Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Rahuldada kannatanu G.G. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Rauno Lepalt kannatanu G.G. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 504 (viissada neli) eurot 80 senti. Ülejäänud osas jätta kannatanu G.G. hagi rahuldamata.

KrMS § 180 lg 1 alusel Rauno Lepalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 1428 (üks tuhat nelisada kakskümmend kaheksa) eurot 24 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2304 (kaks tuhat kolmsada neli) eurot 24 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700041832. Selgitusse tuleb märkida „1-19-9151, menetluskulud, Rauno Lepp“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Rauno Lepale on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 27.01.2019. a kella 02:00 paiku olles alkoholijoobe seisundis XXX asuvas XXX teisel korrusel, s.o avalikus kohas, käitus ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid pubi klientide suhtes, kes olid tema tegevusest väga häiritud. Eelkirjeldatud korrarikkumise lõpetamist nõudis õigustatult pubi XXX G.G, mille peale Rauno Lepp hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama ja ähvardama ning seejärel haaras kinni G.G. vasakust käest ja tõmbas tugevajõuliselt enda poole, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku õlaliigese rebendi. Rauno Lepp pani sellega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis häiris teiste isikute rahu ja avalikku korda, mille tõttu helistati häirekeskussesse, püüti teda korrale kutsuda ja nõuti pubist lahkumist ning millise õigusvastase teoga rikkus kehtiva korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selleski, et kannatanu G.G. sai 27.01.2019. a XXX kehavigastusi. Teenistusleht ja selle lisaks olevad fotod kinnitavad, et XXX olnud G.G. käel tuvastati vigastused (tl 40-43). Patsiendikaart ja haigusjuht kinnitavad, et G.G. tuvastati õlaliigese distorsioon ja distensioon (tl 45-47). Seda, et G.G. on saanud vigastusi ja tema käsi on pärast 27.01.2018. a XXX olemist olnud seotud, on kinnitanud lisaks kannatanule ka tunnistajad. Kogutud tõendid kinnitavad ka seda, et kannatanu G.G. käsi läks vigastusest sedavõrd paiste, et kannatanu ei saanud isegi sõrmuseid sõrmest kätte. Kokku viibis kannatanu haiguslehel 40 päeva.

arvestada, et ka tunnistaja oli koosviibimisel palju alkoholi tarvitanud (pubisse läinud juba 17 ajal päeval) ja sündmusest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg. Tunnistaja T.V. vahetult toimunut pealt ei näinud, kuid ka tema ütlused on kooskõlas kannatanu G.G. ütlusega. Ka tunnistaja kinnitab, et kuulis Rauno Leppa karjumas, et kõik naised on litsid. Tunnistajal ja Rauno Lepal tekkis selle peale vaidlus. Kannatanu G.G. tuli üles korrusele, plasttops käes ja ütles Rauno Lepale, et ta õlu topsi valaks ja lahkuks. Kuigi tunnistaja ei näinud tõmbamist (seoses tekkinud paanikahooga), kuulis ta mingil hetkel, kuidas kannatanu valust karjub. Kannatanu käsi läks paiste ja ta ei saanud sõrmuseid ära. Hiljem selgitas kannatanu tunnistajale, et Rauno Lepp tõmbas teda käest. Tunnistaja S.P. ütlustest järeldub, et tema oli samuti seltskonnas ja ta kuulis Rauno Leppa T.V. litsiks sõimamas, seda, et kannatanu palus Rauno Lepal ära minna, ja karjumist. Samas ei näinud tunnistaja vägivalla kasutamist, samuti ei mäleta, kes ja mida karjus. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt nägi ta kannatanut mõned päevad hiljem ja siis selgitas talle kannatanu, et Rauno Lepp oli teda käest tirinud. Ka tunnistaja I.P. sündmusi vahetult näinud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles Rauno Lepp, et naised on litsid ja G.G. käskis Rauno Lepal ära minna (ühe või kaks korda). Samuti kuulis tunnistaja karjumist ja rüselust, kuid ei näinud. Hiljem sai tunnistaja teada, et kannatanu G.G. käel oli midagi viga, aga mis, ei mäleta, ja kuidas juhtus, ei näinud. Sündmusi ei ole täpselt mäletanud ka tunnistaja G.E. