Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik
Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid
Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 27. juuni 2025 1-24-7496 Eesistuja Mario Truu, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kriminaalasi X.X. süüdistuses karistusseadustiku § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 141 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 423 1 järgi, lühimenetlus Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsus Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškan Süüdistatav - X.X. , isikukood xxxxxxxxx, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendina kohaldatud vahistamist 14. novembrist 2024 kuni 14. märtsini 2025 Kaitsja - vandeadvokaat Rainer Objartel (määratud kaitsja) Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškan Kannatanud ning alaealised kannatanud ja nende seaduslikud esindajad Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsus osas, millega X.X. le mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni ning mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata.
2.Mõista X.X. le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel 10 kuu pikkuse vangistuseni, millest tuleb kohe ära kanda 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada vangistuse kandmise algust
14.novembrist 2024. Lugeda osaliselt täitmisele pööratud vangistus kantuks. KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel jääb 6 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui X.X. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
6.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel & Partnerid apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175 eurot 68 senti (sealhulgas käibemaks 31 eurot 68 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
7.KrMS § 4081 lg 2 alusel asendada avaldatud kohtulahendis alaealise süüdistatava nimi ja isikukood tähemärgiga. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanud advokaadist esindaja vahendusel. Prokuratuuril on õigus vaidlustada tema apellatsiooni läbi vaatamata jätmist. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.X.X. t süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 141 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi.
2.KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi süüdistatakse X.X. t selles, et ta võttis omavoliliselt
5.juunil 2023 Y. talust I.K. ile kuuluva mopeedi ja sõitis sellega ringi, kuni sõidukit tabas rike, misjärel lükkas X.X. mopeedi talu hoovi tagasi. 20. juulil 2023 võttis ta omavoliliselt Z alevikus koos K.L. , K.H. ja R.P. iga T.S. ele kuuluva auto ning sõitis sellega ringi, kuni see jäi pinnasesse kinni. Ajavahemikul 24. juulist kuni 25. juulini 2023 võttis X.X. Z alevikus omavoliliselt koos K.H. , E.R. ja A.A. iga OÜ-le Aksel VA kuuluva auto ning sõitis sellega Tallinnasse. 14. augustil 2023 võttis ta omavoliliselt Rakveres koos tuvastamata isikutega N.A. ile kuuluva auto ja sõitis sellega Haava karjääri sissesõiduteeni. X.X. l polnud vastava kategooria juhtimisõigust.
3.X.X. t süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta lõi 24. juunil 2023 Z vallas R.N. it vähemalt kaks korda rusikatega näkku, ühe korra peaga vastu kannatanu nina ja jalaga parema jala reide, mistõttu tundis kannatanu valu ning sai marrastuse ninal ja turse vasakul põsesarnal.
17.jaanuaril 2024 kasutas X.X. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse 6. rühmamajas vägivalda D.G. i suhtes. X.X. lõi kannatanu peaga vastu klaasseina, mille tõttu sein mõranes. Koridoris kannatanust möödudes lõi X.X. D.G. it vasaku küünarnukiga pähe, mille peale kannatanu sülitas X.X. seljale. Siis tõukas X.X. kannatanu koridorist välja ja lõi teda korduvalt rusikatega kehasse ja pähe. Kannatanu tundis valu. 28. jaanuaril 2024 lõi X.X. Emajõe õppekeskuse spordisaalis G.M. it parema käega vastu nägu ja parema jalaga roietesse, mistõttu tundis kannatanu valu. 14. veebruaril 2024 lõi X.X. Emajõe õppekeskuse 6. rühmamajas M.M. it vähemalt kuus korda jalaga kehasse ja tõstis ta kaelast kinni hoides maast lahti, mille tõttu tundis kannatanu valu. 22. märtsil 2024 lõi X.X. Emajõe õppekeskuse õppekorpuses K.J. ile vasaku käega näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. 15. oktoobril 2024 lõi X.X. Emajõe õppekeskuse koridoris J.P. ile ühe korra rusikaga kõhtu, tekitades kannatanule valu. 5. novembril 2024 pani X.X. Emajõe õppekeskuse koridoris J.P. ile kaks kätt ümber kaela ja pigistas. Kannatanu tundis valu. 2(8)
4.Lisaks süüdistatakse X.X. t KarS § 120 lg 1 järgi, sest ta ähvardas 28. märtsil 2024 Emajõe õppekeskuse kasvatuspedagoogi R.G. i, hoides mõlemas käes puuroikaid ja karjudes: „Kui sa meile järgned, siis ma ei karda puuroikaid kasutada“. Mõne aja pärast võttis X.X. uue puuroika, suundus kannatanu poole ja karjus: „Teeme selle siis ära!“. R.G. kartis ähvarduse täideviimist, sest X.X. on laste ja töötajate suhtes vägivaldne olnud.
