Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 06.01.2020. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.07.2021. Tartu Vangla esitas 28.09.2020 kohtule materjalid Aare Laagi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Aare Laagi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 16.10.2020. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aare Laagi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aare Laak avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav leiab, et kui ta on süüdi mõistetud, siis ta kannab oma karistuse lõpuni. Ta loodab saada avavanglasse ja asuda tööle.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aare Laak temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aare Laak kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Kuriteo ohvriks oli süüdimõistetu vend, kelle vastu ta on ka varem vägivallakuritegusid toime pannud. Aare Laagi puhul on positiivne tema käitumine vangistuses. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamine“, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla hinnangul on kinnipeetav heade suhtlemisoskustega ning on väljendanud huvi erialase enesetäienduse vastu. Negatiivsed on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Aare Laak pani toime kuriteo oma venna vastu ajal, mil ta kandis tingimisi karistust samalaadse teo eest. Isiku käitumismudel on jäänud samaks – ta on pannud kuritegusid toime venna vastu ajendatuna puudulikust probleemilahendusoskusest ja soodustatuna alkoholi tarvitamisest. Vangla iseloomustusest ja kohtuistungil avaldatust ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et Aare Laak on oma suhtumist ja arusaamu muutnud ning võiks edaspidi käituda teisiti kui siiani. Pigem vastupidi – vangla iseloomustuse kohaselt Aare Laak alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ning ei saa lõpuni aru seosest alkoholi tarvitamise ja vägivalla kasutamise vahel. Välise abiga võib ta alkoholi negatiivset mõju küll mõista, aga iseseisvalt taoliste järeldusteni ei jõua. Kuritegelikku käitumist mõistab Aare Laak sõnades hukka, kuid samas leiab, et mõningane jagelemine vendade vahel ongi normaalne.

2 (3)

Eeltoodud suhtumist ja isiku varasemat elukäiku arvestades esineb kohtu hinnangul risk uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. Nimetatud riski suurendab ka asjaolu, et kinnipeetav asuks vabanedes elama koos vennaga Vaimastveres ehk ta naaseks täpselt samasse elukeskkonda, milles ta ei ole siiani õiguskuulekalt toime tulnud. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et Aare Laaki ei ole võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kuna esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks selgus kohtuistungil, et Aare Laak tegelikult ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on seisukohal, et õigem on kanda talle mõistetud karistus lõpuni. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes ei soovigi ennetähtaegselt vabaneda, ei ole ilmselt valmis alluma tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile, ja ka seetõttu ei ole tema vabastamine põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.