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi Rauno Lepp nalja, et kõik naised on litsid ja selle peale ütlesid naised, et nii ei ole õige. Kannatanu G.G. palus Rauno Lepal lahkuda, käis üleval korrusel kaks korda. Teisel korral tõi plasttopsi, kuhu Rauno Lepp saaks õlu kallata. Rauno Lepp lahkuda ei soovinud. Tekkis tõuklemine, kus osalesid tunnistaja vend, Rauno Lepp, tunnistaja ise ja veel võibolla keegi. Kannatanu ütles tunnistajale hiljem, et Rauno Lepp tõmbas teda käest. Tunnistaja ise midagi ei näinud ega mäleta. Tunnistaja K.K.O. ütlustest järeldub, et tema oli all korrusel viibinud seltskonnast see inimene, kes teisele korrusele appi läks. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta mingil ajal ülevalt korruselt karjumist („ma lükkan su siit alla“). Tunnistaja kaks sõpra läksid üles ja seejärel kutsusid tunnistaja ka. Tunnistaja läks üles ja nägi, et Rauno Lepp istub maas. Rauno Lepp selgitas, et tema midagi ei teinud, tema kuskile ei lähe ja tema ütles ainult lits. Tunnistaja püüdis selgitada, et Rauno Lepp ära läheks. Kannatanu selgitas tunnistajale juba kohapeal, et Rauno Lepp tõmbas teda käest. Tunnistaja ei mäleta, millisest käest. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad kohtu arvates eelkirjeldatud tunnistajate ütlused veenvalt kannatanu ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja M.V. on vahetult pealt näinud Rauno Lepa poolt vägivalla kasutamist, teised tunnistajad on samal päeval või hiljem saanud kannatanu selgituste järgi teada, et Rauno Lepp on kannatanut käest tõmmanud. Samuti on veenvalt tuvastatud, et kogu sündmuste ahela käivitas Rauno Lepa poolt naisterahvastele suunatud väljaütlemine – kõik naised on litsid. Kogutud tõendid kinnitavad, et seltskonnas viibinud isikud olid Rauno Lepa taolisest väljaütlemisest häiritud ja tekkisid vaidlused, mille tulemusena palus kannatanu G.G. Rauno Lepal pubist lahkuda. Toimus rüselus Rauno Lepa ja samas seltskonnas viibinud teiste isikute vahel. Selle käigus haaras Rauno Lepp kinni kannatanu G.G. vasakust käest, keeras kätt väljapoole ja tõmbas järsult alla. Kannatanu tundis tugevat valu ja sai tervisekahjustusi.

Rauno Lepp oli 27.01.2019. a XXX agressiivne ja seda kinnitab lisaks isikulistele tõenditele ka joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokoll. Selle kohaselt tuli politseiametnikel oli Rauno Lepp agressiivne ning selle tõttu tuli kasutada Rauno Lepa suhtes käeraudu ja jõudu (tl 49-50). Seda, et Rauno Lepp oli agressiivselt meelestatud ka politseiametnike suhtes (sõimas ropusti), kinnitavad ka tunnistaja S.P. ütlused. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli Rauno Lepa väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 27.01.2019. a kell 01.40 0,85 mg/l kohta (tl 48). Süüdistatav Rauno Lepa ütlused on mitmetes asjaoludes tunnistajate ja kannatanu ütlustega kooskõlas. Sealhulgas on Rauno Lepp kinnitanud, et ta ütles pubis – „ai te naised olete kõik litsid“ ja selle peale tekkis T.V. vaidlus, G.G. tahtis õlu topsi valada ja palus lahkuda (üleval korrusel käis kaks korda). Lisaks kinnitab Rauno Lepp, et tal tekkis rüselus G.E. XXX. Rauno Leppa üritati vägisi alla viia, ta ei mäleta, palju neid oli. Mingil hetkel istus Rauno Lepp maha, kui K.K.O. tuli, siis koos temaga läks Rauno Lepp alla. Kohtu hinnangul on süüdistatav Rauno Lepa ütlusi võimalik tõendikogumi hulka lugeda osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Ülejäänud osas ei ole Rauno Lepa ütlused sündmuse kohta