Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu P.T süüdistatakse selles, et tema, viibides 05.06.2020 kell 10:33 avalikus kohas Põhja prefektuuri fuajees aadressil Pärnu mnt. 139, Tallinnas rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid helistades fuajees olevast üldkasutatavast telefonist Põhja prefektuuri juhi abile A S ja nõudis kohtumist Põhja prefektuuri prefektiga. Vestluse käigus A S P.T hakkas ähvardama plahvatuse toimumisega öeldes „aga mis siis kui ma lasen teid õhku ja hävitan kui parasiidilaadse riigiasutuse?“, häirides oma sellise tegevusega kõrvalisi isikuid. Seega pani P.T toime kuriteo mis kvalifitseeritakse KarS § 263 lg 1 p 2 järgi s.o. avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud ähvardades lõhkeseadeldise või lõhkeainega. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.07.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav P.T ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 05.06.2020 kuni 08.07.2020 ehk 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva. Ära kandmata on seega vangistus 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 alusel jätta ärakandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle määratud käitumiskontrolli nõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud kohtueelses menetluses:

Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva otsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis teise astme kuriteo toimepanemise eest on poolteist kuupalga alammäära (2020. aastal 876,- eurot) ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. kaitsjaga seotud kulud: kaitsjatasu 72,- eurot (tl 28 – ülekuulamine), 81,- eurot (tl 35 – vahistamine), 86,40 eurot (tl 79 – määruskaebus, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäetud riigi kanda), 97,20 eurot (tl 85 – toimikuga tutvumine). Kokku 336,60 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kokkuleppe läbirääkimistel osalemise eest 81,60 eurot (ehk kogusummas 418,20 eurot); ekspertiisikulud: kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 1140,- eurot; sundraha: 876,- eurot; Kokku: 2434,20 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades et süüdistatav on puuduva töövõimega pensionär kelle ülalpidamisel on 83-aastane ema (M K), määrata menetluskulud kaitsjatasu ja ekspertiisikulu kogusummas 1558,20 eurot jätta riigi kanda, menetluskulu sundraha näol summas 876,- eurot kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul. Kohtumenetlusel tekkinud täiendav kulu, s.o kaitsjale makstud tasu, jätta samuti riigi kanda. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid ning konfiskeerimisele kuuluv vara: 1 DVD-plaat videosalvestusega asub kriminaalasja materjalide juures pakendatud ümbrikusse – jätta asja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 263 lg 1 p 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.