Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Rahaline karistus summas 821,60 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920400003947 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. G.K süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1 järgi. Mõista karistuseks rahaline karistus 45 päevamäära, arvestades G.K päevamäära suuruseks 53,30 eurot, s.o 2398,50 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui G.K 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 05.11.2020. Konfiskeerimine: KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kaks avaveemõrda (vaadeldud asitõenditena; kinnitatud juhtaia otstest vastavalt plommidega nr xxx ja nr xxx; hoiul KKI Mustvee kontoris). Asitõendid: 3 DVD-plaati droonivideosalvestistega, 1 DVD-plaat KKI valvetelefonile laekunud kõnede heli-salvestistega ning 1 CD-plaat häirekeskusele laekunud kõne helisalvestise ja kannatanust tehtud fotodega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista P.S ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 876 eurot sundraha, 3,42 eurot asitõendi hävitamiskulu. Menetluskulud summas 879,42 eurot tuleb P.S-il tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700048945

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista G.K-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 876 eurot sundraha, 3,42 eurot asitõendi hävitamiskulu. Menetluskulud summas 879,42 eurot tuleb G.K-l tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700048932 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud P.S-i ja G.K-d süüdistatakse selles, et ajavahemikus 28.06. – 04.07.2018. a teostasid P.S (kutseline kalur, kes omab rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni alates 2006. aastast) ja G.K kahekesi ning 03.07.2018. a teostasid eelnimetatud isikud koos S B’ga kolmekesi Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Rannapungerja külas ebaseaduslikku kalapüüki Rannapungerja jõe suudmest ca 10,5 km kaugusel kagu suunas Peipsi järve paigaldatud kahe eraldiseisva avaveemõrraga. Sellele eelnevalt oli P.S esitanud 23.06.2018. a ja 28.06.2018. a kalateated, mille kohaselt olid mõrrad asetatud eelnimetatud kuupäevadel püügile kalapüügiloa nr XXX alusel (laeval XXXxxx). Mõrrad paigaldasid järve P.S ja G.K. 23.06.2018.a esitas P.S keskkonnainspektsiooni valvetelefonile kalateate, mille kohaselt asetati kalapüügiloa nr XXX alusel püügile mõrd kalalaevalt XXX-xxx . Samal päeval helistas G.K Vasknarva kordonisse ning registreeris enda ja P.S-i Peipsi järvele mineku ja tagasituleku. 28.06.2018.a esitas P.S uue kalateate KKI valvetelefonile, mille kohaselt asetati kalapüügiloa nr XXX alusel püügile veel üks mõrd kalalaevalt XXX-xxx . Samal päeval helistas G.K Vasknarva kordonisse registreerides enda ja P.S-i Peipsi järvele mineku ja tagasituleku. Rohkem kalateateid kalapüügiloa nr XXX alusel mõrdade püügile asetamisest ja

mõrrapüügi teostamisest ei G.K ega P.S ajavahemikus 23.06. - 04.07.2018. a KKI valvetelefonile ei esitanud. Kutselise kalapüügi registri andmete kohaselt oli eelviidatud püügiloale kalapüügiõigusega kalurina märgitud P.S . Registriandmetest nähtuvalt oli antud loas märgitud püügipiirkonnaks Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning püügivahenditeks 10 avaveevõrku ja 2 mõrda mõrrajadas (märgistusega PÕ-33). Lubatud püügiajaks oli ajavahemik 01.01. – 31.12.2018. a.

 KPS § 10 lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud püügivõimalust eirates.  KPS § 32 lg 1 ja § 41 lg 1, mille kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse muuhulgas kaluri kalapüügiluba ning kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga Peipsi järvel.  KPE § 17 lg 1, mille kohaselt kaks või enam samasuunaliselt püügile asetatud avaveemõrda võib juhtaedade või lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse, arvestades KPE § 28 punktis 3 ja § 42 lõikes 2 sätestatud tingimusi.  KPE § 20 lg 1 p 2, mille kohaselt kõikidel veekogudel on keelatud kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid.  KPE § 28 p 1 ja p 3, mille kohaselt avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas ning jadasse asetatud avaveemõrdade kogupikkus ei või ületada 400 m, kusjuures jadade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas.  KPE § 42 lg 2, mille kohaselt mõrrajada, kaasa arvatud mõrd mõrrajadas, kogupikkus ei tohi ületada 700 m ning mõrrajadade kaugus üksteisest ja teistest lõkspüünistest peab olema vähemalt 500 m.  KPE § 42 lg 3, mille kohaselt mõrd mõrrajadas paigaldamisel kalapüügiks Peipsi järve ei tohi mõrdade vahekaugus mõrrajadas üksteisest ühel pool mõrrajada juhtaeda olla suurem kui 100 m ning lisajuhtaia pikkus ületada 50 m. Lisaks oli P.S-i ja G.K poolt rikutud Vabariigi Valitsuse 26.10.2017. a määrus nr 157 ’Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2018. aastaks’ lisas 2 ’Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas püügivahenditele’ Peipsi järve avaveemõrdadele kehtestatud kvootarvu (piirarvu), s. o antud isikute tegevuse tulemusel oli avaveemõrdu Peipsi järvele paigutatud lubatust rohkem. Vastavalt KPS § 71 lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina: a) kalastamist ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloata. Vastavalt KPS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 6 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta, aga samuti kalapüüki KPS -is või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. Käesoleval juhul oli püüki teostatud nii ilma kehtiva püügiõiguseta kui ka püügivahendi kohta sätestatud nõudeid eirates. 04.07.2018. a KKI poolt teostatud püügikontrolli käigus korjati kahest ebaseaduslikult püügile asetatud PÕ-33 tähistustega avaveemõrrast välja kokku 75,97 kg surnud rääbist (mõrdade linasse kinni jäänud kalad). Kalavarudele tekitatud kahju suuruse väljaarvutamisel võeti lisaks arvesse ka 02. - 03.07.2019. a ebaseaduslikult püügil asuvatest mõrdadest väljavõetud ja kaldale toodud kalakoguseid (kokku 780 kg rääbist). Seejuures püüdsid P.S ja G.K ebaseadusliku kalapüügi

