Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

XXX (III; 40)

emakeeleks XXX enne vahistamist XXX ja XXX

XXX, XXX

XXX (III; 40)

XXX, XXX (III; 41)

XXX, XXX, lähedastest XXX I. K. ja XXX A. K. XXX (I; 50) 07.09.2017 lõpetati menetlus KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel KarS § 274 lg 1 tunnustel 08.07.2017 toimepandus (III; 1-2) kriminaalkorras karistatud kahel korral, 13.07.2017.a ja 24.05.2018.a kohtuotsustega (I; 3839, 198-199; III, 3-7, 8-19, 20-22) 13.07.2017.a kohtuotsuse alusel oli eelvangistuses 28.-30.09.2016.a, 03.-04.10.2016.a, 20.12.2016.a-20.04.2017.a kokku 4 kuud 6 päeva ja ülejäänud 7 kuud 24 päeva vangistust kandis vanglas 13.07.2017-09.03.2018 (III, 29) 24.05.2018.a kohtuotsuse alusel kandis koheselt ära kandmisele kuuluvat 5 kuud vangistust 11.04.2018 – 11.09.2018.a (III; 23 pöördel) 11.09.2018.a vanglast 5 kuu vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt XXX ja sai 14.02.2019 tööle C. P. O., kus töötas kuni XXX.a, mil korduva tööle tulemata jätmise tõttu leping lõpetati (III; 23 pöördel) käesolevas kriminaalasjas: 22.-24.01.2019, 08.-10.02.2019 oli kahtlustatavana kinnipeetav (III; 47-52) 30.06.2019.a kell 16:40 peeti kahtlustatavana kinni XXX maja kõrval (I, 40; III, 53-59) 02.07.2019.a vahistati kuni 30.08.2019.a (III; 60-63) ja kohaldati suhtlemispiirangud (III; 7677) 28.08.2019.a pikendati vahistamist kuni 30.10.2019.a (III; 64-69) 29.10.2019.a pikendati vahistamist kuni 30.12.2019.a (III; 70-75) 27.12.2029.a anti kohtu alla ja tõkend vahistamine ning suhtlemispiirangud jäeti muutmata (I; 82-86) 04.03.2020 tühistati suhtlemispiirangud täies ulatuses (I; 140-143)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Eduard Kask KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Eduard Kask KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Eduard Kask KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Eduard Kask KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 24.06.2019.a kannatanule K. A. ühel korral rusikaga näkku löömises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Eduard Kask KarS § 114 lg 1 p 1,2 järgi madalatel motiividel mõrva toimepanemise eest ja karistuseks mõista 17 (seitseteist) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Eduard Kasele eelnimetatud kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 17 (seitseteist) aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Eduard Kase eelvangistuses 22.-24.01.2019 ja 08.-10.02.2019 viibitud 6 (kuus) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 16 (kuusteist) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 16 (kuutteist) aastat 11 (ühteteist) kuud 24 (kahtekümmend nelja) päeva vangistust 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 Eduard Kasele karistuseks mõistetud vangistuse (1 aasta) ära kandmata osa, s.o 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra, ja liitkaristuseks Eduard Kasele kohtuotsuste kogumis mõista 17 (seitseteist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Eduard Kask KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2017.a kevadsuvel kannatanu T. K. suhtes toimepandu eest ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Eduard Kasele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2017.a kevadsuvel kannatanu T. K. suhtes toimepandu eest karistuseks mõistetud 1 (üks) aasta vangistust kaetuks Eduard Kasele 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4421 karistuseks mõistetud 1 aasta vangistusega ja liitkaristuseks jääb 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista Eduard Kasele kogumis liitkaristuseks 18 (kaheksateist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat, s.o suurendades KarS § 65 lg 2 alusel kohaldatud 17 (seitseteist) aastat 6 (kuut) kuud 24 (kahtekümmend nelja) päeva vangistust 1 (ühe) aasta vangistuse võrra, s.o Eduard Kasele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2017.a kevadsuvel kannatanu T. K. suhtes toimepandu eest liitkaristuseks mõistetud 1 (ühe) aasta vangistuse võrra. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata viimati nimetatud 18 (kaheksateistkümnest) aastast 6 (kuuest) kuust 24 (kahekümne neljast) päevast vangistusest maha 13.07.2017.a kohtuotsuse alusel ära kantud 1 (üks) aasta vangistust ja karistusest jääb Eduard Kasel kanda 17 (seitseteist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Eduard Kase eelvangistuses alates 30.06.2019.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 17 aasta 6 kuu 24 päeva vangistuse kandmise alguseks 30.06.2019.a. Eduard Kase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kaotab kehtivuse ja tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil Eduard Kask jätkab kinnipidamisasutuses talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Eduard Kaselt riigituludesse menetluskuluna kokku 6313.61 € (kuus tuhat kolmsada kolmteist eurot kuuskümmend üks senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:     

25.01 € tunnistajale sõidukulu hüvitis (I, 131-136; KrMS § 175 lg 1 p 2) 1759 € ekspertiisikulud kokku (II, 107,115; III, 46; KrMS § 175 lg 1 p 3), 1118.40 € riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (III; 78-102; KrMS § 175 lg 1 p 4), 1951.20 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (VI, 31-34; KrMS § 175 lg 1 p 4), 1460€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1).

Menetluskulu 6313.61 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700027623 ühele järgmistest kontonumbritest:  SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),  SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),  LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-9973, menetluskulu 30.06.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 kuu vältel tasumata jätmisel nõutakse võlgnevused sisse täitemenetluses. Süüdistatava Eduard Kase kaitsja advokaat Marko Paabumetsa 15.06.2020.a taotluse (VI, 31-34) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia tn 15b) kasuks 1951 eurot 20 senti (sellest käibemaks on 325.20€) advokaat Marko Paabumetsa süüdistatava Eduard Kase kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja üldkorras menetlemisel osutatud õigusabi eest. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta kohtueelse menetluse käigus Eduard Kasele tema isiklike asjade hulka tagastatud mobiiltelefon Samsung selles olevaga (III; 110) Eduard Kase käsutusse ning vabastada tagastatu asitõendi staatusest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kohtutoimikusse kõik salvestised CD ja DVD plaatidel (asuvad ümbrikes: II köites lk 3, 52, 60, 70, 71, 88, 123, 200 ja IV köites lk 8). Kannatanu A. K. tsiviilhagi 87 639 euro 17 sendi varalise kahju hüvitamise nõudes (I; 22-23, 120-121) jätta rahuldamata. Kannatanu A. K. tsiviilhagi 150 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 2223, 120-121) jätta rahuldamata. Kannatanu A. K. tsiviilhagi 100 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 2223, 120-121) rahuldada 7000 euro ulatuses. Kannatanu A. A. tsiviilhagi 100 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 3637, 130) rahuldada 15 000 euro ulatuses.

Kohtuotsuse jõustumisest tekib kannatanutel jõustunud kohtuotsuse alusel õigus pöörduda enda vabalt valitud kohtutäituri poole võlgnikult Eduard Kaselt tsiviilhagivõlgnevuse sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsuse väljastamiseks tuleb kannatanul pöörduda Tartu Maakohtusse Tartu kohtumajja kantseleisse (asukoht Tartus Kalevi tn 1 III korrusel), võimalusel elektroonselt: [email protected]. Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokuröridele, süüdistatavale ja tema kaitsjale ning kannatanutele F. T. E. (XXX), A. A. XXX), A. K. (XXX; tel nr XXX), T. L. (XXX), T. K. (XXX) ja A. R. (XXX) ning teadmiseks kinnipidamisasutusele, millises vahistatud Eduard Kask viibib. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Kannatanute A. K. ja A. A. soovil (IV; 1,5) teavitada neid vahistatu Eduard Kase vahi alt vabastamisest, Eduard Kase vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanute A. K. ja A. A. soovil (IV; 1,5) anda neile võimalus arvamuse andmiseks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:  

kinnipidamisasutusele, millises Eduard Kask vangistust kannab, menetluskulu käsitlevas osas pädevale riigiasutusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

PÕHIOSA

Menetluse käik 15.12.2019 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv üldkorras menetlemiseks süüdistusakti Eduard Kask süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,9, KarS § 263

lg 1 p 1, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 274 lg 1, KarS § 114 p 1,2 järgi, mille ta allkirjastas digitaalselt kell 19:51:30 (I; 2-19). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.12.2019.a kaaskirjaga (I; 1,19) edastati süüdistusakt (I; 215) koos sellele lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjaga (I; 16-18) ja kahe kannatanu tsiviilhagidega (I; 22-37) menetlemiseks Tartu Maakohtusse Tartu kohtumajja. Süüdistusakt koos lisadega saabus elektroonselt kohtusse 16.12.2019 kell 12:50 (I; 1). 17.12.2019 kell 10:37 määrati automaatse jagamise teel kriminaalasi kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse (I; 194: Kohtute Infosüsteemist väljatrükk). 18.12.2019 kooskõlastati pooltega kohtuistungisekretäri vahendusel eelistungi ajaks 27.12.2019 kell 14:00, süüdistatava osavõtuga eelistungist kaugülekuulamise teel (KrMS § 69) videokonverentsi põhimõttel (I; 1: kohtuniku omakäeline viseering eelistungi määramise kohta). Kutsed eelistungiks väljastati 18.12.2019 (I; 52-67, 72, 75-77). 20.12.2019 saabus kohtusse kaitseakt (I; 68-71). Kaitseakti koostas Eduard Kase kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets 20.12.2020 riigi õigusabi osutamise korras. Kaitseakti kohaselt tunnistab Eduard Kask ennast süüdi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,9, KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 274 lg 1 järgi (I; 69). Kaitsja avaldatu kohaselt süüdistuses KarS § 114 p 1,2 järgi Eduard Kask ennast süüdi ei tunnista, kuna tema käitumises puudub kuriteokoosseis (I; 69). Kaitseakti kohaselt ei olnud Eduard Kask teadlik, et elamu teisel korrusel magab K. A. (I; 69). Kaitseakti kohaselt toetab kaitsja Eduard Kase positsiooni temale esitatud süüdistuses, kuna tegu, milles Eduard Kaske KarS § 114 p 1,2 järgi süüdistatakse, ei pruugi olla asjas kogutud tõendite pinnalt tõendatud (I; 69). Tsiviilhagide menetlusse vastu võtmisele kaitseaktis vastu ei vaielda, küll aga ollakse seisukohal, et tsiviilhagid ei kuulu täies mahus rahuldamisele, kuna neis esitatud nõuded ei ole tõendatud ning põhjendatud (I; 69). Kaitseaktis ei esitata ühtegi taotlust tõendite esitamisega ja uurimisega seoses. Taotlused kaitseaktis puuduvad (I; 68-71: kaitseakt). 27.12.2019 toimus eelistung (I; 77-81: eelistungi protokoll). Eelistungist võtsid osa asja menetlev kohtunik Heli Sillaots, istungisekretär Jane Oidsalu, abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv, süüdistatava kaitsja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaadi abi Marko Paabumets ja süüdistatav Eduard Kask. Süüdistatav osales eelistungil kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel (KrMS § 69), asukohaga Tartu Vanglas. Tsiviilhagid esitanud kannatanud A. K. ja A. A. eelistungile ei ilmunud, kuid nad olid eelistungi ajast ja kohast teadlikud ning kohtule taotlusi eelistungiga seoses ei esitanud. Kannatanutele A. K. ja A. A. teatati eelistungi aeg ja koht 18.12.2019 istungisekretäri poolt telefoni teel (I; 52) ja ka kohtukutsega elektroonselt ja paberkandjal A. A. (I; 52, 57-58, 64) ning paberkandjal kohtukutsega A. K. postiasutuse kaudu (I; 52, 56). A. K. sai postiasutuse kaudu kohtukutse eelistungiks kätte isiklikult allkirja vastu 23.12.2019 (I; 76). A. A. kinnitas eelistungiks kohtukutse kättesaamist elektroonselt e-toimikus 27.12.2019 kell 09:00 (I; 75). Paberkandjal kohtukutse sai A. A. postiasutuse kaudu kätte isiklikult allkirja vastu 02.01.2020 (I; 88), kuna varasemad kaks kättetoimetamise katset 23. ja 27.12.2019 ebaõnnestusid, sest saaja ei viibinud kohal (I; 88). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18.12.2019.a kell 12:46 edastatud elektroonse teatise (I; 65,73) kohaselt pidi esialgselt 27.12.2019.a kell 14:00 algaval eelistungil osalema ringkonnaprokurör Aro Siinmaa (kutse A.Siinmaale eelistungiks: I; 66-67), kuid 27.12.2019 kell 11:03 edastas ringkonnaprokurör Aro Siinmaa elektroonselt kohtule teatise, et abiprokurör Maarja-Liisa

Kõiv on tema poolt volitatud osalema iseseisvalt täies mahus käesolevas kriminaalasjas 1-199973 kohtulikus menetluses ja seda nii eelistungil kui ka asja sisulisel läbivaatamisel (I; 74). 27.12.2019.a eelistungil esindas riiklikku süüdistust abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv. Ringkonnaprokurör Aro Siinmaa eelistungil ei osalenud (I; 77-81). Eelistungil avaldas süüdistatav Eduard Kask, et tema emakeelteks on nii XXX kui ka XXX ta eelistungiks ei vajanud (I; 77-81: eelistungi protokoll). Eelistungil kinnitas Eduard Kask ka seda, et vabaduses olles ta ei XXX ja XXX, elas Tartu linnas asuvas korteris XXX, kes teda aitas (I; 77-78). Veel avaldas Eduard Kask, et mõnikord käis ka XXX, tegi siis XXX ja seda ükskõik missuguse tööna (I; 78). Eelistungil kinnitas Eduard Kask, et ta on XXX (I; 77). Eelistungil kinnitas Eduard Kask nii süüdistusakti kui ka kahe tsiviilhagi kättesaamist (I; 78). Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale menetluskorda üldmenetluses, tema õigusi ja kohustusi ning ka seda, et süüdistuse raskusest tulenevalt (mõrvasüüdistus) on üldmenetlus käesolevas kriminaalasjas ainuke menetlusliik (I; 78). Süüdistatavale olid need selgitused arusaadavad (I; 78). Eelistungil võttis kohus kannatanute A. K. ja A. A. tsiviilhagid menetlusse vastu (I; 78). Ainukesena vaidles tsiviilhagide menetlusse vastuvõtmisele vastu süüdistatav Eduard Kask, kes aga ei soovinud enda seisukohta põhjendada (I; 78). Kaitsja ja prokurör ei vaielnud tsiviilhagide menetlusse vastuvõtmisele vastu (I; 78). Eelistungil taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja suhtlemispiirangute osalist tühistamist, et vahistatud Eduard Kasel lubataks suhelda enda XXX (I; 78-79). Prokurör vaidles sellele taotlusele vastu (I; 78-79). Üldmenetluseks kohtuistungi aja kooskõlastamise alguses avaldas süüdistatav Eduard Kask soovi käesolevas kriminaalasjas mõne lihtmenetluse liigi kohaldamiseks, avaldades põhjuseks, et ei taha suurt kohut (I; 79). Seepeale selgitas kohus veelkordselt süüdistatavale, et kehtiva seaduse kohaselt on üldmenetlus ainuke menetlusliik, mida saab käesolevas kriminaalasjas kohaldada (KrMS § 233 lg 2 p 1, KrMS § 239 lg 2 p 1, KrMS § 251) ning seda tulenevalt mõrvasüüdistuse raskusest, mis näeb kõige raskema võimaliku karistusena ette eluaegse vangistuse, mistõttu on lihtmenetluse kohaldamine välistatud, s.h nii kokkuleppemenetlus kui ka lühimenetlus (I; 79). Eelistungil kooskõlastati üldmenetluses toimuva kohtuistungi aeg ning kriminaalasja määrati menetleda 2020.a veebruar – aprill, algusega 26.02.2020 ja kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisega 16.04.2020 (I; 80). 27.12.2019 määrusega andis kohus Eduard Kase kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,9, KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 274 lg 1, KarS § 114 p 1,2 järgi (I, 82-86: määrus) ja pooltega kooskõlastatult sai üldkorras menetluses toimuva kohtuistungi ajaks: 

26.-28.veebruaril 2020.a, algusega kõigil päevadel kell 10:00,



03.-06.märtsil 2020.a, algusega kõigil päevadel kell 10:00,



17.-19.märtsil 2020.a, algusega kõigil päevadel kell 10:00,



09.aprillil 2020.a, algusega kell 10:00 (kohtuvaidlus),



16.aprillil 2020.a, algusega kell 10:00 (kohtuotsuse kuulutamine, mis planeeritud kuni üheks tunniks, s.o kuni kella 11-ni).

Eelistungil abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv Eduard Kasele süüdistusaktis esitatud süüdistuse täpsustamiseks soovi ei avaldanud. Kuna kohtul on omaalgatuslikult pädevus kajastada kohtuotsuses süüdistuse põhjendatuse korral kohtu arvates õige ja põhjendatud kvalifikatsioon, siis taolises olukorras oli kohtul põhjendatud anda süüdistatav kohtu alla just süüdistusaktis kajastatud süüdistuste järgi, sealhulgas ka KarS § 114 p 1,2 järgi, kuigi alates 01.01.2015 kehtib KarS § 114 kahelõikelisena, kehtestades alates 01.01.2015.a lõikes 2 ka

juriidilise isiku vastutuse mõrva toimepanemise eest. Enne 01.01.2015 oli KarS § 114 ühelõikeline, täpsemalt ilma lõigeteta, ning sätestas ainult füüsilise isiku vastutuse mõrva toimepanemise eest. Kohtu alla andmise määruses kajastas ja põhistas kohus peale kohtualluvuse, kohtu alla andmise ja kohtuistungi aja ka tõkendi vahistamine ja suhtlemispiirangute süüdistatava suhtes muutmata jätmise ning tsiviilhagide (I; 22-37: elektroonselt süüdistusaktile lisatud; I, 120130: 04.03.2020 kohtuistungil kohtule esitatud originaalhagiavaldused) menetlusse vastuvõtmise (I; 82-86: kohtu alla andmise määrus). Kohtuistung toimus 26.-28.02.2020, 03.-04.03.2020, 06.03.2020, 19.06.2020, 30.06.2020. Riiklikku süüdistust kohtuistungil esindasid abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv ja ringkonnaprokurör Aro Siinmaa. Kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus loobus prokuratuur nelja süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas (I; 16-17, 119) kajastatud tunnistaja ülekuulamisest: 



27.02.2020.a loobus prokuratuur tunnistajate S. P., O. V. ja U. T. ülekuulamisest (IV; 90-91), millega nõustusid ka kaitsja ja süüdistatav ning ka nemad ei taotlenud nimetatud tunnistajate kohtuistungil ülekuulamist (IV; 91-92); 03.03.2020.a loobus prokuratuur tunnistaja K. M. ülekuulamisest, millega nõustusid ka kaitsja ja süüdistatav ning ka nemad ei taotlenud nimetatud tunnistaja kohtuistungil ülekuulamist (IV, 144).

Neil asjaoludel jäid tunnistajate S. P., O. V. ja U. T. ning K. M. ütlused tõendite kogumist välja ja neid kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud. Planeeritud istungiaegadest jäi seetõttu kasutamata kohtulikuks uurimiseks planeeritud päevadest 05.03.2020, mil poolte soovil istungit ei toimunud (V; 40-41). Istungivaba päeva oli pooltele vaja 06.03.2020 toimuvaks süüdistatava ülekuulamiseks ettevalmistamiseks (V; 40-41). 04.03.2020.a istungipäeva lõpuks olid kannatanud ja tunnistajad üle kuulatud ning üle jäi kuulata veel süüdistatav. Süüdistatav ja kaitsja jäid 04.03.2020 enda juba varasemalt esitatud taotluse juurde, tühistada Eduard Kase suhtes suhtlemispiirangud (V; 42). Ringkonnaprokurör Aro Siinmaa vaidles suhtlemispiirangute tühistamisele vastu (V; 42). 04.03.2020.a istungipäeva lõpus tegi kohus määruse süüdistatava Eduard Kase suhtes kõigi suhtlemispiirangute tühistamiseks, kuna reaalset vajadust suhtlemispiirangute edasiseks kohaldamiseks enam ei olnud (I; 140-143). 06.03.2020 toimus süüdistatava Eduard Kase ülekuulamine (IV; 33: süüdistatava allkirjaleht KrMS § 293 lg 2 alusel; V; 48-63). Vahetult enne seda, 06.03.2020.a istungipäeva alguses (V; 47), esitas abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv mõrvasüüdistuse kvalifikatsiooni täpsustava süüdistuse, lisades senisesse kvalifikatsiooni KarS § 114 p 1,2 järgi juurde lõike 1 (I; 153154: täpsustatud süüdistus). Süüdistatavale ja kaitsjale oli lõike 1 lisandumine mõrvasüüdistusse arusaadav ning ka 06.03.2020 täpsustatud süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1,2 järgi Eduard Kask ennast süüdi ei tunnistanud (V; 47). 01.04.2020.a tegi kohus KrMS § 268 lg 6 alusel pooltele pöördumise (VI, 8-9). Kohus märkis, selles, et kuna nõupidamistoas võib tulla ühe variandina kaalumisele ka K. A. tapmise toimepanemine omakasu motiivil, see on punkt 5 KarS § 114 lõikes 1, siis KrMS § 268 lg 6 alusel teebki kohus käesoleva pöördumise, et pooled saaksid avaldada enda arvamuse ka selle süüdistusaktis kajastamata kvalifikatsiooni kohta.

Seoses koroonaviirusega kehtestati Eestis eriolukord alates 12.03.2020 kuni 01.maini 2020, mida pikendati kuni 17.05.2020 kaasa arvatud, mistõttu kohtuistungit 17.-19.03.2020 ning 09. ja 16.04.2020 ei toimunud. Uueks kohtuvaidluse ja süüdistatava viimase sõna ajaks sai 19.06.2020 ning kohtuotsuse kuulutamise ajaks 30.06.2020.a. Nendel kuupäevadel kohtuistung toimus. 19.06.2020 peeti kohtuvaidlus ja süüdistatav ütles enda viimase sõna (V; 77-82, 66-75). 30.06.2020 kuulutas kohus süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa (VI, 35-41: kohtuotsuse resolutiivosa; V, 82: kohtuistungi protokoll). Kohtuvaidluses taotlesid riiklikku süüdistust esindavad prokurörid Eduard Kase suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, s.h mõrva eest karistuseks 17 vangistuse mõistmist, millega lugeda kergemad karistused kaetuks (V, 75). Eduard Kase eelvangistuses viibitud 6 päeva taotleti KarS § 68 lg 1 alusel arvata 17 aasta vanglakaristuse hulka, karistusest jätta kanda 16 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega taotles prokuratuur Eduard Kasele mõistetavaks lõplikuks karistuseks 17 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest 30.06.2019.a (V, 75). Kohtuvaidluses keskendus kaitsja mõrva süüdistusele [kannatanu K. A. (XXX), KarS § 114 lg 1 p 1,2] ja võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise süüdistusele (kannatanu A. R., KarS § 274 lg 1), avaldades, et kaitsja ei keskendu nendele süüdistustele, millistes Eduard Kask ennast süüdi tunnistab (V, 77), s.o vargusesüüdistus (KarS §199 lg 2 p 5,9) ja teised vägivallaga seonduvad kuriteod [kannatanud T. L. (KarS § 263 lg 1 p 1) ning T. K. ja K. A. (KarS § 121 lg 2 p 3)]. Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise süüdistuses oli kaitsja seisukohal, et tõendid on vastuolulised ja ei kinnita kannatanu väiteid, mistõttu tuleb Eduard Kask süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi õigeks mõista. Mõrvasüüdistuses oli kaitsja seisukohal, et Eduard Kase käitumine ei olnud suunatud K. A. tapmisele, Eduard Kask käis küll K. A. elukohas, kuid lootis, et tema poolt majas süüdatud riideesemed ei pane maja põlema, E.Kask läks K. A. tema elukohta karistama, kuid see ei tähenda, et ta soovinuks K. A. tappa. Kaitsja taotles Eduard Kase mõrvasüüdistuses õigeksmõistmist. Veel taotles kaitsja, et kohus kaaluks tema kaitsealuse suhtes KarS § 117 kohaldamist, s.o surma põhjustamist ettevaatamatusest. Kaitsja hinnangul kuuluvad tsiviilhagid rahuldamata jätmisele. Kohtuliku uurimise alguses, pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav, et talle on süüdistusaktis kajastatud süüdistused arusaadavad, tunnistab süüdi poevarguses ja kannatanule T. L. rusikaga näkku löömises (IV; 37-38). Mõrvasüüdistuses ja vägivallakuritegudes T. K. ja K. A. suhtes ning võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises Eduard Kask ennast süüdi ei tunnistanud (IV; 37-38). Hiljem kohtuliku uurimise käigus Eduard Kask enda seisukohti mõneti muutis, vabandades kannatanutest T. K. (IV; 60) ja A. R. (IV; 99) ees ning leppis seda tehes kannatanuga T. K., kes võttis vabanduse vastu (IV; 60). Ütluste andmisel tunnistas Eduard Kask ennast süüdi ka T. K. ja K. A. suhtes vägivallakuritegude toimepanemises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (V, 50-51), avaldades T. K. löömise suhtes kahetsust (V, 50 all). Veel möönis Eduard Kask süüdistatavana ütlusi andes, et ta võis süüdistuses öeldud ähvardused A. R. öelda, kuna oli enda kinnipidamise pärast kuri ja ei tahtnud arestimajja arestikambrisse sattuda, kuid isegi kui ta tegi seda, siis ähvarduste elluviimise kavatsust tal polnud (V; 51-52). Eduard Kask jäi seisukohale, et joobe tõttu ta kõike ei mäleta, mida tegi ja kuidas politseiga, s.h A. R. käitus (V; 51-52). Süüdistatavana ütluste andmise lõpuosas avaldas Eduard Kask, et ta väga kahetseb (V; 63). Veel avaldas Eduard Kask ütluste andmise lõpuosas, et tema pärast läks maja põlema ja sõber sai surma (V; 63). Seejärel Eduard Kask vabandas K. A. XXX ja K. A. lähedaste inimest ees, avaldades,

et ta ei tahtnud, et nii juhtuks ja avaldas veelkordselt, et ta väga kahetseb, et tegi niimoodi (V; 63). Süüdistatav avaldas ka viimases sõnas kahetsust (V; 81-82). Veel avaldas süüdistatav viimases sõnas, et ta ei soovinud sõbra surma, tahtis talle ainult peksa anda ja tegelikult sõpra ei näinudki (V; 81-82).

