ja süüdistatava ütlused. KarS § 137 lg 1
18.Tõendatud on ka süüdistus selles, et I. Allekõrs jälgis K.K. it tema tahtevastaselt ajavahemikul 2018. aastast kuni 21. septembrini 2022. Süüdistatav kuulas pealt kannatanu mobiiltelefoni, salvestas telefonikõnesid ja kontrollis tema kontosid veebilehtedel www.facebook.com, www.instagram.com, www.snapchat.com, www.tiktok.com ja www.iha.ee. I. Allekõrs tunnistas kohtus, et kuulas K.K. it pealt. Viimane teadis väidetavalt sellest ja võis ise eemaldada telefonist selle programmi, mis võimaldas I. Allekõrrel tema telefoni pealt kuulata. Süüdistatav tegi seda enda sõnul kannatanu huvides. Kohus leidis, et I. Allekõrs kuulas kannatanut pealt, kuna soovis teda endale hoida. Samuti kasutas süüdistatav kannatanut selleks, et tema suhtes panna toime sugulise iseloomuga tegusid ja teenida teda prostituudina kasutades raha, kui pakkus kannatanut erinevatele meestele. I. Allekõrs ei tahtnud, et K.K. il tekiks Tallinnas olles suhe kellegi teisega, sest siis ta poleks saanud jätkata K.K. i ärakasutamist. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töötajate K.J. e, M.L. i, H.M. u ja P.K. i ütlustest selgub, et I. Allekõrs püüdis keelata K.K. il õpilaskodus enda toast lahkumist ja ringi liikumist. Süüdistatav tegutses kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. I. Allekõrrele ei arvata süüks seda, et ta kasutas äppi, mis võimaldas kindlaks teha K.K. i asukoha. Etteheidetav on aga see, et I. Allekõrs kuulas pealt K.K. i suhtlust. Kannatanu ei andnud selleks nõusolekut ja lülitas telefoni välja, et
6(22)
teda ei saaks enam pealt kuulata. Teistega suhtlema minnes jättis ta telefoni enda tuppa õpilaskodus. I. Allekõrs pani toime eraviisilise jälitustegevuse. KarS § 143 lg 2
19.Asitõendi vaatlusprotokolliga ning K.K. i ja I. Allekõrre ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav kasutas ära täisealise kannatanu sõltuvust endast ja oli temaga 2020. aastal korduvalt vaginaalses suguühtes, sealhulgas 19. mail 2020. K.K. i kerge vaimne alaareng ja kõrgem libiido tegid ta haavatavaks, mis võimaldas süüdistataval kannatanut kuritarvitada. K.K. leppis sellega, et I. Allekõrs kasutab teda nii enda kui ka teiste meeste huvides. Süüdistatav domineeris tema üle. Lisaks muule korraldas I. Allekõrs suhtlusportaali www.iha.ee kaudu K.K. i grupiseksi, mida nii süüdistatav kui kannatanu pidasid viimase karistamiseks. I. Allekõrs tegutses kavatsetult. Tõik, et I. Allekõrs ja K.K. on praegugi veel suhtes, ei välista süüdistatava kuritegude õigusvastasust. Kannatanu on süüdistatavasse kiindunud, ehkki ta kuritarvitas kannatanut. KarS § 1432 lg 2
20.I. Allekõrre süü on tõendatud muu hulgas asitõendite vaatlusprotokollidega videotest. Ta kasutas süüdistuses märgitud aegadel ära K.K. i sõltuvust endast ning kuritarvitas mõjuvõimu ja usaldust ning oli kannatanuga korduvalt suguühtes (peamiselt vaginaalvahekorras, aga lasi kannatanul endale teha ka suuseksi) ja pani tema suhtes toime teisigi sugulise iseloomuga tegusid (nt suudles ja pigistas kannatanut rindadest). I. Allekõrs oli teadlik, et kuritarvitab enda õe alaealist kasulast enda huvides. Süüdistatav varjas I.P. i eest seksuaalsuhet K.K. iga, mida tõendavad I. Allekõrre ja I.P. i ütlused. I. Allekõrs tegutses kavatsetult. Ehkki K.K. oli justkui nõus sellega, mida I. Allekõrs temaga tegi, ei välista see süüdistatava tehtu õigusvastasust, sest süüdistatav oli kannatanust 31 aastat vanem ja tal oli viimase üle selline mõjuvõim, mille tõttu oli kannatanu valmis talle kuuletuma. K.K. kannatas Stockholmi sündroomi all. KarS § 175 lg 11
21.Videote, asitõendite vaatlusprotokollide ning kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud järgnev: 1) 20. oktoobril 2018 kell 21.52 valmistas I. Allekõrs video 17-aastasest K.K. ist, kus K.K. lamab selili laual ja I. Allekõrs nööbib lahti tema pluusi ning katsub käega rindu ja suguelundit; 2) 20. oktoobril 2018 kell 21.59 tegi I. Allekõrs video, kus K.K. lamas selili paljastatud rindade ja suguelundiga ning I. Allekõrs hõõrub peenist vastu kannatanut suguelundit; 3) 30. oktoobril 2018 kell 13.17 valmistas I. Allekõrs video talle suuseksi tegevast 17-aastasest K.K. ist; 4) 10. novembril 2018 kell 22.17 I. Allekõrsi tehtud videost nähtub, kuidas K.K. teeb tuvastamata mehele suuseksi, I. Allekõrs annab K.K. ile vahepeal juhiseid; 5) 10. novembril 2018 kell 22.21 filmis I. Allekõrs seda, kuidas kannatanu oli tuvastamata mehega vaginaalses suguühtes; 6) 10. detsembril 2018 laadis I. Allekõrs suhtlusportaali www.iha.ee konto noorneiu1 alt 5 pilti K.K. ist, millelt nähtuvad viimase suguelund ja tema võetud seksipoosid, pildid tegi I. Allekõrs; 7) 6. jaanuaril 2019 kell 11.10 tegi I. Allekõrs 17- aastasest K.K. ist video, kus pigistab kannatanu rindu; 8) 16. jaanuaril 2019 kell 00.24 valmistas I. Allekõrs video, millelt nähtub, et süüdistatav pigistab magava kannatanu rindu; 7(22)
9) 17. jaanuaril 2019 kell 22.33 filmitud videos suudleb I. Allekõrs K.K. it ja pigistab tema rindu; 10) 20. jaanuaril 2019 kell 19.10 tehtud videos teeb K.K. I. Allekõrrele suuseksi ja nad on vaginaalses suguühtes; 11) 20. jaanuaril 2019 kell 17.41 tegi I. Allekõrs video tema vaginaalsest suguühtest K.K. iga; 12) 30. jaanuaril 2019 kell 15.17 filmis I. Allekõrs seda, kuidas K.K. teeb talle suuseksi; 13) 30. jaanuaril 2019 kell 15.30 I. Allekõrre tehtud videost nähtub paljastatud suguelundiga K.K. lõkkekoha juures oleval laual; 14) 7. juunil 2019 kell 23.46 filmis I. Allekõrs tema ja 17-aastase K.K. i vaginaalset suguühet.
22.Tõendatud on seegi, et 13. novembril 2018 lõi I. Allekõrs portaalis www.iha.ee 17-aastasele K.K. ile konto nimega noorneiu1, et kannatanu tegeleks prostitutsiooniga. I. Allekõrs kasutas konto loomisel e-posti aadressi [email protected]. Kontoga seotud telefoninumbrit kasutas just I. Allekõrs. Viimane korraldas konto noorneiu1, aga ka teise konto onukusti kaudu K.K. i kohtumisi meestega ja leppis kokku tasu suuruse nende eest. I. Allekõrs mõjutas alaealist kannatanut prostitutsiooniga tegelema. 13. detsembrist 2018 kell 13.17 kuni 14. detsembrini 2018 kell 16.04 kutsus onukusti kontot omav I. Allekõrs teist meest kontoga marynxs osalema grupiseksis 17-aastase K.K. i ja teiste meestega. 31. detsembril 2018 kell 00.03 kuni 00.34 kutsus I. Allekõrs enda kontolt karistus4 teist meest, kes oli konto nimega pikali taga, osalema grupiseksis K.K. iga. I. Allekõrs väljendas veendumust, et K.K. on grupiseksiga nõus. 29. detsembrist 2018 kell 20.02 kuni 14. märtsini 2019 kell 15.18 kutsus I. Allekõrs karistus4 kaudu kasutajat kontoga Exelero osalema samuti grupiseksis 17-aastase K.K. iga. Lisaks suhtles I. Allekõrs 13. detsembrist 2018 kell 12.58 kuni 14. detsembrini kell 10.20 konto onukusti kaudu kontoga sampo123, kutsudes viimast osalema K.K. iga grupiseksis koos teiste meestega. Iga mees pidi grupiseksis osalemise eest tasuma 50 eurot. I. Allekõrs varjas suhtlust K.K. i eest. 25. jaanuaril 2019 kell 08.01 kuni 08.21 kutsus I. Allekõrs enda kontot karistus4 kasutades teist kasutajat kontonimega spankingfun osalema sugulise iseloomuga tegudes K.K. iga. 25. jaanuarist kell 08.27 kuni 26. jaanuarini 2019 kell 01.19 vestles I. Allekõrs karistus4 kontol teise kontoga Calculator ja kutsus tedagi osalema K.K. i peal toimepandavates sugulise iseloomuga tegudes. I. Allekõrre lubatu sai võimalikuks, sest K.K. oli I. Allekõrrest sõltuvuses ja temast mõjutatud ning nõustus toimuvaga.