5.X.X. le on esitatud süüdistus ka KarS § 141 lg 2 p 1 järgi, sest ta vägistas 5. juunil 2024 L. alevikus supluskohas 16-aastase B.B. t, tõmmates vee all kannatanu bikiinipüksid kõrvale ja sisestades vähemalt ühe sõrme B.B. tuppe. B.B. jaoks oli X.X. kiire ja jõuline käitumine ootamatu, mille tõttu ei olnud ta võimeline vastupanu osutama. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
6.Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsusega lõpetati X.X. suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus KarS § 141 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses seoses väärteotunnuste ilmnemisega. X.X. tunnistati süüdi KarS 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 423 1 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistati teda 1-aastase vangistusega ja KarS § 120 lg 1 järgi 1-kuulise vangistusega. X.X. le mõisteti KarS § 64 lg-le 1 tuginedes liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg-t 2 järgides 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. Kohus määras, et X.X. l tuleb KarS § 73 lg 2 alusel kohe ära kanda 4 kuud vangistust, mille algusajaks luges KarS § 68 lg-st 1 juhindudes 14. novembri 2024. Kohus ei pööranud KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 tuginedes karistuse ülejäänud osa täitmisele 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. KrMS § 180 lg 3 ls 3 alusel jättis maakohus kogu menetluskulu (määratud kaitsja tasu 3086,61 eurot ja sundraha 1329 eurot) riigi kanda. (b) Põhiosa
7.Vaidlust pole selles, et X.X. pani toime võõraste autode omavolilise kasutamise KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise KarS § 423 1 järgi ja korduva kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud. Lisaks tuvastas kohus, et X.X. ähvardas R.G. i tervisekahjustuse tekitamisega KarS § 120 lg 1 järgi.
8.Kohus tuvastas, et X.X. tõmbas 5. juunil 2024 L. alevikus supluskohas vees olnud B.B. bikiinipüksid kõrvale ja sisestas vähemalt ühe sõrme B.B. tuppe. Sõrmede tuppe sisestamine on suguühtesse astumine KarS § 141 lg 1 mõistes. Samas ei olnud B.B. seisundis, milles ta polnud võimeline X.X. le vastupanu osutama. B.B. sai endaga toimuvast aru ja reageeris kohe, eemaldudes süüdistatavast. Samuti tegi kannatanu süüdistatavale märkuse ja rääkis sellest kohe teistele. Ainuüksi see, et X.X. käitumine oli ootamatu, ei tähenda, et kannatanu oli abitusseisundis. Kõneleda ei saa ka vägistamise katsest, sest süüdistataval polnud alust arvata, et kannatanu viibib abitusseisundis, mistõttu ei tegutsenud ta selles osas tahtlikult. Seetõttu pole täidetud KarS § 141 lg-s 1 sätestatud koosseis. X.X. tegevuses võivad ilmneda aga KarS § 153 1 lg-s 1 kirjeldatud väärteo tunnused.