käigus koos välja kokku 755,97 kg rääbist ja eraldi veel koos S. Bga 03.07.2018. a 100 kg rääbist. KPS § 73 lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral KPS §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta KPS § 73 lõike 3 või lõike 5 alusel määratud viiekordne määr. 19.06.2015. a kehtestas Vabariigi Valitsus KPS § 73 lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määr rääbise puhul 7 eurot kg kohta. Hoolimata vajaliku loa puudumisest ja nende poolt vette paigutatud mõrdade üksteise suhtes asetuse nõuetele mittevastavusest suurendasid P.S ja G.K oma eelkirjeldatud ning ühiselt toimepandud tegevusega omavoliliselt ja ebaseaduslikult kalade püüdvust Peipsi järvest. Asetades mõrrad nõuetele mittevastavalt ja loata püügile, lõi P.S (üheskoos G.K-ga ) õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, milline tegevus ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Selline oht lõppkokkuvõttes ka realiseerus (kalad sattusid ebaseaduslikult püügile paigutatud püünistesse). Keskkonnakahju tekitamise risk, mille süüdistatavad ebaseadusliku kalapüügiga lõid, pidi P.S-ile kui kutselisele ja pikaajalise kogemusega kalurile ning G.K-le olema üldise elukogemuse põhjal teada ja ettenähtav. Nende poolt toime pandud kuritegu (kalapüüginõuete rikkumine ja seeläbi keskkonnale olulise kahju tekitamine) oli toime pandud tahtlikult (kalapüüginõuete rikkumine oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine vähemalt kaudse tahtlusega) ja kaastäideviimise vormis. Seega panid P.S ja G.K toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle P.S-i süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. P.S-ile etteheidetavad kuritegu seisneb alljärgnevas: 21.03.2019. a kella 23.34 paiku, olles alkoholijoobes ja viibides A K korteris (aadressil xxx), lõi P.S rusikaga korteris viibivat V. V vähemalt 20 korda pea piirkonda. Sellega tekitas ta V. V füüsilist valu ja kehavigastused (hematoomid pea, kukla ja näo piirkonnas). Pärast seda kui P.S lõpetas V V. peksmise, haaras P.S kinni A. K, lükkas viimase põrandale ja lõi naist peaga vastu seina, tekitades sellega A. K füüsilist valu. Seega pani P.S toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav P.S jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada P.S-i KarS § 361 lg 1 järgi rahalise karistusega 55 päevamäära, arvestades tema päevamäära suuruseks 15,80 eurot, so 869 eurot. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi tuleb teda karistada rahalise karistusega 50 päevamäära, arvestades tema päevamäära suuruseks 15,80 eurot, so 790 eurot. KarS § 64 lg 1 kohaselt taotleb prokurör moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata 1 päev eelvangistust (22.03.2019. a) karistusaja hulka, arvestades seejuures, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Lõplikuks karistuseks on seega rahaline karistus 52 päevamäära, s.o 821 eurot 60 senti Süüdistatav G.K jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada G.K-d KarS § 361 lg 1 järgi rahalise karistusega 45 päevamäära, arvestades tema päevamäära suuruseks 53,30 eurot, so 2398,50 eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui G.K 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Pooled on kokku leppinud, et prokurör taotleb kohtult kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist s.o KarS § 83 lg 1 kohaldamist. Seega prokurör taotleb, et eelnimetatud sätte alusel konfiskeeritaks kaks avaveemõrda (vaadeldud asitõenditena; kinnitatud juhtaia otstest vastavalt plommidega nr xxx ja nr xxx; hoiul KKI Mustvee kontoris). Asitõendid jätta kriminaalasja juurde.

Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdista tavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et P.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ja G.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1 järgi ning karistada neid vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud tuleb jätta P.S ja G.K kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.