23.Ajavahemikul 5. novembrist 2018 kuni 21. maini 2019 mõjutas I. Allekõrs alaealist K.K. it tegelema prostitutsiooniga, kui ta kontrollis ja kasutas kontot noorneiu1. Süüdistatav kasutas ka kontot karistus4, mille kaudu pakkus samuti võimalust panna K.K. i suhtes toime sugulise iseloomuga tegusid. Sellel kontol postitas ta 5. novembrist 2018 kuni 21. maini 2019 mitu avalikku kuulutust.
24.Kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu sõnul viis süüdistatav teda suhtlusportaali kaudu kokku lepitud kohtumistele või siis läks kannatanu ise ja ta sai võõraste meestega seksimise eest raha, mida maksis talle I. Allekõrs. Kannatanule meeldis enda sõnul see, et süüdistatav pani portaali temast paljastavad pildid. K.K. teadis vaid 5- ja 10-eurosest ega hoomanud raha väärtust. Süüdistataval oli lihtne kasutada kannatanut ära, sest tal oli suurenenud seksuaalvajadus. I. Allekõrre ütlused on suuresti ebausaldusväärsed, sest need ei kõla kokku teiste tõenditega ja lisaks andis ta osalt vastuolulisi ütlusi. I. Allekõrs kinnitas, et lõi konto noorneiu1 ja pani sinna K.K. i loal temast paljastavad pildid, sest väidetavalt soovis kannatanu näha, kui paljudele tema pildid meeldivad. Süüdistatav ei tea, et K.K. tegeles prostitutsiooniga, samuti ei tea süüdistatav midagi selle eest raha võtmisest. I. Allekõrs kinnitas, et lõi ka konto karistus4. Ta postitas portaalis www.iha.ee erinevate kontode alt, näiteks 8. novembril 2019 andis teada, et Tartu linna peal on noor libu. I. Allekõrs ei võtnud postitusi tõsiselt. 8(22)
25.Süüdistuse seda osa tõendavad muu hulgas jälitustoimingu protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll. Kohtumiste toimumine on kindlaks tehtud veel tunnistajate R.O. i, A.U. i, T.S. i, U.N. a ja R.M. i ütlustega. Tunnistajatele avaldati, et K.K. on täisealine, ehkki ta seda polnud. R.O. i väitel oli kontoga noorneiu1 küsiti näiteks suuseksi eest 50 eurot. Ka näiteks A.U. iga toimunud suhtlusest nähtub, et omavahel räägiti 150-eurosest tasust seksuaalteenuse eest. A.U. pakkus 100 eurot, mis noorneiu1 kontolt saadetud vastuse järgi sobis. Teistegi kasutajatega suhtlusest nähtub, et noorneiu1 küsib seksuaalteenuste eest raha. Neist asjadest rääkis kontot noorneiu1 kasutades just I. Allekõrs. Lisaks oli tal tavaks karistada K.K. it selle eest, kui viimane tema teadmata teiste meestega suhtles ning kohtus nendega. Sellistel puhkudel korraldas süüdistatav kannatanule grupiseksi.
26.I. Allekõrs pani kuriteod toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
27.Süü pole tõendatud selles, et ajavahemikul 24. detsembrist 2018 kuni 17. jaanuarini 2019 saatis I. Allekõrs suhtlusportaali www.iha.ee lühinumbrile 2 tasulist sõnumit, mis andsid noorneiu1 kontole VIP-staatuse. KarS § 1751 lg 2
28.I. Allekõrs jälgis 10. novembril 2018 õhtusel ajal, kuidas 17-aastane K.K. tegi tuvastamata mehele suuseksi ja oli temaga vaginaalvahekorras. Süüdistatav filmis seda ja juhendas K.K. it, kuidas käituda. 1. detsembril 2018 kell 00.36 kuni 00.47 jälgis I. Allekõrs K.K. it, kui viimane tegi endast video, kus rahuldas end. 30. jaanuaril 2019 kell 15.30 jälgis süüdistatav aga seda, kuidas 17-aastane kannatanu istus lõkkekohas jalad harkis selliselt, et tema suguelund oli näha. Süüdistatav filmis seda. Neid tegusid tõendavad muu hulgas asitõendite vaatlusprotokollid ning kannatanu ja süüdistatava ütlused, millega nad kinnitasid toimunut. I. Allekõrs tegutses kavatsetult. K.K. oli küll nõus, et I. Allekõrs teda jälgib, kuid see ei välista õigusvastasust, sest ta oli süüdistatavast sõltuvuses ja kergesti mõjutatav. KarS § 178 lg 11
29.Süüdistatav tegi süüdistuses toodud ajal alaealisest kannatanust pornograafilise sisuga videoid ja pilte (sh suguühet ja suuseksi kajastavaid videoklippe ning K.K. i suguelundist fotosid). See on tõendatud eeskätt asitõendite vaatlusprotokollidega. Nii kannatanu kui ka süüdistatav kinnitavad videote ja piltide tegemist. Kannatanu andis selleks nõusoleku. Osa piltidest laadis I. Allekõrs K.K. i loal suhtlusportaali www.iha.ee. Süüdistatav teadis, et kannatanu on alaealine. 25. oktoobri 2021. a asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 13. novembril 2018 loodi portaalis www.iha.ee konto noorneiu1. I. Allekõrs laadis seda kontot kasutades portaali K.K. ist tehtud pildid. Seega ta valmistas lapspornot ja ka võimaldas seda. Süüdistatav pani kõnealused teod toime kavatsetult. Karistus
30.I. Allekõrre süü on suur. Ta kasutas kannatanut erineval moel ära enda seksuaalsete huvide rahuldamiseks ja teda kupeldades. Tema mõju kannatanule kestis pikalt. Süüdistatav pani kuriteod toime kavatsetult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. I. Allekõrt tuleb karistada vangistusega. Kuna kuritegudest on möödunud küllaltki pikk aeg, saab teda karistada keskmise karistusmääraga või selle lähedale jäävas määras.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9(22)
Apellatsioon
31.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.
32.I. Allekõrs ei tunnista end süüdi. Tal polnud kannatanu üle mõjuvõimu. Süüdistatav ja kannatanu olid suguühtes ajal, mil viimane oli 16- või 17-aastane. K.K. andis ütlusi, et see toimus tema vabal tahtel. Nad ei pidanud rääkima enda suhtest kannatanu kasuemale. I. Allekõrs sõidutas K.K. it, aga viimane sai ka ise ühistranspordi kasutamisega hakkama. Samuti polnud kannatanu süüdistatavast majanduslikult sõltuv. Tunnistaja I.P. i väitel tegi ta ise K.K. ile regulaarselt rahaülekandeid või andis sularaha. I. Allekõrre väitel on ta K.K. ile ostnud ühe telefoni ja see oli kingitus, lisaks on I. Allekõrs ostnud K.K. ile burgerit ja andnud talle veidi raha. Süüdistatav pole võtnud kannatanult ära mingeid hüvesid vms. I. Allekõrre ja K.K. i omavaheline suhe polnud selline, et viimaselt võinuks oodata süüdistatava tahtele allumist. Süüdistatav kontrollis kannatanut seetõttu, et kannatanu kadus vahepeal päevadeks ära. Seda kinnitas I.P. . Kannatanu sõbranna H.R. kasutas teda seksuaalselt ära, sest viis teda pidevalt meeste seltskondadesse, kes olid kannatanuga suguühtes. Ühe korra oli kannatanu telefon välja lülitatud ja SIM-kaart peidetud. I.P. rääkis, et K.K. it ahistas ka tema koolivend. Kui I.P. il ei õnnestunud kannatanu asukohta kindlaks teha, siis palus ta seda teha I. Allekõrrel. Selleks andis I.P. süüdistatavale volitused, milleks tunnistaja oli eestkostjana õigustatud. I.P. i palvel paigaldas I. Allekõrs K.K. i telefoni asukohamääraja. I.P. i sõnul oli kannatanu vabameelne: ühel päeval viibis ta ühe mehega, teisel päeval juba teisega. 18. novembri 2020. a ekspertiisiakti järgi on kannatanul alates 14-eluaastast suurenenud seksuaalne huvi ja ta on end valimatult pakkunud nii alaealistele poistele kui ka vanematele meestele.
33.Süüdistatav ei mõjutanud K.K. it prostitutsiooniga tegelema KarS § 133 2 lg 2 p 1 järgi. I. Allekõrs käis www.iha.ee veebilehel, et huvi pärast teada saada, mida mehed talle räägivad. Tunnistajad A.U. ja T.S. sõnasid, et www.iha.ee pole tõsiseltvõetav portaal. Süüdistataval polnud kannatanu suhtes mõjuvõimu.