kooskõlas teiste tõenditega ega eluliselt usutavad. Süüdistatav Rauno Lepa ütluste kohaselt ei tea tema, kus võis olla kannatanu G.G. ajal, kui temal oli rüselus. Ta möönab, et kannatanu võis olla nende tõmbajate ja lükkajate hulgas (seda, et keegi oleks vahele tulnud, Rauno Lepp ei mäleta). Tema kannatanut füüsiliselt puutunud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Rauno Lepa ütlused eluliselt usutavad (lisaks sellele, et ei ole kooskõlas ka teiste tõenditega). Rauno Lepa ütlustest järeldub, et ta mäletab suhteliselt täpselt ja hästi neid sündmusi ning asjaolusid, mis toimusid enne rüselust ja isegi rüseluse ajal (tõmbajaid ja lükkajaid oli) ning pärast rüselust. Samas ei ole meeles ja on olnud „fookusest“ väljas need asjaolud, mis puudutavad kannatanu G.G, kes samuti rüseluse juures viibis. Kohtu arvates ei ole selline versioon lihtsalt usutav. Kohus, võttes arvesse kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Rauno Lepa ütlused on kantud ilmselgest soovist enda tegutsemisviisi õigustada ja süüd vähendada. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et tegelikkuses ei ole kohtumenetluses suudetud tuvastada ühtegi asjaolu, mis selgitaks, miks pidanuksid kohtus ütlusi andnud inimesed valetama. Kellelgi ei ole olnud Rauno Lepaga konflikte või omavahelist vihavaenu. Samuti jääks sellisel juhul täiesti arusaamatuks, kelle poolt tekitati pubis kannatanu G.G. tervisekahjustused. Arvestades vigastuse iseloomu on ilmne, et selliseid vigastusi ei saa ennast kuskile ära lüües või kukkudes. Kannatanu G.G. ei olnud enne üleval korrusel toimunud rüselust (kui Rauno Leppa üritati pubist välja saada) tervisekahjustusi ja need tekkisid pärast seda. Samas ükski tõend ei viita sellele, et samal ajal oleks pubis olnud veel intsidente, kuhu kannatanu G.G. pidanuks sekkuma.

päeval kohvikus K. XXX). Veenvalt on tuvastatud, et kannatanu G.G. oli vigastus (käsi oli seotud) ja on eluliselt usutav, et see piiras tema igapäevast toimetulekut oluliselt. Kuigi kannatanu ütlustes ei ole ka selles osas põhjust kahelda.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süü suuruse hindamisel peab kohus oluliseks, et Rauno Lepp kasutas pubi kliendina vägivalda kannatanu suhtes, kes oli pubis tööl. Kannatanu G.G. ülesandeks oli tagada kõikide klientide turvalisus ja heaolu ning selle tõttu andis kannatanu ka süüdistatavale korralduse pubist lahkuda. Rauno Lepp eiras korraldust ja selle käigus tarvitas pubi töötaja suhtes vägivalda. Kohus peab oluliseks ka häiritud isikute ringi, mis oli ilmselgelt suur. Süüdistatav Rauno Lepa käitumisest oli häiritud tõenäoliselt enamus pubis viibinud inimestest. Lisaks arvestab kohus, et vägivald, mis Rauno Lepp kannatanu suhtes kasutas oli intensiivne ja seda kinnitab ka asjaolu, et kannatanul tekkis tervisekahjustus, mille tõttu pidi ta viibima haiguslehel kokku 40 päeva. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav Rauno Lepp on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused (tl 64). Kohus peab oluliseks arvestada süüdistatav Rauno Lepa suhtumist toimepandusse. Nimelt on süüdistatav Rauno Lepp asunud oma teguviisi õigustama ja süüd täielikult eitama. Süüdistatav Rauno Lepp ei ole senini mitte mingisugusel viisil väljendanud mingisugust kahetsust kannatanuga toimunu osas. Vastupidi, süüdistatav Rauno Lepp on asunud oma süüd täielikult eitama, väites, et tema ei mäleta sündmustest midagi ja otsides vigu kannatanu käitumises (kas kannatanul üldse oli õigust käskida tal pubist lahkuda). Kohtu hinnangul näitab see eriliselt hoolimatut ja ükskõikset suhtumist nii enda poolt toimepandusse, aga ka õiguskorda üldiselt. Kohus arvestab ka seda, et süüdistatav Rauno Lepp on toime pannud avaliku rahu vastu suunatud süüteo vägivalla kasutamisega. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kohaseks karistusliigiks rahalist karistust. Kohus leiab, et kohane on mõista süüdistatav Rauno Lepale karistuseks vangistus, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 6 kuud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused (kuriteo toimepanemise ja Rauno Lepa isikust tulenevad asjaolud), mis võimaldavad kohaldada KarS § 74 lg 1,3 sätteid ja jätta tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 3 alusel määrab kohus katseajaks 1 aasta. Kohus leiab, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud üldistele kontrollnõuetele tuleb Rauno Lepale määrata KarS § 75 lg 2 p-s a sätestatud lisakohustus, s.o hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Kohtu hinnangul on oluline, et Rauno Lepp tasuks kannatanule kogu tekitatud kahju (504,80 eurot) katseaja jooksul. Kohus ei pea põhjendatuks määrata süüdistatav Rauno Lepale lisakohustuseks läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust arvata, et süüdistatav Rauno Lepast lähtuvad sellised uute kuritegude toimepanemise riskid, mida oleks võimalik maandada sotsiaalprogrammi läbimisega. Kohustuse mittemääramine ei tähenda, et kriminaalhoolduse ajal ei oleks süüdistatav Rauno Lepal vajadusel võimalik sotsiaalprogrammis osaleda.

Tsiviilhagi Kannatanu G.G. on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju ja ta on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 638,40 eurot (tl 67-68). Tsiviilhagi kohaselt on kannatanu viibinud 40 päeva haiguslehel ja tal jäi töötasuna saamata XXX eurot. Haigushüvitist on kannatanu kokku saanud XXX eurot. Seega on saamata jäänud töötasu XXX eurot. Kannatanu G.G. ütlused tõendavad, et kannatanu viibis haiguslehel XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (s.o kokku 40 päeva) ja selle aja eest tasuti kannatanule haigushüvitist XXX eurot. Kannatanu ütluste kohaselt tema töötasu varieerus, s.o XXX kuni XXX eurot kuus, sõltuvalt sellest, kui palju tunde kannatanu oleks tööd teinud. I.P.O. teatise kohaselt oleks kannatanu töötasu olnud keskmise tasu alusel XXX eurot (69). Hiljem esitatud dokumentides on täpsustatud, et G.G. keskmine kuutasu töötamise ajal oli XXX eurot, kalendripäevas XXX eurot (tl 71). Selle kinnituseks on edastatud ka Maksu- ja Tolliameti andmed, mille kohaselt on ajavahemikul 01.04.2019. a kuni 30.11.2019. a olnud tulumaksuga maksustatud väljamakse töötasu summa XXX eurot (tl 72). Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmed kinnitavad tõendis nähtuvat, on oluline, et nimetatud andmed kajastavad töötasu suurust pärast sündmust. Samas, kui pärast sündmust on samas kohas töötades olnud kannatanu keskmine töötasu XXX eurot kuus, on loogiline, et samas suuruses töötasu on kannatanu saanud ka enne sündmust. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul asjakohane kannatanu saadava töötasu arvestamise aluseks võtta kannatanu keskmise kalendripäeva tasu suurus, s.o XXX eurot. Sellest lähtuvalt oleks kannatanu saanud töötasuna ajal, kui ta viibis haiguslehel XXX eurot (XXX). Kuna kannatanule maksti 40 päeva eest haigushüvitist XXX eurot, on kannatanul senini saamata jäänud töötasu XXX eurot (XXX). Seega selles osas on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 130 alusel tsiviilhagi põhjendatud rahuldada. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 352,56 eurot (tl 57,60) ning kohtumenetluses summas 1075,68 eurot. Kokku on 1428,24 eurot. Menetluskulud kokku on 2304,24 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud välja mõista Rauno Lepalt. Asitõendid

Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 38), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.