1-20-7219
(Resolutsioon)
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2020, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-7219 (18233001219)
Kohtunik
Merit Bobrõšev
Kohtuistungi sekretär
Ljubov Allikmäe
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kriminaalasi
V.K süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi, lühimenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson
Süüdistatav
V.K isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX eelnevalt kriminaalkorras karistatud 23.03.2018 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kohaldades KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 p 1 -6 ja lg 2 p 2 sätteid tingimisi vangistusega 5 kuud ja 29 päeva katseajaga 1 aasta. tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
Igor Belugin
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada V.K süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. Tunnistada V.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 11 (üksteist) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista V.K-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
1-20-7219
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 (ühe) aastani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.03.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa ) päeva vangistuse võrra. Mõista V.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada V.K-le mõistetud vangistus, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva , 539 (viissada kolmkümmend üheksa ) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel peab V.K üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. V.K kohustub: - elama alalises elukohas aadressil XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis. Tsiviilhagid: - Kannatanu J S tsiviilhagi rahuldada. Mõista V.K-lt TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu J S kasuks 70 (seitsekümmend) eurot. Nimetatud summa tuleb kanda J S (S ) arveldusarvele AS-is Swedbank nr XXX. Jätta kannatanu D P tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 ja KrMS § 296 2 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel, seoses kohtueelsel menetlusel varguse episoodis kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel, läbi vaatamata. Mõista V.K-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest summas 469,20 senti ning kohtumenetluse õigusabikulu summas 147,60 eurot, s.o kokku 616 (kuussada kuusteist) eurot ja 80 senti; s.o kokku 1 492 (üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks) eurot ja 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab V.K tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1 492 (üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks) eurot ja 80 senti kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.
1-20-7219 Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99920700046510 ja selgitus „V.K , 1-20-7219, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tul eb Viru Maakohtu Narva kohtumaja teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on motiveeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis kätte saadav hiljemalt 18. novembril 2020. Apellatsioon esitakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Teavituse saamisel koostab kohus motiveeritud lahendi üksnes menetluskuludesse puutuvas osas. Motiveeritud kohtulahend menetluskulude osas on Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis kätte saadav hiljemalt 18. novembril 2020. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud lahend menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus V.K süüdistatakse selles, et tema, 15.09.2018 kella 16.15 paiku XXX vahel, tegutsedes koos A A , lõi mitu korda rusikate ja põlvedega D P vastu käsi ja nägu, tekitades sellega D P füüsilist valu ja kehavigastusi, mis avaldusid vasaku silma all asetsenud hematoomis ning parema põse ja oimukoha turses. Oma tahtliku tegevusega häiris V.K füüsilise vägivalla kasutamist pealt näinud kõrvalise isiku T B turvatunnet ja rahu. Sellise käitumisega rikkus V.K korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata või kakelda. Seega pani V.K toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ehk KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Samuti süüdistatakse V.K selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi 09.02.2019 kella 22.00 paiku XXX asuva hoone juures taksojuht J S (S ) parema jalaga keha piirkonda, millest kannatanu suutis hoiduda ning vasaku käe rusikaga parema silma piirkonda, millega tekitas J S füüsilist valu. Lisaks sellele tundis edasist löömist takistada püüdnud J S valu selgroo piirkonnas.
1-20-7219
Seega pani V.K toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.