34.Samuti tuleb I. Allekõrs õigeks mõista KarS § 1333 lg 1 järgi. 5. augustil 2019 käis süüdistatav kannatanuga kõigest erootikapoes. 8. novembril 2019 postitatud kuulutus on fantaasia. I. Allekõrs ei pidanud selles kuulutuses silmas K.K. it. 14. veebruaril 2020 viibis süüdistatav enda sõnul kannatanuga linna peal ja kirjutas siis postituse. 23. mail 2020 võis kannatanu esineda otseülekandena Instagramis. I. Allekõrs ei mõjutanud K.K. it.
35.Süüdistatav ei vastuta KarS § 137 lg 1 järgi. K.K. teadis, et I. Allekõrs jälgib tema asukohta ja kuulab teda pealt, ning selle vastu polnud tal midagi. Varem oli süüdistataval selleks ka eestkostja volitus. Kannatanut oli tarvis jälgida, sest ta ei oska orienteeruda ja võib päevadeks kaduda ning jätta telefonile vastamata. K.K. ütles, et tema jälgimine on oluline turvalisuse tagamiseks. Kui ta ära eksib, siis helistab I. Allekõrrele, kes juhatab talle teed. Ka enda sotsiaalmeedia kontode paroole jagas K.K. I. Allekõrrele vabatahtlikult. Kannatanu sõnas kohtus, et süüdistataval polnud tema üle mõjuvõimu. I. Allekõrs kandis hoolt, et kannatanu ei kaoks. Viimane oli seksuaalselt liiga aktiivne (nt saatis igale mehele, kes talle kirjutas, pilte enda rindadest, ja läks kaasa kõigi meestega, kes teda suhtlusrakenduses välja kutsusid).
36.I. Allekõrre süü KarS § 143 lg 2 järgi pole tõendatud. Kannatanu ei olnud temast sõltuvuses. K.K. il on kerge vaimupuue, mis ei tähenda, et iga mees, kes temaga suguühtes on, kasutab teda ära. Suguühted I. Allekõrre ja K.K. i vahel olid vabatahtlikud.
37.KarS § 1432 lg-s 2 sätestatud kuriteokooseis pole täidetud. Vaidlust pole selles, et I. Allekõrs pani K.K. i suhtes toime sugulise iseloomuga tegusid ning süüdistatav tegi kannatanust fotosid ja 10(22)
videoklippe. Nõustuda ei saa maakohtuga, et süüdistataval oli kannatanu üle mõjuvõim, sest ta varjas enda õe ja kannatanu eestkostja I.P. i eest seksuaalsuhet. K.K. varjas ka ise seda. See ei näita aga mõjuvõimu olemasolu. I. Allekõrs oli K.K. iga esimest korda seksuaalvahekorras 2018. aasta sügisel. Sugulise iseloomuga teod olid konsensuslikud. Kannatanu ütles süüdistatavale, kui talle ei sobinud pildistamine või filmimine. Ühest videoklipist nähtub, kuidas kannatanu ütleb sugulise iseloomuga teo ajal, et see on vastik, kuid sellest ei saa järeldada, et toimunu oli tema tahtevastane. Ka teisest kohtu osutatud videoklipist ei nähtu, et suguühe süüdistatava ja kannatanu vahel oli viimasele vastumeelne. Filmimist alustas kannatanu ise, süüdistatav aga lõpetas selle. Kui süüdistatav küsis kannatanult anaalvahekorra tegemise kohta, siis kannatanu sellega ei nõustunud. Seega pole tegu koosseisupärase teoga.
38.Süüdistatav ei pannud toime kuritegu KarS § 175 lg 1 1 järgi. Kohus andis kannatanu ütlustele eksliku hinnangu. Tema ütlused on vastuolulised osas, mis puudutab erinevate meestega kohtumist ja suguühte eest tasu saamist, ning need ei kõla kokku tunnistajate ütlustega. Kohus jättis lubamatult kõrvale tunnistajate ütlused ega arvestanud süüdistatava ütlustega. Ühes episoodis oli kannatanu juba 18-aastane ja teisel puhul ei saa öelda, et teda kallutas just süüdistatav. A.U. ja T.S. sõnasid, et www.iha.ee pole tõsiseltvõetav portaal. Välistada ei saa, et kannatanu tegeles prostitutsiooniga vabatahtlikult ja süüdistatav ei teadnud sellest midagi. K.K. sai aru, millist portaali ta kasutas.
39.Lisaks tuleb süüdistatav õigeks mõista KarS § 1751 lg 2 järgi. I. Allekõrs tegi K.K. ist videod ja kannatanu lubas seda. Kergele vaimupuudele vaatamata sai K.K. toimuvast aru.
40.I. Allekõrs ei vastuta ka KarS § 178 lg 11 järgi. K.K. lubas I. Allekõrrel teha endast pilte ja videoid ja tegi vahepeal endast ka ise pilte. Kannatanu andis süüdistatavale loa piltide üleslaadimiseks täiskasvanute suhtlusportaali. Kui kannatanu piltide või videote tegemist ei soovinud, siis ta ütles seda süüdistatavale, mispeale viimane ei jätkanud. K.K. ei kartnud I. Allekõrt ja hakkas talle vajadusel vastu. Kannatanu kinnitas, et talle meeldib, kui teda suguühte ajal pildistatakse ja filmitakse, ta külastas ka ise suhtlusportaali ning teadis, et seal on üleval temast tehtud alastipildid. Kaitsjale jääb selgusetuks, mille põhjal leidis maakohus, et kannatanul on Stockholmi sündroom.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
41.Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas faktilised asjaolud üldjoontes nõuetekohaselt. Samas on ringkonnakohus nii apellatsiooni piires kui ka väljaspool seda seisukohal, et vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada. Maakohus eksis, kui tunnistas I. Allekõrre süüdi KarS § 143 lg 2 ja § 1751 lg 2 järgi ning osalt ka KarS § 175 lg 1 1 järgi. Kolleegium peab võimalikuks tugineda vaidlustatud otsuses sisalduvale tõendite analüüsile, ent muudab osaliselt otsuse põhjendusi, sest need on kohati ekslikud või ebaselged. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha süüküsimuse suhtes, alustades sellest, missugune oli süüdistatava mõju kannatanule KarS § 1432 lg 1 mõistes (a). Otsuse selles osas hindab kolleegium I. Allekõrre süüd ka teiste talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises ja vastab kaitsja apellatsioonis toodud argumentidele. Pärast seda peatub kolleegium karistusel (b) ning paneb kirja kaebemenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse (c).
42.Maakohtu otsus pidanuks olema paremini struktureeritud ja kohtu põhjendusi saanuks esitada märksa sidusamalt. Samadest faktilistest asjaoludest on kohtuotsuses puhuti räägitud läbisegi mitmes erinevas kohas. Samuti on vaidlustatud otsuses ulatuslikult kajastatud sellist 11(22)
tõendusteavet, millel pole tõendamiseseme seisukohalt tähtsust ja mis koormab selgelt tarbetult otsuse teksti (vt nt läbiotsimise kohta maakohtu otsuse lk 16). Sellised ilmsed puudujäägid muudavad maakohtu otsuse lugemise vaevaliseks ja aeganõudvaks. (a) Süüküsimus KarS § 1432 lg 2
43.Apellatsioonimenetluses pole vaidlust põhiliste faktiliste asjaolude üle ja sõlmküsimus langeb sellele, kas maakohtu otsuses tuvastatu põhjal saab öelda, et alaealine K.K. oli KarS § 143 2 lg 1 mõistes I. Allekõrrest sõltuvuses, allus tema mõjuvõimule ja usaldas teda, mida süüdistatav kasutas ära ja kuritarvitas. Kolleegium vastab sellele jaatavalt. Ühtlasi on tuvastatud I. Allekõrre tahtlus ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
44.Süüdistuses on I. Allekõrrele KarS § 1432 lg 1 järgi omistatud nii K.K. i sõltuvuse ärakasutamist kui ka mõjuvõimu ja usalduse kuritarvitamist. Prokuratuuri arvates on see tuvastatud sellega, et I. Allekõrs osales kerge vaimse alaarenguga K.K. i kasvatamises ja nad suhtlesid pidevalt ning kannatanu usaldas süüdistatavat. Samuti ostis I. Allekõrs K.K. ile poest asju ja pakkus talle transporti, sest kannatanu polnud võimeline ise linna peal ringi liikuma. Lisaks kontrollis süüdistatav kannatanu suhtlust teistega, et jälgida, milliseid vestlusi peab ta poistega. (Vt süüdistusakti lk 1 ja 5–6.)
