Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

vahistamine - jäeti V. Borissovi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel määrati tõkend tühistada. V. Borissovilt mõisteti välja riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha - 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti määratud kaitsja tasu kokku 308,40 eurot riigi kanda ning sundraha tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V. Borissovilt mõisteti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, KrMS § 310 lg 1 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja varaline kahju: AS P kasuks 564.34 eurot, DK kasuks 300 eurot. V. Borissov mõisteti süüdi selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, olles kahel korral väärteokorras karistatud KarS § 218 lg järgi (teod toime pandud 20.07.2019 ja 08.08.2019) uuesti süstemaatiliselt -

-

-

-

-

03.09.2019 ajavahemikul 09.10-09.16 Vaida alevikus XXX asuvas X kaupluses X, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa kogusummas 94.20 eurot. Pani võetud kaubad temal kaasas olnud spordikotti ning seejärel möödus kassast, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. Möödunud kassast suundus V. Borissov väljapääsu poole, kus teda pidas kinni kaupluse juhataja CC, kuid V. Borissovil õnnestus tema haardest lahti rabeledes ära joosta, kuid tema spordikott võetud kaupadega jäi juhataja kätte. 09.01.2020 kella 03.30 paiku avalikult, kuid vägivalda kasutamata võttis omastamise eesmärgil ära DK-le kuuluva mobiiltelefoni i Phone 7 väärtusega 300 eurot. 08.02.2020 kella 15:45 paiku Tallinnas XXX P AS S kaupluses võttis müügisaalist 3 pudelit Hennessy 40% konjakit kogumaksumusega 80.97 eurot , pani need kaasas olnud seljakotti ja seejärel möödus kassadest tahtlikult kauba eest tasumata. 21.02.2020 kella 15:31 paiku Tallinnas XXX P AS S kaupluses võttis müügisaalist 6 pudelit Hennessy VS konjakit kogumaksumusega 161.94 eurot, pani need kaasas olnud seljakotti ja seejärel möödus kassadest jättes tahtlikult kauba eest tasumata. 22.02.2020 kella 13:57 paiku Tallinnas XXX P AS S kaupluses võttis müügisaalist 6 pudelit Martell VSOP Medallion konjakit kogumaksumusega 287.94 eurot, pani need kaasas olnud seljakotti ja seejärel möödus kassadest jättes tahtlikult kauba eest tasumata. 23.02.2020 kella 13:43 paiku Tallinnas XXX P AS S kaupluses võttis müügisaalist 6 pudelit Martell V.S.O.P konjakit kogumaksumusega 287.94 eurot Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup rikkumata ja tagastatud kauplusele.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav vaidlustab temale mõistetud karistust. Ta on nõus küll vangistuse määraga, kuid leiab, et see tulnuks osaliselt tingimisi jätta täitmisele pööramata, nagu seda taotles prokurör e kohaldada n-ö šokivangistust. See oleks võimaldanud tal narkosõltuvusest vabanemiseks ravile asuda. Maakohtu põhjendustega reaalse vangistuse mõistmiseks ta ei nõustu. Ka ei saanud ta maakohtus täpselt aru, kui temalt tsiviilhagi kohta küsiti ja ta sellega nõustus. Tegelikult ta leiab, et P tsiviilhagi sellises summas nagu temalt välja mõisteti, on põhjendamata, sest see sisaldab ka riigimakse, sh aktsiise. Tema ei ostnud, vaid varastas kaupa/alkoholi ja leiab, et kahjusumma pidanuks olema väiksem aktsiisi ja käibemaksu võrra. Mobiiltelefoni maksumust ei ole aga kannatanu DK millegagi tõendanud. Ka palub ta menetluskulud jätta täielikult riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apellatsioonis vaidlustatakse karistuse raskust ja tsiviilhagisid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on V. Borissovile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohtu põhjendused, miks ei saa nõustuda prokuröri ettepanekuga mõista V. Borissovile šokivangistus, on veenvad ja kooskõlas ka valitseva kohtupraktikaga. Nimelt, nii karistusest täielikul kui ka osalisel tingimuslikul vabastamisel peavad esinema samasugused karistusest tingimusliku vabastamise üldised eeldused. Selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt e kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik peavad sel juhul koostoimes evima taolisi erisusi, mis teeb karistuse või karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Maakohus on andnud oma hinnangu nii süüdistatava süü suurusele kui ka tema isikule ja leidnud põhjendatult, et mõistetud vangistus tuleb V. Borissovil ära kanda. Veel märgib kohtukolleegium, et tänaseks päevaks on V. Borissov ära kandnud üle poole temale ärakandmiseks mõistetud 8 kuulisest vangistusest. Kanda on jäänud 3 kuud. Neid proportsioone arvestades oleks šokivangistuse mõistmine kunstlik. Tsiviilhagide osas märgib kohtukolleegium esmalt, et vaidlustatud kohtuotsus on tehtud lühimenetluses. Maakohtu istungil V. Borissov ega tema kaitsja kannatanute tsiviilhagidele vastu ei vaielnud ja V.Borissov. kinnitas, et ta tunnistab hagisid e tegemist on V. Borissovi poolt tsiviilhagide õigeksvõtuga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolev kaasus, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Järelikult oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagid täies ulatuses rahuldama. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ei anna seaduslikku alust maakohtu otsust tühistada (Riigikohtu otsus 3-1-1-79-09).

Maakohus on KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldanud V. Borissovil tasuda menetluskulusid vabatahtlikult seaduses ettenähtud ja kohtupraktikas aktsepteeritud maksimaalse tähtaja jooksul, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtupraktika muutmiseks alus puudub. Menetluskulud on jäetud osaliselt riigi kanda. Menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist seadus ei võimalda. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.