Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

võrra, mis vastavalt KarS § 69 lg 6 sätetele arvestusega, et 1 (üks) tund üldkasulikku tööd võrdub 1 (üks) päeva vangistusega, s.o 6 (kuus) kuud ja 9 (üheksa) päeva võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 21.12.2019, s.o 1 (üks) päeva karistusaja hulka, lugedes mõistetud liitkaristusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. Toomas Piirmale mõistetud ja ära kandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 9 kuud ja 18 päeva kandmist arvestada alates Toomas Piirma kinnipidamisest vahistamismääruse alusel, s.o alates 14.10.2020. Toomas Piirma suhtes Harju Maakohtu 18.09.2020 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel. Toomas Piirmalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; • määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 213 (kakssada kolmteist) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti ning kohtumenetlusel 356 (kolmsada viiskümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, kokku 570 (viissada seitsekümmend) eurot; s.o kokku menetluskulu 1446 (tuhat nelisada nelikümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Toomas Piirma, 1-20-1628, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Toomas Piirmale tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse või avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuvas osas ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Seega pani Toomas Piirma toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisle pööratud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumise. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et tõendid on lubatavad, kvalifikatsioon on õige ja süü tõendatud.

ajavahemikuks 16.11.2019 kuni 15.05.2020. Nagu eelpool on tuvastamist leidnud, juhtis Toomas Piirma 20.12.2019 kella 06:52 ajal Tallinnas, Mustakivi tee 17 juures suunaga Mustakivi tee 13 poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Taolistest asjaoludest nähtuvalt hoidis Toomas Piirma teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest ning sellega pani toime KarS § 329 ettenähtud kuriteo. Kohtu hinnangul oli Toomas Piirma teadlik tema suhtes tehtud ja jõustunud süüdimõistvast kohtuotsustest ja sellest tulenevalt oli ta teadlik ka kohtuotsusega kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest kuueks kuuks, millist karistust peab süüdlane ise täitma, s.t hoiduma sõiduki juhtimisest ajal, mil temalt on sõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Toomas Piirma kahtlustavana antud ülekuulamisel sõnas, et ta ei teadnud, et sõiduki juhtimine ajal, millal juhtimisõigus on karistusena kohtu poolt ära võetud, on kriminaalkorras karistatav. Kohus on seisukohal, et igale keskmisele mõistlikule ja piisava elukogemusega inimesele on arusaadav, et kui juhtimisõigus on kas põhi- või lisakaristusena kas karistusseadustiku või liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtuotsusega ära võetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristusena ära võetud ning kui isik sellest hoolimata eirab keeldu juhtida sõidukit, siis on ilmselge, et keelatud tegevusele järgneb sanktsioon. Kohtuotsusega kohaldati lisakaristuse puhul järgneb kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest kriminaalkaristus ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest väärteokaristus. Vastasel korral puuduks lisakaristuse kohaldamisel, s.h juhtimisõiguse äravõtmisel üldse mõte kui keelu rikkumisele ei oleks võimalik reageerida. Samuti KarS § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Seega ei vabastada seaduse mittetundmine isikut