45.Maakohus tuvastas muu hulgas järgmised asjaolud, millele tuginedes ei jää kahtlust KrMS § 7 lg 3 järgi, et I. Allekõrs kasutas K.K. i sõltuvust ära ning kuritarvitas enda mõjuvõimu ja kannatanu usaldust. Nende vanusevahe on 31 aastat. Kannatanul on tuvastatud lapseeast peale kerge vaimne alaareng ja ta vajab igapäevaelus toimetulekuks abi (nt ei oska K.K. ajada rahaasju). Samuti on ta kergesti mõjutatav ja tal on suurenenud seksuaaltung. I. Allekõrs ja K.K. olid süüdistuses märgitud ajaks olnud juba mõnda aega omavahel lähedased. Süüdistatav osales mõnel määral kannatanu üles kasvatamisel ja kaasas teda enda tegemistesse (nt võttis veoautojuhina töötanud I. Allekõrs K.K. it mingist hetkest alates autosõitudele kaasa) ning nad veetsid omajagu aega koos. Millalgi siis, kui kannatanu oli 15- või 16-aastane, hakkasid I. Allekõrs ja K.K. magama koos ühes toas I. Allekõrre õe I.P. i kodus, kus K.K. elas, sest I.P. oli K.K. i eestkostja. Alguse sai nende veelgi intiimsem suhe ja nad hakkasid seksima, millega kannatanu enda sõnul soostus. Lisaks hakkas I. Allekõrs filmima ja pildistama K.K. it näiteks suguühte ajal. (Vt maakohtu otsuse lk 17 jj.) Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal võib öelda sedagi, et I. Allekõrs oli K.K. i suhtes kontrolliv ja seda mitte seepärast, et K.K. vajas toimetulekul abi, vaid põhjusel, et ta ei soovinud, et kannatanul tekiks kellegi teisega samalaadne suhe nagu tal oli süüdistatavaga. Kuigi K.K. it tuli tema kerge vaimse alaarengu tõttu vahepeal aidata näiteks linnas ringi liikumisel ja teda jälgida, et ta ära ei eksiks, siis I. Allekõrs kuulas enda suva järgi ka vahetult pealt K.K. i vestlusi. Süüdistatava suhtumist kannatanusse ilmestab tõik, et ta nimetas K.K. it 2022. aastal litsiks ja libuks (vt nt maakohtu otsuse lk 29 ja 104 jj).
46.I. Allekõrre ja K.K. i omavahelist suhet hinnates saab kõnekaks pidada sedagi, et süüdistatav lõi 17-aastasele kannatanule 13. novembril 2018 suhtlusportaali www.iha.ee konto noorneiu1 ja korraldas nii selle kui ka teiste kontode kaudu K.K. i kohtumisi erinevate meestega, et ta seksiks nendega raha eest. K.K. ei hoomanud kerge vaimse alaarengu tõttu raha väärtust (teadis ainult 5- ja 10-eurosest) ning talle tasus kohtumiste eest I. Allekõrs ise. Lisaks postitas I. Allekõrs kuulutusi K.K. iga seksimise võimaluse kohta ja korraldas kohtumisi muu hulgas grupiseksiks, mis toimusid väidetavalt karistuseks kannatanule, kui ta oli süüdistatava teadmata tutvunud mõne teise mehega. (Vt nt maakohtu otsuse lk 64, 68, 71, 83–84 ning 85–88.) Tuginedes I. 12(22)
Allekõrre ja teiste meeste vahel toimunud vestlustele portaalis www.iha.ee, kelle kohtumisi K.K. iga ta korraldas, on ilmne, et kohtumised toimusid just I. Allekõrre äranägemisel. Tema leppis kokku kõikides üksikasjades, sealhulgas kohtumise ajas ja kohas ning mida K.K. iga teha saab ja kui palju see maksab (vt nt maakohtu otsuse lk 74 jj).
47.Kolleegium leiab süüdistuse piires, et selline faktiliste asjaolude kogum osutab selgelt nii sõltuvuse olemasolule kui ka mõjuvõimule ja usaldusele KarS § 1432 lg 1 järgi (sõltuvuse kohta vt ka RKKK 18.02.2011, 3-1-1-109-10, p-d 16.1–16.3). Võttes arvesse I. Allekõrre ja K.K. i vahel kujunenud suhet, sealhulgas tema kontrollivat käitumist, kannatanu eripära ning ka seda, mille jaoks kasutas I. Allekõrs K.K. it (järjepidevalt nii enda seksuaalvajaduse rahuldamiseks kui ka teistele meestele kupeldamiseks), saab öelda, et kerge vaimse alaarenguga K.K. polnud võimeline ega ka soovinud end piisavalt kehtestada ja ta usaldas süüdistatavat, keda kannatanu pidas ja peab jätkuvalt enda jaoks oluliseks inimeseks. I. Allekõrrel oli alaealise K.K. i üle selline mõju, mis võimaldas tal kergesti mõjutatav kannatanu enda tahtele allutada. Tähelepanu väärib seegi, et K.K. il on tuvastatud suurenenud seksuaalvajadus, mis tähendab, et tema kasutamine I. Allekõrre huvides just sugulise iseloomuga tegude toimepanemiseks oli süüdistatavale võrdlemisi lihtne. Öelda saab sedagi, et I. Allekõrs kasutas maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludel ära K.K. i sõltuvust ning kuritarvitas enda mõjuvõimu ja kannatanu usaldust, kui astus alaealise K.K. iga korduvalt suguühtesse ja pani toime teisigi sugulise iseloomuga tegusid.
48.Maakohus leidis, et I. Allekõrs tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses, kuid põhjendas seda üksnes sellega, et ta oli teadlik sellest, et K.K. on alaealine ja et ta kasutab teda ära (maakohtu otsuse lk 35). Kuigi sellest ei piisa kavatsetuse tuvastamiseks, saab sellegipoolest kõneleda just kavatsetusest. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on selge, et I. Allekõrs seadis eesmärgiks alaealise K.K. i endale allutamise ja pani tema suhtes järjepidevalt toime sugulise iseloomuga tegusid (nt oli temaga korduvalt vaginaalses ja oraalses suguühtes), ning teadis nende asjaolude olemasolu.
49.Kaitsja osutus, et alaealine K.K. oli ise väidetavalt nõus sellega, mida I. Allekõrs temaga teeb, pole KarS § 1432 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu täidetuse seisukohalt oluline. Sõltuvuse, mõjuvõimu ja usalduse olemasolu KarS § 1432 lg 1 järgi ei olene sellest, kas alaealine kannatanu teeb pealtnäha vabatahtliku otsuse süüdistatavale allumiseks. Seetõttu on ka asjakohatu maakohtu arutelu selle üle, kas K.K. i jaoks olid sugulise iseloomuga teod I. Allekõrrega meelepärased (vt maakohtu otsuse lk 36). Kolleegium nõustub aga kaitsjaga selles, et maakohtu otsuse põhjal jääb selgusetuks, mille alusel leidis kohus, et K.K. kannatab Stockholmi sündroomi all (vt nt maakohtu otsuse lk 36 ja 49). Ringkonnakohus jätab KrMS § 337 lg 1 p-le 3 tuginedes vaidlustatud otsuse põhiosast välja osutuse Stockholmi sündroomile, mida kohus kordas läbivalt otsuse erinevates osades. Kolleegium jagab ka kaitsja seisukohta, et asjaolu, et I. Allekõrs ja K.K. ei rääkinud enda suhtest süüdistatava õele, kes oli ühtlasi kannatanu eestkostja, ei osuta iseneesest sõltuvuse, mõjuvõimu ega usalduse olemasolule. Sellist mõju ei näita eraldivõetuna ka tõigad, et I. Allekõrs sõidutas K.K. it ja ostis talle aegajalt midagi. See pole samas ka määrav, sest teistele kohtu tuvastatud asjaoludele tuginedes on niisugune mõju ilma kahtlusi jätmata kindlaks tehtud. Ka apellatsioonis öeldu, et K.K. it kasutas hoopis ära tema väidetav sõbranna, kes tutvustas talle mehi, ei lükka ümber vaidlustatud otsuses tuvastatut, kuidas just I. Allekõrs kupeldas K.K. it ja kasutas teda seeläbi ära nii teiste huvides kui ka endale raha teenimiseks. Järeldust süüdistatava olulise mõju kohta kannatanu üle ei kõiguta seegi, et tal oli I.P. i väidetav luba K.K. i jälgimiseks. KarS § 143 lg 2
13(22)
50.Kolleegium leiab, et I. Allekõrs ei vastuta 2020. aastal täisealise K.K. iga korduvalt suguühtesse astumise eest KarS § 143 lg 2 järgi (vt süüdistusakti lk 6). KarS § 143 lg 1 näeb ette karistuse inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest, kui puudub KarS §-s 141 või 1411 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. KarS § 143 lg 2 sätestab sama kuriteokoosseisu enamohtliku koosseisu sellise isiku suhtes, kes on varemgi toime pannud mõne seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. Kolleegium on seisukohal, et ka üsna vahetult pärast K.K. i täisealiseks saamist oli ta I. Allekõrrest olulisel määral mõjutatud. Need asjaolud, millele tuginedes leidis kolleegium, et süüdistatav kasutas seda mõju ära, ei muutunud tema täisealiseks saades. Küll aga ei saa süüdistuse piirest väljumata rääkida sellest, et täidetud on ka KarS § 143 lg-s 1 nimetatud tahtevastasuse tunnus.
51.Erinevalt KarS §-st 1432 on KarS §-s 143 sätestatud suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise objektiivse koosseisu tunnuseks kannatanu tahtevastasus. Niisuguse tunnuse lisamisest saab välja lugeda seadusandja valiku, et lisaks täisealise inimese sõltuvuse ärakasutamisele ja tema suhtes sugulise iseloomuga teo toimepanemisele peab see olema selle inimese tahtevastane.
