Õigusemõistmisevastased süüteod

SÜÜDISTUS:

hakkas ta temalt uurima tema elukoha asukohta. Selle peale XX ütles Timur Gavrilovile, et ta kutsub politsei. 28.10.2019 ajavahemikul 19.00 kuni 20.00 viibides XXX lähedal tuli XX juurde lähemale kui 100 meetrit. 01.11.2019 ajavahemikul 19.00 kuni 20.00 viibides XXX lähedal tuli XX juurde lähemale kui 100 meetrit, andis talle kirja ja küsis miks ta ei saanud XX-ga ühendust võtta. 04.11.2019 ajavahemikul 08.00 kuni 09.00 läks aadressil Tallinn, ÜÜÜ asuvasse LLL, tuli oma poja YY juurde lähemale kui 100 meetrit ja hakkas temaga rääkima. Ta sai poja käest XX telefoninumbri ja peale seda hakkas helistama XX-le. 06.11.2019 ajavahemikul 18.00 kuni 19.00 viibides aadressil EEE Tallinn KKK, läks XX juurde lähemale kui 100 meetrit. Peale seda, kui XX lahkus KKK, läks YY juurde lähemale kui 100 meetrit ja hakkas nõudma, et YY helistaks emale. 09.11.2019 ajavahemikul 13.00–14.00 MMM asuvas L-s, läks YY ja XX juurde lähemale kui 100 meetrit. Seega pani Timur Gavrilov oma tahtliku tegevusega toime kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

3.2 Maakohtu hinnangul on Timur Gavrilovi süü suur. Süüdistatav hakkas lähenemiskeeldu rikkuma vahetult pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist (mis kätkes endas sama kuritegu samade kannatanute suhtes), rikkumine on ulatuslik ja kannatanu(d) ei saanud süüdistatavast rahu ei tööl, koolis, kodus ega puhkehetkel. Maakohus leidis, et Timur Gavrilovi käitumine on käsitletav lähenemiskeelu rikkumisena vaatamata sellele, et initsiatiiv kohtumiseks tuli mitmel korral kannatanult. Nimetatud asjaolu tuleks aga siiski arvestada Timur Gavrilovi süü suuruse hindamisel. 3.3 Tuleks arvestada, et süüdistatav ilmselgelt hoolis väga mõlemast kannatanust ning ei soovinud neid oma käitumisega kahjustada. Kohus märkis, et Timur Gavrilov lihtsalt ei soovi aktsepteerida seda, et kannatanu soovib oma eluga ilma temata edasi minna ning selle lihtsa asja mittemõistmise tõttu on süüdistatav massiivselt üritanud kannatanuga ühendust võtta. Seejuures on kohus aga tähelepanuta jätnud, et Timur Gavrilov ́i suhtes koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 7.1-3/109 kohaselt on süüdistatava psüühika- ja käitumishäired püsiva iseloomuga ja võivad mõjutada tema arusaamisvõimet ja võimet oma käitumist juhtida. Arvestades Timur Gavrilovi tegude motiive ja eesmärke, samuti vähemalt ühe kannatanu valmisolekut temaga suhelda, ei saa süüdistatava süüd lugeda käesoleval juhul sedavõrd suureks, et maksimaalne karistusmäär võiks olla sellest tulenevalt põhjendatud ja proportsionaalne. 3.4 Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohus põhjendamatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Kohus märkis, et süüdistatav küll vaikis dramaatiliselt, ohkis ja üritas oma viimases sõnas kõigest väest nn pisaraid pressida, kuid see kohut tema kahetsuse siiruses ei veenanud. Rohkem mingeid põhjendusi puhtsüdamliku kahetsuse mittearvestamiseks kohus ei esitanud. Süüdistatav on kahetsust kõikide episoodide puhul avaldanud kohtuistungil. Käesoleval juhul ei olnud mingit alust kahelda Timur Gavrilovi poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Timur Gavrilovi teos ei esine. Samuti tuleb märkida, et süüteo samaliigiline korduvus iseenesest ei välista puhtsüdamlikku kahetsust konkreetses asjas ( vt RKKKo nr 3-1-1-33-07). 3.5 Timur Gavrilovi isikuandmetega seonduvalt tuleb märkida, et ta on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kergemate kuritegude eest. Karistuse mõistmisel tuleb kaaluda, milline karistus avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Leian, et usutavad on Timur Gavrilovi selgitused, mille kohaselt tal on uus naistuttav ning soov oma eluga edasi minna. Samuti ei ole alust kahelda selles, et süüdistatav on oma tegudest aru saanud ning edaspidi hoidub ta kannatanutega suhtlemisest. Leian, et üksnes Timur Gavrilovi varasemate karistuste põhjal ei saa välistada lühemaajalise vangistuse piisavat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav lubab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Karistuse mõistmisel ei saa tähelepanuta jätta ka süüdistatava toimetuleku- ja psüühikaprobleeme. Timur Gavrilovi isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada 1-aastast reaalset vangistust (liitkaristusena 1 aasta, 11 kuud ja 18 päeva vangistust). Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Võib eeldada, et mida pikem on Timur Gavrilovi vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. 3.6 Apellant ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et Timur Gavrilovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 1 aasta pikkuse reaalse vangistuse. Kohus ei ole

veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud maksimaalne vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

talle inkrimineeritud kuriteo toime lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmise liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Timur Gavrilovi käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning kolleegium saab asuda üheselt seisukohale, et Timur Gavrilov ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtupraktika kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades asjaolu, et Timur Gavrilovi karistusandmed eelmiste kuritegude kohta ei ole registrist kustutatud, siis oli maakohus õigustatud võtma aluseks need andmed Timur Gavrilovile mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses. 4.6 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud (vt nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-176-12 p 10), et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista rangema karistuse, vaatamata sellele, et süü ei pruugi nii suur olla (vt ka nt RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5, 3-1-1-56-13, p 8). Kolleegiumil tuleb nõustuda maakohtuga, et Timur Gavrilovi süü suurus ei ole väike ning suurele süüle viitavad teo ebaõigust kirjeldavad asjaolud, nt rikkumiste ulatuslikkus ning järjepidevus, mis teevad teo eriliselt taunitavaks. Seega kaitsja süü suuruse hindamist puudutav kriitika on täiesti alusetu ning kaitsja toodud argumente ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära lühendamiseks alused puuduvad. 4.7 Apellant asub seisukohale, et tulenevalt süüdistatava psüühilisest tervisest tuleb mõistetud karistust kergendada ning maakohus ei ole karistust kohaldades seda asjaolu arvestanud. Apellant ei viita otseselt KarS §-s 35 sätestatud piiratud süüdivuse alustele, kuid on apellatsioonis põhjendatud kergendada süüdistatavale mõistetud karistust tema psüühilise seisundi tõttu. Ekspertiisiga on üheselt tehtud kindlaks, et Timur Gavrilovil ei esinenud KarS § 34 loetletud meditsiinilisi tunnused teo toimepanemise ajal. Nõustuda saab apellandiga, et maakohus ei ole esitanud põhjendusi, kas Timur Gavrilovil tuvastatud psüühika- ja käitumishäired võisid takistada tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kuigi Timur Gavrilovil on psüühika- ja käitumishäired, oli ta teadlik asjaoludest, et talle on kohaldatud kohtuotsusega lähenemiskeeld ning ta ei tohi võtta ühendust teatud isikutega teatud ajavahemiku jooksul ja teha seda teatud viisil. Timur Gavrilovil esinevad psüühika- ja käitumishäired ei piiranud tema arusaamisvõimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida, mistõttu ei ole alust karistust kergendada KarS §-de 35 ning 60 alusel. 4.8 Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust süüdistatava Timur Gavrilovi vaimse seisundi osas, sh ei ole maakohtus ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava arusaamisvõimes. Kogutud tõendid, sh süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud enda ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud teo toimepanemise ajal. Kolleegium asub seisukohale, et Timur Gavrilovil tuvastatud psüühika- ja käitumishäired ei mõjutanud oluliselt tema arusaamis- ja otsustamisvõimet teo toimepanemise ajal ning tema võime käituda normipäraselt ei olnud oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes.

Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et maakohus ei ole karistusliigi- ja määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigija määra valiku aluseks olevaid asjaolusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.