Muud

2-23-10737 Avaldaja esitas 28.07.2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (digitoimiku lk, dtl 1). 03.08.2023 kohtumäärusega saadeti asi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule (dtl 36). Avaldaja kannab vabaduskaotuslikku karistust Tartu vanglas. Avaldaja teenib töötades umbes 14 eurot kuus ja saab lähedastelt toetuseks 40-50 eurot kuus (dtl 4). Vara avaldajal pole. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on üle 13 000 euro (dtl 21). 19.09.2023 kohtumäärusega otsustas Harju Maakohus vabastada avaldaja maksejõuetusavalduselt riigilõivu tasumise kohustusest; jätta rahuldamata avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks; võtta maksejõuetusavaldus menetlusse ning nimetada V. B.’i usaldusisikuks Mark Uska. Kohus selgitas, et usaldusisikul tuleb esitada kohtule võlgniku varaja võlanimekiri ning nende lisad 30 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (dtl 96-97). 24.10.2023 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse. Aruande kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub vara enda sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning usaldusisik ei tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks tagasivõitmise või sissenõudmise teel. Usaldusisiku hinnangul esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks (dtl 182-191). Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 3 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Selline olukord esineb muuhulgas juhul, kui vabadusekaotuseni viinud tahtlik süütegu pandi toime ajal, mil kohustused olid juba tekkinud. On üldiselt teada, et kinnipidamisasutuses viibimine piirab üldjuhul oluliselt isiku võimalusi tulu teenimiseks ja seega ka oma kohustuste täitmiseks. Karistusregistri andmete kohaselt viibib võlgnik hetkel Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 10.01.2023, vabanemise tähtpäev on 06.01.2025. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgniku kohustused kokku 19 489,87 eurot (dtl 127). Nendest: -

-

-

-

-

-

võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus, võlakohustuse liik väärteo- ja kriminaalasjadest tekkinud rahalised nõuded: 1-13-11617, 1-11-5383, 1-11-13138, 415-3972/6, 1-10-1196, 1-15-9085/7, 1-15-9085/53, 4-12-1539, 1-12-5762, 1-09-1475, 1-10-1196, 1-13-1094, 1-15-9085/25, 4-15-1018/5, 1-09-13607, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 7773,18 eurot (dtl 128); võlausaldaja Maardu Linnavalitsus, võlakohustuse liik väärteoasjades määratud rahatrahvid: RKO-014569, RKO-014687, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 183,40 eurot (dtl 129); võlausaldaja Politsei- ja Piirivalveamet, võlakohustuse liik väärteoasjades määratud rahatrahvid: 2302,21,015529/1, 2317,19,006855/7, 2315,15,002786/5, 2315,19,005595/2, 231510000510, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 987,97 eurot (dtl 130); võlausaldaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, võlakohustuse liik väärteoasjades määratud rahatrahvid: 097661, 097770, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 136 eurot (dtl 130); võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, võlakohustuse liik kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud: 1-22-1665/10, 1-21-2403/15, 1-20-2161/18, 1-23-4318, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 6066,49 eurot (dtl 131); võlausaldaja Harju Tarbijate Ühistu, võlakohustuse liik tsiviilhagi alusel välja mõistetud nõue: 1-10-1196, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 1204,79 eurot (dtl 131);

2-23-10737 -

-

-

võlausaldaja Selver AS, võlakohustuse liik tsiviilhagide alusel välja mõistetud nõuded: 1-13-1094, 1-23-4318, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 852,30 eurot (dtl 132); võlausaldaja Telia Eesti AS, võlakohustuse liik tsiviilasjas kinnitatud kompromissist tulenev võlgnevus: 2-06-2081, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 486,42 eurot (dtl 132); võlausaldaja AS Aktiva Portfolio, võlakohustuse liik tsiviilasjas välja mõistetud võlgnevus: 2-21-127422, sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 1088,97 eurot (dtl 133).

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnikku korduvalt karistatud varguste eest. Võlgnik kannab hetkel vabaduskaotuslikku karistust vanglas. Kriminaalasja 23231700226 süüdistusakti kohaselt kandis võlgnik 04.04.2022 Harju Maakohtu 1-22-1665 otsusega määratud 2-aastasest vangistusest ära 3 kuud 30 päeva. Uute kuritegude kahtlusega peeti ta peeti kahtlustatavana kinni 28-29.12.2022 ja 05-06.2023 ja kandmata jäänud karistus pöörati täitmisele 10.01.2023. Karistus oli määratud 17.11.2020 – 09.02.2021 kauplustes toime pandud varguste eest. 12.09.2023 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-23-4318 pikendati vangistust varguste eest perioodil 10.12.2022 – 05.01.2022 ja mootorsõiduki juhtimise eest joobes 04.01.2023. Suur osa võlgniku kohustustest oli muutunud sissenõutavaks enne seda, kui võlgnik eelnimetatud kuriteod toime pani. Tahtlikult toime pandud kuritegudega takistas võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik on Harju Maakohtu 13.05.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1221/03 mõistetud süüdi ka KarSi § 209 (kelmus) lg 2 p 1 järgi. FiMS § 45 lg 3 p 1 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on nimetatud teo eest süüdi mõistetud. Karistuse kustumise tõttu ei takista see käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid iseloomustab võlgnikku kui isikut, kelle suhtes ei oleks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgipärane. FiMS § 18 lg 3 kohaselt kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus rahuldada taotlust ainult pankroti väljakuulutamise osas. Avaldusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Juhindudes FiMS § 18 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 2 p 2, TsMS § 425 lg 1 ja 477 lg 1 jätab kohus maksejõuetusavalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FiMS § 54 lg-d 1, 2). Usaldusisik taotleb määrata kindlaks usaldusisiku tasu summas 1525 eurot, millele lisandub käibemaks 305 eurot, s.o 1830 eurot koos käibemaksuga 15,25 töötunni eest. Täiendavalt määrata kindlaks kulutused 15 eurot, kokku tasu ja kulutused seega 1845 eurot (dtl 304-305). Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu (100 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ta tegutseb (FiMS § 54 lg 9). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis

2-23-10737 lisandub usaldusisiku tasule käibemaks (FiMS § 54 lg 5, PankrS § 65 lg 11). Täiendavalt on põhjendatud kulutused summas 15 eurot (riigilõiv). Kohus rahuldab tasu ja kulutused kokku seega 1845 euro ulatuses. Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult. Usaldusisik on välja toonud, et kui kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest, siis taotleb usaldusisik tasu ja kulutuste hüvitamist summas 870 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud tasust usaldusisik sellisel juhul loobub (dtl 305). Usaldusisik esitas seega menetlusabi taotluse hüvitada osaliselt usaldusisiku tasu 870 eurot (koos käibemaksuga) riigi vahenditest. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning usaldusisik ei tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks tagasivõitmise või sissenõudmise teel ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohus rahuldab usaldusisiku menetlusabi taotluse ning määrab usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest kuni töötasu ühekordse alammäära ulatuses, s.o 725 eurot, mis on koos käibemaksuga 870 eurot (PankrS § 23 lg 4). Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu haldur tegutseb (FiMS § 54 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.