52.Kuni 23. detsembrini 2013 kehtis KarS § 143 lg 1 praegusega võrreldes pea samasuguses sõnastuses, nimetades eraldi koosseisutunnustena tahtevastasuse ja sõltuvuse ärakasutamise. KarS § 143 lg 2 p 1 nägi ette karistuse sama teo eest, kui see on toime pandud noorema kui 18-aastase inimese suhtes. Riigikohus leidis sellele sättele tuginedes enne 23. detsembrit 2013, et suguühtele sundimise korral teeb otsuse suguühtesse astumiseks näiliselt kannatanu ise, kuid tema tahe on allutatud süüdistatavale ning tema käitumisotsused on tingitud süüdistatavast tulenevast mõjust ja ta ei lähtu vabast tahtekujundusest ega ole võimeline end kehtestama (RKKK 18.02.2011, 3-1-1-109-10, p-d 16.1 ja 16.3 ning 26.08.2011, 3-1-1-61-11, p 8).
53.23. detsembril 2013 täiendati seadust §-ga 1432, mis räägib alaealise sõltuvuse ärakasutamisest või mõjuvõimu või usalduse kuritarvitamisest, kuid ei nimeta koosseisutunnusena alaealise tahtevastasust. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (469 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjast nähtuvad järgmised seisukohad: „[u]saldussuhte, mõjuvõimu või sõltuvussuhte tõttu ei ole ohver tihtipeale võimeline oma tahtevastasust väljendama. [--] [K]ui seksuaaltegevuses on kuritarvitatud lapse suhtes saavutatud mõjuvõimu või usaldust, on tegemist karistatava teoga isegi siis, kui laps kõnealust seksuaaltegevust ise soovib. Seda ka siis, kui laps on jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ent on endiselt alaealine ehk laps on vanuses 14–18 eluaastat“ (vt seletuskiri esimese lugemise juurde, lk 6, kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu). See osutab sellele, et alaealise tahtevastasuse tunnuse lisamata jätmine KarS §-i 1432 oli seadusandja teadlik valik, laiendamaks KarS §-ga 143 võrreldes karistatavusala. Seda kinnitab mõnel määral ka seletuskirjas järgmisena märgitu: „Riigikohtu praktika teeb vahet §-des 141 ja 142 sätestatud tahtevastasuse kriteeriumil ning §-de 143 ja 1431 koosseisu täitmiseks vajalikul tahtevastasusel. Riigikohus on selgitanud, et § 141 koosseisu täitmiseks on vajalik kannatanu tahe murda vägivalda kasutades, kuid § 143 puhul võib näiliselt suguühendusse astumiseks ettepaneku teha ka kannatanu ise. Selline otsus ei ole aga õiguslikult relevantne põhjusel, et tema tahe on sõltuvussuhte tõttu allutatud süüdistatavale. Eelöeldust saab järeldada, et §-de 141–142 tahtevastasus ja §-de 143–143 1 tahtevastasus (kus ohver on teatud viisil allutatud süüdlase võimu alla) on mõnevõrra erinevad ning ohvri (näiline) nõusolek ei tähenda tema tegelikku nõusolekut [ringkonnakohtu rõhutused].“ (vt seletuskiri esimese lugemise juurde, lk 6). Eelnõu seletuskirja koostaja viitas Riigikohtu otsusele asjas nr 31-1-61-11, kus korrati otsuses asjas nr 3-1-1-109-10 väljendatud seisukohti, millega piiritleti just 14(22)
sõltuvuse tunnust. Viimase aja praktikas on Riigikohus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi sõltuvussuhet määratledes märkinud, et sellise suhte korral ei lähtu kannatanu tihtilugu enda käitumisotsustes vabast tahtekujundusest, vaid teise inimese mõjust (vt RKKK 06.12.2023, 1-21-4285/79, p 24, kus on seejuures viidatud Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-109-10).
54.Kolleegiumi arvates valitseb mõningane ebaselgus, milline tähendus on tahtevastasuse tunnusel KarS § 143 lg-s 1. Enne 23. detsembrit 2013 kujundatud Riigikohtu praktikat võib mõista nii, et Riigikohus peab sõltuvust KarS § 143 järgi juba olemuslikult millekski selliseks, mille puhul ei saa rääkida kannatanu nõusoleku olemasolust. Seadusandja on aga KarS § 143 lg-s 1 nimetanud sõltuvuse ärakasutamise kõrval eraldi koosseisutunnusena tahtevastasuse. Sõltuvuse praegune määratlus muudab tahtevastasuse tunnuse KarS § 143 lg-s 1 küsitavaks ja suuresti mõttetuks, mida tuleb aga seaduse tõlgendamisel vältida (vt ka RKKK 23.12.2021, 1-19-7453/106, p 37). Ebaselgust süvendab mõneti karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (469 SE, Riigikogu XII koosseis) koostaja arusaam, et tahtevastasusel on KarS §-des 141 ja 143 sootuks erinev sisu. Riigikohus on korduvalt osutanud vajadusele kasutada karistusõiguses ühtset mõisteaparaati ja vältida samale sõnale erineva tähenduse andmist (vt nt RKKK 15.04.2008, 3-1-1-10-08, p 12 ja 09.11.2020, 1-15-10026/166, p 14).
55.Kuna KarS § 143 lg 1 nimetab sõltuvuse ärakasutamise ja sugulise iseloomuga teo kõrval ühe objektiivse tunnusena kannatanu tahtevastasuse, peab juba süüdistuses olema näidatud, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes leiab prokuratuur, et süüdistatav astus kannatanuga suguühtesse tema tahte vastaselt ehk siis ilma nõusolekuta (vrd RKKK 15.10.2007, 3-1-1-25-07, p 13). I. Allekõrre süüdistusaktis on kirjas järgnev: „Lisaks süüdistatakse Inno Allekõrsi selles, et tema, kasutades ära K.K. i sõltuvust temast oli kannatanuga tema tahte vastaselt korduvalt suguühtes. Inno Allekõrs omas mõjuvõimu ja kontrolli K.K. i tegemiste üle, kuna K.K. ei olnud võimeline iseseisvalt Tartu linnas ringi liikuma ja sõltus Inno Allekõrsi pakutavast transpordist. Inno Allekõrs kontrollis K.K. i suhtlust kolmandate isikutega läbi K.K. i sotsiaalmeediakontode jälgimise ja kontrollimise, põhjendusel, et peab jälgima K.K. i suhtlust poistega. Samuti ostis Inno Allekõrs K.K. ile poest asju, kuna kannatanu ei oska rahaga ümber käia“ (süüdistusakti lk 6). Nende asjaolude põhjal saab hinnata seda, kas ja missugune oli I. Allekõrre mõju K.K. ile. Toodust ei nähtu aga, milles seisnes täisealise kannatanu tahtevastasus süüdistatavaga toimunud sugulise iseloomuga tegude suhtes.
56.Ehkki K.K. oli ka täisealiseks saades jätkuvalt I. Allekõrre mõjutatav, kõneles ta maakohtus korduvalt sellest, et oli juba alaealisena, aga ka täisealisena nõus sellega, et nad seksivad süüdistatavaga (vt nt maakohtu otsuse lk 19–20). Asjaoludest, et I. Allekõrs on K.K. it erineval viisil aidanud (nt transporti pakkudes), aga samas kontrollinud tema suhtlust, ei tulene, et kerge vaimse alaarenguga täisealise K.K. i jaoks olid seksuaalvahekorrad tahtevastased (vrd KarS § 141 lg-s 1 toodud vägistamise koosseisu korral: RKKK 15.02.2019, 1-18-1247/58, p 59). Võttes arvesse, et KarS § 143 lg 1 sisaldab tahtevastasust eraldi koosseisutunnusena ja süüdistuses pole kirjas selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks võtta seisukoha K.K. i nõusoleku puudumise kohta, ei näe kolleegium võimalust I. Allekõrrele esitatud süüdistusele tuginedes tunnistada teda KarS § 143 lg 2 järgi süüdi. See toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja I. Allekõrre õigeksmõistmise KrMS § 309 lg 2, § 337 lg 1 p 4 ning § 340 lg 2 p 2 järgi. KarS § 175 lg 11
57.Vaidlustatud otsus tuleb väljaspool apellatsiooni piire KrMS § 338 p 2 ja § 340 lg 1 alusel osaliselt tühistada ka I. Allekõrre süüditunnistamises KarS § 175 lg 1 1 järgi. Talle ei saa süüks arvata 17-aastase K.K. i suhtes väidetava inimkaubanduse toimepanemist 20. oktoobril 2018 kell 21.52 ja kell 21.59, 30. oktoobril 2018 kell 13.17, 10. novembril 2018 kell 22.17 ja kell 22.21, 6. 15(22)
jaanuaril 2019 kell 11.10, 16. jaanuaril 2019 kell 00.24, 17. jaanuaril 2019 kell 22.33, 20. jaanuaril 2019 kell 17.42 ja kell 19.10, 30. jaanuaril 2019 kell 15.17 ja kell 15.30 ning 7. juunil 2019 kell 23.46 (vt süüdistusakti lk 7–8).
