Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-2875

Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses on kriminaalasi U.H süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses. 03.11.2020.a saabus kohtule prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, kohustades U. H tasuma viie kuu jooksul riigituludesse 500 eurot. Koos viidatud taotlusega saabus kohtule ka süüdistatava ja tema kaitsja nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja prokuröri taotletud kohustuse määramiseks. 05.11.2020.a istungil jäi prokurör esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse juurde taotluses esitatud motiividel. Samuti jäid kaitsja ja süüdistatav kriminaalmenetluse lõpetamise ja kohustuse määramise nõusoleku juurde. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Antud juhul oli etteheidetava teo tagajärjeks kannatanu poolt valuaistingu tundmine ja kannatanu vaimse heaolu vähenemine, sest süüdistatav põhjustas kannatanule hirmutunde. Tervisekahjustusi süüdistatav kannatanule ei ole põhjustanud. Samuti on oluline silmas pidada, et kuigi süüdistuse kohaselt heidetakse U.H ette kahe kuriteokoosseisu järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, siis antud sündmused pandi toime ühel ja samal ajal, ühes ja samas asukohas ja ka sama kannatanu suhtes. Tegemist on ühe teoga KarS § 63 lg 1 mõttes. Seega ei saa ka antud juhul väita, et U.H oleks kalduvus kuritegelikule ja vägivaldsele käitumisele. Seetõttu on ka kohus seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur Kohtu hinnangul ei esine ka antud juhul avalikku menetlushuvi. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub igasugune varasem kokkupuude kriminaalmenetlusega. U.H on kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole tema suhtes varasemalt kriminaalmenetlust KrMS § 202 alusel lõpetatud. Samuti on käesolevaks ajaks etteheidetava teo toimepanemisest möödunud peaaegu aasta ja üheksa kuud ning U.H ei ole käesoleval ajal ka üheski teises kriminaalmenetluses kahtlustatav. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule elustiiliks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavad järeldused. Antud juhul on tegemist olnud pigem ühekordse juhuslikku laadi eksimusega. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et kahtlustatav suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Seega tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks üld- ega eripreventiivset eesmärki. Eeltoodud kaalutlustel on kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas

1-20-2875

edasine menetluse jätkamine. Kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Eeltoodut arvestades ja võttes arvesse, et isiku süü ei ole suur, süüdistatav on nõus tasuma riigituludesse kindla summa ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 tunnustel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus U.H suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuste määramisega. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada U.H tasuma viie kuu jooksul riigituludesse 500 eurot. Asitõendid – CD- ja DVD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.