Liiklussüüteod

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kevin-Karlos Pähnile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kevin-Karlos Pähnilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot ja narkootilise aine ekspertiisi maksumus 210 (kakssada kümme) eurot riigi kasuks riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1802 (üks tuhat kaheksasada kaks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. augustikuust igakuise menetluskulu osa 150 (ükssada viiskümmend) eurot 17 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700031376 ning selgituse “ Kevin-Karlos Pähn, otsus nr 1-20-2136, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 kohaselt jätab kohus Kevin-Karlos Pähni kaitsja sõidukulu (sh sõidu ajakulu) summas 303,84 eurot riigi kanda.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistused

2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 06.12.2019.a kella 21.33 paiku Viljandi linnas Riia mnt 52 juures juhtis mootorsõidukit BMW 530D, registreerimismärgiga XXX XXX , olles narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Oma tahtliku käitumisega rikkus Märt Kivipõld LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides..

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 7,5 grammi kanepit. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Märt Kivipõld KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 3 aastat vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05.06.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata osa s.o 3 aasta vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Märt Kivipõllul eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2019.a, so 1 päev karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamine alates 06.12.2019.a. 2) Jüri Pino KarS § 183 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jüri Pinol eelvangistuses viibitud aeg 06.07-08.07.2019 so 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Jüri Pino ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 3) Kevin-Karlos Pähn KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kevin-Karlos Pähnil eelvangistuses viibitud aeg 06.07-08.07.2019 ja 09.1210.12.2019.a, so 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 2 aastat 11 ja 25 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel lisakohustusena määrata, et Kevin-Karlos Pähn ei tohi omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 184 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. KarS § 183 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Märt Kivipõllu kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmanni esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 235,80 eurot. Süüdistatava Jüri Pino kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 486,96 eurot. Süüdistatava Kevin-Karlos Pähni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 435,84 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 168 eurot seoses Märt Kivipõlluga. Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 420 eurot seoses Jüri Pino ja Kevin-Karlos Pähniga. Joobe tuvastamise kulu 71 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta Jüri Pino kaitsja sõidukulud summas 308,16 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta Kevin-Karlos Pähni kaitsja sõidukulud summas 303,84 eurot jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Märt Kivipõld: sundraha 1460 eurot, riigi õigusabi tasu 235,80 eurot, narkootilise aine ekspertiisi maksumus 168 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 71 eurot;

2) Jüri Pino: sundraha: 876 eurot, riigi õigusabi tasu 178,80 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi maksumus 210 eurot; 3) Kevin-Karlos Pähn: sundraha 1460 eurot, riigi õigusabi tasu 132 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi maksumus 210 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale Märt Kivipõld kohaldatud tõkend vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Märt Kivipõld on kahtlustatavana kinni peetud 16.07.2019, seega on viibinud eelvangistuses 1 päeva. Jüri Pino on kahtlustatavana kinni peetud 06.-08.07.2019, seega on viibinud eelvangistuses 3 päeva. Kevin-Karlos Pähn on kahtlustavana kinni peetud 06.-08.07.2019 ja 09.-10.12.2019, seega on viibinud eelvangistuses 5 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: - minigrippkott (pakend nr 1 LO BMW), minigrippkott (pakend nr 3 LO BMW), grammikaal ja kanepi purustaja (pakend nr 3), sigaretipakk, milles 4 minigrippkotti (pakend nr 4), minigrippkott (pakend nr 5), seemned (7 tk) pakend nr 3 LO Kauge), kanepi purustaja (pakend nr 4 LO Kauge), minigrippkott puru jääkidega (pakend nr 5 LO Kauge), seemned (13 tk) minigrippkotis ja seemned (310 tk) minigrippkotis (pakend nr 6 LO Kauge), DNA-proovid (5 tk) ja ekspertiisiaktiga nr 19EAN0866 tagastatud pakendid asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia mnt 132, Tartu (akt nr 6618)- esemed tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. - viis minigrippkotti (pakend nr 1LO), kanepipurustaja (pakend nr 2LO), A4 paberileht ja kokku volditud paberitükk, mille vahel puru (pakend nr 4LO), plekktops esemetega (7 väikest ja 2 suuremat minigrippkotti, kaks A4 paberilehte, kaks väiksemat paberilehte) - pakend nr 5LO, papist karp esemetega (sigaretipaber, käärid, klaaspurk, milles 7 minigrippkotti, kaks grammikaalu, SIM kaardi ümbris, kilekott) - pakend nr 7 LO, kanepipurustaja (pakend nr 1A), üks minigrippkott (pakend nr 1), 12 minigrippkotti (pakend nr 2), kolm minigrippkotti ja fooliumitükk (pakend nr 3) ja ekspertiisiaktiga nr 19E-AN1488 tagastatud pakendid tagastatud pakendid asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia mnt 132, Tartu (akt nr 20ATH01253 – (6732)- esemed tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KarS § 831 lg 1 alusel kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel riigituludesse KevinKarlos Pähnilt tahtliku süüteoga saadud vara summas 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot, mis on Tartu Maakohtu 10.07.2019 määrusega arestitud ja kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.