9.X.X. oli kuritegude ajal 14–15-aastane. Ta pani kuritegusid toime enne kinnisesse lasteasutusse sattumist ja jätkas nendega ka kinnises lasteasutuses viibides. Kuriteod lõpetas X.X. vahistamine. Kuna kinnises lasteasutuses viibimine ehk KarS §-s 87 sätestatud raskeim alaealise mõjutusvahend ei hoidnud kuritegusid ära, tuleb reageerida rangemalt ja mõista X.X. le karistus. 3(8)
Kuna tal pole sissetulekut, ei saa mõista rahalist karistust. Ta kasutas omavoliliselt neljal korral võõraid sõidukeid ja täitis kaks KarS § 215 lg-s 2 toodud kvalifitseerivat tunnust. Lisaks juhtis ta kõigil kordadel mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta ja tekitas sõidukitele kahjustusi. Seetõttu on tema süü sõidukite omavolilise kasutamise puhul keskmise määra lähedal. Lisaks pani ta 1 aasta ja 4 kuu jooksul toime7 kehalist väärkohtlemist, kasutades vägivalda nii täiskasvanu kui ka kaasõpilaste vastu, tekitades neile valu ja R.N. ile kehavigastusi. Kuna kehalise väärkohtlemise teod pole rasked ja süü on väike, saab teda karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega. Ähvardamise puhul täitis X.X. kergema koosseisualternatiivi, mistõttu jääb tema süü alla keskmise. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Ehkki X.X. ütles, et kahetseb kuritegusid, ei saa seda pidada siiraks. Teda kuulati kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle neli korda ja ta ütles iga kord, et kahetseb tegusid ja on muutunud. Siiski jätkas ta iga kord lühikese aja möödudes uute kuritegudega. X.X. ei pinguta oma käitumise muutmiseks ega kahetse kuritegusid. Eripreventiivse kaalutlusena tuleb arvestada, et X.X. on 15-aastane ja viibib esimest korda vanglas. Tema õigusrikkumistele tuleb reageerida ümberkasvatamise põhimõtet aluseks võttes. Seetõttu pole põhjendatud karistuse täielik ärakandmine, vaid ta saab katseaja jooksul näidata, et muudab oma suhtumist. Seni pole teda isegi kinnises lasteasutuses viibimine mõjutanud, mistõttu tuleb tõsise hoiatusena kohaldada šokivangistust. Kuna X.X. viibib 25. augustini 2025 tsiviilkorras kinnises lasteasutuses, pole KarS § 87 lg 5 järgi võimalik kohaldada käitumiskontrolli. X.X. pani toime arvukalt eriliigilisi kuritegusid ning talle tuleb mõista KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat vangistust.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsja apellatsioon
10.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle osalist tühistamist ja X.X. karistusest vabastamist ning talle KarS § 87 lg 1 alusel alaealise mõjutusvahendi kohaldamist. Samuti taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist ja arvutivõrgus avaldatavas kohtulahendis X.X. nime ja isikukoodi asendamist. Apellandi seisukohad on lühidalt järgmised.
11.Maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks tuleb X.X. suhtes kohaldada karistust. Süüdistatav oli kuritegude toimepanemise ajal 14–15-aastane. Kuna X.X. suhtes lõpetati kinnise lasteasutuse teenus Viru Maakohtu 14. märtsi 2025. a määrusega, on ära langenud KarS § 87 lg-s 5 sätestatud alus. X.X. t pole kriminaalkorras karistatud ega talle mõjutusvahendeid kohaldatud. Ta on sotsiaalselt ebaküps ja vaimse tervise probleemidega, mistõttu vajab ta abi väärtushinnangute kujundamisel ja õpinguteks. Tema lapsepõlv oli keeruline ja talle on seatud eestkoste. X.X. le tuleb anda võimalus käitumise parandamiseks. Teda saab mõjutada käitumiskontrollile allutamisega. Alaealise puhul pole esmatähtis süü suurus, vaid eripreventiivsed eesmärgid. Kohtueelsetest ettekannetest nähtub, et X.X. käitub impulsiivselt ja veetis aega täiskasvanutega, kellega tarvitas alkoholi ja narkootilisi aineid. Maarjamaa Hariduskolleegiumi iseloomustuse järgi on ta õppimisvõimeline ja suudab kinni pidada lubadustest. X.X. tunnistas kõiki kuritegusid ja kahetseb nende toimepanemist puhtsüdamlikult, mis on karistust kergendav asjaolu. Ka kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks X.X. allutamist käitumiskontrollile. X.X. kõlbelise ja vaimse arengu tase piirab võimet oma tegude keelatusest aru saada ja käitumist juhtida. Kuna ta pole uute kuritegudega silma paistnud, suudab ta elada õiguskuulekalt. Mittekaristuslikud meetmed oleksid tulemuslikumad. Võttes arvesse sedagi, et X.X. on alaealine, tal puudub sissetulek ja ta peab täitma koolikohustust, käib talle apellatsioonimenetluse kulu hüvitamine üle jõu.