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi T. K. kehalises väärkohtlemises Eduard Kase süü süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist kehalise väärkohtlemise toimepanemises selles, et tema, isikuna, keda on 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistatud lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19) 18.08.2016. a toime pandud kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 lg 1 järgi, 2017. a kevadsuvel õhtusel ajal Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K (endise nimega Statoil) juures kasutas füüsilist vägivalda XXX-aastase T. K. suhtes, mis seisnes selles, et Eduard Kask lõi tema ees seisvale T. K. ühel korral rusikaga näkku, põsepiirkonda, mille tagajärjel T. K. tasakaalu säilitamiseks pidi tagasi astuma ja tundis füüsilist valu. Süüdistuses on küll kajastatud, et T. K. rusikaga näkku löömine toimus 2017. a kevad- või sügiskuudel, kuid kuna Eduard Kask oli kinnipidamisasutuses 2017.a suvel ja sügisel, siis sai kuriteosündmus toimuda 2017.a kevadsuvel. Nähtub see alljärgnevast. 13.07.2017.a kohtuotsuse alusel oli Eduard Kask eelvangistuses 28.-30.09.2016.a, 03.04.10.2016.a, 20.12.2016.a-20.04.2017.a kokku 4 kuud 6 päeva ja ülejäänud 7 kuud 24 päeva vangistust kandis vanglas 13.07.2017-09.03.2018 (III, 29). Kriminaalasjas nr 17278000980 oli Eduard Kask kahtlustatavana kinnipeetav 08.07.2017 kell 04:26 kuni 09.07.2017 kell 12:28 ja 12.07.2017 kohaldati tema suhtes eeluurimiskohtuniku määrusega tõkendit vahistamine (III, 1-2), kuid 13.07.2017.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-4421 mõisteti talle karistuseks reaalne vangistus ning sellest ajast kandis ta 7 kuud 24 päeva vangistust (III; 8-19). Eeltoodust nähtub, et süüdistuses kajastatud ajast „2017. aastal, õhtusel ajal, kevad- või sügiskuudel“ ei saanud kuriteo toimepanemine kindlasti toimuda 2017.a sügiskuudel, sest siis oli Eduard Kask alates 08.07.2017 eelvangistuses kriminaalasjas nr 17278000980 ja alates 13.07.2017.a oli vanglas kohtuotsuse alusel karistust kandmas. Eeltoodust nähtub ka see, et kuriteo toimepanemine ei saanud toimuda ka ajavahemikus 20.12.2016.a-20.04.2017.a, sest siis oli Eduard Kask vahistatud kriminaalasjas, milles kohtuotsus tehti 13.07.2017.a. Kuriteo toimepanemine käesolevas kriminaalasjas sai jääda 2017.a kevadsuvsesse aeg, s.o vahemikku alates 21.04.2017.a – 07.07.2017.a, mil Eduard Kask oli vabaduses ja teda ei olnud üheski kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud, vahistatud ning tema suhtes polnud tehtud ka süüdimõistvat kohtuotsust vangistuse koheselt ära kandmisega. See, et Eduard Kask lõi 2017. a kevadsuvel Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K (endise nimega Statoil) juures XXX-aastasele T. K. ühel korral rusikaga näkku, põsepiirkonda, mille tagajärjel T. K. tasakaalu säilitamiseks pidi tagasi astuma ja tundis füüsilist valu, on tõendatud kannatanu T. K. ütlustega (IV; 58-60, 4). Kannatanu T. K. avaldatu kohaselt suhtles ta kunagi Eduard Kasega, kuna olid ühes seltskonnas, vihavaenu tal Eduard Kase suhtes ei ole (IV, 58). T. K. ütluste kohaselt ei suhtle ta Eduard Kasega enam pärast seda, kui Eduard Kask teda 2017.a Tartu XXX endise Statoili

ja praeguse Circle K juures, kus on McDonalds, lõi näkku põse ja silma piirkonda (IV, 5960). T. K. ütluste kohaselt jõi Eduard Kask koos teistega, seltskonnas oli ka sõber N. T., joodi kas viina või rummi, ja taheti peale joomiseks jooki, mida tal paluti osta, mispeale läkski tanklasse, kuid ei teadnud, millist jooki osta ja tuli tanklast tagasi, siis Eduard Kask ütles halvasti ja solvas, öeldes vene keeles: „što tõ šljuha hotšes“ või midagi sellist, et „Mis sa lits siin räägid“, mispeale tahtis Eduard Kaske labakäega näkku lüüa, kuid kuna Eduard Kask on pikk, siis läks sõrmeotstega ainult vastu või riivas ja siis Eduard Kask lõigi, millest sai haiget, tundis valu ja hakkas nutma ning läks sealt minema (IV, 59-60). T. K. ütluste kohaselt oli Eduard Kase löök talle näkku põse ja silma piirkonda pigem tugevam, kuid sinikat ei tulnud, punane ala jäi järele, kunagi hiljem palus Eduard Kask vabandust (IV, 59-60). T. K. ütluste kohaselt ei kukkunud ta sellest Eduard Kase tehtud löögist maha, võib-olla veidike liikus löögist tahapoole, valus oli, automaatselt tulid pisarad, oli sellest šokis (IV, 60). T. K. ütluste kohaselt ei tea ta öelda, kas see toimus 2017.a kevadel või sügisel, aga joped olid seljas (IV, 59-60). T. K. ütluste kohaselt sai ta Eduard Kasega alguses hästi läbi, aga kui rohkem suhtlesid, siis oli Eduard Kask ülbe, kellel oli kogu aeg ütlemist (IV, 59). Asjaolu, et poksitreeningu taustaga Eduard Kasele on omased hea haardega rusikalöögid, nii vasak- kui ka paremhaagid, nähtub tunnistaja K. A. ütlustest (IV, 121). Tunnistaja K. A. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 03.03.2020.a (IV; 120-123, 12). Tunnistaja K. A. avaldatust nähtuvalt on süüdistatav Eduard Kask talle vana sõber ning vihavaenu tal Eduard Kase suhtes ei ole (IV, 120). Ütlusi andes nimetas K. A. Eduard Kaske ka E., avaldades muuhulgas, et E. on väga suur meesterahvas, käed ka tal suured, E. on ka trennipoiss, on käinud ka poksimas (IV, 121-122). K. A. ütlustest nähtuvalt oskab Eduard Kask teha hea haardega rusikalööke, nii vasak- kui ka paremhaake vastu lõugu (IV, 121). Kannatanu T. K. ütlustega ja tunnistaja K. A. ütlustega on kooskõlas tunnistaja N. T. ütlused (IV; 123-129, 13), kelle ütlustest nähtub samuti, et Eduard Kase löök T. K. rusikaga näkku oli nii tugev, et kannatanu pidi tasakaalu säilitamiseks tagasi astuma. Tunnistaja N. T. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 03.03.2020.a (IV; 123-129, 13). N. T. avaldatu kohaselt tundis ta kannatanutest K. A. ja tunneb T. K., tunneb ka süüdistatavat Eduard Kaske ning kannatanute ja süüdistatava suhtes tal vihavaenu ei ole (IV, 123). Tunnistaja N. T. ütluste kohaselt oli Eduard Kask talle kunagi parim sõber (IV, 124). N. T. ütluste kohaselt lõi Eduard Kask kuskil paar aastat tagasi suvel õhtul, kui juba hakkas pimedaks minema, Tartu kesklinnas Circle K ja McDonaldsi kõrval T. K. rusikaga näkku kuskile vastu põske selle eest, et T. ei ostnud tanklast alkoholile peale võtmiseks õiget jooki, T. oli sellest löögist valus, nägu ja põsk oli paistes ja ta nuttis, löögist lendas T. natukene eemale, aga tasakaalu ei kaotanud (IV, 127-128). Tunnistaja N. T. ütluste kohaselt ei olnud Eduard Kase rusikalöök T. K. näkku kõige tugevam ega ka kõige nõrgem löök, oli keskmine löök (IV, 128). Tunnistaja N. T. ütluste kohaselt eelnes Eduard Kase tehtud rusikalöögile T. K. ja Eduard Kase vahel tüli, kuna T. ei ostnud tanklast Eduardile meelepärast jooki alkoholile peale võtmiseks, mõlemal olid emotsioonid, sõimasid vastastikku, T. pani Eduardile labakäega, kuid tabas Eduardi võib-olla ainult küüntega või sõrmeotstega, kuna ta ei ulatanud, sest Eduard on pikk, aga T. oli siis praegusest natukene lühem (IV, 127-128). N. T. ütluste kohaselt on Eduard Kask pikk poiss, mingi meeter 95 cm pikk (IV, 128). N. T. ütluste kohaselt oli Eduard Kask varem tagasihoidlik ja siis ta eriti ka ei joonud, aga siis pärast vanglat muutus joonuna agressiivseks, kainena oli normaalne (IV, 127).

Maakohtus käesolevas kriminaalasjas kohtuistungil kogetust on teada, et süüdistatav Eduard Kask jätab pika inimese mulje, ligi 2-meetrise. Kannatanu T. K. pika inimese muljet ei jäta, pigem keskmise või alla selle pikkusega. Kannatanu T. K. ja tunnistaja N. T. ütlused on kooskõlas, sisulisi vastuolusid nende vahel pole. Kohtul ei ole alust kannatanu T. K. ja tunnistaja N. T. ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. T. K. ja N. T. ütlustega on veenvalt tõendatud Eduard Kase süü T. K. ühel korral rusikaga näkku põse piirkonda löömises. Kuigi pärast prokuröri avakõnet Eduard Kask ennast T. K. suhtes vägivallakuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, oli tema seisukoht kohtuistungil ütluste andmise ajaks muutunud ja ta tunnistas ennast süüdi ka T. K. suhtes vägivallakuriteo toimepanemises. Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlused 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt lõi ta T. K. näo piirkonda, kuna läks T. K. tülli, sest T. ei ostnud talle tanklast paremat jooki, mida alkoholile peale juua (V, 50). Eduard Kase ütluste kohaselt kahetseb ta väga, et T. K. lõi (V, 50). Pärast maakohtus kohtuistungil 26.02.2020 kannatanu T. K. ristküsitlust (IV; 57-58, 3) avaldas süüdistatav Eduard Kask: „tahaks vabandada, et nii tegin, et lõin tüdrukut“ (IV, 60), millise vabanduse võttis T. K. vastu (IV, 60). Kuna vale joogi tanklast ostnud T. K. peale pahaseks saanud Eduard Kask lõi T. K. enda pahameele väljenduseks rusikaga näkku põse piirkonda ja löök oli nii tugev, et selle tulemusena pidi T. K. tasakaalu säilitamiseks tagasi astuma, siis pole kahtlust selles, et Eduard Kase sooviks ja eesmärgiks oligi sellega T. K. valu põhjustada. Näkku rusikaga löömine põhjustab üldteadaolevalt valu. Kuna Eduard Kask on ka poksitreeningu taustaga, kelle rusikalöögid on hea haardega, nii vasak- kui ka paremhaagid (vt tunnistaja K. A. ütlusi: IV; 120-123, 12), siis pole kahtlust selles, Eduard Kase rusikalöök põhjustas T. K. valu. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et KarS § 16 lg 2 mõttes lõi Eduard Kask T. K. ühel korral rusikaga näkku kavatsetult, kättemaksuks mittemeelepärase joogi ostmise eest, et sellega T. K. põhjustada valu ja ebameeldivustunnet. Kriminaalasjas puuduvad Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Mittemeelepärase joogi ostmisest tõusetunud tüli, mille käigus Eduard Kask solvas XXXaastast T. K. (sündinud XX.XX.XXXX: IV, 58), mispeale T. K. reageeris käeliigutusega E.Kase näo suunas, kuid endast oluliselt pikemat Eduard Kase nägu ei tabanud või äärmisel juhul riivas sõrmeotstega, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust lühikese õblukese alaealise naisisiku suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamiseks. Ilmselgelt puudus T. K. oluliselt pikemal Eduard Kasel vajadus ennast alaealise ja lühikese naisterahva eest kaitsta, mistõttu Eduard Kase rünne kvalifitseerub kuriteoks. Eduard Kaske on varasemalt kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 lg 1 järgi karistatud 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19) KarS § 121 lg 1 järgi. Selle kohtuotsusega karistati Eduard Kaske 18.08.2016.a toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Kuna Eduard Kask oli 2016.a toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest teda karistati 13.07.2017.a kohtuotsusega, siis kvalifitseerub Eduard Kase toimepandu KarS § 121 lg 2 p 3

järgi teisele inimesele valu tekitavaks kehaliseks väärkohtlemiseks, kui see on toime pandud korduvalt.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi varguse K. poest toimepanemises Eduard Kase süü süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist varguse avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ja süstemaatiliselt toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, isikuna, keda on kriminaalasjas nr 1-18-4247 karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24.mai 2018. a kohtuotsusega varguste süstemaatiliselt toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, 22.01.2019 vahetult enne kella 19, viibides XXX asuvas F. T. E. kuuluvas kaupluses K. P., võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Öö Viin“ väärtusega 8,10 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Ekstra Viin“ väärtusega 8,10 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Valge Viin“ väärtusega 8,10 eurot ning ühe 0,7-liitrise pudeli viina „Öö Viin“ väärtusega 11,30 eurot. Poemüüja küll sekkus vargusesse, kuid see ei takistanud Eduard Kaske. Vargusega tekitas Eduard Kask F. T. E. varalist kahju kokku summas 35,60 eurot. Äriregistris on registrikoodiga nr XXX juriidiline isik ärinimega T. E., kelle õiguslikuks vormiks on füüsilisest isikust ettevõtja ja kelle seaduslik esindaja on T. E. ning kelle tegevusalaks on tööstus- ja toidukaupade jaemüük ning toitlustamine, asukoha aadressiks on XXXX ja elektronposti aadressiks on XXX. F. T. E. 23.01.2019 kuriteoavaldusega politseile (II; 76-77) K. P. 22.01.2019 kella 18:45 paiku 4 viinapudeli varguse kohta on tõendatud, et K. poodi sisenenud neljast noormehest üks trügis leti taha alkoholiriiuli juurde, müüja püüdis küll noormeest takistada, kuid noormees tõukas müüja kõrvale ja haaras alkoholiriiulist 4 pudelit viina: ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Öö Viin“ väärtusega 8,10 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Ekstra Viin“ väärtusega 8,10 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Valge Viin“ väärtusega 8,10 eurot ning ühe 0,7-liitrise pudeli viina „Öö Viin“ väärtusega 11,30 eurot, müüja püüdis takistada noormehe väljumist ja nõudis viinapudelite tagastamist, kuid noormees ei kuulanud ja pressis ennast jõuga poest välja, kuid kuna juhtunut pealt näinud vastasmaja juuksurisalongi töötaja elukaaslane püüdis varast tabada, siis viskas varas 3 viinapudelit maha ja jooksis minema ning juuksuri mees helistas politseisse; politsei saabudes oli noormees juba kinni peetud ja tema kotist saadi kätte ka K. poe käsitsi kirjutatud etiketiga viinapudel ning müüja tuvastas noormehe kui varga, kelleks oli Eduard Kask. Kuriteoavalduse kohaselt on viinapudelid tagastatud ja K. P. materiaalseid nõudeid pole, kuid müüja J. D. sai XXX. Kuriteoavaldusega on kooskõlas kannatanu F. T. E. seadusliku esindaja T. E. ütlused (IV; 5758, 3) selle kohta, et kaaskodanikud püüdsid õues viinapudelite varast kinni pidada, mispeale varas viskas osa pudeleid lumme maha ja jooksis edasi, kuid ta tabati ikkagi, pood sai viinapudelid rikkumata kujul tagasi, materiaalseid nõudeid poel pole. Eeltooduga on kooskõlas K. P. müüja J. D. tunnistajana antud ütlused (IV; 116-119, 10-11) selle kohta, et tema töökoht asub XXX, 22.01.2019 oli ta terve päev K. P. XXX tööl, kui kohtusaalis viibiv süüdistatav Eduard, kelle perekonnanimi tal meelde ei tule, kuid keda ta teab seal poes käijana juba väiksest peast, tuli õhtul kella 6-7 ajal leti taha ja lükkas eest ära ning võttis viinapudelid ja jooksis nendega poest välja, osa pudeleid viskas lumme maha, need jäid terveks ja need läksid müüki tagasi, esialgu jäi ainult 1 pudel kadunuks, poe vastas olevast juuksurist kutsuti politsei, politsei tuli pärast tagasi ja näitas kätte saadud Eduardi, kelle tundis ära ja Eduardilt saadi kätte ka 1 viinapudel. J. D. ütluste kohaselt ei öelnud Eduard Kask selle sündmuse ajal midagi (IV, 119).

Kohtuistungil 28.02.2020.a (IV, 113-114) võeti prokuratuuri taotlusel ja ülejäänud kohtusaalis kohal viibivate kohtumenetluse poolte nõusolekul kriminaalasja juurde KrMS § 291 lg 1 p 1 ja KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3 alusel vastu 30.06.2019.a tulekahjus elu kaotanud K. A. tunnistajana 31.01.2019.a antud ütlused. Need K. A. tunnistajana antud ütlused on eelkajastatud tõenditega kooskõlas ning neist nähtub, et enne 22.01.2019.a K. P. minekut tarvitati seltskonnaga alkoholi Tartus Tasku keskuse lähedale jääva turu juures ja seejärel läks selle seltskonnaga kaasa K. P., seltskonnas oli ka Eduard (II, 133). K. A. ütluste kohaselt polnud tal poodi minnes soovi sealt midagi osta ega võtta, läks lihtsalt seltskonnaga K. P. kaasa, poes käis kõik nii kähku, läksid poodi sisse ja äkki jooksid välja, väljas kuulis viinapudelite maha kukkumise kõlinat, jooksis Eduardi järel poest eemale, kuid politsei pidas koos Eduardiga kinni ja viis K. P. müüjale näitamiseks (II, 133). K. A. ütluste kohaselt ei teadnud ta, mitu pudelit viina Eduard K. P. kaasa võttis, aga uudistest sai teada, et Eduard varastas neli pudelit viina ja need pudelid on poele tagastatud (II, 133). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja M. O. ütlused (V, 14-22; IV, 24). Tunnistaja M. O. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 14-22; IV, 24). M. O. maakohtus avaldatu kohaselt töötab ta XXX (V, 14), süüdistatavat Eduard Kaske teab tööalaselt (V, 15), kannatanute ja süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole (V, 15). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt on ta tööalaselt näinud Eduard Kaske avaturu juures Emajõe ääres noorte kampades (V, 15). M. O. ütluste kohaselt oli 2019.a jaanuaris vargus XXX tänaval (V, 15), said juhtimiskeskuselt õhtusel ajal kella 7 ajal väljakutse, et XXX tänaval K. P. on varastatud ja noormehed sealt lahkunud, mispeale hakkasid ümbruskonnast neid noormehi otsima, said kokku ka tunnistajaga, kes oli näinud noorte kampa poest väljumas, vestlesid temaga ja natuke hiljem leidsid 3 isikut XX kooli hoovist XXX, neid kontrollides selgus, et neist üks oli Eduard Kask ja teised olid alaealised ning nad olid alkoholijoobes, toimetasid need isikud XXX tn poe juurde ja poemüüjalt vanemalt naisterahvalt selgitasid välja, et noormeestest kõige pikem oli võtnud viinapudeli „Öö“ ja kuna enne poodi minekut tegid kinni peetud isikutele turvakontrolli, siis ühest Eduard Kase seljakotist tuli välja viinapudel „Öö“ ning selgus, et see viinapudel oligi sealt poest puudu (V, 16). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt näitasid nad Eduard Kaske müüjale, kes tundis temas ära noormehe, kes oli poes ja selle pudeli võttis (V, 16). Eelnevaga on kooskõlas ka Infosüsteemist XXX tehtud väljavõte Eduard Kasega seonduvate juhtumite kohta (II; 126-128), millest nähtub muuhulgas, et 22.01.2019 kella 18:56 ajal on registreeritud juhtum, et Eduard Kask läks kaupluses leti taha ja võttis sealt 4 pudelit viina ja üritas põgeneda, poe ees kukkus Eduardil käest maha 3 pudelit viina ning patrull leidis Eduardi Tartus XXX kooli juures kinnipidamise järgselt tema seljakotist veel 1 pudeli viina, kinnipidamisel oli E.Kask agressiivne, ei allunud korraldustele, toimetatud käeraudu kasutades uurija juurde (II, 126). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas 22.01.2019.a kahtlustatava kinnipidamise protokollist (III; 47-49) nähtuv selle kohta, et Eduard Kask peeti vahetult pärast varguse toimepanemist 22.01.2019.a kell 19:06 Tartus XXX juures kinni kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi XXX poest varguse toimepanemises (III; 48). 22.-24.01.2019 oli Eduard Kask kahtlustatavana kinnipeetav. Eeltoodud tõenditega on kogumis veenvalt tõendatud Eduard Kase poolt nelja viinapudeli varguse toimepanemine 22.01.2019.a vahetult enne kella 19. Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kask ütlused (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt tunnistab ta ennast XXX poest viinapudelite varguses süüdi (V, 48), alkoholipudelite vargus XXX poest toimus 2019.a talvel õhtupoole,

jalutas K. ja teiste sõpradega, hakkas külm, oli enne joonud ja soovis veel jooki saada, mida mõtles varastada väiksest poest, läkski poodi sisse, võttis viinad ja läks ära (V, 49), viinapudeleid võttis 3-4 tükki, täpsemalt viinapudelite marke ei mäleta, vist „Öö Viin“ ja vist „Lauaviin“, keegi eriti vargust ei takistanud, minema joostes pani viinad seljakotti, mingid viinad kukkusid käest ära (V, 50). Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt ei olnud see kindlasti hea tegu, lihtsalt ei mõelnud tagajärgedele (V, 50). Viinapudelite varguse pani Eduard Kask toime kavatsetult, kuna tema K. P. mineku eesmärgiks oligi alkoholi joomiseks juurde saada selle sealt varastamise teel. Eduard Kase käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna Eduard Kase poolt poes viinapudelite võtmist nägid pealt seal poes viibijad, teiste hulgas ka poemüüja, siis on tõendatud viinapudelite varguse avalikult toimepanemine, s.o süüdistuse punkt 5 KarS § 199 lg 2 järgi. Viinapudelite võtmise ajal poemüüja leti eest ära lükkamine ning tõukamine kvalifitseerub avalikuks varguseks, kuna kogu kuriteosündmuse ajal Eduard Kask poemüüjat vägivallaga ei ähvardanud, ei öelnud midagi ning müüja suhtes vägivalda ei kasutanud, müüjale tõukamisest ja lükkamisest tervisekahjustusi ei tekkinud, sellega ei põhjustatud ka valu. Poemüüjal olid küll juhtunust suured psüühilised üleelamised, tööandja avaldatu kohaselt sai müüja XXX ja oli sündmuse toimumise ajal varga käitumisest niivõrd šokeeritud, et ei jõudnud turvafirma häirenuppu vajutada ning müüja enda avaldatu kohaselt oli tal sündmuse toimumise ajal hirm, kuid sellest ei piisa Eduard Kase kuritegeliku käitumise röövimiseks kvalifitseerimiseks, kuna võõra vara endale võtmisel ei kasutanud Eduard Kask vägivalda, ei ähvardanud vägivallaga ka suuliselt. Üksnes poemüüja psüühilistest üleelamistest ei piisa eelkajastatud asjaoludel Eduard Kase kuritegeliku käitumise röövimiseks kvalifitseerimiseks. Kuna viinapudelite varguse toimepanemise ajaks oli Eduard Kaske varguste süstemaatiliselt toimepanemise eest karistatud 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 11 varguse toimepanemise eest lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19) KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 1 varguse toimepanemise eest kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 (III; 20-22; jõustus 09.06.2018: III; 3, 22) KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, siis kvalifitseerub 22.01.2019.a toime pandu varguseks, mis on toime pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Neil eelkajastatud asjaoludel on 4 alkoholipudeli vargus kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi.

Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi avaliku korra vägivallaga raskes rikkumises Eduard Kase süü süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist avalikus kohas vägivalla kasutamisega käitumise üldnõuete rikkumises selles, et tema 08.02.2019 kella 15.20 paiku Tartus Turu 2 Tasku keskuse juures, s.o avalikus kohas kasutas füüsilist vägivalda T. L. suhtes, lüües talle ühel korral rusikaga näkku, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu. Ühtlasi häiris Eduard Kask selle tegevusega kolmandate inimeste rahu, sest löömist pealt näinud tuvastamata isik kutsus politsei. Sellega rikkus Eduard Kask korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Kannatanu T. L. maakohtus 26.02.2020.a antud ütlustega (IV; 54-56, 2) on tõendatud, et kui ta hakkas 08.02.2019.a kella 15:30 paiku sisenema Tartus Emajõe poolsest uksest Tasku kaubamajja, siis kuulis enda selja taga purjus noorukite kamba lärmamist ja räuskamist, kes jagelesid omavaheliste asjade pärast, kui samal ajal alkoholijoobes Eduard Kask tuli külje

pealt ligi ja ette hoiatamata valas oma viha rusikahoobiga välja tema kui esimese ettejuhtuva inimese peale. T. L. ütluste kohaselt tuli see talle ootamatult, ta ei jõudnud ennast kaitsta, rusikahoop tabas talle silma alla, tundis valu ja löögi koht hakkas valutama, seal oli marrastus, käis erakorralise meditsiini osakonnas. T. L. avaldas ütluste andmise lõpetuseks soovi, et Tartu linn vabastataks sellistest purjus rusikakangelastest nagu Eduard Kask (IV, 56). Kannatanu T. L. ütlustega on kooskõlas 12.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 5560) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (CD-R plaadil ümbrikus: II; 60) nähtuv. Vaadeldakse Tartus Turu tn 2 asuva Tasku keskuse turvakaamera salvestist ühel videofailil, mis näitab Tasku keskusest seest välja tänavale Dorpati hotelli suunas ajavahemikul 08.02.2020 kell 15:20:10 – 15:20:55. 12.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 08.02.2019.a kell 15:20:15 lööb tänaval kaubanduskeskusesse Tasku sissepääsu uste läheduses üks isik teist käega näkku (II, 56), misjärel mõlemad isikud, nii lööja Eduard Kask kui ka löögi saanud T. L. sisenevad kaubanduskeskusesse ja liiguvad kaubanduskeskuses poodide vahelises koridoris, kusjuures Eduard Kask vaatab selja taha talle järgneva T. L. poole (II, 57-59, 60). 12.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli (II; 55-60) juurde kuuluvalt videosalvestiselt (CD-R plaadil ümbrikus: II; 60) vaadati kohtuistungil 26.02.2020.a kannatanu T. L. ülekuulamise käigus T. L. osavõtul. Vaadatu kohta selgitas T. L. ütlusi andes, et löömine toimus väljaspool kaubanduskeskuse fuajeed, salvestisel sinine kotiga isik on ta ise ja ta ajas põgenevat Eduard Kaske taga (IV, 56). Kannatanu T. L. ütlustega ja 12.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II; 55-60) on kooskõlas 08.02.2019.a isiku läbivaatuse protokoll (II; 78-81) selle juurde kuuluvate fototabelitega (II; 79-81). 08.02.2019.a isiku läbivaatuse protokolliga (II; 78-81) on tõendatud, et T. L. tuvastati ja kannatanu T. L. tehtud fotodelt on näha tema vasakul põsesarnal punetus ja kerge marrastus. Samasisuline info nähtub ka Sihtasutusest Tartu Ülikooli Kliinikum väljastatud patsiendikaardilt, päeviku kannete väljavõttest ja fotolt T. L. kohta 08.02.2019.a (II; 82-86) – T. L. tuvastati näos vasaku põsesarna piirkonnas vähene turse, nahk punetav, soovitatud lokaalselt külma, isik pildistatud; T. L. tehtud fotolt näha punetav ala vasaku silma all põsesarnal, kerge turse; T. L. avaldas meditsiinipersonalile, et Tasku ees purjus tundmatu isik Eduard lõi rusikaga näkku (II; 82-86). Eeltooduga on kooskõlas ka 14.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 87-88) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (CD-R plaadil ümbrikus: II; 88) nähtuv. Selles asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse 08.02.2019 kell 15:40:48 Tartus Turu tn 2 asuvast Tasku keskuse turvateenistusest tehtud telefonikõne salvestist häirekeskuse lühinumbrile 112. Häirekeskusesse helistav meesterahvas avaldab, et pidas kinni raskes joobes noormehe, kes ründas teist meesterahvast ning sooviks selle noormehe politseile üle anda. Veel avaldab helistaja, et see noormees lõi teist meest rusikaga näkku ja kannatanu on ka nende juures, asuvad Tartus Turu 2 asuvas Tasku keskuses. Samas kõnet nähtub veel, et politsei peaks tulema 0 korruse kinnipidamisruumi (II, 87-88). 08.02.2019.a teenistuslehelt (II; 89-90) ja selle juurde kuuluvalt sündmuse protokollarvestuskaardilt (II; 91) ning 08.02.2019.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (II, 92-93), 08.02.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II; 94) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (II; 95) nähtubki, et politsei toimetas Tartus Turu tn 2 asuvast Tasku kaubanduskeskusest teist meest rusikaga näkku löönud Eduard Kase kainenema ja informeeris toimunust valvemenetlejat ning paigutas Eduard Kase kainenema. 08.02.2019.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (II, 92-93) ja 08.02.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II; 94) nähtub, et Eduard Kask ei

olnud võimeline indikaatorvahendisse puhuma. 08.02.2019.a joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (II; 95) nähtuvalt oli Eduard Kasel silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, esines aja-, isiku ja kohataju häireid, samas oli Eduard Kask teadvusel, kuid viimase 24 tunni sündmusi ei mäletanud, koordinatsioon oli väga häiritud, käitumiselt oli apaatne, suust oli alkoholilõhn (II, 95). Eduard Kasel ei olnud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli esitada avaldusi, selgitusi ja taotlusi, millist asjaolu ta kinnitas neis enda allkirjaga

(II, 92-95).