vastutusest. Kui isik peab vajalikuks juhtimisõiguse olemasolu ja talle on see õigus seaduses ettenähtud korras omistatud, peab isik teadma ka selle õiguse kasutamisega kaasnevat vastutust, kohustusi ja keeldusid, samuti tagajärgi, mis võivad saabuda juhul, kui ta asub juhina liikluses osalema ajal, mil temalt juhtimise õigus on ära võetud. Seega peab isik ise huvi tundma võimalike tagajärgede ja nende saabumisest hoidumise võimaluste vastu. Kohus leiab, et süüdistatav pidi vähemalt pidama võimalikuks, et ta paneb sõidukit juhtides ajal, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud, toime uue süüteo, s.o karistatava teo ja ka möönis seda. Vaatamata sellele, et kaitsja arvates oli tegemist varajase kellaajaga ja süüdistatav hõreda liikluse tõttu kedagi ei ohustanud ning et juhtimisõiguse äravõtmine ei tähenda samaaegselt juhtimisoskuste kadumist leiab kohus, et KarS § 329 ettenähtud kuriteo puhul ei olegi tegemist ohudeliktiga, vaid õigusemõistmise vastase süüteoga, mis on suunatud karistuse täitmise vastu, millega rikutakse karistuse täitmise korda ja käesoleval juhul hoitakse kõrvale jõustunud kohtuotsusega kohaldatud lisakaristuse täitmisest. Seega ei ole tähtsust ei sõiduki juhtimise kellaajal, liiklustihedusel ega muul sõiduki juhtimise keelu raamest väljaspool asetsevatel asjaoludel. Süüdistatav on põhjendanud sõiduki juhtima asumist sellega, et ta ei jõudnud Prismasse sisenenud poega ära oodata ja otsustas sõita Rimisse, et sealt valuvaigistit osta. Kohtuistungil täiendas süüdistatav oma selgitust sellega, et ta käis Tõnismäel, kuid see apteek oli kinni ja et Vikerlases apteek on, seda ta ei teadnud. Kohus suhtub taolisesse põhjendusse kriitiliselt. Süüdistatav peeti kinni hommikul kell 06.52, mil Lasnamäe Centrumis asuv Rimi (Mustakivi 13), kuhu süüdistatav väidetavalt suundus, ei olnud avatud. Selline teadmine pidanuks süüdistataval olemas olema, kuivõrd apteekide asukohad ja lahtiolekuajad on kõigile lihtsalt kättesaadavad internetist apteekide kodulehtedelt. Kuivõrd süüdistatav on kinnipidamisel nimetanud oma telefoninumbri ja süüdistatavale varastati telefon väidetavalt alles kohtuliku arutamise ajal, siis saanuks ta hõpsast vaadata milline apteek avatud on. Teadupärast avatakse Lasnamäe Centrumis asuv Rimi alles kell 08.00, kuid toidukaupluses valuvaigisteid ei müüda. Seega ei oleks süüdistatav Rimist mingit valuvaigistit saanud. Lasnamäe Centrumis asuv Südameapteek avati aga alles kell 10.00. Küll oli avatud Lasnamäe Prisma (Mustakivi 17), mis oli avatud ööpäevaringselt, kuid samas hoones asunud Apoteka apteek avati kell 09.00. Sellest

tulenevalt saab asuda seisukohale, et sõiduki juhtima asumise põhjendus ei vasta tegelikkusele, kuivõrd väidetavat valuvaigistit ei oleks süüdistatav sellel kellaajal ei Lasnamäe Centrumist ega selle hoones asuvast Rimist saanud, sest see kaubanduskeskus oli suletud ja selles keskuses asuva apteegi avamiseni oli jäänud üle kolme tunni. On üldteada, et nn valveapteegid asuvad Tõnismäe 5 ja Vikerlase 19. Süüdistatava selgitustest ei nähtu, et ta oleks kummagi apteegi suunas liikunud. Süüdistatav väitis, et käis Tõnismäel apteegis, kuid see olevat olnud suletud. Kohus leiab, et sellisel juhul oleks olnud seal ka teave lähima valveapteegi kohta. Kuivõrd süüdistatav väitis, et ta ei teadnud Vikerlase 19 apteegi kohta midagi, saab järeldada, et ta Tõnismäe apteegi juures ei käinud. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Toomas Piirma pani toime täitmisele pööratud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidmine näitab isiku ükskõikset suhtumist õiguskorda ning talle mõistetud karistusse. Toomas Piirmalt võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära, kuivõrd ta on korduvalt juhtinud sõidukit joobeseisundis (tl 9). Mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Lisakaristuse kohaldamise eesmärgiks oligi kaitsta õiguskorda ja tagada liiklusohutus ning selleks kõrvaldati korduvalt liiklusnõudeid eiranud ohtlik juht liiklusest, võttes temalt ära sõiduki juhtimise õiguse. Süüdistatavale inkrimineeritud süütegu näitab, et Toomas Piirma ei ole sellest senini aru saanud ja ta eiras talle lisakaristusena kohaldatud keeldu väga lühikese aja jooksul pärast selle kohaldamist – ta tabati taas sõiduki roolist kõigest kuu aega pärast seda kui oli jõustunud kohtuotsus, millega oli temalt juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe süüteoepisoodi toimepanemises, siis hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Samas suhtub kohus süüdistatava kahetsusse mõningase kriitikaga ja seda eelkõige seetõttu, et süüdistatav on nii oma kohustuste täitmist kui ka keelu rikkumist põhjendanud oma terviseseisundiga. Samas kohtule esitatud andmed viitavad üheselt sellele, et süüdistatava eluviis kuude vältel oli otseselt suunatud oma tervise teadlikule kahjustamise, mis tingis temale korduva kiirabiteenuse osutamise, kuivõrd ta oli ennast viinud seisundisse, mis oli tema tervisele ohtlik. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades süüdistatava süü suurust, kuriteo asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et süüdistatavale saab karistuse mõista vähesel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristus Süüdistatava karistusregistri andmetest ja otsusest (tl 9, 10-11) nähtuvalt on süüdistatavat KarS § 424 lg 2 ning KrMS § 238 lg 2 järgi karistatud Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega, mille kohaselt karistati süüdistatavat vangistusega 8 kuud, mis asendati eelvangistust karistuse hulka arvestades üldkasuliku tööga 237 tundi. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud eelmise otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis karistused liidetakse KarS § 69 lg 7 alusel. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. KarS § 69 lg 6 kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega, kuna süüdistataval on nii 27.04.2020 kui ka kohtuotsuse koostamise aja seisuga 237 üldkasuliku töö tunnist tehtud 48 tundi, siis tegemata jäänud üldkasulik töö 189 tundi võrdub 189 päeva vangistusega, so vangistusega 6 kuud ja 9 päeva, milline karistus tuleb täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel.

Harju Maakohus on süüdistatava suhtes 18.09.2020 kohaldanud tõkendit vahistamine, kuivõrd süüdistatav ei ilmunud vaatamata korduvatele kutsetele kohtuistungile. Süüdistatav saatis kohtule nii ise kui ka kaitsja kaudu e-kirju, milles põhjendas ilmumata jätmist järjest halveneva terviseseisundiga, kuid ei esitanud ilmumist takistava põhjuse kohta ühtegi tõendit. Kohus tegi järelepärimise süüdistatava perearstile ja saadud vastusest (tl 64-67) ilmnes, et perearst on avanud süüdistatavale töövõimetuslehe 13.04.2020, kuid perearsti vastuse kohaselt asjaolu, et isik ei ole töövõimeline, ei tähenda seda, et ta ei ole võimeline liikuma ja kohtuistungil osalema ja Toomas Piirma oli võimeline kohtuistungil osalema. Seejuures edastas perearst kohtule ka kirjavahetuse Toomas Piirmaga, millest nähtub kuidas T.Piirma kirjeldab enda vaevusi ja kuidas perearst annab talle soovitusi. Seejuures soovitas perearst ka anda vereproov, millest tulenes, et analüüsid on ideaalsed, ainult maksanäitajad on alkoholi tõttu korrast ära ja perearsti näidustuse kohaselt peab olema alkoholi absoluutne