4(8)
Prokuratuuri apellatsioon
12.Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega lõpetati KarS § 141 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses kriminaalmenetlus, ja X.X. süüditunnistamist. Maakohus kohaldas abitusseisundi tuvastamisel valesti materiaalõigust. Olukord, kus kannatanul pole võimalik ründaja tegevusele vastupanu osutada, kuna ründaja tegutseb kiiresti ja ootamatult, on abitusseisund. Riigikohus on leidnud, et kannatanu abitusseisund sõltub sellest, milline on tema võimalus end kaitsta ründe ajal ja kohas (RKKK 31.10.2024, 1-23-2872/59, p 45). B.B. l puudus igasugune võimalus end ründe eest kaitsta. Ta ei aimanud, et X.X. võib teda vee all ujudes rünnata. Kuna rünnak algas ja lõppes kiirelt, puudus kannatanul võimalus reageerida ja vastupanu osutada. X.X. tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vee all salaja kannatanu juurde ujudes ja teda kiirelt rünnates pidi ta võimalikuks pidama ja möönma, et B.B. l pole võimalik vastupanu osutada. Kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile
13.Kaitsja leiab, et prokuratuuril puudub apellatsiooniõigus, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. KrMS § 318 lg 3 p 2 järgi ei saa prokuratuur vaidlustada lühimenetluses tehtud süüdimõistvat otsust. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses väärteotunnuste ilmnemisega pole võrdsustatav süüdistatava õigeksmõistmisega. Riigikohus on leidnud, et prokuratuuril on lühimenetluses kaebeõigus üksnes juhul, kui maakohus on teinud õigeksmõistva kohtuotsuse (RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p 23). Kui ringkonnakohus peaks apellatsiooni sisuliselt lahendama, leiab kaitsja, et see tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis põhjendatult, et B.B. polnud abitusseisundis. Kui ringkonnakohus peaks X.X. KarS § 141 lg 2 p 1 järgi süüdi mõistma, tuleb kaaluda KarS § 61 kohaldamist ja alammäärast kergema karistuse mõistmist. Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile
14.Prokurör jääb maakohtu istungil ja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ega nõustu X.X. karistusest vabastamise ja KarS § 87 lg-s 1 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
15.Ringkonnakohus jätab prokuratuuri apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p-le 3 tuginedes läbi vaatamata. KrMS § 318 lg 3 p 2 järgi ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata jätmist puudutavate erandite korral. Prokuratuuri apellatsiooniõiguse olemasolu lühimenetluses oleneb KrMS § 318 lg 3 p-st 2 juhindudes sellest, kas maakohtu järeldused süüdistuse kohta on sellised, mis seaduse kohaselt toovad kaasa kohtu kohustuse süüdistatav vähemalt osaliselt õigeks mõista. Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse KrMS § 309 lg 2 mõistes siis, kui kohtulikul arutamisel pole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui pole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele. (Vt RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p-d 12– 24.) Maakohus leidis, et X.X. süüdistus KarS § 141 lg 2 p 1 järgi pole tõendatud. Seetõttu lõpetas kohus KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse, kuna süüdistatava tegevus võib vastata KarS § 1531 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele. Seega ei mõistnud maakohus X.X. t
5(8)
KarS § 141 lg 2 p 1 järgi õigeks, mistõttu pole prokuratuuril KrMS § 318 lg 3 p 2 järgi apellatsiooniõigust.
16.Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjaliku tõendite analüüsiga ja jagab seisukohta, et süüdistatav pani toime kuriteod KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi. Apellatsioonis on seatud vaidluse alla üksnes X.X. le mõistetud karistus. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb karistust puudutavas osas tühistada, sest kohus tegi olulise kaalutlusvea, mis tingis X.X. isikule selgelt mittevastava karistuse. Kolleegium käsitleb kõigepealt apellatsiooniväiteid karistuse mõistmise kohta (a) ning võtab seejärel kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab riigi õigusabi tasu taotluse (b). (a) Karistus
17.Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Sama paragrahvi teise lõike järgi võib karistusena mõista vangistuse ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Alaealisele karistuse mõistmisel tuleb lisaks süü suurusele pöörata erilist tähelepanu teoga lahutamatult seotud isikulistele asjaoludele. KarS § 56 lg 3 sätestab, et alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Alaealisele vangistuse mõistmine peab olema pigem erandlik. Alaealise vangistusega karistamisel on iseäranis oluline hinnata võimalusi mõjutada teda edaspidi õiguskuulekusele. Kui kohus leiab, et konkreetsel juhul on vaja karistada alaealist vangistusega, peab edasiselt hindama võimalusi mõistetud karistuse tingimuslikuks täitmisele pööramata jätmiseks KarS §-de 73 või 74 sätete alusel. Ka selles etapis peab arvestama alaealiste eripära. Vangistuse täitmisele pööramine on põhjendatud üksnes juhtudel, mil puudub tõsiseltvõetav prognoos alaealise kurjategija ilma vabaduskaotuseta seaduskuulekale elule juhtimise võimalikkuse osas. (Vt RKKK 14.06.2006, 3-1-1-76-07, p-d 11.1 ja 11.3.)