09.02.2019.a kahtlustatava kinnipidamise protokolli (III; 50-52) kohaselt on Eduard Kase kahtlustatavana kinnipidamise alguseks kajastatud tema kinnipidamise aeg 08.02.2019 kell 15:53 Tartu linnas Turu tn 2 (III, 51). Eduard Kask oli kahtlustatavana kinnipeetav 08.-10.02.2019 (III; 50-52). Esialgne kahtlustus Eduard Kasele oli KarS § 121 lg 2 p 3 järgi T. L. kehalises väärkohtlemises. Eelkajastatud tõenditega on kogumis veenvalt tõendatud, et 08.02.2019.a lõi Eduard Kask ühel korral T. L. rusikaga näkku, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Selle tõendite kogumiga on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kask ütlused (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt tunnistab ta ennast süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi T. L. suhtes füüsilise vägivalla kasutamises süüdi (V, 48, 50), see toimus 2019.a õhtupoole (V, 50), alguses jõi Emajõe ääres, oli väga purjus, rääkis ja pahandas kellegagi ja siis T. L. kõndis juurde ja ütles, et mine koju või midagi sihukest (V, 50). Eduard Kas ütluste kohaselt tundus talle, et T. L. ütles talle midagi halvasti, mistõttu otsustas T. L. ühe korra lüüa, tegi löögi ära ja läks minema ning seda, mis edasi toimus, ei mäleta, oli sellel päeval joonud džinni viinaga (V, 50). Eduard Kase ütluste kohaselt ei arva ta, et tema poolt T. L. löömine oli normaalne tegu, lihtsalt ei mõelnud selle peale, mida tegi (V, 50). Näkku rusikaga löömine põhjustab üldteadaolevalt valu. Kuna Eduard Kask on tunnistaja K. A. ütlustest (IV; 120-123, 12) nähtuvalt ka poksitreeningu taustaga, kelle rusikalöögid on hea haardega, nii vasak- kui ka paremhaagid, siis pole kahtlust selles, Eduard Kase rusikalöök põhjustas T. L. valu, millele viitab ka asjaolu, et rusikalöögi saanud põsesarna piirkond oli kannatanul kerges turses ning punetav. Eduard Kase ütlustest nähtuvalt tundus talle, et kannatanu ütles talle midagi halvasti, mistõttu otsustaski kannatanut lüüa. Kuna Eduard Kask lõi kannatanut kättemaksuks viimase mittemeelepärase tegevuse eest, siis toimis Eduard Kask kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda kasutades KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult, et kannatanule sellega valu põhjustada. Kriminaalasjas puuduvad Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eduard Kask ja T. L. olid 08.02.2019.a kaubanduskeskuse Tasku juures kohtudes täiesti võõrad, mingeid isiklikke suhteid neil polnud ning T. L. tuli talle täiesti võõra isiku poolt tehtud rusikalöök näkku väga ootamatult. See toimus Tartus kesklinnas asuva kaubanduskeskuse Tasku vahetus läheduses selle lahtioleku ajal, kui inimesi liikus nii kaubanduskaekuses sees kui ka sellest sisse-välja. Peale kannatanu T. L. häiris Eduard Kase rusikalöök teisele inimesele näkku veel vähemalt ühte inimest, kes ka helistas häirekeskusesse ja kutsus kohale politsei. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või teda ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Kaubanduskeskus ja selle vahetu lähedus, mis on

kasutamiseks määratlemata isikute ringile, on KorS § 54 mõttes avalik koht. Eduard Kask, lüües avalikus kohas ühel korral kannatanule näkku, milline tegevus oli häiriv peale kannatanu enda ka vähemasti ühele isikule, kes helistas ja kutsus kohale politsei, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava avaliku korra raske rikkumise, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi K. A. kehalises väärkohtlemises Eduard Kase süü süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist kehalise väärkohtlemise toimepanemises selles, et tema isikuna, keda on karistatud:  13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19) KarS § 121 lg 1 järgi kehalise väärkohtlemise eest ja  24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 (III; 20-22; jõustus 09.06.2018: III; 3, 22) KarS § 263 lg 1 p 1 järgi avalikus kohas kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, 24.06.2019 õhtusel ajal XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda K. A. suhtes, mis seisnes selles, et Eduard Kask lõi voodi peal magavale K. A. rusikaga ühel korral näkku. Süüdistuses on küll kajastatud kahel korral K. A. näkku löömine, kuid kahel korral näkku löömise osas kriminaalasjas tõendid puuduvad, mistõttu mõistab kohus Eduard Kase süüdi ühel korral K. A. magamise pealt rusikaga näkku löömises. Ühel korral löömise osas on kriminaalasjas tõendid olemas ning nende kogum veenev ja usaldusväärne. See, et Eduard Kask lõi 2019.a jaanipäeval, s.o 24.06.2019.a, enda XXX asuvas elukohas seal magavale K. A. rusikaga ühel korral näkku, on tõendatud tunnistaja R. T. ütlustega (IV; 6587, 6). Tunnistaja R. T. andis kohtuistungil maakohtus ütlusi 27.02.2020.a (IV; 65-87, 6). R. T. kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole tal K. A. ja Eduard Kase suhtes vihavaenu (IV; 66), K. A. sai hästi läbi ja Eduard Kasega oli sõber (IV; 67), kellega muidu sai hästi läbi, kuid purjus peaga Eduard Kask „keeras ära“, tal „katus sõitis minema“, läks lolliks peast, vahepeal näitas rusikaid, s.o muutus vägivaldseks, näiteks K. A. jaanipäeva aegu õhtul „sõitis ühe korra lõuga“, s.o pani rusikaga vastu hambaid (IV; 67-68), see toimus Eduard Kase elukohas XXX (IV; 68). R. T. ütluste kohaselt K. A. magas sellel ajal, kui Eduard Kask teda lõi, löök oli keskmise tugevusega, plaksuga ja võis valu põhjustada, K. A. ärkas selle löögi peale üles, võttis enda riided ja lahkus Eduard Kase elukohast (IV; 68-69). Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt lõi Eduard Kask K. A. teiste venelaste pärast (IV; 68), kuna samal päeval oli K. A. võtnud vastu Eduard Kase telefonile tehtud venelaste kõne ja lubanud venelastele asju, ka viina, kuid siis olid need venelased all trepikojas, kust Eduard Kask tuli tagasi üksinda ja K. läks venelastega kaasa, esialgu tahtsid venelased K. 20 eurot (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt oli all venelastega kohtumas ka G. M., aga ta ei tea, kuhu G. kadus (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt ta ise venelastega all kohtumas ei käinud ja kui Eduard Kask sellelt kohtumiselt tagasi tuli, siis jõid Eduard Kasega koos edasi ja siis tuli venelastelt uus kõne, et K. olevat nende telefonid maha pillanud ja nüüd nad tahavad 60 eurot (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt toimus seejärel nende venelastega kohtumine Atlantise taga, nad rääksiid vene keeles, mistõttu ei saanud sellest midagi aru, K. kartis, et mis saab ja üks prillidega venelane ütles K. A., et paneme su keldrisse luku taha, et siis saad võla makstud, senikaua oled keldris luku taga (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt rääkis Eduard Kask need venelased kuidagi ära, Eduard andis venelastele oma suure Bluetooth kõlari ja see teema nagu rahunes maha (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt läksid nad seejärel Eduard Kase juurde, K. A. jäi sinna magama, Eduard Kask pani talle ühe löögi ja siis läks K. A. minema (IV; 69) ning pärast seda enam K. A. ei näinud, see oligi K. A. viimane nägemine, kuna K. A. ei julgenud

nende venelaste pärast linnas käia, peale seda ei käinud K. A. enam ka internetis (IV; 71). R. T. ütluste kohaselt suhtles ta enne seda juhtumit, kui Eduard Kask K. enda korteris lõi, K. A. tihedalt, kuna K. oli sõber, suhtlesid, kui kokku said või siis Facebook Messengeris, nägi siis K. peaaegu iga päev (IV; 71-72). R. T. ütluste kohaselt ei olnud K. A. löömavend, ta oli hea poiss (IV; 72), K. A. ja Eduard Kase suhted kuni Eduard Kase poolt K. A. löömiseni olid väga head, aga pärast seda löömist nad ei suhelnud (IV; 81). Tunnistaja R. T. ütlustega selle kohta, et K. A. asus 24.06.2019.a Eduard Kase Tartu linnas XXX asuvas korteris, on kooskõlas ka sideettevõtjalt saadud andmed. Prokuratuuri lubade (II; 161-175, 195-198) alusel sideettevõtjalt saadud andmed on kajastatud 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 176-182), 29.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 183-194) ja 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 199), milliste juurde kuuluvad elektroonselt sideettevõtjatelt menetlejale edastatud andmed kahel CD plaadil (ümbrikus: II; 200). Nendest sideettevõtjalt saadud andmetest nähtub, et 24.06.2019.a kella 13 ajal ei olnud K. A. veel Eduard Kase elukohta jõudnud, kuna 24.06.2019 kell 12:56:30 asus K. A. kasutuses olnud mobiiltelefon Tartu linnas XXX asuva mobiilside tugijaama piirkonnas (II, 179). Siit nähtub, et pärast 23.06.2019.a XXX kinnistul jaanitule tegemist oli K. A. jõudnud 24.06.2019.a kella 13-ks küll Tartu linna, kuid ei olnud jõudnud veel Eduard Kase elukohta. Veel nähtub sideettevõtjalt saadud andmetest, et Eduard Kase elukoha mobiilside tugijaama piirkonnas asus K. A. kasutuses olnud telefon 24.06.2019.a vahemikus kell 14:30 kuni 16:50 paiku, kuna Eduard Kase elukoha lähedusse jääva mobiilside tugijaama, asukohaga Tartus XXX, levis oli K. A. mobiiltelefon selle kasutusest nähtuvalt 24.06.2019.a vähemalt kell 14:29:43, kell 14:47:56, kell 15:19:14, kell 15:45:29, kell 16:19:54, kell 16:46:20 (II, 179). Seega sai K. A. olla 24.06.2019 kella 14:30 ja 14:50 ning 15:20 ja 15:45 ning 16:20 ja 16:45 paiku Eduard Kase XXX asuvas elukohas korteris nr XXX. Sideettevõtjalt saadud andmetest nähtuvalt pidi Eduard Kase poolt magavale K. A. ühel korral rusikaga näkku löömine jääma 24.06.2019.a enne kella 21, kuna siis Eduard Kaske enam enda elukoha mobiilside piirkonnas ei olnud. Nimelt on 24.06.2019 kell 21:05:48 Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt Tartu linnas XXX asuva mobiilside tugijaama piirkonnast helistatud K. A. (II; 179). Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et 24.06.2029 kella 21 paiku ei olnud K. A. ja Eduard Kask enam kindlasti koos ning ka kohtumine Atlantise juures oli lõppenud ja K. A. rusikaöögi saamise järgselt Eduard Kase elukohast lahkunud. Kuna sideettevõtjalt saadud andmetest nähtuvalt on Eduard Kask samal õhtul peale kella 21 ja ka 25.06.2019.a öösel ja päeval veel püüdnud telefoni teel K. A. kontakti saada, kuid K. A. pole neid kõnesid vastu võtnud, siis pole kahtlust selles, et Eduard Kase poolt 24.06.2019.a kella 21:05:48 ajal K. A. helistamise ajaks ja ka pärast seda K. A. enam Eduard Kase elukohas ei viibinud. See, et 24.06.2019.a kella 21:05:48 alanud telefonikõne oli Eduard Kase ja K. A. vahel üldse viimane kõne ja selle kõne järgselt K. A. enam Eduard Kase telefonikõnesid vastu ei võtnud, nähtub 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (III, 105-110), kuna Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt on proovitud helistada K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile peale 24.06.2019.a kell 21:05 alanud viimast telefonikõnet veel 22-l korral järgmiselt (III; 107):

24.06.2019 kell 21:11, 24.06.2019 kell 21:12, 24.06.2019 kell 21:13, 24.06.2019 kell 21:14, 24.06.2019 kell 22:08, 24.06.2019 kell 22:48, 24.06.2019 kell 22:54,

N. T. ütluste kohaselt oli Eduard Kask varem tagasihoidlik ja siis ta eriti ka ei joonud, aga pärast vanglat muutus agressiivseks, kui oli joonud, kainena oli normaalne (IV, 127). Eduard Kaske on kriminaalkorras karistatud kahel korral, 13.07.2017.a ja 24.05.2018.a kohtuotsustega (I; 38-39, 198-199; III, 3-7, 8-19, 20-22). 13.07.2017.a kohtuotsuse alusel oli Eduard Kask eelvangistuses 28.-30.09.2016.a, 03.04.10.2016.a, 20.12.2016.a-20.04.2017.a kokku 4 kuud 6 päeva ja ülejäänud 7 kuud 24 päeva vangistust kandis vanglas 13.07.2017-09.03.2018 (III, 29). 24.05.2018.a kohtuotsuse alusel kandis Eduard Kask koheselt ära kandmisele kuuluvat 5 kuud vangistust 11.04.2018 – 11.09.2018.a (III; 23 pöördel). Eeltoodust nähtub, et kuna 2019.a jaanipäevaks oli Eduard Kask juba mitmeid kordi viibinud vanglas, siis oli tunnistaja N. T. ütlustest nähtuvalt Eduard Kasele omaseks saanud joobes olles teiste suhtes vägivaldselt käituda. Kuna kriminaalasjas on eelkajastatud tõenditest nähtuv omavahel veenvas kooskõlas, siis pole kohtul alust tõendite usaldusväärsuses kahelda. Eelkajastatud tõenditega on veenvalt tõendatud, et 24.06.2019.a õhtusel ajal lõi Eduard Kask enda elukohas magavale K. A. ühel korral rusikaga näkku. Kuna Eduard Kask on poksimistreeningu taustaga, keda on iseloomustatud kui hea haardega lööjat, ning võttes arvesse, et K. A. lahkus koheselt peale näkku rusikalöögi saamist Eduard Kase elukohast, siis pole kahtlust selles, et tegemist polnud nõrga löögiga, vaid R. T. ütlustest nähtuvalt vähemasti n.ö keskmise löögiga, mis põhjustas ka valu. Kuigi pärast prokuröri avakõnet Eduard Kask ennast K. A. suhtes vägivallakuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, oli tema seisukoht kohtuistungil ütluste andmise ajaks muutunud ja ta tunnistas ennast süüdi ka K. A. suhtes vägivallakuriteo toimepanemises. Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlused 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt lõi ta 2019.a jaanipäeval, so 24.06.2019.a, enda elukohas magavale K. A. üks või kaks korda rusikaga näkku, kuna K. oli tema telefoni vastu võtnud (V, 50-51). Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta K. A. peale kuri, kuna ei meeldinud, et K. A. võttis tema telefoni vastu, kui ta ise ja ka teised ütlesid, et ära võta vastu, mistõttu otsustas K. lüüa, väga tugevalt ei löönud, kuna K. magas (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt ei ole K. varem sellist asja teinud, et kui ütled talle, et ära võta telefoni vastu, tema ikka võtab kohe telefoni vastu (V, 51). Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt viiski see ta endast välja (V, 51). Kuna K. A. peale kurjaks saanud Eduard Kask lõi K. A. enda pahameele väljenduseks rusikaga näkku, siis pole kahtlust selles, et Eduard Kase sooviks ja eesmärgiks oligi sellega K. A. valu põhjustada. Näkku rusikaga löömine põhjustab üldteadaolevalt valu. Kuna Eduard Kask on ka poksitreeningu taustaga, kelle rusikalöögid on hea haardega, nii vasak- kui ka paremhaagid, siis pole kahtlust selles, et Eduard Kase rusikalöök põhjustas K. A. valu. Sellele viitab ka asjaolu, et K. A. lahkus seepeale koheselt Eduard Kase elukohast ning sellest peale jäidki Eduard Kase ja K. A. suhted halvaks, K. A. hakkas Eduard Kasest eemale hoidma ja tema telefonikõnesid enam vastu ei võtnud. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et KarS § 16 lg 2 mõttes lõi Eduard Kask K. A. ühel korral rusikaga näkku kavatsetult, K. A. kättemaksuks tema mittemeelepärase tegevuse eest, et sellega K. A. valu põhjustada. Kriminaalasjas puuduvad Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Eduard Kaske on varasemalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud kahel korral:  13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19) KarS § 121 lg 1 järgi,  24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 (III; 20-22; jõustus 09.06.2018: III; 3, 22) KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kuna Eduard Kaske oli 2019.a jaanipäevaks, s.o 24.juuniks 2019.a karistatud eelnevalt kahel korral kehalise väärkohtlemise eest, siis kvalifitseerub Eduard Kase toimepandu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi teisele inimesele valu tekitavaks kehaliseks väärkohtlemiseks, kui see on toime pandud korduvalt.

Süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi vägivalla võimuesindaja vastu toimepanemises Eduard Kase süü süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist vägivalla töökohustusi täitnud võimuesindaja vastu toimepanemises selles, et tema 29.06.2019 ajavahemikul kell 05:15-05:46 ähvardas ametikohustusi täitnud Lõuna prefektuuri XXX A. R. tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega politseibussiga Tartu arestimajja Riia 179A toimetamise ajal ja hiljem arestimajas, lubades A. R. töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa. Ähvardamine lõppes alles siis, kui Eduard Kask toimetati arestimajas kambrisse. A. R., olles ka varem oma töökohustuste tõttu Eduard Kasega kokku puutunud ja teades teda kui vägivaldset isikut, võttis ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele. Asjaolu, et ööl vastu 29.06.2019.a oli Eduard Kask Tartus kesklinna piirkonnas, on tõendatud tunnistaja P. S. ütlustega (IV; 150-166, 19) selle kohta, et ta oli siis koos Eduard Kasega ja R. T. linnas, käisid öisel ajal kella 2-3 paiku Fastersi juures ja Pirogovi lähedal pargis, seal oli veel 2 inimest, vanemad meesterahvad, kelle nime ta ei tea (IV, 157-158, 160). P. S. ütluste kohaselt olid nad viiekesi lihtsalt väljas, käisid ringi, tarbisid alkoholi kaks pooleliitrist viinapudelit ning sellel ajal nad politseid ei näinud, koju jõudis kuskil kella 3-4 vahel öösel

(IV, 158, 161).

Tunnistaja P. S. ütlustega (IV; 150-166, 19) on kooskõlas 29.06.2019.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129), 29.06.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II; 130) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (II; 131) nähtuv. 29.06.2019.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (II; 129), 29.06.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (II; 130) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (II; 131) on tõendatud, et Eduard Kask toimetati kainenema 29.06.2019 kella 05:15 ajal Tartu linnas Ülikooli tn 4 asuva klubi Level juurest, kuna oli alkoholijoobes, agressiivne, esines oht avaliku korra rikkumiseks ja lisaks ka isiku enda elule ja tervisele (II, 129), Eduard Kase paremal ja vasakul põlvel olid marrastused (II, 129), Eduard Kasel olid jalas sinised lühikesed püksid ja musta värvi botased, seljas musta värvi jope (II, 129), Eduard Kaselt võeti hoiule sigaretid (avatud pakk), püksirihm, tulemasin, metallraha 3 eurot 49 senti, mobiiltelefon Samsung (II, 129 pöördel). Eduard Kask keeldus puhumisest (II, 129), 29.06.2019 kell 05:25 keeldus Eduard Kask arestimajas joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga (II, 130). Eduard Kasel esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, aja- koha- ja isikutaju puudus, oli teadvusel, viimase 24 tunnis sündmusi ei mäletanud, väga häiritud koordinatsioon, rahutu ja ärritunud käitumine, värisemine, omamehelik ja ründav käitumine (II; 131). 29.06.2019.a joobeseisundis isiku

kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129), 29.06.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II; 130) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (II; 131) nähtuvalt allkirjastas Eduard Kask need, tegemata avaldusi, märkusi, taotlusi. Kainenemiselt vabanes Eduard Kask 29.06.2019 kell 13:40 (II, 129 pöördel). Sellega, et 29.06.2019.a varahommikul olid Eduard Kasel põlved katki ja need vajasid plaasterdamist, on kooskõlas ka Eduard Kase 30.06.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III; 53-59) ja selle juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuv selle kohta, et Eduard Kasel olid tema kinnipidamisel 30.06.2019 kell 16:40 jalas helesinist värvi teksariidest põlvpüksid ja tema põlvedel olid koorikuga kaetud marrastused, paremal põlvel koorik natuke maas (III; 54-59). Asjaolud, et Eduard Kase Tartu kesklinnast kainenemisele toimetamisega tegelesid politseiametnikena töökohustusi täitnud XXX R. K., M. O. ja A. R., on tõendatud eelnevalt kajastatud 29.06.2019.a joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (II; 131) ning teenistuslehelt (II, 117-119) kogumis nähtuvaga. 29.06.2019.a joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129) nähtuvalt toimetasid Eduard Kase kainenema XXX A. R., R. K. ja M. O. (II, 129 pöördel) ning neist R. K. on kajastatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis tunnistajana, kes on selles protokollis kajastatu õigsust oma allkirjaga ka kinnitanud (II; 131). Sellega on kooskõlas ka 28.-29.06.2019.a teenistuslehelt (II; 117-119) nähtuv selle kohta, et ajavahemikus 28.06.2019 kell 21:00 kuni 29.06.2019 kell 06:00 täitsid politsei kiirreageerijatena enda ametikohustusi M. O., R. K. ja A. R. ning nende kasutuses oli Mercedes Benz buss (II; 117-119). 28.-29.06.2019.a teenistuslehel (II; 117-119) kajastatuga on tõendatud, et 29.06.2019 kella 04:58 ajal Ülikooli tänaval Fastersi turvatöötaja äratas narkojoobe tunnustega Eduard Kaske, kes jooksis minema, kukkus ning oli agressiivne, kellele kiirabi üritas anda esmaabi, käitumine ebaadekvaatne, kasutatud käeraudu ja füüsilist jõudu, agressiivne ka arestimajas, ähvardades noaga politseinikke/politseiniku tappa (teenistuslehel kirjas: „ähvardades noaga tappa politseinike“), toimetatud kainenema, lõpp 05:46 (II, 119). Eeltooduga on kooskõlas kannatanu A. R. ütlused (IV; 94-106, 7). Kannatanu A. R. andis maakohtus ütlused kohtuistungil 28.02.2020.a (IV; 94-106, 7). A. R. maakohtus avaldatu kohaselt töötab ta XXX XXX (IV, 94), kannatanud on talle võõrad ja süüdistatavat Eduard Kaske teab tööalaselt pikema aja jooksul, kannatanute ja süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole (IV, 94-95, 105), XXX töötab juba 12 aastat ja läheb 13. aasta ning on saanud ka XXX väljaõppe (IV, 100). Kannatanu A. R. ütluste kohaselt täitis ta 29.06.2019.a öisel ajal enda tööülesandeid Tartu linnas patrullpolitseinikuna koos M. O. ja R. K., kui enne kella 5 öösel nägi Ülikooli tänaval Eduard Kaske kiirabiauto juures, Eduard Kask oli agressiivne ja kiirabi viipas neid endale appi ja ütles, et arvatavasti on Eduard Kask narkojoobes (IV, 96). A. R. ütluste kohaselt olid Eduard Kasel põlved katki ja ta käitus kummaliselt, vahepeal ajas seosetut juttu, siis üritas põgeneda, siis vahepeal kukkus täiesti kokku, ei olnud suuteline tõusma ning seda arvatavasti seoses mingil määral narkojoobe tunnustega, paigaldasid Eduard Kasele käerauad, toimetasid ta endi vahel patrullautosse, et viia kainestusmajja, kogu transpordiaja kesklinnast arestimajja Eduard Kask sõimas vene keeles ja ähvardas, sama tegevus jätkus arestimajas, kuid seal muutus Eduard Kase tegevus aktiivsemaks, hooples enda kuritegelike tutvustega, mis päädis sellega, et lubas noa kõhtu lüüa, milleks ta oli ka

võimeline, teades tema tausta (IV, 96); Eduard Kask ähvardas nii politseibussis kui ka arestimajas (IV, 103). A. R. ütluste kohaselt ütles Eduard Kask roppusi, detaile ei mäleta, hooples oma tutvustega ja lubas ühekaupa patrullis olnud patrullpolitseinikud üles otsida, kui ta peaks vabanema, et siis kas kätte maksta või siis oma tegu, mis ta ütles, teoks teha (IV, 96). A. R. ütluste kohaselt tundus Eduard Kase lubadus, ta üles otsida, ähvardusena (IV, 97), transpordil arstimajja või arestimajas ütles Eduard Kask talle, et võtaksime, saaksime kokku ilma oma politseivormita, et siis ta saab paremini näidata, kes ta on (IV, 97). Kannatanu A. R. ütluste kohaselt pidas ta Eduard Kase puhul väga tõenäoliseks seda, et Eduard Kask võib teda näiteks selja tagant noaga rünnata, milline hinnang tuleneb eelnevatest tööalastest kokkupuudetest Eduard Kasega, millised on kestnud aastaid, kui mitte kümneid aastaid (IV, 98). A. R. ütluste kohaselt teavitas ta juhtunust suusõnaliselt valveuurijat, et Eduard Kask ähvardas teda nii politseibussis kui ka arestimajas tapmisega (IV, 98, 102-103), Eduard Kase suhtes vormistati ka kainenema paigutamise protokoll (IV, 101), kainenema paigutamisel kasutati Eduard Kase suhtes jõudu, et tal oleks raskendatud rünnaku alustamine politseiametnike vastu (IV, 102). Kannatanu A. R. ütluste kohaselt ei nimetanud Eduard Kask politseiametnikke nimeliselt, keda ta konkreetselt tappa tahab (IV, 103), kuid suhtlusest Eduard Kasega sai aru, et Eduard Kask pöördus just tema poole, kui lubas talle noaga kõhtu lüüa ja üles otsida, kuna Eduard Kask oli siis kontaktis temaga ja näoga tema poole (IV, 102, 104). Kannatanu A. R. ütluste kohaselt oli ta andmebaasi sisse logitud ja täitis patrull-lehte (II, 117119), mis kajastab patrulli algust 28.06.2019 kell 21:00 ja lõppu 29.06.2019 kell 06:00 (IV, 99). Teenistuslehelt ja kannatanu A. R. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Eduard Kask võis olla 29.06.2019.a varahommikusel ajal ka narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobes, on kooskõlas ka asjaolu, et 29.06.2019 kell 13:40 kainenemiselt vabanemise (II, 129 pöördel) järgselt viidi Eduard Kask politsei poolt kontrolliks Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse (II, 124). Eduard Kase toimetas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri politseiametnik D. P. (II; 124) 29.06.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (II; 124) ja selle juurde kuuluva uuringuaktiga nr XXX (II; 124) on tõendatud, et Eduard Kaselt 29.06.2019 kell 13:45 võetud bioloogilises proovis tuvastati alprasolaami olemasolu (II; 124). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohaselt kuulub alprasolaam IV nimekirja. NPALS § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja R. K. ütlused (IV; 108-113, 9). Tunnistaja R. K. andis maakohtus ütlused kohtuistungil 28.02.2020.a (IV; 108-113, 9). R. K. maakohtus avaldatu kohaselt töötab ta Lõuna prefektuuris XXX (IV, 108), kannatanutest teab kolleegi A. R., teised on võõrad ja süüdistatavat Eduard Kaske ei olnud enne menetletavat sündmust näinud (IV, 108), kannatanute ja süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole (IV, 108). Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt oli 29.juuni varahommikul juhtum, kui Eduard Kask lubas politseinikele noa roiete vahele lüüa (IV, 109), esmane kohtumine Eduard Kasega oli natuke enne kella 5 Ülikooli tänaval ja vahejuhtum arestimajas oli kuskil pool tundi hiljem (IV, 109).

R. K. ütluste kohaselt patrullis olles sõitsid Ülikooli tänaval ja nägid kiirabi keset teed seismas, ohutuled põlesid, sõitsid lähemale ja nägid, et üks noormees on pikali maas, vehib käte ja jalgadega ja ei lase kiirabil ennast tohterdada, sellel noormehel olid käed-jalad verised (IV, 109). R. K. ütluste kohaselt aitasid nad siis kiirabil tööd teha, hoidsid Eduard Kasel käsi ja jalgu kinni, et kiirabi saaks talle plaastrid peale panna ning kui Eduard Kask sai plaasterdatud, siis võtsid Eduard Kase kaasa ja viisid ta väikse eravärvides Mercedes patrullbussiga arestimajja, kuna Eduard Kask oli jätkuvalt väga agressiivne, karjus ja vehkis käte ja jalgadega (IV, 109-110), arestimajas karjus Eduard Kask politseinike suhtes hästi roppude sõnadega ja seda nii üldiselt politseinike suhtes kui ka nende suhtes, kes seal tema juures olid, mis ta neist politseinikest arvas, et „mendid on kuked“, neid kõiki tuleks ära tappa jne (IV, 110) ning lubas noaga roietesse lüüa, arestimajas oli Eduard Kask väga agressiivne, hakkas kambris inventari lõhkuma ja laamendama, mistõttu sai ta raudadega voodi külge pandud (IV, 110). R. K. ütluste kohaselt oli Eduard Kase poolt vägivallaga ähvardamist rohkem kui üks kord, aga just seda noaga roiete vahel löömist oli vist ainult ühe korra (IV, 111) ja see oli suunatud nende kõigi poole (IV, 111). R. K. ütluste kohaselt toimus Eduard Kase poolt noa roiete vahele löömisega ähvardamine siis, kui ta ise täitis laua taga pabereid, Eduard Kask istus ning M. ja A. olid tema juures püsti (IV, 111). R. K. ütluste kohaselt ei pannud ta tähele, kellele Eduard Kask oma ähvarduse konkreetselt suunas (IV, 111), kuid A. tegi avalduse ja käisid uurija juures

(IV, 112).

Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja M. O. ütlused (V, 14-22; IV, 24). Tunnistaja M. O. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 14-22; IV, 24). M. O. maakohtus avaldatu kohaselt töötab ta Lõuna prefektuuris XXX (V, 14), staaži politseiametnikuna on varsti 13 aastat (V, 20), kannatanutest A. R. on töökaaslane, kolleeg, teised on võõrad ning süüdistatavat Eduard Kaske teab tööalaselt (V, 15), kannatanute ja süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole (V, 15). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt on ta tööalaselt näinud Eduard Kaske avaturu juures Emajõe ääres noorte kampades (V, 15), 2019.a juunikuus olid kolmekesi A. R. ja R. K. patrullekipaažis, kui öösel kella 4-5 paiku sõitsid avaliku korra tagamiseks mööda Ülikooli tänavat ja jõudes ööklubi Maasikas ette, nägid sealt natuke eemal kiirtoidukoha Fastersi ja ööklubi Level vahel sõidutee peal kiirabiautot, kiirabi tegeles rabeleva noormehega, läksid kiirabile appi, noormees oli Eduard Kask, kellel mõlemad põlved olid verised ja kellele kiirabi proovis esmaabi anda, kuid Eduard Kask väljendus ebatsensuursete sõnadega, sõimas ja oli tugevas alkoholijoobes ning väga agressiivne (V, 16), mistõttu panid talle käerauad, paigutasid politseibussi ja toimetasid arestimajja kainenema (V, 17). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt sõimas Eduard Kask järjepidevalt, võib-olla arestimajja sõidul oli ainult 30 sekundit selles pausi, aga siis sõim jätkus ja läks üha valjemaks, Eduard Kask oli alkoholijoobes ja muutus verbaalselt väga ründavaks, saatis igale poole, kus päike ei paista ja sellised väljendid, tahtis kaklema hakata, kuna käeraudu tal lahti ei tehtud (V, 17), Eduard Kase viisid arestimajja Mercedes bussiga, arestimajas enne kambrisse paigutamist kasutas Eduard Kask A. R. suhtes väljendeid nagu „ma annan sulle nuga“, „tapan su ära“ (V, 17, 19) ning kuna Eduard Kask muudki rabeles, siis panid ta pikali maha ja seejärel paigutasid arestikambrisse sisse (V, 17). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt oli Eduard Kask nähtavalt alkoholijoobes, arestimajas Eduard Kask alkomeetrisse ei puhunud, kiirabiga oli Eduard Kask agressiivse käitumisega, korrakaitseseaduse alusel toimetasid Eduard Kase arestimajja, et välistada seda, et ta oma joobe tõttu võiks kellelegi teisele ohtlikuks saada (V, 18). M. O. ütluste kohaselt ei teinud tema politseile Eduard Kase suhtes avaldust, kuna tapmisega ähvardus ei olnud tehtud tema suhtes ja otseselt talle suunatud, mõtles, et avalduse politseile teeb see inimene, keda otseselt ähvardati ja lubati ära tappa (V, 20), s.o A. R., kelle nime Eduard