58.Pea kõik need teod puudutavad seda, kuidas I. Allekõrs filmis enda ja 17-aastase K.K. i (vaginaalset või oraalset) suguühet või muid sugulise iseloomuga tegusid (nt kannatanu rindade katsumist) või K.K. it pornograafilises situatsioonis (nt suguelundit paljastades jalad harkis istumist). Riigikohus on praeguseks korduvalt leidnud, et inimkaubanduse kuriteokoosseise KarS §-des 133 ja 175 tuleb tõlgendada nii, et need hõlmavad üksnes selliseid tegusid, millel on majanduslik iseloom. Selle all tuleb mõista tegusid, mis pannakse tüüpiliselt toime tulu teenimiseks, ehkki toimepanijal võib konkreetsel juhul selline eesmärk ka puududa. (Vt RKKK 04.11.2022, 1-20-8694/55, p-d 53 ja 54.) Osutatud tegudel, milleks I. Allekõrs K.K. it kasutas, polnud majanduslikku iseloomu, vaid need toimusid pelgalt süüdistatava enda huvides. Süüdistusest ei nähtu sedagi, et I. Allekõrs kasutas just enda filmitud videoid hiljem näiteks selleks, et aidata kaasa K.K. i prostitutsiooniga tegelemisele ja seeläbi tulu teenimisele. Seega ei saa rääkida inimkaubandusest KarS § 175 mõistes.
59.10. novembril 2018 kell 22.17 ja 22.21 filmis I. Allekõrs seda, kuidas K.K. seksis tuvastamata mehega, ning juhendas vahepeal K.K. it ja andis mehele libestit. Süüdistuses pole kirjas selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata, kas toimunul oli majanduslik iseloom KarS § 175 lg 1 järgi. Sellele ei osuta ka suhtlusportaalis www.iha.ee K.K. ile loodud konto noorneiu1, sest kõnealuse konto lõi I. Allekõrs alles 13. novembril 2018 (vt maakohtu otsuse lk 58). Seetõttu ei saa ka 10. novembrit 2018 kell 22.17 ja 22.21 puudutavas osas tunnistada I. Allekõrt süüdi inimkaubanduses KarS § 175 järgi, mis toob samuti kaasa maakohtu otsuse tühistamise.
60.Märgitud osas ei tule aga I. Allekõrt õigeks mõista, sest samad teod vastavad ühtlasi KarS § 143 2 lg-s 2 ja § 178 lg-s 11 sätestatud kuriteokoosseisudele (vt ka RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p 23 jj). Nende sätete järgi on ta maakohtu otsusega süüdi tunnistatud (vt maakohtu otsuse lk 30 jj ning 36 jj).
61.Ülejäänud osas tunnistas maakohus I. Allekõrre õigesti süüdi KarS § 175 lg 1 1 järgi (vt maakohtu otsuse lk 58 jj). Kohus tuvastas menetlusõigust järgides sellised faktilised asjaolud, mis osutavad ilma kahtlusi jätmata sellele, et I. Allekõrs mõjutas 17-aastast K.K. it tegelema prostitutsiooniga ja aitas sellele kaasa ning I. Allekõrs teenis sellega ka tulu. Kohus tegi süüdistuse piiridesse jäädes kindlaks, et I. Allekõrs lõi 13. novembril 2018 suhtlusportaali www.iha.ee konto noorneiu1 ja kasutas seda kontot koos K.K. iga vähemalt muu hulgas selleks, et viimane tegeleks prostitutsiooniga, täpsemini seksiks raha eest erinevate portaalis tutvutud meestega. 10. detsembril 2018 laadis I. Allekõrs sellele kontole pildid, mis kujutasid K.K. it pornograafilises situatsioonis, ja mis olid avalikud ning millega I. Allekõrs sai K.K. it teistele näidata. Lisaks olid I. Allekõrrel kasutuses veel kontod onukusti ja karistus4, mida kasutades korraldas ta samuti K.K. i kokkusaamisi meestega, et nendega seksida. Kohtumiste toimumised ja neid puudutavad üksikasjad leppis kokku just I. Allekõrs, mis nähtub vestlustest ühemõtteliselt (nt maakohtu otsuse lk 74–76 ja 77–82). Vaidlustatud otsuses on toodud muu hulgas portaalis toimunud vestlused meestega, kus näiteks noorneiu1 kontolt anti teada seksi eest küsitav tasu (nt „150 eest tunnijagu sex kummiga,anaal ja suusex ilma kummita ning lõpuga [--]“, maakohtu otsuse lk 66). Niisugused vestlused pidas ilmselgelt just I. Allekõrs. K.K. ei hoomanud raha väärtust ning teadis üksnes 5- ja 10-eurosest. K.K. sai enda sõnul pärast kohtumisi I. Allekõrrelt raha. Karistus4 ja onukusti konto kaudu suheldes leppis I. Allekõrs kokku kohtumisi raha eest toimuvaks grupiseksiks K.K. iga ja jagas enda telefoninumbrit. Tuvastatud on seegi, et süüdistatav postitas portaali kuulutusi selle kohta, et konto noorneiu1
16(22)
taga oleva K.K. iga on võimalik kokku saada ja seksida. (Vt nt maakohtu otsuse lk 58, 60–64, 66–67, 71–75, 77–82 ning 85–88.)
62.I. Allekõrre räägitu, kuidas ta pani kuulutused K.K. i kohta üles lihtsalt enda lõbuks ega teadnud väidetavalt K.K. i kohtumistest, ei vasta tõele ja pisendab tema määravat osa toimunus. Maakohus osutas lisaks muule süüdistatava ütlustes ilmnenud ebakõladele ja selle vastuoludele kannatanu ütluste ning ka näiteks 25. oktoobri 2021. a asitõendite vaatlusprotokolli ning 4. aprilli 2022. a jälitustoimingu protokolliga. (Vt maakohtu otsuse lk 61 jj.) Seevastu kannatanu ütlused on suuresti ühetaolised ja kõlavad kokku eeskätt kirjalike tõenditega (vt nt maakohtu otsuse lk 60). Apellatsioonis tehtud etteheited maakohtule süüdistatava ütlustega arvestamata jätmise ja kannatanu ütlustele tuginemise kohta on põhjendamatud ega lükka ümber kohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid.
63.Kaitsja märgib apellatsioonis, et kannatanu tegeles prostitutsiooniga enda vabal tahtel ja mõistis, millist suhtlusportaali ta kasutab. Kolleegiumi hinnangul ei välista see aga seda, et I. Allekõrs täitis KarS § 175 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu. Kõnealune säte kehtestabki vastutuse just sellisteks juhtudeks, mil alaealine, keda inimkaubanduse tarbeks kasutati, oli sellega pealtnäha nõus. Öeldu poolest erineb KarS § 175 lg 1 KarS §-st 133, mis näeb ette inimkaubanduse eest karistuse puhkudeks, kus kannatanu (sh KarS § 133 lg 2 p 2 järgi alaealine kannatanu) peab sunniviisiliselt täitma talle vastumeelset kohustust (vt lähemalt RKKK 18.12.2017, 1-17-689/29, p 9). KarS § 178 lg 11
64.Maakohus tegi nõuetepäraselt kindlaks I. Allekõrre süü KarS § 178 lg 1 1 järgi (vt maakohtu otsuse lk 36 jj). Ringkonnakohus ei korda seda osa ja piirdub apellatsiooni põhiväitele vastamisega.
65.Kaitsja arvates ei vastuta I. Allekõrs, sest kannatanu oli nõus piltide ja videote tegemisega ning andis loa piltide üleslaadimiseks. Kolleegium möönab, et alates 1. novembrist 2022 kehtima hakanud KarS § 178 lg 1 ja ka näiteks KarS § 175 1 lg 1 välistab vastutuse juhtudel, mil lapspornos kujutatud alaealine oli sellega nõus ja kui see toimus vabatahtlikus suhtes osapoolte isiklikuks tarbeks ning selle eest ei antud raha ega muud hüve ja nende omavaheline suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu pole karistatav. Sellel seadusemuudatusel on KarS § 5 lg 2 ls 1 järgi tagasiulatuv jõud. Maakohus osutas aga õigesti, et praegu ei tule see kõne alla juba seepärast, et I. Allekõrs vastutab KarS § 143 2 lg 2 järgi. K.K. it pornograafilises situatsioonis kujutavate fotode suhtlusportaali riputamise osas ei saa rääkida ka nende kasutamisest pelgalt isiklikuks tarbeks. (Vt maakohtu otsuse lk 46.)
