1-20-4923
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
8. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-4923
Kohtunik
Marju Persidskaja
Sekretär
Merili Riga
Kriminaalasi
C.S süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 2 järgi lühimenetluses
Prokurör
Tatjana Tamm
Süüdistatav
C.S , isikukood XXX; XXX; elukoht enne kinnipidamist: XXX viibib Tartu Vanglas eelvangistuses; XXX; kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 17.10.2016. a otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 8 -kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud vangistust, mis asendati KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1 alusel 330 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Kahtlustatavana kinni peetud 01.06.2020. a. Tõkend – vahistamine – kohaldatud Tartu Maakohtu 03.06.2020. a määrusega.
Kaitsja
Anne Vissak
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg-st 3, § 238 lg 1 p-st 4 ja §dest 306, § 311, § 313, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada C.S KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada C.S KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista C.S-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada C.S-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg -te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb C.S-il koheselt ära kanda 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka C.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.09.2019. a, s.o 1 (üks) päev ning lugeda koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates C.S teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.06.2020. a. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 7 (seitse) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui C.S ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata C.S katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 2 1 ning lg 4 alusel määrata C.S-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - broneerida 1 kuu jooksul alates kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemisest endale aeg psühholoogi vastuvõtule pöördumiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakata C.S katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
Kriminaalasja materjalide juures olevad 2 CD-plaati Häirekeskuse kõnesalvestistega (pakendid HK1), jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad 3 (4)
ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatavat osa ja resolutiivosa. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 30.10.2020. a kell 10.00. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus C.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 17.10.2016. a otsusega nr 1-16-7596 karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest , milline karistus ei ole kustunud ega kustutatud, kasutas 24.09.2019. a kella 00:45 paiku XXX maja ees füüsilist vägivalda R.M. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et C.S lõi parema rusikas käega R.M. vasakule poole näopiirkonda, seejärel jätkas kannatanu löömist kehapiirkonda kätega rohkem kui ühel korral. Rüselemise käigus sikutas C.S kannatanut juustest ja küünistas teda. Sellise tegevusega põhjustas C.S kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: marrastus parema silma all, hematoom vasaku silma all, marrastused vasakul põlvel, kriimustused paremal säärel, vasakul käelabal ja ninal. Sellise tahtliku tegevusega pani C.S toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava ja tervisekahjustusi põhjustava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. C.S-i süüdistatakse samuti selles, et tema 31.05.2020. a kella l5:20 paiku XXX maja juures viskas L.L. rõdu alla maha spordikoti ja ütles talle: ,,see lõhkeb kümne minuti pärast. Siin sees on trotüül“. Sellest kohast minema jalutades lisas C.S L.L. küsimuse peale, kas see on nali: ,,nüüd 9:30". Sellise tegevusega rikkus C.S korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätteid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Oma tegevusega häiris C.S L.L. rahu ja XXX, XXX ja XXX majade elanike rahu ja turvatunnet, keda evakueeriti majast selleks ajaks, kui Päästeamet kontrollis spordikoti sisu. Sellise tahtliku tegevusega pani C.S toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
4 (4)
rikkumise,
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.