Kask küll otseselt ei öelnud, kuid A.R. ja E.Kask vaatasid teineteisele otsa, kui E.Kask ähvarduse ütles (V, 20); kui E.Kask oleks mõelnud politseid või politseinikke üldiselt, siis ta oleks sinna juurde pannud ka politsei või mendid, aga E.Kask ütles ähvarduse, olles näoga suunatud teise inimese, s.o A.R. poole (V, 20). M.O. ütluste kohaselt sai ja saab ta sellest aru nii, et ähvardus ei olnud suunatud talle, vaid teisele inimesele, s.o A.R. (V, 20), kuid kui selline ähvardus oleks tema enda suhtes tehtud, siis oleks ka teinud politseile avalduse (V, 21). Maakohtu hinnangul on eelkajastatud tõendid omavahel sisulises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Tõendite vahel puuduvad sisulised vastuolud. Kuna politseinike aadressil tehtud ähvardused olid suunatud just A. R. ja tehtud A. R. poole pöördudes, kes esitas ka kuriteoavalduse, siis pole kahtlust selles, et just A. R. oli see politseiametnik, keda Eduard Kask ähvardas töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa. Kohtul ei ole põhjendatud alust kannatanu A. R. ja tunnistajate R. K. ja M. O. ütluste tõele vastavuses kahelda. See, et A. R. oli põhjendatult alust karta, et Eduard Kask võib enda ähvarduse täide viia ning ta töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa, nähtub nii Eduard Kase agressiivsest käitumisest ööl vastu 29.06.2019.a kui ka Eduard Kase taustainfost, s.h tema karistusregistri andmetest ja Infosüsteemi XXX väljavõttest Eduard Kasega seonduvate juhtumite kohta (II; 126-128). Oma töö tõttu oli ja on A. R. Eduard Kaske iseloomustavatest andmetest teadlik. Nimelt nähtub samast juba eelnevalt nimetatud teenistuslehelt ajavahemiku 28.06.2019 kell 21:00 kuni 29.06.2019 kell 06:00 kohta (II; 117-119) ning 09.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 120-123) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (CD-R plaadil ümbrikus: II; 123), et enne kesklinnas intsidenti Fastersis ja kiirabiga ning kesklinnast arestimajja toimetamist oli Eduard Kask samal ööl osalenud kakluses ühena kaklejatest ning politsei saabudes jõudnud põgeneda. Sama vahetuse ajal, mil ööl vastu 29.06.2019.a olid patrullitoimkonnas politseiametnikud A. R., R. K. ja M. O., said nad 28.06.2019.a kella 22:12 ajal väljakutse kaklusega ning peksmisega seoses Tartus XXX juurde, kus asus ka Eduard Kase elukoht (korter XXX), teataja avaldatust nähtuvalt kaks meest välja kaklevad, ühel kaklejatest on midagi sinist ümber sõrmenukkide keeratud, politsei saabumise ajaks kaklejad lahkunud, üks kaklejatest oli Eduard Kask, pealtnägija P. S. (II, 118). 09.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 120-123) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (CD-R plaadil ümbrikus: II; 123) nähtub, et Tartus XXX elanik teatas häirekeskuse lühinumbrile maja ees kahe mehe vahel toimuvast kaklusest, millele üks naine eesti keeles vahele karjub, et tule ära, ära löö rohkem (II, 120). Teataja häirekeskusele avaldatu kohaselt jooksid kaklejad politsei saabudes minema, politsei ajas neid taga (II, 121). Infosüsteemist XXX tehtud väljavõttest Eduard Kasega 2019.a seonduvate juhtumite kohta (II; 126-128) nähtub, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega, Eduard Kasele on omane eirata ühiselulisi norme, tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, kuritarvitada alkoholi, olla ümbritseva suhtes agressiivne, kakelda, kasutada rusikaid, avalikus kohas (Ristiisa pubis) viibides hoida libliknuga käes, sõimata ebatsensuursete sõnadega, ka politseinikke, urineerida avalikus kohas, koos alaealistega tarbida alkoholi ja suitsetada jmt. Kuigi Eduard Kase suhtes ei ole varasemalt KarS § 274 lg 1 järgi süüdimõistvat kohtuotsust tehtud, on tema suhtes sama paragrahvi järgi menetlus lõpetatud karistuse ebaotstarbekuse tõttu 07.09.2017.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 17278000980 (III; 1-2). Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas Eduard Kase suhtes menetluse KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel KarS § 274 lg 1 tunnustel 08.07.2017.a alustatud käitumises selles, et 08.07.2017.a kella 03:15 paiku Tartu linnas Ülikooli ja Vallikraavi

tänavate ristmikul lõi üks noormees ametikohustusi täitvat Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna XXX F. H. rusikaga pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu (III; 1). Selle määruse kohaselt on Eduard Kask kuulatud kahtlustatavana üle KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (III; 1). Selle määruse kohaselt leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kuulub Eduard Kase suhtes KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kuna tegemist on II astme kuriteoga, mille eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes Eduard Kasele pärast eelnimetatud kuriteo toimepanemist 13.07.2017.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-4421 KarS § 121 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 14 kuriteoepisoodi eest mõistetud liitkaristusega 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust (III; 1). Määruses kajastatu kohaselt kahetseb kahtlustatav Eduard Kask kuriteo toimepanemist ja on omakäeliselt kirjutanud kannatanule vabanduskirja (III; 1). Kahtlustatava sõnul on ta nüüdseks oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt, kuna ta teab, millised võivad olla tagajärjed, kui ta paneb toime uue kuriteo (III; 1). Määruse kohaselt on Eduard Kask pärast eelnimetatud kuriteo toimepanemist asunud vanglas kandma reaalset vangistust ning talle selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes talle juba kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristusega ning samuti on talle mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks, mistõttu kuulub selle kriminaalasja menetlus Eduard Kase suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetamisele (III; 1). Kannatanu F. H. ja kahtlustatav Eduard Kask on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel (III; 1). Selles kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 17278000980 oli Eduard Kask kahtlustatavana kinnipeetav 08.07.2017 kell 04:26 kuni 09.07.2017 kell 12:28 ja 12.07.2017 kohaldati tema suhtes eeluurimiskohtuniku määrusega tõkendit vahistamine, kuid 13.07.2017.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-4421 mõisteti talle karistuseks reaalne vangistus ning sellest ajast kannab ta kohtuotsusega mõistetud karistust (III; 2). 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421(III; 8-19), mis jõustus 21.07.2017 (III; 4, 19), karistati Eduard Kaske muuhulgas vägivalla kasutamisega toimepandud kuritegude eest KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi. Kohtuotsusega süüdistustest midagi välja ei jäetud. Kohtute Infosüsteemi andmetel on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kuritegude toimepanemise ajad:  

26.09.2016 kella 20.30 paiku, 17.12.2016. a kella 16.39 paiku.

KarS § 121 lg 1 järgi on kuriteo toimepanemise ajaks: 

18.08.2016. a umbes kella 16:30 paiku.

24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 (III; 20-22), mis jõustus 09.06.2018 (III; 3, 22), karistati Eduard Kaske muuhulgas vägivalla kasutamisega toimepandud kuriteo eest, kuriteo pani toime 11.04.2018.a (III; 21). 24.05.2018.a kohtuotsuse alusel kandiski Eduard Kask koheselt ära kandmisele kuuluvat 5 kuud vangistust alates 11.04.2018 kuni 11.09.2018.a (III; 23 pöördel). Kuna kiirreageerijana ja patrullpolitseiniku töökohustusi täites on kannatanul paratamatult olemas ülevaade tööpiirkonda jäävatest n.ö murelastest, siis pole kohtul alust kahelda selles, et kannatanul A. R. oli põhjendatult alust arvata, et Eduard Kase tema aadressil 29.06.2019.a tehtud ähvardused võib Eduard Kask ka ellu viia ning ta on selleks ka võimeline.

Eduard Kase ja tema kaitsja positsioon on selles osas, kas Eduard Kask tunnistab ennast süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi süüdi, olnud muutlik. Kaitseaktis (I, 68-71) avaldas kaitsja, et Eduard Kask hindab süüdistuse KarS § 274 lg 1 järgi põhjendatuks ja tunnistab ennast selle järgi süüdi (I, 69). Kohtus peale prokuröri avakõnet kohtuliku uurimise alguses süüdistatav enda seisukohta muutis ja ennast süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi enam süüdi ei tunnistanud, avaldades, et oli liiga purjus ja täis ning ei mäleta seda (IV, 38). Samas süüdistatavana ütlusi andes (V, 48-63; IV, 33) ja pärast kannatanu A. R. ütlusi kannatanu poole pöördudes (IV, 99) ei välistanud Eduard Kask võimalust, et võis taoliselt käituda, nagu süüdistuses kajastatud. Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt käis ta tüdrukuga Fastersis, jõi seal, oli väga täis, kiirabi tuli ja vaatas ta üle, peale seda viidi politseiautoga arestimajja, kus ta keeldus alkomeetrisse puhumisest, siis öeldi, et lähed kambrisse kainenema, mille peale ütles, et ei taha kambrisse minna, kuna kambris olemisest oli kõrini, seal pole hea magada, keeldus kambrisse minemisest, siis väänati käsi, mispeale oli väga-väga kuri, kätel oli valus (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt võis ta midagi arestimajas öelda, oli sellel päeval ohtralt alkoholi tarvitanud, tollel päeval oli 2-3 viina ostetud, jõi tüdrukuga, pärast said XXX kokku, siis läksid tema elukoha maja juurde, seal jõid, siis sai tuttavatega kokku, siis jõid ka viina R. pool ja veel mingi tema sõber, siis läksid sealt edasi, Pirogovi pargis jõid edasi (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta sellel korral palju alkoholi tarvitanud ja võis olla tarvitanud ka xanaxit (toimeaine: alprasolaam), kiirabi poolt tohterdamise ajal oli suhteliselt rahulik, suhtles inimestega, põlved ja käed oli endal veriseks lõhkunud, kui eest ära jooksis, ei tahtnud politseile vahele jääda (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt tegeles temaga arestimajas 3-4 politseinikku, üks inimene istus laua taga, vist see, kes vastu võtab (V, 51-52), politseinikud rääkisid kurjalt (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta siis väga purjus ja endast väljas, et jälle pannakse arestimajja (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt ei mõelnud ta otseselt politseinikku ähvardada ära tapmisega ja tema üles otsimisega, aga võib-olla siis, kui hakata käsi väänama, võis öelda midagi kurjalt, kui oli näoga maha surutud (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt viidi ta seejärel kambrisse (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt ei teadnud ta neid inimesi ja nende nimesid, kes teda kambrisse paigutasid, kuid enne seda juhtumit on küll varasemalt täis peaga löönud politseinikku (V, 52). Kannatanu A. R. ristküsitluse ajal avaldas süüdistatav Eduard Kask omaalgatuslikult kannatanule: „Tahaks A. R. öelda. Ma sooviks vabandada, et olen teile öelnud halvasti ja võib-olla ähvardanud. Ma ei mõelnud tõsiselt teid tappa või midagi. Ma lihtsalt liiga purjus olin. Ma ei ole võimeline tapma. Ma olen lihtsalt nõrganärviline. Kõik ajab närvi, see et nagu et mind paigutati arestimajja ja ma läksin agressiivseks ja mul tõmmati käed selja taha ja mulle nagu see ei meeldind ja ma ei tahtnud nagu arestimajja magama minna. Mulle ei meeldi seal nagu üldse. Ma väga vabandan teie ees. Ärge võtke mu sõnu isiklikult, et ma võiksin tappa, sest ma olen nõrganärviline, ma ei suuda seda.“ (IV, 99). Süüdistatava Eduard Kase ütlused ja tema kannatanule avaldatu, sealhulgas tema joobes viibimine ja väidetavalt sündmuste kohatine mittemäletamine, ei välista kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärusust ning nende kooskõla teiste kirjalike tõenditega. Osas millises süüdistatava ütlused lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, lähtub kohus omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevast tõendite kogumist. Süüdistatava avaldatust nähtub, et ta oligi kuri ja võis ähvardused öelda seetõttu, et ta arestimajja toodi ja taheti arestimajja paigutada, mis talle aga ei meeldinud. Ka kannatanu ja

tunnistajate ütlustest nähtub samuti, et süüdistatavale ei meeldinud tema arestimajja toimetamine ja tema kainenemisele paigutamine, millele ta avaldas vastupanu. Selles osas on kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava avaldatu kooskõlas. Töökohustusi täitva politseiametniku A. R. vägivallaga ähvardamise, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise sellega, et lubas A. R. poole pöördudes ta töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa, pani Eduard Kask toime kavatsetult, eesmärgiga, pääseda kainenemisele paigutamisest ning kättemaksuks arestimajja toimetamise eest ning selle eest, et arestimajast teda ei vabastatud. Selles situatsioonis oli Eduard Kase käitumine mitte ainult verbaalselt, vaid ka füüsiliselt agressiivne, millise asjaolu on ka Eduard Kask õigeks võtnud. Intensiivset füüsilist vastupanu osutava ja agressiivse Eduard Kase ähvardusi oli A. R. põhjendatud võtta reaalsetena ning tal oli põhjendatult alust arvata ja karta, et kuritegelikule teele läinud Eduard Kask võib enda ähvardused, ta töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa, ellu viia. Eduard Kase käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et Eduard Kask oli töökohustusi täitva A. R. ähvardamise ajal alkoholijoobes ning võimalik, et ka narkojoobes, ei välista Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd, kuna joovastavaid aineid oli ta tarbinud vabatahtlikult, oma enda initsiatiivil ja tahtel, soovides ja teades sellise tegevuse tulemust ja tagajärgi. Asjaolu, et Eduard Kask tema enda väitel kõike ei mäleta, ei välista samuti Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd, kuna tema avaldatust nähtuvalt ta sündmustest suuremat osa, ka selle õiget järjestust, mäletab ning ta on andnud ka sellele vastavaid ütlusi. Neil asjaoludel pole kohtul alust arvata, et Eduard Kask ei saanud aru enda tegude iseloomust ning ta ei suutnud neid juhtida. Pigem nähtub Eduard Kase avaldatust, et ta oli kahtlusteta teadlik toimuvast, arestimajja kainenemisele toimetamisest ja ta seal kainenemisele paigutamisest, mis ei olnud talle aga vastuvõetav ja millele ta osutas aktiivselt ja agressiivselt nii füüsiliselt kui sõnaliselt vastupanu, ähvardades seejuures töökohustusi täitvat politseiametnikku A. R. tapmisega ning tervisekahjustuse tekitamisega, lubades ta töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa. Nii endale kui ka teistele joobe tõttu ohtlikuks muutunud avalikus kohas Tartu kesklinnas viibiv Eduard Kask, kes samal ööl juba oli ühes kakluses kaklejana osalenud, oli põhjendatud kainenemisele toimetada. Eduard Kase toimepandu kvalifitseerub kuriteoks KarS § 274 lg 1 järgi, s.o vägivallaks ametikohustusi täitva võimuesindaja vastu. Kuna Eduard Kase suhtes ei ole varasemalt tehtud KarS § 274 lg 1 järgi süüdimõistvat kohtuotsust ja karistusregistriteatisel ei ole kajastatud 07.09.2017.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 17278000980 (III; 1-2) kajastatud KarS § 274 lg 1 tunnustele vastavat tegu, ning seda tegu pole kajastatud ka Eduard Kasele KarS § 274 lg 1 järgi esitatud süüdistuses korduvuse andjana punkt 3 mõttes KarS § 274 lg 2 järgi, siis tõlgendab kohus need asjaolud kogumis Eduard Kase kasuks ning Eduard Kase toimepandut KarS § 274 lg 2 p 3 järgi korduvalt toimepanduna ei kvalifitseeri.

Mõrvasüüdistus KarS § 114 lg 1 p 1,2 järgi Kuigi süüdistatav Eduard Kask ei ole ennast mõrvasüüdistuses süüdi tunnistanud, on tema süü selles veenvalt ja usaldusväärsete tõenditega tõendatud. Kuna Eduard Kase käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis on põhjendatud selles osas teha süüdimõistev kohtuotsus.

Eduard Kase süü süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1,2 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist K. A. kavatsetult tapmise toimepanemises piinaval ja julmal viisil ning üldohtlikult, mis seisnes selles, et Eduard Kask 30.06.2019 ajavahemikul kella 09:30-09:45 paiku XXX talus, olles sõitnud sinna kindla sihiga viia alaealise võlgniku K. A. suhtes läbi karistusaktsioon, süütas elumaja, et XXX-aastane K. A. (sündinud XX.XX.XXXX: II, 132) tappa, pannes selleks teisele korrusele viiva puidust trepi vahetus läheduses põlema elamu esimese korruse esiku, olles samal ajal teadlik, et teisel korrusel magab K. A., kellel puudub võimalus evakuatsiooniks. Tulekahju tagajärjel hukkus maja teisele korrusele lõksu jäänud alaealine K. A. (sündinud XX.XX.XXXX), kes sattus tulekajukoldesse elavana, sai seal kõrge temperatuuri ja leekide toimel kogu keha põletuse ja suri vingugaasimürgistusse. Põletuse kehale sai K. A. nii vahetult enne surma, suremisprotsessi ajal kui ka surmajärgselt. Tule levik kõrvalasuvatele hoonetele suudeti peatada tänu päästeametnike kiirele sekkumisele. Mõrvasüüdistusega seonduv kronoloogia XXX kinnistu elumaja põlengu ajal 30.06.2019.a oli alaealine K. A. XXX-aastane. K. A. sünniaeg XX.XX.XXXX nähtub tema isikukoodist, mis on kajastatud tema tunnistajana ülekuulamise protokollis (II, 132), kui K. A. andis ütlusi Eduard Kasele esitatud viinapudelite varguse kahtlustuse kohta (II, 132-134). Kriminaalasjas olevatest tõenditest nähtub K. A. mõrvaga seonduvalt alljärgnev kronoloogia. 29.06.2019: Kell 05:15 - 13:40 viibis Eduard Kask kainenemisel (II, 129-131). Nähtub see joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129), 29.06.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II; 130) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (II; 131). Eduard Kask toimetati kainenema 29.06.2019 kell 05:15 Tartu linnas Ülikooli tn 4 asuva klubi Level juurest, kuna oli alkoholijoobes, agressiivne, esines oht avaliku korra rikkumiseks ja lisaks ka isiku enda elule ja tervisele (II, 129), Eduard Kase paremal ja vasakul põlvel olid marrastused (II, 129), Eduard Kasel olid jalas sinised lühikesed püksid ja musta värvi botased, seljas musta värvi jope (II, 129), Eduard Kaselt võeti hoiule sigaretid (avatud pakk), püksirihm, tulemasin, metallraha 3 eurot 49 senti, mobiiltelefon Samsung (II, 129 pöördel). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt keeldus Eduard Kask joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga (II, 130), kuid joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esinesid Eduard Kasel joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, aja- koha- ja isikutaju puudus, oli teadvusel, viimase 24 tunnis sündmusi ei mäletanud, väga häiritud koordinatsioon, rahutu ja ärritunud käitumine, värisemine, omamehelik ja ründav käitumine (II; 131). See, et Eduard Kask oli tema kainenemisele toimetamise ajaks ohtralt alkoholi tarvitanud, nähtub ka tema süüdistatavana antud ütlustest. Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt käis ta tüdrukuga Fastersis, jõi seal, oli väga täis, kiirabi tuli ja vaatas ta üle, peale seda viidi politseiautoga arestimajja, kus ta keeldus alkomeetrisse puhumisest, siis öeldi, et lähed kambrisse kainenema, mille peale ütles, et ei taha kambrisse minna, kuna kambris olemisest oli kõrini, seal pole hea magada, keeldus kambrisse minemisest, siis väänati käsi, mispeale oli väga-väga kuri, kätel oli valus (V, 51).

Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta sellel päeval ohtralt alkoholi tarvitanud, tollel päeval oli 2-3 viina ostetud, jõi tüdrukuga, pärast said XXX kokku, siis läksid tema elukoha maja juurde, seal jõid, siis sai tuttavatega kokku, siis jõid ka viina R. pool ja veel mingi tema sõber, siis läksid sealt edasi, Pirogovi pargis jõid edasi (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta selle korral palju alkoholi tarvitanud ja võis olla tarvitanud ka xanaxit (toimeaine: alprasolaam), kiirabi poolt tohterdati, oli endal põlved ja käed veriseks lõhkunud (V, 51). Kannatanu A. R. ristküsitluse ajal avaldas süüdistatav Edard Kask 28.02.2020.a kohtuistungil omaalgatuslikult kannatanule muuhulgas, et soovib vabandada, et on talle öelnud halvasti ja võib-olla ähvardanud, ei mõelnud tõsiselt teda ära tappa, oli lihtsalt liiga purjus (IV, 99). Kell 13:45 võeti Eduard Kaselt proov, milles tuvastati alprasolaam (II, 124: joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr XXX). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohaselt kuulub alprasolaam IV nimekirja. NPALS § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 30.06.2019: Kell 08:45:08 Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt helistati K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile, kuid kõnet ei võetud vastu või oli telefon välja lülitatud (III; 107) 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (III, 105-110) kajastatu on Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt proovitud helistada K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile peale nende vahel 24.06.2019.a kell 21:05 toimunud viimast telefonikõnet 22-l korral (III; 107), neist viimane helistamine oli 30.06.2019 kell

08:45:08 (III; 107).

Kell 08:50 R. T. saabub üksinda Tartus XXX asuva Circle K tankla juurde (II; 62). Kell 08:51 R. T. ja Eduard Kask saavad kokku Tartus XXX asuva Circle K tankla vahetus läheduses (II; 62-63). Nähtub see 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 61-70) ja selle juurde kuuluvatelt videosalvestistelt DVD-R plaadil (ümbrikus: II; 71). Selles asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K turvakaamera videosalvestusi kuupäevast 30.06.2019.a, ekraaniväljatrükid lisatud kellaaegadest 08:50-09:14. Eeltoodust nähtub, et kella 08:45 ajal ei olnud Eduard Kask ja R. T. veel kokku saanud, kui Eduard Kask helistas K. A. Kell 09:04 R. T. küsib A. A.: „kus oled“, millele sai vastuseks: „Kesklinn“ (II, 156: A. A. telefoni ekraanil näha olevast tehtud foto) Kell 09:06

R. T. püüdis kontakteeruda A. A., kuid sellele jäeti vastamata (II, 156: A. A. telefoni ekraanil näha olevast tehtud foto). Eeltoodust nähtub, et R. T. oli kella 09:04 ja kella 09:06 ajal, kui ta kontakteerus A. A., koos Eduard Kasega Circle K tankla vahetus läheduses, tanklast üle sõidutee asuva Tartu Linnamuuseumi hoone ees asuval pingil ja istus seal koos Eduard Kasega kuni kell 09:11 saabus tankla juurde sõiduauto Audi (II, 66), mida juhtis A. A. A. A. telefoni ekraanil näha olevast tehtud 3 foto (II, 155-156) kohta andis tunnistaja A. A. maakohtus ütlusi 04.03.2020 kohtuistungil (V, 4-11; IV, 23). Ühel neist fotodest on näha, et pakutakse inimeste kohale sõidutamise teenust, linnasiseselt hind 5€ ja kaugemale hind kokkuleppel (II, 155). Teisel neist fotodest on näha, et sellelt telefonilt on suheldud R. T. (II, 156). Kell 09:04 on küsitud: „kus oled“, millele vastatud: „Kesklinn“ (II, 156) ja kell 09:06 on R. T. püüdnud kontakteeruda A. A., kuid sellele jäeti vastamata (II; 156). Kell 09:14 A. A. juhtimisel lahkub sõiduauto Audi sellesse tagaistmele istunud Eduard Kasega ja R. T. Tartus XXX asuvast Circle K tanklast (II; 68). Nähtub see 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 61-70) ja selle juurde kuuluvatelt videosalvestistelt DVD-R plaadil (ümbrikus: II; 71). Selles asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K turvakaamera videosalvestusi kuupäevast 30.06.2019.a, ekraaniväljatrükid lisatud kellaaegadest 08:50-09:14:  Kell 09:11 saabub Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K tankurite juurde hõbehalli värvi universaalkerega Audi reg märgiga XXX, jääb seisma, Eduard Kask ja R. T. liiguvad saabunud Audi suunas, Eduard Kask istub Audis tagaistmele juhiistme taha ja R. T. istub kõrvalistuja taha (II; 66-68).  Kell 09:14 lahkub Audi sellesse tagaistmele istunud Eduard Kasega ja R. T. tanklast

(II; 68).

Kõigile elektroonselt kasutamiseks kättesaadava Maanteeameti e-teeninduse Tark Tee andmetel on XXX, Tartu linn ja XXX (bussipeatuse nimetus), XXX, Tartumaa teekonna pikkus:  XXX kaudu sõites 16.83 km ja läbimise aeg 15 minutit,  XXX XXX kaudu sõites 13.61 km ja läbimise aeg 17 minutit,  XXX kaudu sõites 16.33 km ja läbimise aeg 16 minutit. Nende andmete kohaselt on kohtu jaoks usutav ja veenev, et kella 09:14 ajal XXX asuvast tanklast sõitma hakates jõuti XXX talu juurde kella 09:30 paiku. Kell 09:49 A. K. helistab Häirekeskuse lühinumbrile 112 ja teatab, et XXX kinnistu elumaja põleb, leek on aknast väljas. Nähtub see 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 1-2) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt CD-R plaadil (ümbrikus: II; 3):  häirekeskuse lühinumbrile 112 saabus A. K. telefonikõne 30.06.2019 kell 09:49:37  A. K. kõnest nähtub, et maja põleb eest, leek on aknast väljas (II; 1)  A. K. kõnest nähtub, et XXX teed sõites on XXX tallu 10 kilomeetrit (II; 1) Eeltoodud kronoloogiast nähtuvalt on kohtu jaoks usutav ja veenev, et koha peal XXX juures viibisid Eduard Kask ja R. T. maksimaalselt kuni 15 minutit, sest A. K. kella 09:49 ajal häirekeskuse lühinumbrile 112 helistades oli leek A. K. sõnul juba majaaknast väljas ja A.K. ütlustest nähtuvalt võttis helistamine tal ka aega, kuna ei saanud sellega alguses hakkama,

alles kolmanda korraga õnnestus tuletõrjesse helistamine (IV, 42). Natuke aega võttis ka leegi paisumine aknast välja. Neil asjaoludel on kohtu jaoks usutav ja veenev mõrvasüüdistuses kajastatu selle kohta, et XXX kinnistu elumaja süttimine jäi 30.06.2019.a ajavahemikku kell 09:30 – 09:45 paiku. Kell 09:50 Häirekeskus teatas Lõuna Päästekeskusele tulekahjust XXX kinnistul (II, 97-98: Päästeametist info; II, 100: ekspertiisiakt) Kell 10:04 Esimene tuletõrjeauto saabus sündmuskohale, toimus põlemine hoones sees ja tuli levis sellest väljapoole, lahtist tuld oli näha nii elamu I korrusel kui ka mansardkorrusel (II, 100: ekspertiisiakt). Eeltoodust nähtub, et väljakutse saamisest 14 minutiga oli päästeauto kohal. Tunnistaja A. A. ütlustest ei nähtu, millist marsruuti pidi nad XXX talu juurde sõitsid ja millist marsruuti pidi nad Tartusse tagasi sõitsid. Tunnistaja R. T. ütlustest (IV; 65-87, 6) nähtuvalt sõitsid nad XXX talust Tartusse tagasi XXX kaudu ja enne XXX tulid vastu päästeautod ja kiirabiauto (IV, 77). Kannatanu A. K. häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnest nähtub, et XXX välja sõites on XXX 10 kilomeetrit (II; 1). Häirekeskuse Lõuna keskuse ja Päästekeskuse Lõuna päästekeskuse asukoht on Tartus Jaama 207, mille vahetusse lähedusse jääb ka teeots, mida kaudu saab sõita XXX ja XXX kaudu XXX. Ka XXX kaudu on Häirekeskuse Lõuna keskusest ja Päästekeskuse Lõuna päästekeskusest hõlbus sõita ja seda eriti just seetõttu, et tegemist suurema maanteega. Maanteeameti e-teenindusest Tark Tee alt nähtub, et Tartust Jaama 207 on 2 soodsamat varianti XXX asuvasse XXX sõitmiseks:  XXX ja XXX kaudu sõites 13.61 km ja läbimise aeg 17 minutit - kuid väiksem tee,  XXX kaudu sõites 16.33 km ja läbimise aeg 16 minutit – eeliseks suurem tee, kindlasti ka asfaltkattega. Neist XXX kaudu sõites on suurem tee ja kindlasti ka asfaltkattega tee, millega ka seletatav, et XXX kaudu sõites tuleb küll läbida pikem vahemaa, kuid kohale jõuab lühema ajaga. Tark Tee pakubki esimese ja eelistatuma variandina omaalgatuslikult välja just XXX kaudu sõitmise mööda suuremat magistraali. Selleks, et saada andmeid XXX ja XXX kaudu sõitmiseks, tuleb sisestada algus- ja lõpp-punkti vahele ka näiteks XXX siis saab ka selle marsruudi andmed kätte. Kohtu hinnangul jõudis tuletõrje XXX kinnistu elumaja kustutama äärmiselt kiiresti, s.o kõigest 14 minutiga, kui võtta arvesse, et kõigile kasutamiseks elektroonselt kättesaadava Maanteeameti e-teeninduse Tark Tee andmetel tuleb Tartust Jaama 207 XXX külas asuvasse XXX sõitmiseks läbida:  XXX ja XXX kaudu sõites 13.61 km, selle läbimise aeg 17 minutit;  XXX kaudu sõites 16.33 km, selle läbimise aeg 16 minutit.

Kell 10:04 Samal ajal kui esimene tuletõrjeauto saabus XXX kinnistule, väljusid Tartu linnas Ülikooli tänaval peatunud hõbehallist sõiduautost AUDI halli värvi kapuutsiga dressipluusis R. T. ja musta värvi kapuutsiga dressipluusis Eduard Kask (II, 71, 189-190). Eeltoodust nähtuvalt vältas ajavahemikus kell 09:14 kuni kell 10:04 marsruudi Tartu linn-XXX kinnistu-Tartu linn läbimine, s.h XXX kinnistul viibimine, kokku 50 minutit.

Eeltoodust nähtuvalt oli ajavahemik Tartu linnast väljasõidu alustamisest kell 09:14 kuni A. K. poolt kell 09:49 Häirekeskusele kõne tegemiseni kokku 35 minutit. Kell 12:05-17:30 kestis sündmuskoha vaatlus (II, 6-52: sündmuskoha vaatlusprotokoll koos selle juurde kuuluvate lisadega, s.h drooniga tehtud videosalvestused: II, 52). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga on tõendatud, et Eduard Kasel ja R. T. oli XXX kinnistul asuvale K. A. elukohale vaba juurdepääs, kuna kinnistule viib tee XXX maanteelt ja selle tee lõpus on vasakul XXX kinnistu hooned, hoonete juurde on vaba juurdepääs, puuduvad piirdeaiad ja väravad (II, 6). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga on tõendatud, et XXX kinnistul asusid vaatluse ajal elumaja vahetus läheduses kõrvalhoone ja puuriidad ning nende taga aiamaa, elumaja ees üle õue asus laut (II, 6). Kinnistu õuealal on kõrge taimestik ja puud ning nende keskel asub põlemiskahjustustega elumaja (II, 6). Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvast kaardiandmete väljatrükist nähtub, et XXX kinnistu vahetusse lähedusse teisele poole teed jäävad kõrge taimestikuga ning puudega kinnistud, neist üks on hoonestatud (II, 9). Kell 16:40 peeti Eduard Kask Tartu kiirreageerijate poolt kahtlustatavana kinni Tartus XXX maja kõrval (III; 53-59: 30.06.2019.a kahtlustatava kinnipidamise protokoll). Kahtlustatava kinnipidamise protokolli punkti 11 kohaselt võeti Eduard Kaselt tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära musta värvi mobiiltelefon Samsung, mille esiklaas mõrane, telefon oli sisse lülitatud (III; 54). Kahtlustatava kinnipidamise protokolli punktist 12 nähtub, et Eduard Kask avaldas soovi enda kinnipidamisest teavitada XXX I. K. (III; 54) ja nähtub, et menetleja teavitas I. K. telefoni teel kella 19:10 paiku (III; 54). Kell 17:00 võeti Eduard Kaselt proov, milles tuvastati alprasolaami olemasolu (II, 125: joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr XXX). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohaselt kuulub alprasolaam IV nimekirja. NPALS § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

01.07.2019: Kell 01:12:11 helistas R. T. häirekeskuse lühinumbrile 112, olles selleks ajaks juba ära maganud ja saanud peale ärkamist A. T. Facebookis teada, et K. A. on hukkunud (II; 72-75, 3: asitõendi vaatlusprotokoll; IV; 65-87, 6: R. T. ütlused). 01.07.2019 kell 01:12:11 R. T. häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud telefonikõne vaatlust kajastab 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll (II; 72-75, 3) selle juurde kuuluva helisalvestisega CD-R plaadil (ümbrikus: II; 3).