66.Lisaks leiab kolleegium, et isegi kui alaealine nõustub sellega, et keegi annab edasi teda kujutavat lapspornot KarS § 178 lg 1 mõistes, ei kujuta see endast õigusvastasust välistavat asjaolu KarS § 27 lg 1 järgi. Alaealisel pole võimalik anda õiguslikult aktsepteeritavat nõusolekut teda kujutava lapsporno levitamise kohta. Vastasel korral ei täidaks KarS § 178 vähemasti osaliselt enda eesmärki ega tagaks piisavat kaitset selle kuriteokoosseisu täitmisega kahjustatavatele õigushüvedele, milleks saab pidada laste normaalset seksuaalset ja vaimset arengut (vt õigushüve kohta nt P. Pikamäe ja J. Sootak. Karistusseadustik. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 178 komm 1). Seepärast sisaldab kehtiv KarS § 178 lg 1 muu hulgas tingimust, et lapsporno valmistamine ja võimaldamine on välistatud muu hulgas siis, kui seda kasutatakse isiklikuks tarbeks. Sama saab öelda ka näiteks KarS § 1751 lg-s 1 kirjeldatud kuriteokoosseisu kohta. Järelikult ei välista I. Allekõrre vastutust see, et K.K. oli justkui nõus piltide levitamisega. 17(22)
KarS § 1751 lg 2
67.Maakohtu otsuses on nõustumist väärivalt tuvastatud needki faktilised asjaolud, millele tuginedes tunnistas kohus I. Allekõrre süüdi KarS § 1751 lg 2 järgi (vt maakohtu otsuse lk 47 jj). Süüdistuse see osa puudutab kolme episoodi, millest kaks kattuvad KarS § 178 lg 1 1 järgi esitatud süüdistusega: I. Allekõrs jälgis kahel korral 17-aastase K.K. i pornograafilist etteastet (nt seda, kuidas viimane tegi tuvastamata mehele 10. novembril 2018 ajavahemikul kell 22.17 kuni 22.22 suuseksi ja astus temaga vahekorda) ning filmis seda. Maakohus tunnistas I. Allekõrre süüdi nendes kahes episoodis nii KarS § 175 1 lg 2 kui ka KarS § 178 lg 1 1 järgi ning moodustas neist KarS § 63 lg 1 alusel ideaalkogumi. Ringkonnakohus osutab, et KarS §-d 175 1 ja 178 kaitsevad sisuliselt samu õigushüvesid (alaealise normaalset seksuaalset ja vaimset arengut) ning seadusandja on pidanud KarS §-i 178 ebaõigust KarS §-ga 175 1 kõrvutades pisut suuremaks. Kui KarS § 1751 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni 2-aastase vangistuse ja KarS § 1751 lg 2 kuni 3-aastase vangistuse, siis KarS § 178 lg 1 sätestab rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse ning KarS § 178 lg 11 kehtestab 1–3-aastase vangistuse. Kolleegium on seisukohal, et kui toimepanija jälgib alaealise pornograafilist etteastet ja valmistab sellest samal ajal lapspornot, siis KarS § 178 lg 1 hõlmab kogu KarS § 1751 lg 1 ebaõiguse ja need moodustavad mitte-ehtsa kogumi (vt ka RKKK 11.02.2008, 3-1-1-92-07, p 6.1 jj ning P. Pikamäe ja J. Sootak. Karistusseadustik. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 178 komm 5). Seetõttu ja juhindudes KrMS § 338 p-st 2, tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse I. Allekõrre süüditunnistamises märgitud osas KarS § 1751 lg 2 järgi.
68.Maakohus tunnistas I. Allekõrre süüdi ka KarS § 175 1 lg 2 järgi selles, et 1. detsembril 2018 kell 00.36 kuni 00.47 jälgis I. Allekõrs alaealist K.K. it, kui viimane tegi endast ise video, kus rahuldas end (maakohtu otsuse lk 48 ja süüdistusakti lk 11). Süüdistusaktist ega kohtuotsusest ei nähtu, et see vastaks lisaks mõnele teisele kuriteokoosseisule. Seega vastutab I. Allekõrs KarS § 1751 lg 2 järgi. Korduvuse tunnuse täidavad varem toime pandud kuriteod KarS § 175 lg 1 1 ja § 178 lg 11 järgi. Alates 1. novembrist 2022 jõustunud uus sõnastus ei välista I. Allekõrre vastutust, sest talle on süüks arvatavad kuriteod KarS § 1432 lg 2 järgi (vt ka käesoleva otsuse p 65). KarS § 1332 lg 2 p 1 ja § 1333 lg 1
69.Kolleegium ei näe vaidlustatud otsuses kupeldamist ja prostitutsioonile kaasaaitamist puudutavas osas sellist menetlusõiguse rikkumist, mille tõttu tuleks otsus tühistada (vt maakohtu otsuse lk 95 jj). Apellatsioonis väidetu, et I. Allekõrs (ega ka paar tunnistajat, nt A.U. ) ei võtnud suhtlusportaali www.iha.ee tõsiselt ja tal polnud K.K. i üle mõjuvõimu ning tema postitatud kuulutused ei vastanud tegelikkusele või ta ei pidanud nendes K.K. it silmas, on käesolevas otsuses juba sisuliselt vastuse saanud (vt otsuse p-d 45 ja 62–63). Maakohtu otsuses on läbivalt näidatud, kuidas just I. Allekõrs korraldas suhtlusportaalis K.K. i kohtumisi teiste meestega raha eest seksimiseks ning postitas kuulutusi K.K. ist, mis ühemõtteliselt reklaamisid teda ja kutsusid kannatanut kas jälgima või temaga kokku saama (vt nt maakohtu otsuse lk 100). Arvestades I. Allekõrre varasemat käitumist portaalis ja K.K. ile korraldatud kohtumisi (sh grupiseksis osalemiseks), peab kolleegium ka näiteks 5. augustil 2019 kell 20.51 kontolt karistus4 postitatud kuulutust „Ühe noore neiuga (18) sexmaxis aga kedagi muud pole“ (maakohtu otsuse lk 100) millekski selliseks, mille taga oli K.K. i prostitutsiooniga tegelemise soodustamine või võimaldamine. Kokkuvõttes on I. Allekõrre süü kõnealustes prostitutsiooniga seotud kuritegudes tõendatud. KarS § 137 lg 1
18(22)
70.Viimaks saab kõneleda ka I. Allekõrre vastutusest KarS § 137 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises. Kuna see säte räägib muu hulgas jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimisest, siis peab selle kuriteokoosseisu täitmiseks jälgimine toimuma jälgitava jaoks salaja. Juhul kui jälgimine toimub varjamatult, võib kõne alla tulla ahistav jälitamine KarS § 157 3 lg 1 järgi. Süüdistusest nähtub, et I. Allekõrrele on süüks arvatud seda, kuidas ta täpselt tuvastamata ajal 2018. aastast kuni 21. septembrini 2022 kuulas pealt K.K. i mobiiltelefoni kõnesid teistega ja salvestas neid ning kuulas ka telefoni ümbruses toimuvat. Lisaks jälgis I. Allekõrs 13. novembrist 2018 kuni juunini 2020 K.K. i tegevust kontol noorneiu1 suhtlusportaalis www.iha.ee ning tal oli 5. juunil 2020 ja 2021. aasta sügisel ligipääs K.K. i Facebook Messengeri kontole, kus ta jälgis K.K. i vestlusi teistega ja tegi neist ka ekraanitõmmiseid, sealhulgas K.K. i ja R.I. i vahel toimunud vestlusest (süüdistusakti lk 12–13). Kolleegium leiab, et need faktilised asjaolud on tõendatud (vt maakohtu otsuse lk 102 jj) ning menetletavas kriminaalasjas saab süüdistuse piiresse jäädes rääkida just eraviisilise jälitustegevuse koosseisust KarS § 137 lg 1 mõistes.
71.Kolleegium möönab kaitsjaga osalt nõustudes, et K.K. teadis sellest, et I. Allekõrs jälgib teda. Mõnel juhul oli see kannatanu turvalisuse tagamiseks vajalik, kui ta näiteks ära eksis. K.K. it häiris aga pidev pealtkuulamine ja ta märkis sedagi, et I. Allekõrrel oli ligipääs tema sotsiaalmeedia kontodele. K.K. i telefonile tulid väidetavalt teavitused pealtkuulamise kohta. I. Allekõrs kinnitas, et kuulas K.K. it pealt, kuid väitis, et viimane teadis seda ning sai rakenduse telefonist eemaldada, kui ta ei soovinud pealtkuulamist. I. Allekõrs kinnitas, et tegi K.K. i vestlustest ekraanitõmmiseid (sh K.K. i ja R.I. i vestlusest). (Vt nt maakohtu otsuse lk 107.)