18.Kaitsja on seisukohal, et X.X. le tuleks karistuse asemel kohaldada alaealise mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 alusel käitumiskontrollile allutamist. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus põhjendas ammendavalt, miks tuleb X.X. le mõista karistus (vt maakohtu otsuse p 50). Seda eeskätt seetõttu, et ka KarS §-s 87 sätestatud raskeim alaealise mõjutusvahend – kinnisesse lasteasutusse paigutamine – ei hoidnud ära X.X. uusi kuritegusid. X.X. pani kuritegusid toime enne kinnisesse lasteasutusse sattumist (kasutas omavoliliselt võõraid sõidukeid ja juhtis neid juhtimisõiguseta ning lõi R.N. it) ning jätkas kuritegudega ka Maarjamaa Hariduskolleegiumis (lõi mitmel korral kaasõpilasi ja ähvardas kasvatuspedagoogi). X.X. kuriteod lõppesid alles tema vahistamisega. Kuriteod polnud juhuslikku laadi, vaid ta pani järjepanu toime uusi kuritegusid ka pärast õiguskaitseorganite tähelepanu alla sattumist (näiteks vägivallateod lühikest aega pärast tema kahtlustatavana ülekuulamist). Seega ei mõjutaks X.X. t piisavalt KarS § 87 lg 1 alusel üksnes käitumiskontrolli kohaldamine või kinnisesse lasteasutusse paigutamine, olenemata sellest, et ta on alaealine ja tema lapsepõlv on olnud keeruline. Maakohus leidis nõustumisväärselt, et X.X. arvukate kuritegude tõttu tuleb talle mõista karistus, suunamaks teda õiguskuulekusele.
19.Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et X.X. isikule ja süüle vastab KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi 1-aastane vangistus, § 121 lg 2 p 3 järgi 1-aastane vangistus ja § 120 lg 1 järgi 1-kuune vangistus. X.X. kasutas neljal korral omavoliliselt kolme inimese ja ühe juriidilise isiku sõidukeid ja kahjustas neid, samuti polnud tal mootorsõidukite juhtimiseks vastava kategooria juhtimisõigust. Ta kasutas küllaltki lühikese aja jooksul vägivalda mitme erineva 6(8)
inimese suhtes, lüües nii täiskasvanut kui koolikaaslasi, ning ähvardas Maarjamaa Hariduskolleegium kasvatuspedagoogi tervisekahjustuse tekitamisega, kui viimane peaks teda koolist põgenemisel takistama. (Vt maakohtu otsuse p 51.) Samuti leidis kohus õigustatult, et X.X. viimases sõnas väljendatud kahetsus pole siiras, kuna ta on neljal korral kahtlustatavana ülekuulamisel sõnanud, et kahetseb väga oma tegusid ja on muutunud, kuid siiski pannud lühikest aega pärast iga ülekuulamist toime uued vägivallakuriteod (vt maakohtu otsuse p 52). Sama väljendas X.X. oma viimases sõnas, kõneledes kahetsusest ja soovist enda muutmiseks pingutada (dtl 1121). X.X. varasema käitumise tõttu on alust tema sõnades kahelda. Seetõttu ei kergenda X.X. karistust KarS § 57 lg 1 p-s 3 märgitud karistust kergendav asjaolu.