Selles kõnes häirekeskusele avaldab R. T., et põleng XXX, milles hukkus inimene, tekkis sellest, et Eduard Kask pani majas riided põlema (II; 72-73). XXX kinnistul K. A. elukohas käis Eduard Kask koos R. T. Eeltoodud kronoloogiast nähtuva tõele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust selles, et Eduard Kask käis koos R. T. 30.06.2019.a hommikusel ajal Tartust väljas Tartu vallas XXX asuval XXX kinnistul K. A.elukohas. Selles osas on tõenditest nähtuv kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Kriminaalasjas on omavahel kooskõlas olevate tunnistajate R. T. ütlustega (IV; 65-87, 6) ja A. A. ütlustega (V, 4-11; IV, 23) veenvalt tõendatud, et Eduard Kask käis koos R. T. 30.06.2019.a hommikul A. A. kasutuses olnud halli värvi sõiduautoga Audi XXX kinnistul K. A. elukohas, kus nad viibisid lühikest aega, misjärel A. A. tõi nad Tartusse tagasi. Süüdistatav Eduard Kask on enda ütlustes (V, 48-64; IV, 33) võtnud õigeks, et käis koos R. T. 30.09.2019.a hommikusel ajal K. A. elukohas, kus elumajas mängis ka tulega ja süütas enda tulemasinaga majas riide. Tunnistaja R. T. ütlustest (IV; 65-87, 6) nähtuvalt jäi XXX talu juurde jõudes auto majast eemale, tee äärde, üks 100 m vist (IV, 75), autojuht jäi auto juurde ja kahekesi Eduard Kasega läksid tavalisel sammul XXX talu maja juurde, majauksed olid lahti (IV, 75), Eduard Kask käis majas sees ära, ta ei leidnud alguses K., siis läksid koos Eduard Kasega aeda vaatama, aias ka ei olnud kedagi, siis läksid maja juurde tagasi, Eduard käis majas ära, siis kuulis trepi klõbinaid, nagu jalad kõnnivad treppidest ülesse-alla, suhteliselt kohe pärast ülesse minekut oli kuulda allatulekut (IV, 76), siis läks mingi paarkümmend sekundit (IV, 77) kuni minut aega (IV, 72) ja siis jooksid värava juurest sama teed auto peale tagasi ja sõitsid Tartusse, Tartu poole tagasi sõites tulid vastu 4 päästeautot ja 1 kiirabi (IV, 72, 76-77). Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt käis Eduard Kask XXX elumajas ringi paari minuti ringis, siis läksid K. aeda otsima, siis läks Eduard Kask teist korda elumajja (IV, 82), trepiklõbinaid ei olnud majas esimest korda sees käimise ajal, need olid majas teist korda käimise ajal (IV, 82), aias käimise järel läksid mõlemad majja sisse tagasi, ise jäi esikusse ja Eduard läks majja sisse, oli kuulda trepiklõbinaid (IV, 82). Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt oli esikus kahe ukse vahel ukseava ees hall kardin, mistõttu ta ei näinud majja sisse ja ei näinud ka Eduard Kaske maja II korrusel käimas (IV, 76, 82), suitsu ja tule lõhna ning kärsahaisu ei tundnud (IV, 83). Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt sai ta sellest, et Eduard Kask oli XXX talu elumajas riide põlema süüdanud, teada autoga XXX Tartusse tagasisõidu ajal, kui Eduard Kask tegi akna peal suitsu ja vastu sõitsid päästeautod ning Eduard Kask seda autojuhile ütles (IV; 72, 77, 80, 83). Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt sai ta sellest, et K. A. on surnud, teada A. T., kui viimane talle sellest Facebook Messengeris kirjutas (IV, 72, 79, 86), misjärel helistas häirekeskusse ja andis toimunust teada (IV, 73, 79). Tunnistaja R. T. ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. A. ütlused. Tunnistaja A. A. andis maakohtus kohtuistungil ütlused 04.03.2020.a (V, 4-11; IV, 23). Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt sisestas ta oma telefonis aadressi Google Maps ́i, Weiss ́i ja sealt sai marsruudi, kuhu sõita (V, 6,8). Bussipeatuse nime, milleks oli XXX, sai Weiss ́i sisetamiseks teada sõita soovijatelt (V, 10-11), Tartust XXX võis sõit kesta võib-olla 10-15 minutit (V, 11), isikud, keda sõidutas, ütlesid, kus peatada ja kuhu nad lähevad (V, 6), auto peatamise kohas oli põld, autost väljunud isikud läksid teelt vasakule poole, kuid kuhu täpsemalt, ei olnud näha, kuna seal olid puud ja põõsad ning võib-olla mingi kuur, maju ei olnud näha (V, 6), talu juurest Tartusse tagasi sõites tulid vastu 3 tuletõrjeautot (V, 7), kui talu

juurest sõidu alustamisest oli möödunud 5 minutit ja sõidetud mitte rohkem kui 10 km (V, 11). Tunnistaja A. A. ütlustest (V, 4-11; IV, 23) nähtuvalt jõudis ta pärast kahe isiku autost lahkumist auto ümber pöörata, autost välja minna, autost porimatid välja võtta ja need ära kloppida ja viimase kloppimise ajal nägi neid 2 isikut juba tagasi tulemas (V, 6). Tunnistaja A. A. ütlustest nähtuvalt võis see aega võtta võib-olla 10 minutit, võib-olla vähem (V, 6). Tunnistaja A. A. ütlustega on kooskõlas ka tema telefoni ekraanil näha olevast kohtueelses menetluses 01.07.2019.a ülekuulamisel tehtud 3 fotot (II, 155-156), milliste kohta andis tunnistaja A. A. maakohtus ütlusi 04.03.2020 kohtuistungil. Ühel neist fotodest on näha, et pakutakse inimeste kohale sõidutamise teenust, linnasiseselt hind 5€ ja kaugemale hind kokkuleppel (II, 155). Teisel neist fotodest on näha, et sellelt telefonilt on suheldud R. T. (II, 156). Kell 09:04 on küsitud: „kus oled“, millele vastatud: „Kesklinn“ (II, 156) ja kell 09:06 on R. T. püüdnud kontakteeruda A. A., kuid sellele jäeti vastamata (II; 156). Kolmandal fotol on teiste hulgas kajastatud aadress: „XXX, Tartu maakond“ (II, 155 all). Telefonis ilma täiendava klikita marsruuti XXX ei ole näha (II, 155). Kohtueelses menetluses fotode järgi 01.07.2019.a äratundmiseks esitamisel tundis A. A. R. T. ja Eduard Kases ära isikud, keda ta 30.06.2019.a Tartu lähedale sõidutas (II, 157-158, 159160: äratundmiseks esitamise protokollid). Ka 04.03.2020.a maakohtus ütlusi andes kinnitas A. A., et on Eduard Kaske eelnevalt ühel korral näinud (V, 5), kui sõidutas teda koos sõbraga 10 euro eest Tartu linnast välja ja sealt tagasi ning Tartu linna tagasi sõites tulid vastu tuletõrjeautod (V, 4-11; IV, 23). 04.03.2020.a maakohtus näidati prokuratuuri poolelt tunnistajale A. A. ka äratundmiseks esitamise protokollide juurde kuuluvaid fototabeleid (V, 9-10), et kas tunnistaja tunneb neilt kedagi ära ning tunnistaja osundas neil fototabelitel R. T. ja Eduard Kasele (V, 10). Lisaks viitas A. A. ka kohtusaalis viibivale Eduard Kasele kui samale isikule, kes on ka ühel fototabelitest (V, 10). Tunnistaja A. A. ütlustest nähtuvalt ei ole kohtul alust kahelda selles, et just tema oli see isik, kes sõidutas Eduard Kase ja R. T. 30.06.2019.a hommikul Tartu linnast välja XXX külas asuvasse K. A. elukohta ja mõne aja pärast sealt Tartusse tagasi. Tunnistaja A. A. ütlustest nähtuvalt ei ole kohtul alust kahelda süüdistuses kajastatu õigsuses selles, et K. A. elukoha elumaja süütamine võis 30.06.2019.a jääda ajavahemikku kell 09:30-09:45. Kuna Lõuna Päästekeskus sai teate tulekahju kohta kell 09:50 ja tulekahju juures kohal olid nad kell 10:04, siis said tuletõrjeautod sõita A.A. juhitud autole vastu peale kella 09:50. Kuna A.A. ütluste kohaselt oli tuletõrjeautode vastusõitmise ajaks XXX Tartu poole sõidetud mitte rohkem kui 10 km ja ajaliselt talu juurest sõidu alustamisest oli möödunud 5 minutit, siis pidigi XXX juurest lahkumine jääma kuskile kella 09:45 paiku ja elumaja süttis väga lühikest aega enne seda. Tunnistajate R. T. ja A. A. ütlustega selle kohta, et A. A. sõidutas Eduard Kase ja R. T. 30.06.2019.a hommikul tema kasutuses olnud sõiduautoga Audi Tartust väljas XXX külas asuvasse K. A. elukohta, on kooskõlas ka 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll (II; 61-70) selle juurde kuuluvate videosalvestistega DVD-R plaadil (ümbrikus: II; 71), milles vaadeldakse Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K turvakaamera videosalvestusi kuupäevast 30.06.2019.a, ekraaniväljatrükid lisatud kellaaegadest 08:50-09:14:  Kell 08:50 – 08:51 möödub R. T. Tartus XXX asuvast bensiinijaamast Circle K, suundudes lähedalasuva kaupluse Konsum poole (II; 52).  Kell 08:51 tulevad R. T. ja Eduard Kask koos tagasi Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K juurde (II; 63), mõlemal on seljas kapuutsidega dressipluusid, R.T. halli värvi dressipluus ja E.Kasel musta värvi dressipluus, E.Kasel seljas musta värvi seljakott, millel valget värvi Nike logo. R. T. jalas pikad musta värvi teksapüksid, E.Kasel jalas helesinist värvi teksasest põlvpüksid (II, 63).



 



Kell 08:52 jalutavad Eduard Kask Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K tankurite juures, R. T. on käes mobiiltelefon ja Eduard Kasel on käes mahlapakk ja Mernaya („Mыpнaᴙ“ ) viinapudel ning nad liiguvad tankla kaupluse juurde (II; 64-65). Kell 08:53 suunduvad Eduard Kask ja R.T. tankla kaupluse juurest üle sõidutee jääva XXX asuva Tartu Linnamuuseumi hoone ette ja jäävad istuma muuseumihoone ees asuvale pingile kuni kell 09:11-ni (II; 65-66). Kell 09:11 saabub Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K tankurite juurde hõbehalli värvi universaalkerega Audi reg märgiga XXX, jääb seisma, Eduard Kask ja R. T. liiguvad saabunud Audi suunas, Eduard Kask istub Audis tagaistmele juhiistme taha ja R. T. istub kõrvalistuja taha (II; 66-68). Kell 09:14 lahkub Audi sellesse tagaistmele istunud Eduard Kasega ja R. T. tanklast (II; 68).

Tunnistajate R. T. ja A. A. ütlustega selle kohta, et A. A. sõidutas Eduard Kase ja R. T. 30.06.2019.a hommikul tema kasutuses olnud sõiduautoga Audi Tartust väljas XXX külas asuvast K. A. elukohast tagasi Tartu linna, on kooskõlas ka 30.06.2019.a Tartus Ülikooli tänaval asuva avaliku linnakaamera salvestiselt nähtuv (DVD-R plaadil: II, 71), mis kajastab kesklinna Fastersi lähedale jäävat ala. Sellelt avaliku linnakaamera salvestiselt on näha, kuidas Tartu linnas Ülikooli tänaval 30.06.2019 kell 10:04 peatunud hõbehallist sõiduautost AUDI väljuvad halli värvi kapuutsiga pusas R. T. ja musta värvi kapuutsiga pusas Eduard Kask (vt ka sideettevõtjalt saadud andmete protokolli: II, 189-190: kaamera ekraaniväljatrükid Ülikooli tänaval peatunud sõiduautost Audi ja sealt väljuvast Eduard Kasest ja R. T., neist Eduard Kasel käes musta värvi mobiiltelefon: II, 189-190). Selle salvestise kohtusaalis vaatamise järgselt andis salvestise kohta 27.02.2020.a kohtuistungil maakohtus ütlusi tunnistaja R.T. (IV; 78) ja tema ütlused on kooskõlas salvestiselt nähtuvaga. Kuigi 29.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 183-194, 200) on kajastatud (II, 189), et 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub Tartu linnas Ülikooli tänaval asuva avaliku linnakaamera 30.06.2019.a videosalvestise vaatlus, siis maakohtule esitati riiklikku süüdistust esindavate prokuröride poolt kohtulikul uurimisel 27.02.2020.a (IV, 77-78) ainult avaliku linnakaamera videosalvestis DVD-R plaadil (II, 71). Ringkonnaprokuröri Aro Siinmaa avaldatu kohaselt eraldi asitõendi vaatlusprotokolli ei ole, avaliku linnakaamera salvestus on kajastatud kombineeritud protokollis sideettevõtjalt saadud andmetega (kohtuistungi protokoll: IV; 78). Eelkajastatuga selle kohta, et 30.06.2019.a hommikul käisid Eduard Kask ja R. T. koos Tartu linnast väljas XXX külas asuvas K. A. elukohas, on kooskõlas ka 29.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuv selle kohta, et nende kasutuses olnud mobiiltelefonid on liikunud Tartust välja ja Tartusse tagasi sünkroonis (II; 183-194, 200). Asjaolu, et mobiilside tugijaamade nimetused telefonide kaupa erinevad, tuleneb tõsiasjast, et erinevad mobiilsideoperaatorid kasutavad valdavalt ja üldjuhul erinevaid tugijaamu, andes neile ka erinevad nimed. 29.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 183-194, 200) kajastatu kohaselt viibisid Eduard Kask ja R. T. 30.06.2019.a hommikul koos Tartust K. A. Tartumaal Tartu vallas XXX külas XXX kinnistul asuvasse elukohta sõitmise ajal, K. A. elukohas XXX kinnistul viibimise ajal ja sealt Tartusse tagasi sõitmise ajal kuni kella 10:04 paiku Tartu linnas Ülikooli tänaval sõidukist väljumiseni. Nähtub see R. T. ja Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonide asukohaandmetest mobiilside tugijaamade kaupa. Tartust XXXX kinnistule sõitu alustades asusid mõlema kasutuses olevad mobiiltelefonid kesklinna piirkonna Fortuuna tn 1 ja Narva XXX asuvate tugijaamade (FortuunaD3, FORTUW4) levialas (II; 184-185), sealt edasi on täheldatav ajas sünkroonis liikumine linnast välja suunduvate mobiilside tugijaamade levis kuni XXX külas asuva XXX kinnistut hõlmavate mobiilside tugijaamade

levisse (XXX mast, XXX, XXX küla: II, 186-189) ning Tartusse tagasi kesklinna Fortuuna tn 1 ja Vallikraavi tn 2 ning Riia mnt 1 ja Struve tn 1 asuvate tugijaamade levialas (II; 190191). See, et Eduard Kasel ja R. T. olid 30.06.2019.a kaasas ja kasutuses enda mobiiltelefonid, nähtub muuhulgas ka videosalvestistelt, millistele nad 30.06.2019.a jäid. 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 61-70, 71) nähtuvalt oli R. T. 30.06.2019.a kell 08:52 Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K tankurite juures käes mobiiltelefon, kui nad koos Eduard Kasega liikusid tankla kaupluse juurde (II; 64-65). See, et ka Eduard Kasel oli 30.06.2019.a XXX kinnistul käies kaasas mobiiltelefon, nähtub 30.06.2019.a Tartus Ülikooli tänaval asuva avaliku linnakaamera salvestiselt (II, 71), mis kajastab kesklinna Fastersi lähedale jäävat ala ja on näha, et kell 10:04 Ülikooli tänaval peatunud sõiduautost Audi väljuvad Eduard Kask ja R. T. ning neist Eduard Kasel on käes musta värvi mobiiltelefon (II, 189-190). See, et Eduard Kasel oli 30.06.2019.a olemas mobiiltelefon, nähtub ka 29.06.2019.a joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129) ja 30.06.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III, 53-59) ning 01.07.2019 ja 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (III, 103-104, 105-110). 29.06.2019.a joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129) nähtuvalt toimetati Eduard Kask kainenema 29.06.2019 kell 05:15 Tartu linnas Ülikooli tn 4 asuva klubi Level juurest ja temalt võeti muuhulgas hoiule mobiiltelefon Samsung (II, 129 pöördel), kainenemiselt vabanes Eduard Kask 29.06.2019 kell 13:40 ning siis sai Eduard Kask tagasi ka temalt kainenemisele paigutamisel ära võetud esemed, s.h mobiiltelefoni. 30.06.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III, 53-59) nähtuvalt võeti 30.06.2019 kell 16:40 kinni peetud Eduard Kaselt muuhulgas ära musta värvi mobiiltelefon Samsung, mille esiklaas mõrane, telefon oli sisse lülitatud (III, 54). 30.06.2019.a kahtlustatavana kinnipidamisel Eduard Kaselt ära võetud mobiiltelefoni Samsung (III, 53-59) vaatlust kajastavad 01.07.2019 ja 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollid (III, 103-104, 105-110). 01.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (III, 103-104) nähtuvalt vaadeldakse Eduard Kaselt kahtlustatavana kinnipidamisel 30.06.2019 kell 16:40 ära võetud mobiiltelefoni Samsung, mobiiltelefoni ekraani ümbritsev väline ääris on musta värvi (III; 103). Sellest vaatlusprotokollist nähtub, et telefon oli 30.06.2019.a töökorras, kuna 30.06.2019 kell 18:14 on saadetud Eduard Kase XXX I. K. XXX Eduard Kasele venekeelne tekstisõnum: „Mne mentõ svonili sprawivali gde tõ notseval ja skasala doma, i guljal so svoei devuwkoi“ (III; 104), mis eesti keelde tõlgituna on: „Mulle mendid helistasid küsisid kus sa ööbisid mina ütlesin kodus ja jalutas oma tüdrukuga“ (III; 104). Asjaolu, et Eduard Kase XXX I. K. ei kasutanud enda pojaga ühte ja sama telefoni ning emal oli endal kasutada oma telefon, nähtub ka kahtlustatava kinnipidamise protokolli punktist 12 (III, 54). Sellest nähtub, et Eduard Kask avaldas soovi enda kinnipidamisest teavitada XXX I. K. (III; 54) ja menetleja teavitaski I. K. telefoni teel kella 19:10 paiku (III; 54). Rahvastikuregistri andmetel on Eduard Kask XXX, XXXtal ei ole ning XXX ja XXX on ainukesed lähedased (I, 50). Kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti andmetel on Eduard Kask XXX ning XXX ja XXX tal pole (III, 40). Rahvastikuregistri andmetel on Eduard Kase elukohaks XXX (I, 50). Sama elukoha avaldas Eduard Kask kohtule ka 27.12.2019.a eelistungil (I, 77) ja 26.02.2020 kohtuistungil (IV, 35), kinnitades mõlemal juhul, et elas seal XXX (I, 77; IV, 35) ja käesolevalt elab seal XXX üksinda (I, 77).

Neil eelkajastatud asjaoludel, kuna 01.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (III, 103-104) nähtuvalt olid ühise XXX elaval Eduard Kasel ja tema emal kummalgi eraldivõetuna olemas oma telefon, siis pole kohtul kahtlust selles, et Eduard Kasel oli 30.06.2019.a olemas ainult tema enda kasutuses olev mobiiltelefon, mis oli tal kaasas ka sama päeva hommikul XXX kinnistul käies. Kokkuvõtvalt - kohtul pole alust kahelda 29.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 183-194, 200) kajastatust nähtuva tõele vastavuses selle kohta, et Eduard Kask ja R. T. viibisid 30.06.2019.a hommikul koos Tartust K. A. Tartumaal Tartu vallas XXX külas XXX kinnistul asuvasse elukohta sõitmise ajal, K. A. elukohas XXX kinnistul viibimise ajal ja sealt Tartusse tagasi sõitmise ajal kuni kella 10:04 paiku Tartu linnas Ülikooli tänaval sõidukist väljumiseni. Sellega, et vahetult enne XXX kinnistu elumaja süttimist käisid seal kinnistul kapuutsidega üleriietes kaks noormeest, on kooskõlas ka kannatanu A. K. ütlused (IV; 40-53, 1,8) ja tunnistaja J. V. ütlused (IV; 144-150, 18). Kannatanu A. K. ütluste (IV; 40-53, 1,8) kohaselt tuli XXX J. V. talle põllu peale ütlema kahe poisi maja juures käimisest, põllu pealt kõrgema koha peale saades nägi suitsu tulemas, ehmatasid sellest ära ja läksid ruttu lähemale ja jooksid maja ette, aga leegid olid juba uksest välja (IV; 42, 50). A. K. ütluste kohaselt on vana sauna ja kuuride vahel teerada, mis läheb toa juurde ja siis nägid seal juba suitsu ja tuld (IV, 50), tuld nägi, olles kuuride juures, jooksis maja ukse ette ja esikust oli tuli juba väljas, ülevalt II korruselt nägi suitsu välja tulemas (IV; 50), tuletõrje saabudes II korrus põles, auk oli katuses sees (IV, 50-51). Kannatanu A. K. ütlustest nähtuvalt sai ta tema juurde põllule tulnud XXX J. V. käest teada, et neil kahel XXX kinnistul käinud poisil olid kapuutsid peas ja nad olid suundunud alla teeotsa läheduses asuva auto juurde, kuhu A. K. hinnangul on maad 200m (IV; 42). A. K. ütlustest nähtuvalt läksid nad siis XXX koos kohe maja juurde vaatama, eemalt nägid suitsu, läksid ruttu lähemale, nägid leeke ja maja ette jõudes olid leegid juba uksest väljas, mispeale helistas tuletõrjesse (IV, 42). Tunnistaja J. V. ütlustest (IV; 144-150, 18) nähtuvalt on A. K. talle XXX ja 30.06.2019.a hommikul oli ta XXX pool XXX külas abis maja värava juures aia ja heki äärest heina niitmas, kui temast möödusid kapuutsid peas kaks meest ja läksid väravast sisse (IV, 145-146) ning natukese aja pärast tulid nad tagasi (IV, 147), millest läks ja teatas põllul olnud XXX (IV, 147). J. V. ütlustest nähtuvalt oli suvine aeg ja maja välisuks oli arvatavasti lahti, sest kui ise sealsamas oled, siis on uksed lahti (IV, 147). XXX maja juurde tagasi tulles nägi, et sealt suunast, kuhupoole 2 isikut liikusid, sõitis üks halli värvi auto minema (IV, 148), kuid poole kilomeetri pealt autot täpsemalt kirjeldada ei oska, pealegi oli autol põõsa tagant näha ainult ots (IV, 148). J. V. ütluste kohaselt olid nende väravani jõudes leegid maja uksest väljas, XXX läks võttis maja eest akna ääre pealt sinna jäetud telefoni, see oli veel alles ja ei olnud põlema läinud (IV, 149), koos leekidega tuli välisuksest ka musta suitsu (IV; 150) ja kuna oli kõva tuul, siis läks tuli kohe ka teisele korrusele ja kohe varsti põles maja üleni, ka katus ja tuli hakkas ka katusest välja tulema, mistõttu ei olnud endal seal enne tuletõrje tulekut enam midagi ette võtta (IV; 150). Eelkajastatud tunnistaja J. V. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et XXX kinnistu elumaja välisust ja uksi tavatseti lahti hoida, kui ise sealsamas läheduses oldi ja tunnistaja R. T. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et K. A. elukohas takistas tal elumajja sisse nägemast esikus kahe ukse vahel olev kardin, on kooskõlas ka põlengueelselt XXX kinnistu elumajast südasuvisel ajal tehtud fotod, millistelt on näha, et maja välisuks on väljapoole pärani lahti ja ukseava ees majas sees ripub halli värvi kardin (II, 53-54). Sellega, et XXX kinnistu välisukse pärani lahti olles takistas majja sisse vaatamist ukseavas olev kardin, on kooskõlas ka

tulekahjuekspertiisiaktist nähtuv selle kohta, et esiku ja trepikoja põrandal leidunud põlemisprahi hulgas asus kardinapuu taoline detail, mistõttu on ekspertiisiaktis asutud seisukohale, et seetõttu võis ukseavas asuda kardin (II, 101). J. V. ütlustega selle kohta, et halli värvi auto seisis XXX kinnistust eemal, on kooskõlas ka juba eelnevalt käsitletud R. T. ja A. A. ütlused. 30.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollis on panoraamfotodelt 1 ja 2 näha XXX maanteelt vaade kõrvalteele, mis viib XXX kinnistu hoonete juurde (II, 10). Maanteeameti e-teeninduse alt kõigile elektroonselt kasutamiseks kättesaadava Tark Tee alt on võimalik teada saada, et vahemaa XXXX maanteelt kuni XXX kinnistuni on 204 m, selle läbimise aeg 1 minut. Eeltoodust nähtub, et A. A. juhitud halli värvi sõiduauto jäi seisma ning seisis kuni Eduard Kase ja R. T. auto juurde naasmiseni XXX kinnistust orienteeruvalt 200 m kaugusel. J. V. ütlustega selle kohta, et XXX kinnistul käinud noorukitel olid üleriietena seljas kapuutsidega riideesemed, on kooskõlas ka juba eelnevalt käsitletud 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 61-70) ja selle juurde kuuluvate videosalvestistelt (DVD-R plaadil, ümbrikus: II; 71) ning 30.06.2019.a Tartus Ülikooli tänaval asuva avaliku linnakaamera salvestistelt nähtuv (DVD-R plaadil: II, 71; sideettevõtjalt saadud andmete protokoll: II, 190: kaamera ekraaniväljatrükid Ülikooli tänaval peatunud sõiduautost Audi ja sealt väljuvast Eduard Kasest ja R. T.: II, 189-190). Nimetatust nähtub, et R. T. oli seljas halli värvi kapuutsiga dressipluus ja Eduard Kasel musta värvi kapuutsiga dressipluus (II, 63-67, 190). Eelkajastatud omavahel kooskõlas olevate tõenditega on veevalt tõendatud, et 30.06.2019.a hommikul käis Eduard Kask koos R. T. Tartu linnast väljas Tartu vallas XXX külas asuvas K. A. elukohas XXX kinnistul. XXX kinnistul asuva elumaja süütas Eduard Kask üksinda Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust selles, et XXX kinnistul asuva elumaja süütas Eduard Kask. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust ka selles, et R. T. käitumise ja Eduard Kase poolt XXX kinnistu elumaja süütamise vahel puudub põhjuslik seos ning R. T. sai sellest, et Eduard Kask pani K. A. elukohas majas sees käies selle põlema, teada alles hiljem, pärast seda kui nad mõlemad olid XXX kinnistult lahkunud. Nende asjaolude osas on tunnistaja R. T. ütlused (IV; 65-87, 6) ja süüdistatav Eduard Kase ütlused (V, 48-64; IV, 33) ning R. T. häirekeskusele tehtud telefonikõnest (II; 72-75, 3) nähtuv kooskõlas. Tunnistaja R. T. ja Eduard Kase ütlused on kooskõlas ka selles osas, et XXX kinnistu elumajas sees käis ja seal nii I kui ka II korrusel ringi liikus Eduard Kask üksinda ning samal ajal elumaja välisukse vahetus läheduses asunud R. T. ei näinud ja ei saanud näha elumajas sees toimuvat, kuna seda varjas ukseava ees olev kardin. Tunnistaja R. T. ütluste (IV; 65-87, 6) kohaselt jõid nad Eduard Kasega ööl vastu 30.juunit 2019 terve öö (IV, 72), hommikul läks EduardXXXjuurde taksoraha küsima, et K. „lõuga sõita“, s.o rusikaga näkku lüüa, kuna K. tekitab probleeme venelastega, Eduard saigi emalt 10 eurot, tellisid „Kained juhid“ alt auto XXX mnt Circle K juurde ja sõitsid XXX tallu (IV, 72-73). R. T. ütluste kohaselt jõlkus ta lihtsalt Eduard Kasega kaasas, K. vastu tal mingit vihavaenu polnud, küll oli aga Eduard Kasel vihavaen K. A. suhtes, kuna tahtis K. rusikaga näkku lüüa (IV, 76). R.T. ütluste kohaselt ei läinud ta ise majja sisse, kuulis majas sees Eduard Kase jalgade liikumist trepil üles alla, läks paarkümmend sekundit kuni ligi minut aega, siis jooksid sealt minema, vikatimehe (J. V.) juures jalutasid, siis jooksid ning arvas siis, et Eduard Kask midagi varastas, kuna ta on vargapoiss olnud, varguste eest kinni istunud (IV, 76-77). R. T. ütlustest nähtuvalt arvas ta, et Eduard Kase majast kiires lahkumise põhjuseks on varguse toimepanemine (IV, 77). R. T. ütluste kohaselt ei olnud tal endal K. mittemingisugust teemat, ei olnud vihavaenu, olid temaga sõbrad, mistõttu ei läinud ta ka K. elukohas majja sisse (IV,

80-81). R.T. ütlustest nähtuvalt ei oskagi ta täpsemalt selgitada, miks ta purjus peaga üldse K. A. elukohta kaasa läks (IV, 81). Tunnistaja R. T. ütlustest (IV; 65-87, 6) nähtuvalt oli XXX kinnistu elumaja esikus kahe ukse vahel ukseava ees hall kardin, mistõttu ta ei näinud majja sisse ja ei näinud ka Eduard Kaske maja II korrusel käimas (IV, 76, 82), suitsu ja tule lõhna ning kärsahaisu ei tundnud (IV, 83) ning ta sai sellest, et Eduard Kask oli XXX talu elumajas riide põlema süüdanud, teada autoga XXX talust Tartusse tagasisõidu ajal, kui Eduard Kask tegi akna peal suitsu ja vastu sõitsid päästeautod ning Eduard Kask seda autojuhile ütles (IV; 72, 77, 80, 83). Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt sai ta sellest, et K. A. on surnud, teada A. T., kui viimane talle sellest Facebook Messengeris kirjutas (IV, 72, 79, 86), misjärel helistas häirekeskusse ja andis toimunust teada (IV, 73, 79). Tunnistaja R. T. ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. K. ütlused (V,1-4; IV, 22) ning 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 72-75, 3) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt nähtuv (CD-R plaadil ümbrikus: II; 3). Tunnistaja A. K. andis kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V,1-4; IV, 22). Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt on R. T. talle sõber, varasemalt suhtles temaga rohkem, ka Facebookis, Messengeris (V, 2). A. K. ütluste kohaselt avaldas R. T. talle, et läheb politseisse, kuid ei avaldanud millega seoses, alles hiljem sai teada, et põleng oli (V, 3, 4) ning R. T. kirjutas talle, et tahtis ennast ära tappa, kuid midagi täpsemalt ei rääkinud, ütles vaid, et läheb politseisse

(V, 4).