keeld. T.Piirmale broneeriti konsultatsioon neuroloogile 24.08.2020 statsionaarseteks uuringuteks. Andmeid selle kohta, et T.Piirma oleks neuroloogi konsultatsioonile jõudnud, ei ole. Küll leiti Toomas Piirma neli päeva enne neuroloogi konsultatsiooni aega Elvast alkoholijoobe seisundis ja toimetati kainenema ning päev pärast konsultatsiooni aega oli ta juba Rakveres, kus talle samuti kiirabi kutsuti. Lisaks edastas perearst väljavõtte digiloost, mille kohaselt on T.Piirma 08.03.2020 kukkunud Balti Jaama trepil, olles tarvitanud alkoholi. 06.07.2020 on T.Piirma leitud lamamas Tartus Turu silla juures alkoholijoobes. 11.07.2020 on T.Piirma leitud paljajalu istumas Tartus bussipeatuses alkoholijoobes. 25.08.2020 kutsuti kiirabi Rakvere raamatukokku, kus T.Piirma kaebas seljavalu kiirgamisega mõlemasse jalga. 11.09.2020 kukkus T.Piirma perroonilt alla, olles alkoholijoobes. 14.09.2020 leiti T.Piirma Balti Jaama turu lähedusest trepilt ja alkoholijoobes. Harju Maakohtule kriminaalasjas nr 1-19-8910 kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande materjalide kohaselt on süüdistatava kohta esitatud andmed Toomas Piirma kokkupuutest politseiga, millede kohaselt on T.Piirma lisaks eelmärgitule olnud kinni peetud alkoholijoobe seisundis ka 25.03.2020 trammis, 04.04.2020 lamas perroonil ja toimetati kainenema, 06.05.2020 toimetati kainenema, 28.05.2020 leiti joobes ja toimetati kainenema, 12.07.2020 leiti jalanõudeta lamamas Sadamateatri taga, 14.07.2020 toimetatud kainenema ja 08.08.2020 sisenes bussi, olles alkoholijoobes. 20.08.2020 peeti kinni Elva Konsumi taga, kus loopis toitu ja prahti, olles alkoholijoobes. Sellised andmed näitavad seda, et süüdistatava terviseseisund oli selline, et ta oli võimeline minema nii kriminaalhooldaja juurde kui ka ilmuma kohtuistungile, kuivõrd ta oli suuteline liikuma mitte ainult Tallinna linnas, vaid liikus ka Tartusse, Elvasse ja Rakverre. Seega ei olnud süüdistataval mõjuvaid põhjusi kohtuistungile ilmumiseks. Arvestades süüdistatava käitumismustrit ja eelmärgitud andmetest tulenevat süüdistatava seisundit, mis viitab sellele, et süüdistatav on regulaarselt ja kuude vältel olnud raskes alkoholijoobes, viies end pidevalt sellisesse seisundisse, mis välistab adekvaatse käitumise, leiab kohus, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et süüdistatav on kohtueelses menetluses 21.12.2019 nimetanud enda aadressina xxxx, kuid kui kohus määras sellelt aadressilt süüdistatava sundtoomise, siis ilmnes, et selles korteris on uus üürnik ja Toomas Piirma elas sellel aadressil aastaid tagasi kui ta üüri maksmata jätmise tõttu välja aeti. Seega on süüdistatav juba kohtueelsel menetlusel nimetanud oma elukohana aadressi, kus ta tegelikkuses ei ela, tehes sellega võimatuks ka temale menetlusdokumentide edastamise. Seejuures ei ole ta kohtule oma tegelikku elukoha aadressi nimetanud. Kohtuistungil nimetas ta aadressi xxxx, kus elavat tema poeg ja kus ta aeg-ajalt peatuvat. Kirjavahetusest kriminaalhooldajaga ilmneb, et süüdistatav on sõlmimas eluruumi üürilepingut aadressil xxxx, kuid arvestades seda, et süüdistatav on kuude viisi mööda Eestit ringi rännanud, olles alkoholijoobes, saab asuda seisukohale, et Toomas Piirmal tegelikkuses püsiv elukoht puudub. Sellele annavad kinnitust ka Toomas Piirma enda väited kohtuistungil, mille kohaselt elavat ta aeg ajalt hostelites. Seetõttu arvestab kohus süüdistatavale mõistetava ja ära kandmisele kuuluva karistuse kandmist alates süüdistatava kinnipidamisest Harju Maakohtu 18.09.2020 vahistamismääruse alusel, s.o alates 14.10.2020.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.