20.Kolleegium ei nõustu aga X.X. le KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega. Maakohus tegi süüdistatavale liitkaristusena 2-aastast vangistust mõistes kaalutlusvea, mis tingis X.X. isikule ilmselgelt mittevastava karistuse. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud liitkaristust mõistes lisaks süü suurusele ka X.X. isikuga ja tema kui alaealise eripäraga (vt maakohtu otsuse p 54). Liitkaristust mõistes on oluline võtta arvesse seda, et X.X. oli kuritegude ajal vaid 14- ja 15-aastane, teda pole kriminaalkorras karistatud ning ta pole varem vangistuses viibinud. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada talle mõistetud üksikkaristuste peaaegu täies ulatuses liitmist. Kuna X.X. on alaealine ja ta pole varem vangistust kandnud, on teda võimalik mõjutada lühema vangistusega. Seetõttu mõistab ringkonnakohus X.X. le KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 10 kuu pikkuse vangistuseni. X.X. oli kuritegude ajal 14- ja 15-aastane ning on praegu 16-aastane, mistõttu pole otstarbekas talle mõistetud karistust täielikult täitmisele pöörata, vaid teda saab suunata õiguskuulekalt käituma karistusest osaliselt tingimusliku vabastamisega (vt ka maakohtu otsuse p 53). Seetõttu nõustub kolleegium maakohtu kaalutlustega, et X.X. l tuleb KarS § 73 lg 2 alusel kohe ära kanda 4 kuud vangistust, mille algust arvestada KarS § 68 lg 1 alusel tema vahistamisest 14. novembril 2024. Kuna X.X. vahistamine tühistati Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsusega mõistetud šokivangistuse ärakandmisel 14. märtsil 2025, tuleb täitmisele pööratud vangistus lugeda kantuks. Ülejäänud karistus ehk 6 kuud vangistust jääb KarS § 73 lgte 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui X.X. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. X.X. le määratud katseaeg hakkas kulgema 13. märtsist 2025 (vt RKKK 26.01.2024, 1-22-454/58, p 11).
21.Ringkonnakohus märgib sedagi, et maakohus kohaldas valesti materiaalõigust, kui mõistis X.X. liitkaristuseks 2 aastat vangistust, aga määras KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel katseaja pikkuseks 1 aasta ja 6 kuud. Eranditult kõigil karistusest tingimusliku vabastamise juhtudel peab tingimuslikult vabastatu katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem (vt RKKK 14.12.2011, 31-1-89-11, p 24.3). Karistuse mõistmisel, sealhulgas KarS § 73 järgi karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, mistõttu tuleb mõistetud karistusaja sisustamisel lähtuda KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS § 238 lg 2 kohaselt lühimenetluses vähendatud karistusest (vt RKKK 09.11.2020, 1-15-10026/166, p 11). Kaitsja apellatsiooni alusel pole ringkonnakohtul KrMS § 331 lg 2 ja § 340 lg 1 järgi reformatio in peius-keeldu arvestades võimalik katseaega pikendada. Samas eksis maakohus X.X. le liitkaristuse mõistmisel ja ringkonnakohus mõistab talle liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse. Seepärast on määratud katseaeg X.X. isikule ja süüle vastavast vangistusest pikem. (b) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
22.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340 lg-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsuse osas, millega X.X. le mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 7(8)
2 alusel 1 aasta ja 4 kuuni ning mis jäeti KarS § 73 alusel osaliselt täitmisele pööramata. Kolleegium teeb tühistatud osas KrMS § 340 lg 2 p 4 alusel uue otsuse, millega mõistab X.X. le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel 10 kuu pikkuse vangistuseni ning jätab selle KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel osaliselt tingimisi kohaldamata. KarS § 73 lg 2 järgi tuleb X.X. l kohe ära kanda 4 kuud vangistust, mille algust arvestada KarS § 68 lg 1 alusel tema vahistamisest 14. novembril 2024. Kolleegium loeb täitmisele pööratud vangistuse kantuks. Ülejäänud 6 kuud vangistust jääb KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui X.X. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Prokuratuuri apellatsiooni jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 4081 lg-le 2 tuginedes tuleb avaldatud kohtulahendis alaealise süüdistatava nimi ja isikukood asendada tähemärgiga.
23.Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 175,68 euro (sh käibemaks 31,68 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 60 minutit. Tasu ei ületa justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-s 4 sätestatud lihtmenetluses riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 1 juhindudes riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 20.10.2025 Riigikohtu kohtuotsuse resolutsioon:
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2025. a otsus osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata prokuratuuri apellatsiooni Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsuse peale ning mõistis X.X. le liitkaristuse ja jättis karistuse tingimisi kohaldamata.
2.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Prokuratuuri kassatsioon rahuldada.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.