01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II; 72-75, 3) ja selle juurde kuuluva helisalvestisega CD-R plaadil (ümbrikus: II; 3) on tõendatud, et R. T. helistas 01.07.2019 kell 01:12:11 häirekeskuse lühinumbrile 112. Selles kõnes avaldas R. T. häirekeskusele, et XXX külas toimunud põleng, milles hukkus inimene, tekkis sellest, et Eduard Kask pani majas riided põlema (II; 72-73). Samas telefonikõnes avaldas R. T. häirekeskusele veel ka seda, et sai sellest, et seal põlengus hukkus K. A., teada õhtul, kui sai Facebook ́is K. surma kohta sõnumi (II, 74), millest oli väga šokis ja ei julgenud politseisse helistada (II, 74). R. T. häirekeskusele avaldatu kohaselt ei käinud ta ise majas sees, ootas väljas (II, 74), Eduard Kask käis üksinda majas sees (II, 74). R. T. telefonikõnes avaldatu kohaselt olid nad enne K. A. elukohta minekut Eduard Kasega koos öösel alkoholi tarbinud ja hommikul tahtis Eduard Kask K. A. võlga kätte saada (II, 74). R. T. avaldatust nähtuvalt ütles ta küll Eduard Kasele, et K. tuleb nagunii linna, ei ole mõtet sinna minna, kuid see Eduard Kaske ei takistanud (II, 74). R. T. kõnest häirekeskusele nähtub, et K. A. elukohta mineku eesmärgiks oli Eduard Kasel soov saada võlg kätte ning R. T. läks öise joomakaaslasega Eduard Kasega sinna lihtsalt kaasa ja ise XXX kinnistul elumajas sees ei käinud. R. T. ütlustest ja häirekeskusele avaldatust nähtuvale selle kohta, et 30.06.2019.a oli tegemist öise ühise alkoholitarbimise järgse hommikuga, viitab ka 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 61-70) ja selle juurde kuuluvatelt videosalvestistelt (DVD-R plaadil ümbrikus: II; 71) nähtuv selle kohta, et enne XXX kinnistule sõitmist kella 08:52 jalutasid Eduard Kask ja R. T. Tartus XXX1 asuva bensiinijaama Circle K tankurite juures ja neist Eduard Kasel oli käes mahlapakk ja Mernaya („Mыpнaᴙ“) viinapudel (II; 64-65), milliste abil on võimalik leevendada ohtrale alkoholitarbimisele järgnenud seisundit. R. T. ütlustest nähtuvale selle kohta, et ta tarbis Tartus ööl vastu 30.juunit 2019 alkoholi seltskonnas, kus olid ta ise, P. S., Eduard Kask ja ukrainlane, kelle nime ta ei tea (IV, 72), on kooskõlas ka Eduard Kaselt kahtlustatavana kinnipidamisel 30.06.2019 kell 16:40 ära võetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A7 (III; 105) vaatlus, mis on kajastatud 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (III, 105-110). Nimelt on seal näha foto, mille P. S. saatis

30.06.2019 kell 06:29 Eduard Kasele ning fotole on Tartu Raekoja platsil jäänud O. V., P. S., Eduard Kask, V. M. ja R. T. (III, 108). Sellega, et Eduard Kasel oli enne Tartust XXX tallu K. A. elukohta sõitma hakkamist käes viinapudel, on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kase ütlused selle kohta, et neil oli R. T. üks alkoholipudel, mida nad koos jõid (V, 52). Tunnistaja R. T. ütlustega ja 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 72-75, 3) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt nähtuvaga (CD-R plaadil ümbrikus: II; 3) on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kase ütlused (V, 48-63; IV, 33) selle kohta, et initsiatiiv XXX tallu K. A. elukohta minna tuli Eduard Kaselt, kes käis ka K. A. elukohas elumajas sees ja liikus seal ringi ning enne majast lahkumist selle süütas, samal ajal kui R. T. asus maja välisukse vahetus läheduses ja majas sees toimuvat ei näinud ja ei saanudki näha ukseavas olnud kardina tõttu. Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt oli K. A. elukohas elumaja uks lahti ja ukseavas kardin ees, R. T. jäi välja ja ütles talle, et tema majja ei lähe, ootab väljas (V, 53). Eduard Kase ütluste kohaselt läks ta K. A. elukohas elumajja sisse üksinda, vaatas I korruse toad läbi, seal kedagi ei näinud ja suundus II korrusele, vaatamaks, kas K. on seal, II korrusel K. ega kedagi teist näha ei olnud, misjärel läks alla tagasi, seisis köögis, kus nägi K. telefoni laua peal, seisis, hakkas igav, mängis tšäksimihkliga (välgumihkel, tulemasin), ootas ja seisis, nägi tooli peal väikest riideeseme tükki, mida tahtis tšäksiga põletada ja visata köögis pliidi küttekoldesse, aga alguses nagu see tükk ei põlenud, kuid pärast hakkas väga kiiresti põlema, mistõttu ei saanud seda enam käes hoida ja see kukkus põrandale maha, millest ehmus ja hakkas jalgadega selle peal trampima, mille tulemusena tuli nagu kustus ja välja tuli valge toss, millest sai aru, et seal rohkem midagi ei põle, riietel peal tallumisest kustusid need ära (V, 53, 59-60). Eduard Kase ütluste kohaselt läks ta siis ära ja sõitsid Tartusse tagasi, hiljem sai P. (S.) käest teada K. surmast (V, 53). Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt võttis tal K. A. otsimine tema elukohas aega 4-5 minutit, käis väga kiiresti kõik läbi (V, 62). Eduard Kase ütluste kohaselt poleks nii suurt jama tulnud, kui maja ei oleks põlema läinud

(V, 54).

Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt võttis ta K. A. elukohast kaasa K. telefoni, aga kuna see oli katkine ja ei töötanud, siis viskas selle minema, kuskile tee äärde, enne Tartusse tagasisõiduks autosse istumist (V, 61). Süüdistatav Eduard Kask avaldas K. A. telefoni viimase elukohast kaasa võtmise põhjuseks, et annab selle K. A. tagasi, kui K. linnas näeb (V, 61), arvas, et K. oli linna läinud ja telefoni unustanud (V, 62). Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt maksis ta taksojuhile 10 eurot, et saada Tartust K. A. elukohta ja sama raha eest saada ka Tartusse tagasi (V; 52), taksojuhile ütles, et läheb räägib natuke, läheb natuke aega ja tuleb tagasi (V, 52). Eduard Kask avaldas kohtus ütlusi andes arvamust, et K. A. elukohale ei sõidetud autoga lähemale võib-olla seetõttu, et ta ei tahtnud, et autojuht näeks maja juures toimuvat, et tahab K. peksa anda (V, 62). Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta enne 30.06.2019.a käinud K. pool jaanilõket tegemas, ööbis siis ka seal ja järgmisel päeval läks sealt linna (V, 57-58), majas sai II korrusele trepist, on varem ka II korrusel käinud, seal koos K. aega veetnud, muusikat kuulanud ja suitsu teinud, majas on igal pool voodid, saab magada mõlemal korrusel (V, 58-59).

Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt kahetseb ta väga, et tema pärast läks maja põlema ja sõber sai surma ning ta vabandaks ka surnu XXX ja teiste talle lähedaste inimeste ees, kuna ei tahtnud, et nii juhtuks (V, 63). Eelnevalt käesolevas kohtuotsuses kajastatud tunnistajate R. T. (IV; 65-87, 6) ja J. V. (IV; 144-150, 18) ütlustest ja süüdistatava Eduard Kask ütlustest (V, 48-64; IV, 33) nähtub kogumis, et 30.06.2019.a hommikul enne põlengut oli XXX kinnistu elumaja välisuks küll lahti, kuid majja sisse nägemast takistas majas sees ukseavas olnud kardin. Sellega on kooskõlas ka põlengueelselt XXX kinnistu elumajast südasuvisel ajal tehtud fotod, millistelt on näha, et maja välisuks on väljapoole pärani lahti ja ukseava ees majas sees ripub halli värvi kardin (II, 53-54). Sellega, et XXX kinnistu välisukse pärani lahti olles takistas majja sisse vaatamist ukseavas olev kardin, on kooskõlas ka tulekahjuekspertiisiaktist nähtuv selle kohta, et esiku ja trepikoja põrandal leidunud põlemisprahi hulgas asus kardinapuu taoline detail, mistõttu on ekspertiisiaktis asutud seisukohale, et seetõttu võis ukseavas asuda kardin (II, 101). Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul alust kahelda selles, et XXX kinnistul Eduard Kasega kaasas käinud R. T. ei näinud ja ei saanud näha elumajja sisse, sealhulgas ei saanud ta näha ja teada seal Eduard Kase poolt süüdatud riietest. Mis puutub R. T. väitesse, et ta ei tajunud ja tundnud ka põlengu lõhna, suitsu haisu, siis pole kohtul ka selles alust kahelda. Esiteks seetõttu, et Eduard Kase ütlustest nähtuvalt lahkus ta XXX kinnistu elumajast kiiresti pärast seal riiete süütamist, mistõttu ei pruukinud tulekolde tekkimisega kaasnevad lõhnad, suits jmt veel laialt levida ja R. T. jõuda, kuna pärast Eduard Kase elumajast väljumist suundusid nad koheselt auto juurde ja sõitsid Tartusse tagasi. Teiseks ei pruukinud põlenguga kaasnevad suits ja põlevate riiete lõhn jõuda R. T. tuuletõmbuse tõttu. Nimelt ei saa millegagi välistada võimalust, et maja avatud välisuksest tekkiv tuuletõmbus võis olla majja sissepoole, mitte välisuksest väljapoole. Kokkuvõtvalt – kriminaalasjas puuduvad veenvad ja usaldusväärsed tõendid, mis annaksid alust seostada R. T. XXX kinnistu elumaja süütamisega ja selle maha põletamisega. Puudub põhjuslik seos R. T. käitumise ja Eduard Kase poolt XXX kinnistu elumaja süütamise vahel. Üksnes asjaolu, et R, T, läks pärast ühist öist alkoholitarbimist Eduard Kasega kaasa K, A, elukohta, teadmata, et Eduard Kask seal elumaja süütab ja teisel korrusel magav K. A. kaotab selle tulemusena elu, ei tee R. T. vastatavaks Eduard Kase poolt toimepandu eest. Neil asjaoludel ei ole Eduard Kase poolt XXX kinnistu elumaja süütamine etteheidetav ja omistatav R. T. R. T. on põhjendatult käesolevas kriminaalasjas tunnistaja rollis. XXX kinnistul elumaja süüdates oli Eduard Kase eesmärgiks K. A. tappa Eduard Kase faktilisest käitumisest enne 30.06.2019.a K. A. elukohta minekut, seal 30.06.2019.a viibimise ajal ja ka sealt kiirest lahkumisest pärast riiete K. A. elukohas majas sees süütamist nähtub selgelt, et Eduard Kasel oli XXX kinnistul elumaja süüdates eesmärgiks K. A. tappa. Eduard Kask on küll kategooriliselt eitanud K. A. tapmise soovi ja nimetanud K. A. enda sõbraks, kuid kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Eduard Kase ja K. A. viimase aja suhted olid kujunenud väga halvaks. Eduard Kase hinnangul oli vaja K. A. õpetada, et temas kuulekust kasvatada. K. A. kartiski Eduard Kaske ja vältis tema seltskonda. K. A. ei käinud enam maalt Tartu linna Eduard Kasega ja teiste Eduard Kasega lävivate noorukitega suhtlemas ning hoidis neist teadlikult eemale. K. A. ei võtnud enam vastu ka Eduard Kase telefonikõnesid. K. A. oli soov pöörata enda elus uus lehekülg, lõpetada Eduard Kasega ja temaga läviva seltskonnaga suhtlemine ning hakata suvel tööl ja sügiselt koolis käima. Tunnistaja G. M. ütluste kohaselt käisidki nad K. A. koos tööl XXX juures (IV, 131) ja pidid sügisel minema koos kooli õppima (IV; 141). K. A. XXX A. A. ütluste (IV; 61-63, 5) kohaselt oli K. A. XXX A. K. juures elades olemas koolis käimiseks sobiv bussiliiklus ning kuna A. K. oli XXX, siis pidi poeg ka XXX A. K. aitama, mida XXX sõnul K. ka tegi (IV, 61). K. A.

XXX A. K. ütluste kohaselt oli ta üksinda ja K. aitas teda ning niiviisi oligi tal parem (IV, 49). XXX iseloomustas K. kui head poissi, kes armastas kassikesi-koerakesi ja tegi kõik, mis palus tal teha ning ei öelnud kunagi mitte ühtegi halba sõna talle vastu ning tema kuuldes K. ka ei vandunud (IV, 50). Tulles tagasi Eduard Kase ja K. A. omavaheliste suhete juurde, siis viimati olid Eduard Kase ja K. A. suhted veel sõbralikud 23.06.2019.a, kui XXX talus K. A. elukohas tehti jaanituld ja seal käis teiste hulgas ka Eduard Kask. Fotolt selle jaanitule kohta nähtub XXX talu juurde viiv sissesõidutee ja selle ääres lõke, grillimisrest ja kokku 6 inimest + foto tegija (II, 154). Fotolt on teiste hulgas näha ja ära tuntavad R. T. (paremalt esimene), Eduard Kask (paremalt teine), K. A. (vasakult esimene), A. T. (vasakult teine). A. T. ütluste (IV; 166-170, 20) kohaselt on sellel fotol veel E. E. (kolmas vasakult ja paremalt lugedes) ning eesreas olevat isikut ta ei tea, kuid see meesterahvas oli koos Eduard Kasega (IV, 168). Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt tegi selle foto 2019.a jaanitulest K. A. elukohas P. S. (IV, 169). Foto tegemise ajal olid sellele jäänud noorukid sõbralikus meeleolus (II, 154: foto). Eduard Kase viibimist 23.06.2019 XXX tehtud jaanitulel mäletas ka K. A. XXX A. K., kes andis kohtuistungil maakohtus ütlusi 26.02.2020.a (IV; 40-53, 1,8) ja kinnitas enda ütlustes, et nägi Eduard Kaske enne 30.06.2019.a tulekahju viimati enda elukohas XXX jaanilaupäeval, kui 23.06.2019 jaanituld tehti, kuid seejärel hakkas K. juba teistest eemale hoidma (IV, 46), ei võtnud enam telefoni vastu ja ei lubanud ka tal telefoni vastu võtta, kuna K. tahtis sellest kambast lahku lüüa, minna edasi õppima, isegi lugema hakkas, muidu ta üldse ei lugenud (IV, 47). A. K. ütluste kohaselt ei tahtnud K. siis mitte kuskile minna, kuna ta millegipärast kartis, aga K. ei rääkinud miks, K. kartis teisi poisse (IV; 47). A. K. ütlustest nähtuvalt tekkis K. see kartus 24.juunil 2019.a, kui K. käis koos teistega autoga kodus ja ütles, XXX, anna mulle raha 40 eurot, muidu nad tapavad mind ära (IV, 47). A. K. ütluste kohaselt K. ei rääkinud, kes teda ära tahtsid tappa, nägi, et K. oli sinikas silma all, küsis K., kes lõi, aga K.r ei rääkinud selliseid asju (IV, 47). A. K. ütluste kohaselt oli tal raha 40 eurot ja ta andis selle raha K., misjärel K. sõitis koos teistega minema, aga hiljem tuli K. juba 60 euro jutuga, mispeale ütles K., et tal seda raha ei ole ja siis K. jäigi koju (IV; 47). Kannatanu A. K. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja R. T. ütlused (IV; 65-87, 6), millistest nähtub, et verevalumi silma alla sai K. A. jaanitulele järgnenud jaanipäeval, s.o 24.06.2019.a Eduard Kase elukohas viimase tehtud rusikalöögist. Tunnistaja R. T. andis kohtuistungil maakohtus ütlusi 27.02.2020.a (IV; 65-87, 6). R. T. kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole tal K. A. ja Eduard Kase suhtes vihavaenu (IV; 66), K. A. sai hästi läbi ja Eduard Kasega oli sõber (IV; 67), kellega muidu sai hästi läbi, kuid purjus peaga Eduard Kask „keeras ära“, tal „katus sõitis minema“, läks lolliks peast, vahepeal näitas rusikaid, s.o muutus vägivaldseks, näiteks K. A. jaanipäeva õhtul „sõitis ühe korra lõuga“, s.o pani rusikaga vastu hambaid (IV; 67-68), see toimus Eduard Kase elukohas Tartus Annelinnas (IV; 68). R. T. ütluste kohaselt K. A. magas sellel ajal, kui Eduard Kask teda lõi, löök oli keskmise tugevusega, plaksuga ja võis valu põhjustada, K. A. ärkas selle löögi peale üles, võttis enda riided ja lahkus Eduard Kase elukohast (IV; 68-69). Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt lõi Eduard Kask K. A. teiste venelaste pärast (IV; 68), kuna samal päeval oli K. A. võtnud vastu Eduard Kase telefonile tehtud venelaste kõne ja lubanud venelastele asju, ka viina, kuid siis olid need venelased all trepikojas, kust Eduard Kask tuli tagasi üksinda ja K. läks venelastega kaasa, esialgu tahtsid venelased K. 20 eurot (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt oli all venelastega kohtumas ka G. M., aga ta ei tea, kuhu G. kadus (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt ta ise venelastega all kohtumas ei käinud ja kui Eduard Kask sellelt kohtumiselt tagasi tuli, siis jõid Eduard Kasega koos edasi ja siis tuli venelastelt uus kõne, et K. olevat nende telefonid maha pillanud ja nüüd nad tahavad 60 eurot (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt toimus seejärel nende venelastega kohtumine Atlantise taga, venelased

rääkisid vene keeles, mistõttu ei saanud sellest midagi aru, K. kartis, et mis saab ja üks prillidega venelane ütles K. A. ,et paneme su keldrisse luku taha, et siis saad võla makstud, senikaua oled keldris luku taga (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt rääkis Eduard Kask need venelased kuidagi ära, Eduard andis venelastele oma suure Bluetooth kõlari ja see teema nagu rahunes maha (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt läksid nad seejärel Eduard Kase juurde, K. A. jäi sinna magama, Eduard Kask pani K. ühe löögi ja siis läks K. A. minema (IV; 69) ning pärast seda enam K. A. ei näinud, see oligi K. A. viimane nägemine, kuna K. A. ei julgenud nende venelaste pärast linnas käia, peale seda ei käinud K. A. enam ka internetis (IV; 71). R. T. ütluste kohaselt suhtles ta enne seda juhtumit, kui Eduard Kask K. enda korteris lõi, K. A. tihedalt, kuna K. oli sõber, suhtlesid, kui kokku said või siis Facebook Messengeris, nägi siis K. peaaegu iga päev (IV; 71-72). R. T. ütluste kohaselt ei olnud K. A. löömavend, ta oli hea poiss (IV; 72), K. A. ja Eduard Kase suhted kuni Eduard Kase poolt K. A. löömiseni olid väga head, aga pärast seda löömist nad ei suhelnud (IV; 81). Eeltoodust nähtub, et Eduard Kase ja K. A. suhted halvenesid oluliselt 2019.a jaanipäevast, s.o 24.06.2019.a õhtust, kui Eduard Kask lõi magavale K. A. enda elukohas rusikaga näkku ja K. A. lahkus Eduard Kase elukohast. Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kase ütlused (V, 48-63; IV, 33), mille kohaselt oli ta K. A. peale kuri, kuna ei meeldinud, et K. A. võttis tema telefoni vastu, kui ta ise ja ka teised ütlesid, et ära võta vastu, mistõttu otsustas K. lüüa, väga tugevalt ei löönud, kuna K. magas (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt ei ole K. varem sellist asja teinud, et kui ütled talle, et ära võta telefoni vastu, tema ikka võtab kohe telefoni vastu (V, 51). Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt viiski see ta endast välja (V, 51). Pärast une pealt Eduard Kaselt 24.06.2019.a rusikalöögi näkku saamisest jäidki Eduard Kase ja K. A. suhted pingeliseks, K. A. kartis Eduard Kaske ja hakkas Eduard Kasest ja tema suhtlusringkonnast eemale hoidma. Sellega on kooskõlas ka prokuratuuri lubade (II; 161-175, 195-198) alusel sideettevõtjalt saadud andmed, mis on kajastatud 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 176-182), 29.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 183-194) ja 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 199), milliste juurde kuuluvad elektroonselt sideettevõtjatelt menetlejale edastatud andmed kahel CD plaadil (ümbrikus: II; 200). Sideettevõtjalt saadud andmetest ajavahemiku 23.-30.06.2019 kohta nähtub K. A. suhtlus enda XXX A. K., E. E., R. T., H. M., G. M., Eduard Kasega (II, 178-180). Neist Eduard Kasega oli K. A. telefonisuhtlust ajavahemikus 23.-30.06.2019 kokku kolmel korral (II, 178180), kui 23.06.2019 kell 13:51:41 helistab K. A. Eduard Kasele (kõne kestis 24 sekundit: II, 178) ja 23.06.2019 kell 14:33:58 helistab Eduard Kask K. A. (kõne kestis 15 sekundit: II; 178) ning 24.06.2019 kell 21:05:48 helistas Eduard Kask K. A. (kõne kestis 310 sekundit: II, 179). K. A. suhtlus Eduard Kasega hõlmab jaanitule tegemise ja jaanipäeva aega. Kuna järgnevalt peale ühiselt jaanitule tegemist ja jaanipäeva rohkem telefonisuhtlust Eduard Kase ja K. A. vahel ei ole, siis pole alust kahelda selles, et jaanitule tegemisele järgnevast päevast, s.o vähemalt 24.06.2019 õhtupoolikust alates olid Eduard Kase ja K. A. vahelised suhted halvad ning K. A. hoidis Eduard Kasest ja tema suhtlusringkonnast eemale, kuna talle hakati selle seltskonna poolt põhjendamatuid rahalisi nõudeid esitama, olematuid võlgu peale panema, ja seda ka telefoni lõhkumise eest, mida ta tegelikult polnud lõhkunud. Selle kohta andis eelnevalt käsitletust nähtuvalt ütlusi ka K. A. XXX A. K., et esialgu nõuti tema XXX K. A. 40 eurot, et muidu tapavad ära, ja hiljem juba 60 eurot. Ka tunnistaja R. T. ütlustest nähtub, et venelased nõudsid K. A. raha ja ähvardasid kuni raha ära maksmiseni keldris luku taga hoida, millise küsimusega tegeles ka Eduard Kask.

Eeltooduga on kooskõlas ka tunnistaja A. K. ütlused, millistest nähtub, et raha taheti K. A. saada joomapidude pidamiseks (V, 27-32; IV, 26). Tunnistaja A. K. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 27-32; IV, 26). A. K. avaldatu kohaselt ei tunne ta kannatanutest kedagi, s.h ei tundnud ka K. A. (V, 27), süüdistatav Eduard Kask on tuttav (V, 28) ning vihavaenu tal kannatanute ja süüdistatava suhtes ei ole (V, 27-28). Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt teab ta Eduard Kaske juba lapsepõlvest, tundis ka K. A., kuna K. A. oli tema naabriga sõber ja niimoodi trehvasid kokku, kuid otseselt K. A. ei teadnud, viimati nägi K. A. 2019.a suvel, kui käisid tema juures maal – ta ise, autojuht, K. ja S., s.o V. P., kuna K. tahtis kodust raha võtta (V, 28), viies oli vist auto peal G. M. (V, 31). A. K. ütluste kohaselt nägi ta Snapchatist, et Eduard, K. ja keegi veel panevad Eduard Kase pool pidu, siis kirjutas Eduardile, alguses helistas, siis läksid koos S. Eduardi elukoha maja ette, ajasid juttu ja siis K. tahtis alkoholi tarbida (V, 28). A. K. ütluste kohaselt ütles ta siis, et paneme jooki, kuid tekkis Eduardiga väike konflikt omavahel, K. hakkas nutma, kuna Eduard Kask kas lükkas või lõi K. A., midagi sellist oli (V, 29), K. ei tahtnud sellest rääkida, et see on Eduard Kase ja tema vaheline värk, mida ei pea täpselt teised teadma (V, 31). A. K. ütluste kohaselt ütles ta siis K., et ära nuta, kõik on okey, et lähme käime sinu poolt läbi, võtame raha ja siis lähme linna peale (V, 29). A. K. ütluste kohaselt oli tal endal 30 eurot, pidid rahad kokku klappima, K. lubas siis autojuhi sebida ja siis läksidki K. juurde maale ning K. ütles, et ta saab ainult 20 € võtta või midagi sinna kanti, ning K. võttiski kodust XXX käest raha, pidid rahad kokku panema, et koos pidu panna (V, 29-30). A. K. ütluste kohaselt käisidki nad Tartusse tagasi jõudes Prismas alkoholi ostmas, võtsid N. T. peale, sealt läksid Tasku juurde ja edasi Atlantise juurde, kuhu tulid ka Eduard Kask ja R. T., seal jõi ennast suhteliselt segi ja läks ära koju (V, 30). Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt oli see K. kodust XXX käest saadud raha ainuke summa, millest K. A. jutt käis, muudest rahasummadest juttu polnud ning ta ei tea, et selles seltskonnas oleks juttu olnud mingist katkisest telefonist (V, 31), keegi ei küsinud ja ei nõudnud K. raha, ei ähvardatud K. tappa, ei ähvardatud Eduard Kaske ning ei nõutud temalt kõlarit pandiks, Eduardil oli küll muusikakõlar, aga see oli koguaeg tema käes (V, 31). See, et K. A. kartis ning K. A. pandi peale olematuid võlgu, ka telefoni lõhkumise eest, mida ta tegelikult polnud lõhkunud, nähtub ka Eduard Kase tolleaegse XXX P. S. tunnistajana antud ütlustest (IV; 150-166, 19). Nii Eduard Kase kui ka P. S. ütlustest nähtuvalt elasid nad kumbki koos oma XXX ning ühist elukohta ja ka kooselu neil polnud. Eduard Kase ja P. S. ütlustest nähtuvalt ei olnud nad XXX. Ka eelistungil 27.12.2019 ja kohtuistungil 26.02.2020 kinnitas Eduard Kask, et ta on XXX, XXX ei ole (I, 77; IV, 35). See, et P. S. oli Eduard Kase XXX, nähtub peale P. S. kohtuistungil avaldatu ka Eduard Kase ja P. S. telefonisuhtlusest, mis on kajastatud 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (III, 105-110), milles vaadeldakse Eduard Kaselt kahtlustatavana kinnipidamisel 30.06.2019 kell 16:40 ära võetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A7 (III; 105). Selles asitõendi vaatlusprotokollis on 2019.a juunikuu lõpukuupäevade kohta kajastatud, et P. S. ja Eduard Kask avaldavad vastastikku armastust, nimetavad kalliks ning saadavad südameid:  

„Palun lülita telefon välja KALLIS MA ARMASTAN SIND ja ma ei taha et need debiilikud su kätte saaksid“ (III, 106) – P. S. saatis selle sõnumi 29.06.2019 kell 00:11 Eduard Kasele „♥♥♥♥♥“ (III; 106) - Eduard Kask saatis selle sõnumi 30.06.2019 kell 07:32:45 P. S. (II, 181; 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll: II, 176-182, 200)



„Kallis mis vark on“ (III, 106) - Eduard Kask saatis selle sõnumi 30.06.2019 kell 15:54:25 P. S. (II, 182; 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll: II; 176182, 200).

