Liiklussüüteod

Omandatud 1,823 grammist amfetamiinist andis T. Haar: – sügisel 2019 xxxxx linnas xxxxxxxxx edasi E. L. tarvitamiskoguse (130 mg ehk 0,13 g) amfetamiini; – sügisel 2019 xxxxx linnas xxxxxxxxxx 22 E. L. tarvitamiskoguse (130 mg ehk 0,13 g) amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 . a määruse nr 73 lisa 1 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja metüülfenidaat II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 grammi ja metüülfenidaadi puhul 0,11 grammi. T. Haar on varem toime pannud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo. Seega pani T. Haar toime narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise suures koguses, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T. Haar juhtis 13. novembril 2019 kella 08.05 paiku xxxxx Kalda tee 24 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga 830 TLC narkootiliste ainete amfetamiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. T. Haar rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. T. Haar on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega pani T. Haar toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood, süüdistatav Timo Haar ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. T. Haarile mõistetavaks karistuseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi on 3 aastat ja 6 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 2 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista T. Haari liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KaS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13. – 14. november 2019, s.o 2 päeva ja mõista T. Haari kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada T. Haarile mõistetud karistust Harju Maakohtu 4. septembri 2018.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust võrra ja mõista T. Haari liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust alates T. Haari kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 23. detsembrist 2019. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T. Haarilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. KarS § 191 alusel konfiskeerida pulber ja tabletid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkulepetest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. T. Haar kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. xxxxx Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrusega jäeti muutmata T. Haari suhtes kohaldatud tõkend vahistamine. xxxxx Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 4. septembri 2018. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust ja Timo Haari karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates määruse jõustumisest. xxxxx Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrus jõustus 6. augustil 2020. Kuna T. Haar hakkas 6. augustil 2020 kandma talle Harju Maakohtu 4. septembri 2018. a otsusega mõistetud ja xxxxx Maakohtu

lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kriminaalasjas on asitõenditeks kaks grammikaalu, musta värvi karp, milles on kuus väikest soonsulguriga kotti, väike plastiklusikas, kahest osast koosnev süstal, lusikas, must purk, milles on askorbiinhappepurk, minigrippkotid, vatitikud, väike sinine lusikas, süstal ja kollane anum. Need asjad kuuluvad T. Haarile. Kokkuleppes pole ette nähtud nende asjade konfiskeerimist. T. Haar pole nende asjade omandit üle andnud riigile ning ta pole loobunud nende asjade omandist. Seega on nende asjade omanik jätkuvalt T. Haar. Kuna riik ei saa võtta meetmeid asitõendite suhtes, mis ei kuulu talle, tuleb asitõendid, mis kuuluvad T. Haarile, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule T. Haarile. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat kaamera salvestusega. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.