72.Maakohtu otsusest nähtub, et I. Allekõrs kuulas oma suva järgi ja mitmel juhul kannatanu teadmata pealt tema vestlusi (nt suhtlust Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sotsiaalhooldaja M.L. iga, aga ka teiste töötajatega). Samuti jälgis süüdistatav kannatanu vestlusi viimase sotsiaalmeedia kontodel ja tegi neist ilma talle ütlemata kuvatõmmiseid (maakohtu otsuse lk 103 jj). Muu hulgas jälgis I. Allekõrs K.K. i vestlusi ka suhtlusportaalis www.iha.ee (maakohtu otsuse lk 108). M.L. i sõnul ei teadnud K.K. alguses Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppides, et teda kuulatakse pealt (vt maakohtu otsuse lk 104). Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töötaja P.K. i väitel rääkis K.K. talle, et I. Allekõrs kuulab teda pealt, mille tõttu lasi K.K. isegi telefoni paroolid vahetada. Sama keskuse töötaja H.M. u andis ütlusi, et K.K. kurtis, kuidas teda pidevalt kontrollitakse (vt maakohtu otsuse lk 105). Keskuses töötas ka K.J. e, kes ütles, et K.K. i sõnul jälgib I. Allekõrs nii tema telefoni kui ka sotsiaalmeedia kontosid ning see toimub pidevalt. Vahepeal keelati tal neid kontosid kasutada ja need pandi kinni (maakohtu otsuse lk 106). Kuigi kannatanu teadis, et I. Allekõrs saab teda telefonitsi pealt kuulata ja jälgida tema sotsiaalmeedia kontosid, osutavad maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud ka sellele, et ta ei teadnud sugugi kõikidel puhkudel seda, et süüdistatav kuulabki teda parasjagu pealt (vt nt maakohtu otsuse lk 104) või vaatab tema vestlust sotsiaalmeedia kontol (vt nt maakohtu otsuse lk 108). See puudutas muu hulgas süüdistuses toodud vestlusi M.L. i ja R.I. iga. Ette tuli ka seda, kui K.K. palus I. Allekõrrelt ligipääsu näiteks enda Facebooki kontole, mille viimane oli sulgenud. 6. juuni 2020. a asitõendi vaatlusprotokolliga on kindlaks tehtud, et I. Allekõrre telefonist leiti ekraanitõmmised K.K. i vestlustest teiste inimestega (vt koos viitega maakohtu otsuse lk 108). 25. veebruari 2022. a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kuriteoavaldusele on lisatud muu hulgas I. Allekõrre tehtud ekraanitõmmised K.K. i ja R.I. i vestlustest (maakohtu otsuse lk 108). Tõenditest ei nähtu midagi selle kohta, et K.K. teadis, et I. Allekõrs teeb tema ja teiste vestlustest ekraanitõmmiseid. Kuigi neil puhkudel, mil K.K. teadis, et I. Allekõrs jälgib teda ja kuulab vahetult pealt, võib kõneks tulla ahistava jälitamise koosseis KarS § 157 3 lg 1 järgi, saab
19(22)
süüdistuse piires ja maakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega lugeda täidetuks KarS § 137 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu.
73.Täidetud on ka subjektiivne koosseis. I. Allekõrs jälitas K.K. it andmete kogumise eesmärgil. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega, et I. Allekõrre soov oli kontrollida K.K. i käitumist ja hoida teda endale, et viimasel ei tekiks teist samalaadset suhet nagu tal on I. Allekõrrega (vt maakohtu otsuse lk 109). Tema eesmärk K.K. i pealtkuulamiseks ja vestluste talletamiseks oli teha kindlaks, mida K.K. teistega räägib ja kus ta viibib, et tema käitumist kontrollida ja vajadusel anda sellest teistele teada. I. Allekõrre tehtu osutab kavatsetusele KarS § 16 lg 2 tähenduses. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (b) Karistus
74.Kolleegium tühistab maakohtu otsuse I. Allekõrre süüditunnistamises KarS § 175 lg 1 1 järgi osas, mis puudutab valdavalt samu tegusid, mis täidavad ühtlasi KarS § 178 lg-s 1 1 sätestatud kuriteokoosseisu. Vaidlustatud otsus jääb muutmata muus osas, milles kohus tunnistas I. Allekõrre süüdi KarS § 175 lg 11 järgi. I. Allekõrrele süüks arvatud üks tegu, mis seisnes 10. detsembril 2018 suhtlusportaali www.iha.ee kontole noorneiu1 K.K. it pornograafilises situatsioonis kujutavate piltide üleslaadimises, täidab samaaegselt KarS § 175 lg-s 1 1 ja § 178 lg-s 11 toodud kuriteokoosseisu. Lisaks aga nähtub süüdistusest ja maakohtu otsusest, et õiguslikult samaks teoks saab lugeda ka neid käitumisakte, millega I. Allekõrs täitis KarS § 143 2 lg-s 2 ja § 178 lg-s 11 kirjeldatud koosseisu: I. Allekõrs filmis seda, kuidas ta oli K.K. iga suguühtes või pani kannatanu suhtes toime muu sugulise iseloomuga teo (vrd süüdistusakti lk 6 ja lk 9–11). Kolleegiumi arvates moodustavad KarS § 1432 lg 2, § 175 lg 11 kui ka 178 lg 11 praegu ideaalkogumi ning I. Allekõrrele tuleb nende järgi mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel. Öeldu toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise I. Allekõrrele eraldi karistuse mõistmises KarS § 1432 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuse mõistmises KarS § 175 lg 11, § 1751 lg 2 ja § 178 lg 11 järgi.
75.Eelmises punktis märgitu põhjal võtab kolleegium aluseks KarS § 175 lg-s 1 1 ette nähtud karistusmäära, milleks on 3–10 aastat vangistust. Ringkonnakohus peab KarS § 175 lg 1 1 järgi kohaseks ja maakohtu otsusega võrreldes I. Allekõrre olukorda raskendamata 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 lg-st 1 juhindudes süü suurust (eeskätt teo toimepanemise asjaolusid) ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve (vt ka RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62). I. Allekõrre süü on suur, võttes arvesse kergesti mõjutatava alaealise K.K. i erineval moel (nii enda kui ka teiste huvides) ärakasutamist ja pikaajalist kontrolli tema käitumise üle, aga ka kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist KarS §-de 57 ja 58 järgi (vt maakohtu otsuse lk 116 jj). Lisaks arvestab kolleegium vajadusega mõjutada I. Allekõrt, et ta ei paneks enam kuritegusid toime.
76.Kolleegium mõistab I. Allekõrrele eraldi karistuse KarS § 175 1 lg 2 järgi 1. detsembril 2018 kell 00.36 kuni 00.47 alaealise K.K. i pornograafilise etteaste teadliku jälgimise eest. Põhjendatud karistuseks on 6-kuuline vangistus. Kolleegium arvestab I. Allekõrre süü suuruse ja maakohtu seisukohaga, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, ning sellega, et karistus avaldaks talle piisavat mõju.
77.I. Allekõrre osaline õigeksmõistmine ja maakohtu otsuse osaline tühistamine karistuste kohaldamisel ei tingi talle uue liitkaristuse mõistmist. Süüdistatava osaline õigeksmõistmine või süüditunnistamise mahu vähenemine ei too tingimata kaasa karistuse kergendamist (vt nt RKKK 03.10.2024, 1-21-6603/211, p 24 ja 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 122). Maakohus mõistis I. 20(22)
Allekõrrele liitkaristuseks 7-aastase vangistuse. Kolleegium on seisukohal, et see vastab jätkuvalt tema süü suurusele ja arvestab ka võimalusega mõjutada teda kuritegudest hoiduma. (c) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
78.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4, § 338 p-dest 2 ja 3, § 339 lg-st 2, § 340 lg-st 1 ning lg 2 p-st 2 ja § 341 lg-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14. aprilli 2025. a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse ning muudab mõnel määral maakohtu otsuse põhiosa käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Kolleegium rahuldab apellatsiooni osaliselt.
79.Maakohus tunnistas I. Allekõrre süüdi ja mõistis menetluskulu 8255,91 eurot KrMS § 180 lg 1 alusel I. Allekõrrelt välja. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldas kohus I. Allekõrrel tasuda menetluskulu pärast kohtuotsuse jõustumist 12 kuu jooksul ositi. Menetluskulu hulka kuulus tunnistaja sõidukulu, kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses, kannatanu esindaja tasu ning sundraha. Kohtupraktikas on KrMS § 180 lg-t 1 koostoimes § 181 lg-ga 1 tõlgendatud nii, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 125.) Samuti tuleb menetluskulu hüvitamisel arvestada sellega, et lisaks osalisele õigeksmõistmisele vähenes I. Allekõrre süüditunnistamise maht (vt RKKK 06.12.2023, 1-21-4285/79, p 32). Kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest moodustab menetluskulust 3109,54 eurot. Kolleegium leiab, et sellest viiendik ehk 621,91 eurot tuleb osalise õigeksmõistmise ja süüdistuse mahu vähenemise tõttu jätta riigi kanda ja 2487,63 eurot välja mõista I. Allekõrrelt riigi kasuks. Kuna maakohus võimaldas I. Allekõrrel tasuda menetluskulu KrMS § 180 lg 3 järgi ositi 12 kuu jooksul, leiab ringkonnakohus samadel põhjustel, et I. Allekõrrel tuleb tasuda ka see osa menetluskulust ositi 12 kuu jooksul.
80.Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 781,20 euro (sh käibemaksu 151,20 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal toimikutega tutvumiseks 90 minutit, kliendiga suhtlemiseks 35 minutit, süüdistusaktiga tutvumiseks 10 minutit, kohtuotsusega tutvumiseks 90 minutit, istungiprotokollidega tutvumiseks 75 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 135 minutit.
81.Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 3 järgi on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Korra § 6 lg-d 1 ja 41 näevad ette, et kui kohtumenetluse käigus määratakse riigi õigusabi osutama kaitsja, kes pole samas kriminaalasjas varem kriminaaltoimikuga tutvunud, on määratud kaitsja tasu kriminaaltoimikuga tutvumise eest 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro. Kaitsja on märkinud tasutaotluse blanketile toimikutega tutvumise eest taotletavaks tasuks 216 eurot, suurendades tasu 100% võrra. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe 21(22)
toimikutega tutvumise eest määratava tasu suurendamiseks ka põhjust. Ringkonnakohus loeb kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu mõistlikuks suuruseks 647,28 eurot (sh käibemaks 125,28 eurot), mis koosneb 108 eurost toimikutega tutvumise eest ja 414 eurost muude toimingute eest. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-des 3 ja 4 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-le 1 tuginedes riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.