Tunnistaja P. S. andis maakohtus ütlusi kohtuistungil 03.03.2020.a (IV; 150-166, 19). P. S. kohtuistungil avaldatu kohaselt oli ta Eduard Kasega suhtes ja vihavaenu tal Eduard Kase suhtes ei ole (IV, 151), Eduard Kasega oli tal hea läbisaamine (IV; 156 all), K. A. kohtus viimati K. A. elukohas 2019.a jaaniõhtul, kus tehti lõket, grilliti ja tarbiti alkoholi (IV; 152), ka K. A. ja tema XXX suhtes tal vihavaenu ei ole (IV; 151). P. S. ütluste kohaselt püüdis ta peale 2019.a jaanilõkke tegemist kontakteeruda K. A. Facebook Messengeri kaudu, kuid K. A. ei vastanud (IV; 152-153). P. S. ütluste kohaselt öeldi talle, et K. A. ei vasta selle pärast, et ta kartis (IV; 153). P. S. täpsustas, et ta sai G. M. kaudu teada, et K. A. kartis seda, et temaga suhtluse kohta antakse teada Eduard Kasele või R. T. (IV; 153). P. S. ütluste kohaselt ei öelnud K. A. ise talle kartmise kohta midagi, kuulis sellest, et K. A. kardab, G. M. käest, kes ütles talle, et K. kardab seda võla asja (IV; 153). P. S. ütlustest nähtuvalt tekkis K. A. võlg peale jaanipäeva olnud peol (IV; 153-154), nii räägiti, et mingi telefon oli katki läinud ja kaks poissi olid K. öelnud, et telefon katki ei oleks, tuleb maksta 60 eurot ja öelda ka Eduardile telefoni lõhkumise kohta (IV; 154). P. S. ütluste kohaselt pidi K. A. seda võlga ja telefoni lõhkumist ütlema ja tunnistama Eduard Kasele, sest kui K. A. telefoni lõhkumist ja võla tekkimist omaks ei võta ja seda Eduard Kasele ei tunnista, siis pidi K. A. peksa saama või midagi sellist (IV, 154). P. S. ütluste kohaselt kartiski K. A. seda võlga, lõpetas nendega suhtlemise, linna enam ei tulnud ja kartus oli K. A. selle võlaga seoses kõige suurem R. T., Eduard Kase ja kahe vene poisi ees (IV; 154). P. S. ütluste kohaselt olidki vist need 2 vene poissi need, kes K. A. võla peale panid (IV; 154-155), informatsiooni edastas K. A. G. M. kaudu, avaldades, et senikaua kui tal see võlg on, ei taha ta suhelda (IV; 155). P. S. ütluste kohaselt oli Eduard Kask algul K. A. peale pahane (IV; 155). P. S. ütlustest nähtuvalt teab ta seda sellest, et suhtles siis Eduard Kasega nii näost näkku kui ka kirjapildis Facebook Messengeris ja Eduard Kask ei väljendanud ennast just kõige viisakamal toonil (IV; 155). Kuigi eeltoodud tunnistaja P. S. ütlustest nähtuvalt viidatakse neis lisaks Eduard Kasele ja kahele vene poisile ka R. T. kui isikule, kelle suhtes oli K. A. talle alusetult peale pandud võla suhtes kõige suurem kartus, on P. S. ütlused selles osas pigem erandlikud. Tunnistaja O. M., kes andis kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 37-40; IV, 32) iseloomustas R. T. hoopiski kui rahulikku isikut, kes ei ole vägivaldselt käitunud (V, 38-40). Tunnistaja O. M. ütluste kohaselt tunneb ta R. T. päris pikalt, juba 8-9 aastat on R. T. suhelnud, ühes seltskonnas viibinud ja ka alkoholi tarbinud, kuid R. T. on siis rahulik olnud ja ei ole vägivaldselt käitunud (V, 38-40). Sellega, et Eduard Kasel olid K. A. suhtes tema elu ohustavad kavatsused ja K. A. kartused oma elu pärast olid põhjendatud, on kooskõlas ka Facebook Messengeri 25.juuni 2019.a vestlusest tehtud ekraaniväljatrükk (II, 153), mille kohta andis maakohtus ütlusi ka tunnistaja P. S., avaldades, et kasutas siis kasutajanime P. S. ja Eduard Kask kasutas kasutajanime A., venekeelsete tähtedega (IV; 155-156). 25.juunil 2019.a kell 20:53 Facebook Messengeris P. S. ja Eduard Kase suhtlusest nähtub, et Eduard Kask organiseeris endale 3.seeria BMW-d, et sellega K. A. otsa sõita (II, 153). See, et Eduard Kasel oli sellega tõsi taga ja ta tõesti soovis K. A. halba, nähtub sellest, et ta vandus seejuures, kasutades sõna „raisk“, avaldades seejuures, et K. on selle välja teeninud (II, 153). Eduard Kase suhtluspartner P. S. aga soovitas selles Messenger ́i vestluses Eduard Kasele: „Pigem peksa“ (II; 153).

Tunnistaja P. S. ütlustest nähtub veel, et sellel ajajärgul ta ka ise kartis Eduard Kaske, kuna 28.kuupäeval oli intsident, kus Eduard Kask pani talle käe kõrile ja lükkas ning ise Eduard Kask samal ajal naeris (IV; 158-159). P. S. ütluste kohaselt kuulus Eduard Kask vabaduses viibides Facebookis gruppi „Tartu vandaalid“, mis tegeles vandaalitsemisega ja postitas Facebooki videoid vandaalitsemistest, ning väljaspool internetimaailma ja Facebooki kuulus Eduard Kask veel venelaste gruppi, kus koos käidi väljas, veedeti vaba aega, pandi toime vargusi autodest ja poest ning järgiti reegleid ja Eduard Kaske austati (IV; 161-164). P. S. ütlustest nähtuvalt austati Eduard Kaske selles suhtlusringkonnas nii seaduslike kui ka ebaseaduslike tegude eest, ka selle eest, et Eduard Kask andis teistele peksa ning teinekord kaitses isikuid, kellele taheti peksa anda (IV; 163-164), vahepeal oli Eduard Kask selle grupi juht, teda austati rohkem, temaga räägiti, tuldi juurde, temalt paluti abi (IV; 164), vahepeal oli juht N. T. (IV, 164). P. S. ütluste kohaselt kuulus ta ka ise vahepeal sellesse gruppi, kuid erinevalt teistest, reegleid ta järgima ei pidanud (IV; 163). See, et Eduard Kasele oli vabaduses viibides isegi enda sõprade suhtes omane vägivaldne käitumine ning Eduard Kasega sõbrasuhte juurde kuulusid ka kaklused, millistega mindi teinekord liiale ning löödi ka silm siniseks, nähtub ka tunnistaja K. A. ütlustest (IV; 120-123, 12). K. A. ütlustest nähtub ka see, et Eduard Kask oli vägivaldne ka enda sõbra K. A. suhtes, kuid kui vahepeal mindigi liiale, siis lepiti ära. Tunnistaja K. A. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 03.03.2020.a (IV; 120-123, 12). Tunnistaja K. A. avaldatu kohaselt teab ta kannatanutest K. A., kes oli talle vana sõber, ka süüdistatav Eduard Kask on talle vana sõber ning vihavaenu tal K. A. ja Eduard Kase suhtes ei ole (IV, 120). Kohtuistungil andis K. A. ütlusi, et K. A. ja Eduard Kask olid väga head sõbrad, praktiliselt nagu vennad, väga lähedased, kes iga kord, kui midagi oli, aitasid üksteist välja (IV, 122). Samas avaldas K. A., et selle vennasuhte juurde kuulus ka kiusamine ja maadlus, kuid vihavimma ta nende vahel ei näinud, kuna Eduard hoidis ennast K. suheldes tagasi, kaklused olid teiste nähes sõbralikud ja kui vahepeal mindigi liiale, näiteks silm siniseks, siis nad leppisid ära (IV, 122-123). Ütlusi andes nimetas K. A. Eduard Kaske ka E., avaldades muuhulgas, et E. on väga suur meesterahvas, käed on ka tal suured, E. on ka trennipoiss, on käinud ka poksimas (IV, 121-122). K. A. ütlustest nähtuvalt oskab Eduard Kask teha hea haardega rusikalööke, nii vasak- kui ka paremhaake vastu lõugu (IV, 121). See, et Eduard Kasele oli tema vabaduses viibimise viimasel eluperioodil omane õigusvastane käitumine, sealhulgas vägivaldsus ja vandaalitsemine, nähtub ka tunnistaja A. T. ütlustest 2019.a jaanitule kohta (IV; 166-170, 20), kus teiste hulgas olid K. A. elukohas jaanilõket tegemas ka G. M. ja Eduard Kask, kellest viimane läks ilma põhjuseta kallale G. M., lüües G. pea piirkonda, tuues põhjuseks, et oli inimesed sassi ajanud, väites, et pidas G. kellekski teiseks inimeseks (IV; 170). Tunnistaja A. T. ütlustest nähtuvalt oli pärast seda löömise intsidenti veel üks intsident, kui ta läks koos G. M. tagasi lõkke juurde, siis Eduard Kask tuli ka sinna ja hakkas asju lõkkesse loopima, asjadeks olid käepärased asjad nagu ämber, kärutool jmt, kusjuures ei olnud aru saada, miks Eduard Kask seda tegi (IV; 170). Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt otsustas ta seejärel jaanitulelt lahkuda, kirjutas E. E., kes tuli talle koos isaga järgi (IV; 170). Tunnistaja A. T. ütlustega on kooskõlas tunnistaja E. E. ütlustest nähtuv selle kohta, et ta lahkus K. A. elukohas peetud jaanitulelt õhtul kella poole 12 paiku, kutsus endale isa järgi ja siis mingi tund aega hiljem kirjutas A. T., et hakkab jala Tartu poole kõndima, misjärel läksid ja tõid isaga A. T. linna koju, A. T. ütles, et seal hakati asju lõkkesse loopima (IV; 172).

See, et Eduard Kasel oli vabaduses viibides kalduvus teistega tüli norida, vägivallatseda ja vandaalitseda, nähtub ka tunnistaja T. K. ütlustest (V, 23-27; IV, 25). Tunnistaja T. K. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 23-27; IV, 25). Tunnistaja T. K. avaldatu kohaselt on ta näinud K. A. ja teab süüdistatavat Eduard Kaske ning vihavaenu tal kannatanutest kellegi suhtes ja ka süüdistatava Eduard Kase suhtes ei ole (V, 23). Tunnistaja T. K. andis 04.03.2020.a kohtuistungil süüdistatavat Eduard Kaske iseloomustavaid ütlusi, kirjeldades tema enda ja Eduard Kase juuresolekul toimunud sündmusi Tartu kesklinnas toitlustuskohas Fasters ja selle juures ning ka Emajõe ääres hotelli Dorpat juures. T. K. ütlustest nähtub Eduard Kase kalduvus teistega tüli norida ning vägivallatsemisele ja vandaalitsemisele. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt nägi ta Eduard Kaske 2019.a suvel kesklinnas toitlustuskoha Fasters juures, kus alkoholi tarbinud Eduard Kask ütles nende seltskonnale halvasti, ütles roppusi ja läks kakluseks (V, 24-26). Veel andis T. K. ütlusi Emajõe ääres toimunud Eduard Kase laamendamise kohta, kus Eduard Kask lõhkus Dorpati hotelli klaasi (V, 26). Sellega, et K. A. esitati alusetud rahanõuded ja K. A. kartis ning hakkas ennast varjama ning lõpetas maalt Tartusse käimise ja teiste noorukitega suhtlemise, on kooskõlas ka tunnistaja G. M. ütlused (IV; 130-143, 14-17). Tunnistaja G. M. andis kohtuistungil maakohtus ütlusi 03.03.2020.a (IV; 130-143, 14-17). G. M. kohtuistungil avaldatu kohaselt oli K. A. talle sõber ja Eduard Kask on tuttav, kellega sai enamasti hästi läbi, kuni ta K. A. ära tappis (IV; 131). Tunnistaja G. M. ütluste kohaselt oli ta 2019.a suvel K. A. elukohas koos teistega jaanipäeva pidamas ja lahkusid sealt hommikul kella 6 paiku bussiga, käisid poest läbi ja läksid Eduardi poole edasi (IV; 132), kus algul olid koos K. A. ja Eduard Kasega kolmekesi ning hiljem tuli R. T. (IV; 133). G. M. ütluste kohaselt jäi Eduard Kask magama ja siis helistas keegi Eduard Kase telefonile, vist S., K. A. võttis selle kõne vastu ja rääkis neile olukorda, et on juua ja niimoodi, tahate ka tulla, mispeale öeldi davai ja siis nägid mingi hetk, et Eduard Kase telefonile oli jälle helistatud, mingi 5-6 korda, siis vaatasid, et S. ja siis äratasid Eduardi ülesse või siis ta ärkas ise ja vaatas enda telefoni, et on helistatud, ta ei võtnud vastu ja siis Eduard Kask helistas neile tagasi ja need, kes tahtsid tulla, olid väga pahased, vihased, et K. telefoni enam vastu ei võtnud ja olid kurjad K. peale ja siis Eduard oli ka kuri ja siis otsustasid venelased, S. ja teised kohale tulla Eduard Kase elukoha juurde (IV; 133). G. M. ütluste kohaselt läksid nad seejärel Eduard Kase elukohast, korterist alla õue, R. T. jäi ülesse, sest tal oli mingi probleem nende vendadega, tüli või midagi, ja siis tulid 2 venelast sinna, rääkisid vene keeles, olid K. peale vihased, üks neist rääkis ka eesti keelt, aga halvasti (IV; 133), hakkasid K. A. nõudma 20 eurot (IV; 133) selle eest, et K. A. ei võtnud nende telefonikõnet vastu, kuigi K. A. oli nad sinna kutsunud ja nad olid seetõttu enda aega raisanud (IV; 134). G. M. ütluste kohaselt oli Eduard Kask K. A. peale kuri selle pärast, et K. A. ei võtnud enam venelaste telefonikõnet vastu ning Eduard Kask ütles ka, et loll K. või midagi nihukest, mis oli solvang ja mille peale K. oli kurb, öeldes, et ei kuulnud, läks meelest (telefoni vastu võtta; IV; 134). G. M. ütluste kohaselt läks all venelastega kohtudes olukord pingeliseks, venelastega kohtudes hakkasid venekeelsed roppused lendama, käis ärplemine ja vehkimine, otseselt keegi kedagi ei löönud või siis Eduard võib-olla pani väikse popsu K. vastu pead, et ta nii rumalalt käitus (IV; 134). G. M. ütluste kohaselt ei saanud ta aru, miks peab K. A. maksma 20 eurot, et niimoodi ei saa teha, aga Eduard Kask ütles, et K. A. peab maksma küll (IV; 134). Tunnistaja G. M. ütluste kohaselt oli Eduard Kask selles olukorras K. vastu, öeldes K., et maksa ära jah (IV; 134). G. M. ütluste kohaselt pressisid kohale tulnud venelased K. A. raha välja ja ähvardasid K. Eduardi korteri maja ees, Eduardi venelased ei ähvardanud, Eduard Kask oli koos venelastega, K. nuttis maja ees trepi peal (IV; 140). G. M. ütluste kohaselt kaitses ta K. ja läks sellele asjale vahele, öeldes, et see

ei ole aus ja niimoodi asjad ei käi ja nii ei tohiks teha, mispeale üks venelane hakkas ka temaga ärplema ja kõva meest mängima ning ka teda ähvardama, et mis mõttes sa kaitsed K., et kui tal käsi poleks kipsis, siis saaksid praegu „molli“ (sängis tähendab: saaksid löögid näkku, saaksid tappa, peksa), millele vastas, et tal ju teine käsi ka (IV, 140). G. M. ütluste kohaselt oleks ta peaaegu saanud K. A. kaitsmise pärast seal vastu hambaid (IV, 141). G. M. ütluste kohaselt ei olnud ta algul selle asjaga nõus, aga siis läks asi päris pingeliseks, mistõttu oli K. juurde koju minekuks transporti vaja, et K. saaks raha võtta 20 € ja selle ära anda (IV; 134). G. M. ütluste kohaselt sõitsid nad lõpuks K. A. XXX juurde, kuna K. nõustus selle probleemiga, ütles, et ei ole häda midagi, maksab neile selle 20 eurot ära (IV, 140). G. M. ütluste kohaselt helistaski ta siis enda sõbrale E. E., kes oli nõus nad autoga ära viima ja tuligi autoga kohale, sõitsid K. juurde, K. läks korraks tuppa ja toast välja tulles andis nendele härrastele raha ära (IV; 134), mille K. arvatavasti sai XXX käest (IV; 135). G. M. ütluste kohaselt läks ta K. A. juurde koju kaasa, kuna sai niimoodi ka ise koju ja samas tahtis ta igaks juhuks K. kaasa minna, et äkki ikka midagi K. tehakse (IV; 140). G. M. ütluste kohaselt viis E. E. pärast K. A. juures kodus käimist ära kodule suhteliselt lähedale, 2 km umbes oli veel jala kõndida (IV, 134). G. M. ütluste kohaselt helistas ta järgmine päev K. (IV; 134) ning arutasid ja mõtlesid siis K., et asi laheneb ilusti ära, ilma probleemideta, K. ütles, et ei ole midagi, ta lihtsalt enam linna ei lähe, käib suvel tööl ja läheb kooli, pidid koos K. minema kooli õppima (IV; 141). G. M. ütluste kohaselt suhtles ta peale K. A. veel ka E. E., P. S. ja Eduard Kasega ning ta andis kohtuistungil ütlusi ka enda Facebook Messengeris peetud vestluste kohta E. E. ja Eduard Kasega (IV, 136-139; II, 135-152), selgitades muuhulgas, et tema poolt E. E. kirjutatud: „K. ded nigga“ (II; 136) tähendab seda, et „ded nigga“ on surnud neeger ja K. on pahasti (IV, 137) ja E. K. A. kodus peidus oleku kohta kirjutatud „See max secret“ (II, 138) tähendab, et see on maksimaalselt salajane ja ei tohi teistele rääkida, et K. A. on oma kodus peidus (IV; 138) ning E. kirjutatud „Prg lic ei tohi eedule kuidagi K. juurde transat saada“ (II 139) tähendab, et praegu lihtsalt ei tohi Eduardile kuidagi K. juurde transporti saada (IV, 138). G. M. ütluste kohaselt kirjutas ta niimoodi E. E., kuna arvas, et transpordi saades ja K. juurde minnes hakkavad Eduard Kask ja K. A. omavahel tülitsema, lähevad kaklema või midagi sellist ning K. oleks parem sellest hoiduda (IV, 138). G. M. ütluste kohaselt sai ta sellest, et Eduard Kask tahab K. A. halba, teada Eduard Kase käest, kuna Eduard Kask tahtis K. kätte saada (IV, 138), Eduard Kask kirjutas ka E., et too viiks ta K. juurde ning vestluses Facebook Messengeris nimetas Eduard Kask K. A. lolliks, kellele tuleks tappa anda (IV, 141). G. M. ütluste kohaselt tähendab tema poolt E. E. kirjutatu: „Aga pmst eedu tahab K. kasti peksta Helistas mulle ykspäev“ (II, 143) seda, et Eduard Kask tahtis K. A. tappa anda (IV, 138) või ka ära tappa, kuna „kasti panema“ on lai mõiste, võib tähendada mõlemat, s.o nii peksa anda kui ka ära tappa (IV, 141, 143), kuid siiski pigem arvas, et Eduard Kask ära tappa ei taha, vaid peksa anda või mis iganes (IV, 142). G. M. ütluste kohaselt on Eduard Kask võimeline ära tapma küll (IV, 141) ning K. A. rääkis talle, et Eduard on väga kuri, et Eduard proovis teda kätte saada (IV; 141). G. M. ütluste kohaselt oli olemas võimalus, et Eduard Kasega kokku saades teeb K. A. ennast ise lolliks, kui võtab omaks võla, mida ta tegelikult võlgu polnud (IV, 138). Tunnistaja G. M. ütlustega on kooskõlas tunnistaja E. E. ütlused (IV; 171-176, 21). Tunnistaja E. E. ütluste kohaselt tutvus ta K. A. samas koolis käimise ajal (IV, 171), 2019.a juunis käis K. elukohas XXX külas koos teistega jaanilõket tegemas, lõket tegid majast eemal põllu peal, tegid süüa, jõid alkoholi, kuulasid muusikat ja kutsus isa endale järgi pool kaksteist (IV, 172). E. E. ütluste kohaselt suhtles ta K. A. nädalas mõned korrad, said kokku, rääkisid (IV, 172) ning järgmisel päeval pärast jaanilõkke tegemist helistas K. (IV, 172), rääkisid peol toimunust ja K. kutsus endaga kaasa jooma, aga ta ei läinud sinna. E. E. ütlustest nähtuvalt helistas talle hiljem G. M., kuna oli vaja transporti saada seoses K. tekkinud võlaga, et minna K. koju XXX käest raha võtma (IV, 173). E. E. ütluste kohaselt oli K. kutsunud ka 2 venelast

või pooleestlast endaga peole, kuid mingil põhjusel pidid nad ootama 2 tundi, mille eest nõudsid K. 20 eurot (IV, 173). E. E. ütluste kohaselt said nad kokku Turu tänaval Circle K tankla juures, seal olid G. M., K. A. ja need 2 isikut, seal räägiti K. juurde viimisest ja viiski nad enda isale kuuluva Volvoga V70 K. juurde ja sealt tagasi sõites viis G. M. koju (IV, 173). E. E. ütluste kohaselt rääkis G. M. sõidu ajal K. juurde sõitmise põhjusest, et kui K. võlga ära ei maksa, siis saab K. peksa või ta tapetakse ära (IV, 173, 175) ning kohale jõudes K. võttiski XX käest raha, mille K. andis neile kahele vene tüübile ära (IV, 173) ning tagasisõidu ajal üks poolvenelane ütles K., et oled normaalne, maksid ära ja võid tulla meiega (IV, 175), pärast raha kätte saamist soovisid venelased saada Annelinna Prisma juurde, kust nad ostsid endale alkoholi, vist rummi ning seejärel tahtsid need 2 venelast, et tee peal võtaks veel ühe inimese auto peale ja seejärel liikusid Turu tn Circle K tankla juurde, kus pani nad maha ja ise läks ära koju (IV, 174). Tunnistaja N. T. ütlustest (IV; 123-129, 13) nähtuvalt võeti ta K. XXX juurest tagasi tulles auto peale pärast Annelinna Prismas käimist ja nendeks kaheks isikuks, keda E. E. peale K. A. XXX juurest käimist Tartusse tagasi sõidutas, olid peale K. A. V. P. (S.) ja A. K. E. E. ütlustest nähtuvalt oli lisaks sellele 2 tunni ootamise eest tekkinud 20-eurosele võlale veel üks 60-erone võlg nende venelastega seoses, kuna väidetavalt olevat K. mingi telefoni ära lõhkunud, mille eest nõuti 60 eurot (IV, 174). Tunnistaja E. E. ütluste kohaselt on Eduard Kask isik, kellega ta tihedalt suhelda ei tahaks, kuna iseloomud ei kattu (IV, 174). Tunnistaja E. E. ütlustega on kooskõlas tunnistaja N. T. ütlused (IV; 123-129, 13). Tunnistaja N. T. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 03.03.2020.a (IV; 123-129, 13). N. T. avaldatu kohaselt tunneb ta kannatanutest T. K. ja tundis K. A. ning tunneb ka Eduard Kaske ja vihavaenu tal nende suhtes ei ole (IV, 123). N. T. ütluste kohaselt oli Eduard Kask varem tagasihoidlik ja siis ta eriti ka ei joonud, aga pärast vanglat muutus Eduard Kask joonuna agressiivseks, kainena oli normaalne (IV, 127). N. T. ütluste kohaselt on Eduard Kask pikk poiss, meeter 95 cm pikk (IV, 128). Eelnimetatud tunnistaja N. T. ütlustega on siinkohal oluline täheldada, et Eduard Kaske on kriminaalkorras karistatud kahel korral, 13.07.2017.a ja 24.05.2018.a kohtuotsustega (I; 3839, 198-199; III, 3-7, 8-19, 20-22). 13.07.2017.a kohtuotsuse alusel oli Eduard Kask eelvangistuses 28.-30.09.2016.a, 03.04.10.2016.a, 20.12.2016.a-20.04.2017.a kokku 4 kuud 6 päeva ja ülejäänud 7 kuud 24 päeva vangistust kandis vanglas 13.07.2017-09.03.2018 (III, 29). 24.05.2018.a kohtuotsuse alusel kandis Eduard Kask koheselt ära kandmisele kuuluvat 5 kuud vangistust 11.04.2018 – 11.09.2018.a (III; 23 pöördel). Tunnistaja N. T. ütluste kohaselt oli Eduard Kask talle kunagi parim sõber, kuid kui Eduard Kask vangis oli, siis hakkas teiste inimestega suhtlema ja Eduard Kase vanglast välja tulles olid neil mõlemal juba uued sõbrad, teised huvid, teised hobid (IV, 124), K. A. tutvus turu taga Soola tänaval hängides (slängis tähendab: aega veetes), kus seltskonnad ja sõpruskonnad kogunevad ja aega veedavad (IV, 124), K. A. nägi viimati jaanipäeval, kui õhtul 18-20 paiku helistas S., s.o V. P. ja kutsus välja, läkski seepeale välja ja seal autos olid K. A. , V. P., A. K. ja autojuht, sõitsid kesklinna McDonaldsi kõrvale, tulid seal maha ja liikusid Emajõe äärde Tartu turu juurde, seal olid joogid ja joodi (IV, 124-125). Eelnevalt kajastatud tõenditest nähtuvalt liitus N. T. E. E. juhtimisel olnud sõidukis asunud seltskonnaga siis, kui see oli naasnud Tartusse K. A. elukohast. K. A. juures kodus käimisel

sai K. A. enda XXX käest 40 eurot, mille andis nende 2 isiku ehk V. P. (S.) ja A. K. kätte, kes Tartu linna tagasi jõudes ostsid Annelinna Prismast alkohoolsed joogid ja kelle organiseerimisel võeti peale poes käiku auto peale N. T. ja koos sõideti kesklinna ja mindi Emajõe äärde turu juurde alkoholi tarbima. Tunnistaja N. T. ütluste kohaselt oli ta sellel ajal suuremas osas oma naisega kõnes, kes muretses hilise välja minemise pärast, kuid sai siis toimuvast aru nii, et K. A. oli seal ära lõhkunud kellegi telefoni ja seal öeldi, et on vaja ja tahetakse mingit paranduse summat, mispeale K. A. helistas Eduard Kasele, et paluda temalt abi ära maksmiseks (IV, 125). Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja N. T. ütluste see osa, et 24.06.2019.a õhtul helistas K. A. Eduard Kasele, et paluda abi temalt nõutava rahasumma ära maksmiseks, veenev. Nimelt nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et K. A. oli telefon kasutuses, s.h ka 24.06.2019.a õhtul, kuid suhtlust selle kaudu Eduard Kasega oli minimaalselt, kuna 24.06.2019.a õhtul kella 21:05:48 ajal helistas hoopiski Eduard Kask K. A. (II, 179), mis jäi K. A. ja Eduard Kase vahel ka viimaseks telefonisuhtluseks. Samas nähtub sideettevõtjalt saadud andmetest, et K. A. on olnud 24.06.2019.a õhtul aktiivne telefonisuhtlus, kuid seda teiste isikutega – kell 15:19:14, 15:45:29, 16:19:54, 16:46:20, 17:16:16, 18:26:24, 20:41:01, 21:27:13 (II, 179), mistõttu polnud K. A. reaalset vajadust mõne teise isiku mobiiltelefoni kasutamiseks, kuna tema enda kasutuses olev telefon oli töökorras ja ta sai sellega vajadusel teha soovitud telefonikõnesid ja seda ka Eduard Kasele. Kuna N. T. ütlustest nähtuvalt toimusid tema ja K. A. osavõtul sündmused jaanipäeva õhtul ja need said alguse sellest, kui talle kuskil vahemikus kell 18-20 helistas V. P., mis jääb ka enne kella 21, siis oli kella 21:05:48-ks, kui Eduard Kask helistas K. A. (II, 179), kohtumine Atlantise juures juba lõppenud, isikud jõudnud koguneda Eduard Kase elukohta ja seal Eduard Kask löönud magavale K. A. rusikaga näkku, misjärel K. A. jõudnud Eduard Kase elukohast lahkuda. See, et Eduard Kase poolt K. A. 24.06.2019.a kella 21:05:48 ajal helistamise ajaks oli kohtumine Atlantise juures lõppenud, Eduard Kask oli löönud enda elukohas K.A. rusikaga näkku ja K.A. oli E.Kase elukohast lahkunud ning sellele järgnevalt soovis Eduard Kask nn võlgnikult K. A. viimasele põhjendamatult peale pandud nn võlga ehk siis nn telefoniparanduse rahasummat kätte saada, viitab ka asjaolu, et Eduard Kask on püüdnud nii

Eduard Kasega kaasas, K. vastu tal mingit vihavaenu polnud, küll oli aga Eduard Kasel vihavaen K. A. suhtes, kuna tahtis K. rusikaga näkku lüüa (IV, 76). R.T. ütluste kohaselt ei läinud ta ise majja sisse, kuulis majas sees Eduard Kase jalgade liikumist trepil üles alla, läks paarkümmend sekundit kuni ligi minut aega, siis jooksid sealt minema, vikatimehe (J. V.) juures jalutasid, siis jooksid ning arvas siis, et Eduard Kask midagi varastas, kuna ta on vargapoiss olnud, varguste eest kinni istunud (IV, 76-77). R. T. ütlustest nähtuvalt arvas ta, et Eduard Kase majast kiire lahkumise põhjuseks on varguse toimepanemine (IV, 77). R. T. ütluste kohaselt ei olnud tal endal K. mittemingisugust teemat, ei olnud vihavaenu, olid temaga sõbrad, mistõttu ei läinud ta ka K. elukohas majja sisse (IV, 80-81). R.T. ütlustest nähtuvalt ei oskagi ta täpsemalt selgitada, miks ta purjus peaga üldse K. A. elukohta kaasa läks (IV, 81). Tulles tagasi tunnistaja N. T. ütlustest nähtuva juurde, mille kohaselt oli K. A. 24.06.2019 ära lõhkunud kellegi telefoni, mistõttu K. A. nõuti selle eest telefoniparanduse summat (IV, 125), siis on oluline täheldada, et K. A. oli enda mobiiltelefon 24.06.2019.a aktiivselt kasutuses (II, 178-179; 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll: II; 176-182), mistõttu ei ole vähimalgi määral veenev ja usutav, et K. A. oli vaja kasutada kellegi teise mobiiltelefoni. Seetõttu ei ole väited K. A. poolt mõnele teisele isikule kuuluva mobiiltelefoni kasutamise ja selle lõhkumise kohta usutavad. Ka tunnistajate P. S. ja G. M. ütlusest nähtuvalt olid võlad, s.h väidetava telefoni lõhkumise eest, K. A. peale pandud alusetult, et temalt ja tema XXX raha kätte saada. Tunnistaja N. T. ütlustest nähtuvalt ei olegi ta ise pealt näinud seda, et K. A. oleks kellegi mobiiltelefoni ära lõhkunud, kuna viibis kogu aeg eemal, mistõttu ka ei tea, kas telefon lõhuti ära või mitte, kuid näidati ühte telefoni, millel olid mõrad sees (IV, 125). N. T. ütlustest nähtuvalt sai ta A. Z. telefoni katkiminemise situatsioonist aru niimoodi, et K. A. oli antud A. Z. telefon helistada, kuid K. oli telefon maha kukkunud, K. oli joobeseisundis (IV, 125). N. T. ütlustest nähtuvalt oli ta ise sellel ajal eemal ja siis öeldi, et telefon on lõhutud ja seda näidati ka (IV, 126). N. T. ütluste kohaselt oli telefoni omanik A. Z., kelle telefon katki läks (IV, 125) ja seda telefoni paranduse raha 20 või 60 eurot arutati Atlantise pargis Emajõe ääres, kus olid ka V. (P.), K. (A.), A. (Z.) ning K. A. ja Eduard Kase kõrval olid 3 või 4 inimest, ise istus koos A. K. ja R. T. eemal, misjärel hakkasid liikuma Eduard Kase poole (IV, 125). N. T. ütluste kohaselt räägivad V. P. ja A. Z. vene keeles ja Atlantise juures oligi põhimõtteliselt kogu jutt vene keeles ning alguses, kui seal K. räägiti, ei saanud K. midagi aru, ta oli väga täis ja siis tuli Eduard Kask ja hakati vene keeles rääkima (IV, 128). N. T. ütluste kohaselt tulid Eduard Kask ja R. T. Atlantise juurde, kui teised olid juba sinna jõudnud (IV, 125), K. seal midagi vene keeles ikka rääkis, Eduard vist õpetas talle, midagi sai K. ikka aru (IV, 128). N. T. ütluste kohaselt liitus A. Z. seltskonnaga nii, et kasiinost tulles nägid nad V. P. teineteist ja siis A. Z. jäigi seltskonda (IV, 125). N. T. ütluste kohaselt oli K. A. endal mobiiltelefon olemas küll ja ta ei oska öelda, millisel põhjusel anti A. Z. telefon K. A. kätte, kuid arvab, et K. A. telefonil oli kas aku tühi või polnud kõneaega (IV, 126). N. T. ütluste kohaselt oli telefoni paranduse raha kas 20 või 60 eurot, K. A. seda temalt nõutud summat ära ei maksnud, kuna tal raha ei olnud, K. ütles, et ta saaks homme raha ära anda ning järgmisel päeval helistas V. P., kes ütles, et seda raha pole enam vaja, et mingi asendustelefon tuli või midagi sellist (IV, 126). N. T. ütluste kohaselt mindi pärast seda, kui selgus, et K. A. telefoni paranduse raha maksta ei ole, edasi Eduard Kase juurde, sinna läks koos Eduard Kasega ta ise, A. Z., V. P. ja R. T. (IV, 126), Eduard Kask elab koos XXX ja E.Kase pool tema XXX ütles, et K. ei ole inimene või midagi sellist ja sõimas K. (IV, 126). N. T. ütluste kohaselt palus K. A. Eduard Kaske, et too aitaks ta välja selle võlaga, aga Eduard Kask ei aidanud, jutuks oli ka kõlari pantimine seniks kuni võlg saab tasutud, kuid seda ei toimunud ning see võla lahendamine Atlantise juures lõppes nii, et mitte keegi kelleltki mitte midagi ära ei võtnud ning mindi sõbralikult Eduardi juurde (IV, 128-129).

Sellega, et tegelikult K. A. kellegi telefoni, s.h A. Z. telefoni, 24.06.2019.a ära ei lõhkunud ja K. A. pandi võlg peale selleks, et temalt saadavast rahast pidu edasi pidada, on kooskõlas ka tunnistaja A. Z. ütlused (V, 32-34; IV, 27-30). Muuhulgas nähtub A.Z. ütlustest, et ta ei räägi midagi talle kuuluva telefoni lõhkumisest K. A. poolt ja sellega väidetavalt K. A. kaasnenud võlast, kuid ta andis ütlusi, mille kohaselt oli K. A. nõus ise endale võla peale võtma. Tunnistaja A. Z. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 32-34; IV, 27-30). A. Z. avaldatu kohaselt ei tunne ta kannatanutest kedagi, s.h ei tundnud ka K. A. (V, 32), süüdistatavaga Eduard Kasega on koos olnud kinnipidamiskohas ühes kambris ja pärast seda ka vabaduses mõned korrad teda näinud (V, 33) ning vihavaenu tal kannatanute ja süüdistatava suhtes ei ole (V, 32-33). Tunnistaja A. Z. ütluste kohaselt kohtus ta 2019.a suvel K. A., kui tuli kasiinost välja ja sai tuttavaga S. P. kokku, kellega koos oli ka K. A., istusid siis Emajõe ääres pingi peal, tarbisid alkoholi, jõid viskit (V, 33), alkohol sai otsa (V, 34), kui K. A. pakkus välja, et on neile raha võlgu ning võib paluda oma sõpra Eduard Kaske, et too annaks talle praegu 40€, siis järgmine päev annab selle Eduard Kasele tagasi, kuna XXX annab siis raha, kuid Eduard Kasel raha ei olnud ja lõpuks mindi Eduard Kase juurde, kellel oli kodus alkoholi, istusid ja tarvitasid seal alkoholi - ta ise, S. P. ja vist N. (T.), misjärel läksid sealt kolmekesi ära, teised jäid Eduard Kase juurde ning rohkem tal selle poisiga, kes ära tapeti, mingeid kokkupuuteid ei ole olnud (V, 34). A. Z. ütlustest nähtuvalt võtsid nad Eduard Kase poolt lahkudes muusika kuulamiseks kaasa kõlari ja järgmine päev sai Eduard Kask oma kõlari tagasi ning Eduard Kask ütles, et see noormees, kes ära kadus ja surma sai, ei vasta enam kõnedele (V, 34), mispeale ütles Eduard Kasele, et tal ei ole K. A. käest raha vaja ja rohkem ta Eduard Kasega K. A. st ei rääkinud (V, 34). K. A. poolt A. Z. telefoni väidetava lõhkumise kohta on ütlusi andnud veel ka tunnistaja P. G. ütlused (V, 35-37; IV, 31). Tunnistaja P. G. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 35-37; IV, 31). P. G. avaldatu kohaselt ei tea ta kannatanutest kedagi, s.h ei tunne K. A. (V, 35), süüdistatavat Eduard Kaske tunneb, vihavaenu tal kannatanute ja süüdistatava suhtes ei ole (V, 35). P. G. ütluste kohaselt on ta Tartu Vanglas kinnipeetav alates 2018.a maist, Eduard Kaske tunneb kooliajast, käisid koos Tartu XXX (V, 35), on Eduard Kasega suhelnud ka enda vanglas viibimise ajal (V, 36). P. G. ütluste kohaselt tunneb ta A. Z. ja teab, et üks poiss lõhkus ära A. telefoni, A. küsis telefoni remondi eest raha ning see, kes telefoni katki tegi, oli Eduardi sõber (V, 36) ning mingi aja pärast, tund või kaks hiljem A. ütles, et mingit raha ei ole talle vaja ja mingit jätku sellel ei olnud (V, 36). P. G. ütluste kohaselt teab ta sellest oma XXX ja õega suhtlusest (V, 37) ja tal oli sellest juttu ka Eduard Kasega, kes avaldas, et sõber lõhkus A. telefoni ära, A. küsis katkise ekraani eest raha, rahasummat ei mäleta, ning Eduard andis oma kõlari, et A. ei kahtleks selles, et talle makstakse selle telefoni lõhutud ekraani eest raha ära ja pärast A. ehk A. tõi selle kõlari tagasi, Eduard Kask andis kõlari enda initsiatiivil, keegi ei sundinud Eduardi seda tegema, Eduard Kask aitas enda sõpra (V, 37). Tunnistaja P. G. kohtus antud ütlustest (V, 35-37; IV, 31) nähtuvalt on ta rääkinud A. Z. telefoni väidetava lõhkumise kohta ainult teistelt isikutelt kuuldut ning ise ta vahetult asjaolusid ei tea ning pole neid ka tajunud, kuna oli ühe poisi poolt telefoni väidetava lõhkumise ajal vanglas karistust kandmas, vanglas viibib 2018.a maist. KrMS § 66 lõikes 21 sätestatu kohaselt ei ole kriminaalasjas tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. KrMS § 66 lõikes 21 on loetletud ka neli juhtumit, millal siiski võib sellest sättest teha erandi ja teiselt isikult kuuldut ikkagi kasutada tõendina ja need juhtumid on järgmised:

 

vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata KrMS § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel, tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde  tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega,  tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud. Käesoleval juhtumil on isikud, kes ise on vahetult sündmuste juures viibinud, üle kuulatud. Sealhulgas on üle kuulatud telefoni omanik A. Z., kes ei ole talle kuuluva telefoni lõhkumist kinnitanud. Seejuures ei nähtu A. Z. ütlustest ka seda, et K. A. oleks tema telefoni ära lõhkunud. Kohus on seisukohal, et kuna P. G. ei ole andnud ütlusi K. A. (surnud XXX) kuuldu osas, mis oleks seaduse kohaselt KrMS § 66 lg 21 punktis 1 ja KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel P. G. ütluste lubatavaks tunnistamise eelduseks, vaid P. G. on rääkinud kohtule tunnistajana seda, mida ta on kinnipidamisasutuses viibimise ajal kuulnud enda vennalt ja õelt ning Eduard Kaselt, siis P. G. ütlused tõendite kogumisse ei kuulu ja kohus jätab need tõendite kogumist välja. Kohus on seisukohal, et kuna telefoni omanik A. Z. on üle kuulatud ning lisaks ka mitmeid tunnistajaid, kes ise vahetult sündmustega seonduvad, ning ütlusi on andnud ka süüdistatav Eduard Kask, siis puudub käesoleval juhtumil küllaldaselt põhjendatud alus P. G. tunnistajana antud ütluste tõendite kogumisse vastu võtmiseks ja need tuleb jätta tõendite hulgast välja. See otsustus ei kahjusta ka elumaja põlengus hukkunud K. A. olukorda. Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et K. A. sooviti raha kätte saada selle eest pidutsemiseks, milleks mõeldi välja erinevaid põhjusi, miks K. A. tembeldada võlglaseks, on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kask muutlikud ütlused selles osas, millistel põhjustel pidi K. A. raha maksma (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt läks ta 30.06.2019.a K. A. elukohta XXX, et K. A. ühendust võtta, selgitamaks välja, kuhu ta kadunud on, kuna kahel päeval oli helistanud K. A., kuid K. A. telefoni vastu ei võtnud (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt tahtis ta K. A. peksa anda ja rääkida temaga, lihtsalt õppetunniks, paar korda, kuna oli K. A. kohta inimestelt kuulnud, et K. A. oli teistele lubanud alkoholi tuua või midagi sihukest, aga pärast K. A. nende inimestega ühendust ei võtnud ning ajas sellega need inimesed vihale, kuna pani inimesed ootama, ei vastanud neile ja ignoreeris neid (V, 52). Süüdistatava Eduard Kase ütlustest nähtuvalt nimetas ta veel K. A. 30.06.2019.a kontakteerumise põhjuseks seda, et oli K. A. peale kuri, kuna K. ei võtnud telefonikõnet vastu ning talle tundus, et K. ütles talle midagi halvasti, mistõttu tuligi tal K. A. peksa anda ja teda õpetada (V, 57). Viimati nimetatud põhjuste avaldamisega loobus Eduard Kask enda esialgselt avaldatust, kinnitades, et teistele viina ostmise lubaduse andmine ei olnudki tegelikult K. A. õppetunni andmise põhjuseks (V, 57). Eelnevalt kajastatud tõenditest nähtub, et K. A. sunniti omaks võtma võlgu, millistel tegelikkusega seost polnud ning seaduslik õiguslik alus võlanõuete esitamiseks puudus. K. A., kellele olematu võlg peale pandi, pidi selle kui tegeliku võla omaks võtma ja seda ka teiste ees ning pidi laskma ka teiste ees välja paista, nagu ta oleks tegelikult millegi eest võlgu. Eelnevast nähtub, et võlgade K. A. peale panekuks esitati erinevaid ja teinekord ka üksteisele risti vastu käivaid põhjendusi. Eelnevast kokkuvõtvalt mõned näited, miks ja mille eest K. A. väidetavalt võlgu oli ja kuidas K. A. peale pandud võlg tekkis ning miks oli Eduard Kask

vaenulik K. A. suhtes ja miks ta läks 30.06.2019.a XXX talle K. A. õppetundi andma ja tema suhtes karistusoperatsiooni läbi viima:       

K. A. lõhkus ära teistele isikutele kuuluva telefoni või telefonid K. A. oli lubanud tulla, aga ei tulnud kohe, teised pidid ootama 2-3 tundi K. A. võttis Eduard Kase magamise ajal tema telefoni vastu ja oli lubanud siis venelastest helistajatele maad ja ilmad kokku, mida aga K. A. poleks tohtinud teha K. A. ei võtnud telefoni vastu, kui talle helistati – NB kaks täiesti risti vastu käivat põhjust, see ja eelmine K. A. oli lubanud raha tuua telefoni/de lõhkumise eest, aga ei toonud K. A. oli lubanud teistele inimestele alkoholi tuua, aga ei toonud, pani inimesed ootama ja ignoreeris neid K. A. ütles midagi halvasti.

Rahasummad, milliseid K. A. nõuti, olid varieeruvad - esialgu 20 eurot ja kui selle asemel õnnestus kätte saada hoopiski 40 eurot, siis veel samal päeval hakati K. A. nõudma 60 eurot. G. M. mobiiltelefoni 28.08.2019.a asitõendina vaatlusprotokollist (II; 135-152) nähtuvalt pidi K. A. Eduard Kase avaldatu kohaselt ära ostma tema telefoni ja kui K. A. seda ei tee, siis pidi K. A. ostma talle uue mobiiltelefoni: „Kui ta mu k6lli (telefoni) ei osta ara ta ostab uue mulle“, lisades juurde: „Sab karistada siis järgmine kord m6tleb“ (II; 151), mispeale tundis G. M. huvi, et kas K. on veel elus (II; 151), millele Eduard Kask vastas, et ta ei tea (II; 151), mispeale G. M. avaldas: „Loodame et on“ (II; 151). K. A. rahaliste nõudmiste esitamise põhjuste paljusus, õigustamaks 20 € ja 60 € väljanõudmist, ning kohati ka nende vastuolulisus viitavad sellele, et ühtegi Eesti Vabariigis kehtiva seaduse järgi aktsepteeritavat ja põhjendatud põhjust selleks polnud. Lihtsalt leiti keegi, endast nõrgem, kellest jõud üle käis ja nii saadi nõrgemalt soovitu, antud juhul raha 40€, kätte. Kuid K. A. soovitust jäi kätte saamata 60 €, kuna K. A. seda raha polnud ning ka tema XXX A. K. oli kodust vaba raha otsa lõppenud, sest oli just eelnevalt K. ära andnud juba 40€. Kuna soovitust jäi Eduard Kasel kätte saamata 60 € ning K. A. hoidis eemale ja telefoni vastu ei võtnud ning vältis Eduard Kaske ja tema suhtlusringkonda, kuid Eduard Kask pidi 04.06.2019.a prokuratuuris sõlmitud kokkuleppe (III, 113-115) alusel peatselt minema vanglasse 1 aastat 6 kuud 24 päeva karistust kandma, kohtuistungi ajaks kokkuleppe arutamiseks oli määratud 01.07.2019 kell 13:00 (III, 116-129), siis oli Eduard Kasel kiire, et ta jõuaks enne vanglasse minekut enda soovitud õppetunni K. A. suhtes täide viia. 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (III, 105-110) kajastatu kohaselt on Eduard Kase ja K. A. ahel olnud viimane Facebook Messengeri vestlus 24.06.2019 kell 12:10, kui Eduard Kask saadab K. A. pildi (III; 109). 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (III, 105-110), milles vaadeldakse Eduard Kaselt kahtlustatavana kinnipidamisel 30.06.2019 kell 16:40 ära võetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A7, nähtub, et viimane kõne Eduard Kase ja K. A. vahel oli 24.06.2019.a kell 21:05 ja see kestis 5 minutit 10 sekundit (III; 107: loendis nr 23). See, et viimane kõne K. A. ja Eduard Kase vahel toimus 24.06.2019.a kell 21:05, nähtub ka 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II; 176-182, 200) selle kohta, et K. A. helistas Eduard Kask ja kõne nende vahel kestis 310 sekundit ehk 5 minutit 10 sekundit, helistaja Eduard Kask oli siis Tartus XXX asuva mobiilside tugijaama levialas (II; 179).

14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (III, 105-110) kajastatu on Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt helistatud K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile peale 24.06.2019.a kell 21:05 toimunud viimast telefonikõnet 22-l korral ja seda järgmiselt (III; 107): 24.06.2019 kell 21:11, 24.06.2019 kell 21:12, 24.06.2019 kell 21:13, 24.06.2019 kell 21:14, 24.06.2019 kell 22:08, 24.06.2019 kell 22:48, 24.06.2019 kell 22:54, 25.06.2019 kell 01:35, 25.06.2019 kell 03:46:51, 25.06.2019 kell 03:46:56, 25.06.2019 kell 12:39, 25.06.2019 kell 13:11, 25.06.2019 kell 14:50, 25.06.2019 kell 16:17, 26.06.2019 kell 11:56, 26.06.2019 kell 12:26, 26.06.2019 kell 14:00, 26.06.2019 kell 14:54, 27.06.2019 kell 00:48; 27.06.2019 kell 13:13, 29.06.2019 kell 00:04, 30.06.2019 kell 08:45:08 (III; 107). Eelnevast nähtub Eduard Kase äärmiselt intensiivne tegutsemine, saamaks K. A. ühendust ja kui see ei õnnestunud, siis läks 30.06.2019 hommikul ise K. A. elukohta kohale. See, et Eduard Kask läks 30.06.2019.a K. A. elukohta viimase suhtes karistusoperatsiooni läbi viima, andmaks K. A. allumatuse eest (60 € maksmata, hoiab kõrvale, ei suhtle) õppetundi, nähtub nii Eduard Kase enda ütlustest, kui ka kannatanu A. K. ütlustest selle kohta, et K. A. lubati ära tappa, kui K. raha ei anna, aga ka P. S. telefonisuhtlusest 25.06.2019.a Eduard Kasega, kasutajanimega A. Ƃ. (A. B.: II; 135), milles Eduard Kask avaldab, et tal on vaja auto parandamiseks kuskil 500 eurot, et saab siis sellega K. otsa sõita, kes on selle välja teeninud, kasutades seejuures vandesõna: „raisk“: II; 153). P. S. soovitas Eduard Kasele: „Pigem peksa“ (II; 153). Sellest P. S. ja Eduard Kase vahelisest vestluse sisust nähtub, et Eduard Kasel oli K. A. suhtes kavas rakendada P. S. soovitatud tavalisest peksust oluliselt raskemaid meetmeid. Ka autoga inimesele otsa sõitmisega on võimalik inimene tappa. Surmaga lõppevad liiklusõnnetused nii Eestis kui maailmas tervikuna kahjuks levinud nähtus. See, et Eduard Kasel oli kavas K. A. ära tappa, nähtub ka G. M. ütlustest ja tema Facebooki Messengeri suhtlusest, mille kohaselt Eduard Kask helistas talle ja sai siis E.Kaselt teada, et E.Kask tahab K. A. kasti peksta, s.o ära tappa.

Sideettevõtjalt saadud andmetest ajavahemiku 23.-30.06.2019 kohta nähtub, et enne 30.06.2019.a tulekahju oligi K. A. tihedam suhtlus G. M. (II, 178-180). 28.06.2019 kell 04:58:35 on G. M. kasutuses olnud telefonilt helistatud K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile, kõne kestis 30 sekundit (II, 180). 28.06.2019 kell 08:07:50 on G. M. kasutuses olnud telefonilt saadetud sõnum K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile (II, 180). 29.06.2019 kell 06:04:35 on G. M. kasutuses olnud telefonilt saadetud sõnum K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile (II, 180). G. M. on elektroonilise side andmetest nähtuvalt ainuke ja viimane isik, kes K. A. enne tema tulekahjus hukkumist kõige rohkem suhtles. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et G. M. sai olla üks paremini informeeritud isikutest K. A. ja Eduard Kase omavaheliste suhete osas ja ka põhjuste osas, miks K. A. hakkas teistest eemale hoidma. G. M. mobiiltelefoni Samsung Galaxy J7 vaatlust kajastavast 28.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 135-152) nähtuvaga on tõendatud, et Eduard Kase ja K. A. suhted oli 2019.a jaanipäevast peale niivõrd halvaks läinud, et kardeti Eduard Kase poolt K. A. ära tapmist. 28.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 135-152) nähtuvalt asub G. M. mobiiltelefonis Samsung Galaxy J7 Facebook (FB) Messenger, milles on näha G. M. vestlus E. E. (E.) ja Eduard Kasega (Kask), Eduard Kasel on FB konto kasutajanimega: A. Ƃ. (A. B.: II; 135, 145152). G. M. FB Messengeri vestlusest E. E. 25.06.2019 nähtub muuhulgas, et G. M. tunneb muret K. pärast, kellel telefon on väljas ja küsib E. E., et mis K. sai, millele saab E. E. vastuseks, et venelased muudkui helistavad jõhkralt, aga ei saa neist aru, aga eile läks K. nendega kaasa (II; 135-136) ja järgnevast vestlusest näha, et K. nuttis venelaste käes ja venelased ütlesid K., et eit oled, ära ulu (II, 136).

talle mitte vastata, et nad tahavad K., aga E. ei tea, et K. ei ole süüdi ning E. arvab, et K. on lihtsalt sitt (II; 139). G. M. hinnangul pole K. mitte midagi teinud ning need venelased on halb äri („bad bisness“: II, 139), mispeale E. E. lubab, et ta K. kindlasti üles ei anna (II; 139) ja G. M. vastab, et praegu lihtsalt ei tohi E. kuidagi K. juurde transporti saada („transat saada“:

II, 139).

E. E. ja G. M. suhtlusest nähtub ka see, et kui E. E. küsib, et mille pärast K. E., s.o Eduard Kasega tülli läks ja kas E. tuli K. pärast probleeme (II; 142-143), siis sai ta G. M. vastuseks, et ei, K. on E. pärast probleemid, mingi keeruline skeem, et põhimõtteliselt tahab E. K. kasti peksta (slängis: ära tappa, kirstu panna, peksa anda), helistas ükspäev (II; 143), mispeale avaldab E. E., et E. tahtis siis talle (s.o E. E.) ka vist midagi teha, sest on iga päev tahtnud kokku saada (II, 143). Samast E. E. ja G. M. suhtlusest nähtub veel, et E. tüdruk (P. S.) muudkui kirjutab G. M. („Aga ou see e. eit koguaeg kirjutab mulle juh“: II; 140; slängis eit – eriti ilus tüdruk) ja G. M. saatis selle kohta E. E. ka ühe ekraanitõmmise, millelt on näha FB Messengeris suhtluses FB konto nimega: Π.(P.). 03.03.2020.a andis kohtuistungil tunnistajana ütlused P. S., kes kinnitas, et tal on FB Messengeris konto nimega Π.(P.). E. E. ja G. M. suhtlusest nähtub veel, et G. M. ja K. otsivad mõlemad tööd, millest on K. rääkinud ka E. E. (II; 142). G. M. ja Eduard Kase, kasutajanimega A. Ƃ. (A. B.), Facebook ́i Messengeri suhtlusest (II; 135, 145-152) nähtub muuhulgas, et Eduard Kask nimetab põhjused, miks tal on põhjendatud olla K. suhtes vägivaldne ja miks K. on võlgnik. Esmalt avaldab Eduard Kask G. M. 25.06.2019.a, et see debiilikust K. lõhkus ära ühe vanglas istunud isiku telefoni, kes suhtleb K. ja nendega, nii et neil on seljatagused olemas, mistõttu pidi enda telefoni mõneks ajaks ära andma, et neil oleks garantii ja K. maksaks ära (II; 145). Eduard Kase avaldatu kohaselt, kui ta ei oleks enda telefoni ära andnud, siis K. „magaks keldris kuskil“ (oleks keldrisse kinni pandud, seal ära tapetud; kuritegelikus maailmas võlgu jääjaid ja nn üle laskjaid ning nn kitsi, s.o politseile üles andjaid karistatakse ka keldris hoidmisega, sinna ära tapmisega), mistõttu on Eduard Kase hinnangul K. peksa saamise ära teeninud (II; 145), vaatas, et telefonil oli kaitseklaas mõrane (II; 145-146) ja kõik ütlesid, et K. tegi ja K. ise ka tunnistas seda (II; 146). Seejärel avaldas Eduard Kask veelkordselt, et kui ta ei oleks enda telefoni ära andnud, siis K. oleks olnud keldris või garaažis (II; 146: slängis: keldris hoitud, sinna ära tapetud). Kui G. M. küsis, palju K. võlgu on (II; 147), siis sai ta Eduard Kaselt vastuseks: „20 vist oli eile aga hommme oleks 60v6i 300 ma tapsemalt ei maleta (II; 147). Siinkohal olgu täheldatud, et kuritegelikku eluviisi viljelevatele isikutele on omane mõtteviis ja elukäsitlus, et kui leiavad kellegi, kellest enda arvates jõud ja oskused üle käivad, siis iga päevaga nn väidetavalt võlgu olev ehk võlana peale pandud rahasumma üha suureneb ning alusetult esitatakse ajas iseenesest suurenevaid nõudeid. Naastes uuesti Eduard Kase ja G. M. suhtluse juurde, siis 28.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 135-152) nähtuvalt täpsustas G. M., et kui palju oli K. telefoni eest võlgu ja siis sai ta Eduard Kaselt vastuseks: „20 vist pidi ara maksma“, täpsustades: „Ekraani eest“ (II; 147). Seepeale avaldas G. M., et selle 20 eurot sai K. eile XXX käest (II; 148). Seejärel avaldas Eduard Kask, et probleem algaski sellest, et K. eile oodati kaua aega, et K. ei tulnud kohe, vaid läks 2-3 tundi aega (II, 148-149) ning kui G. M. vastas sellele, et K. hakkas eile nutma, siis avaldas Eduard Kask selle kohta: „nuud sai 6ppe tunni ma arvan nüüd sai aru arvan“ (II; 149). Kui G. M. küsis: „Ei tea kas K. sai otsa“ (II; 151), siis vastas Eduard Kask: „Kui ta mu k6lli (telefoni) ei osta ara ta ostab uue mulle“, lisades juurde: „Sab karistada siis järgmine kord m6tleb“ (II; 151), mispeale tundis G. M. huvi, et kas K. on veel elus (II; 151), millele Eduard Kask vastas, et ta ei tea (II; 151), mispeale G. M. avaldas: „Loodame et on“ (II; 151).

Eeltoodust nähtuvalt pole kahtlust selles, et 30.06.2019.a XXX kinnistule K. A. elukohta minnes oli Eduard Kasele omane kuritegelik mõtteviis ja tal olid kuritegelikule maailmale omased väärtushinnangud, milliste kohaselt tuli allumatut K. A., kes jättis tasumata 60€ ja ei andnud ennast seejärel enam ka näole, karistada, talle õppetund anda. Eduard Kask oli ka see, kes G. M. ütlustest nähtuvalt nõudis 24.06.2019.a Eduard Kase elukoha juures koos kahe teise venelasega nutvalt K. A. raha maksmist ning andis siis K. A. ka ühe vopsu vastu pead. Ka A. K. ütlustest nähtuvalt oli just Eduard Kasel konflikt K. A., mille tulemusena K. A. hakkas nutma, kuna Eduard Kask kas lükkas või lõi K. A. Kuna G. M. suhtles nii Eduard Kasega kui ka K. A. ning tal olid nende mõlemaga küllaltki usalduslikud suhted, siis pole kohtul alusta kahelda ka G. M. ütlustest nähtuva tõele vastavuses selle kohta, et Eduard Kask soovis K. A. surma ja ta oli võimeline K. A. ära tapma. See, et Eduard Kask oli 30.06.2019.a K. A. elukohta mineku ajaks omaks võtnud kuritegelikud väärtushinnangud, nähtub ka juba eelnevalt käsitletud P. S. ütlustest, aga ka 14.10.2019.a ambulatoorsest kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr XXX (III, 37-43; küsimused eksperdile ekspertiisimääruses: III, 32-36). Ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis Eduard Kase vaimse seisundi hindamiseks tehti 09.10.2019.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus (III; 37). Ekspertiisiakti uurimuslikust osast nähtub, et Eduard Kask on kergesti ärrituv ja impulsiivne, tema käitumismuster ja tõekspidamised on XXX, mis ilmneb hoolimatus suhtumises ümbritsevasse, sotsiaalsetesse normidesse ja reeglitesse, nende korduvas eiramises, madalas frustratsioonitaluvuses, madalas agressiooni ja vägivalla vallandumise läves, võimetuses õppida kogemusest ja varasematest karistustest (III; 40). Eduard Kask on teadlikult valinud kriminaalse eluviisi, käitumine on sihipärane ja teadvustatud, noorukieast alates on liigtarvitanud alkoholi, alkoholijoobes on intensiivistunud XXX laadi käitumishäired (III; 40-41). Varasemalt on Eduard Kase vaimseid võimeid hinnatud XXX, kuid ekspertiisi käigus vaimsete võimete arengus XXX diagnoosida ei saa, tema intellektuaalsed võimed on vastavuses õpitu ja elus kogetuga, mälu käepärasus on hea (III; 41). Ekspertiisil avaldas Eduard Kask temale inkrimineeritava kuriteo kohta, et oli juba mitmeid päevi varem otsustanud, et peab kannatanule peksa andma, et talle varasemate rikkumiste eest õppetund anda, õhtul enne inkrimineeritavat tegu oli tarvitanud rohkelt alkoholi, hommikul olnud veel alkoholijoobes ja jätkas alkoholi tarvitamist ning kuna kannatanut ei õnnestunud telefoni teel kätte saada, siis otsustas minna kannatanu juurde koju, kus tekkinud mõte, panna toolil olevad riided välgumihkliga põlema ning seejärel lahkus autoga Tartusse. Eduard Kase ekspertiisil avaldatu kohaselt pani ta selle teo toime oma enda initsiatiivil, kaasas olnud sõber seda ei teadnud, sõber teadis vaid, et ta tahab kannatanule vastu lõugu anda, sõber sündmustesse ei sekkunud (III; 41). Eksperdi käsutusse antud andmetest selgub, et senise elukäigu vältel ei ole Eduard Kasel rasket psüühikahäiret esinenud (III; 41). Eduard Kasel on alates noorukieast esinenud XXX, mis püsinud varases täiskasvanueas (III; 41). Eduard Kasel esinevad XXX ja XXX kõrvalekalded on kliiniliselt XXX (III; 41). XXX on iseloomu ja käitumise püsiv XXX, mis ei ole medikamentoosse raviga olulisel määral muudetav (III; 41). Tahtest olenematut käitumist XXX ei põhjusta (III; 41). Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal käitus Eduard Kask teadvustunult, oli võimeline endale aru andma oma tegudest ja neid juhtima (III; 41-42). Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et 30.06.2019.a K. A. elukohta minemise ajaks oli Eduard Kasel välja kujunenud kriminaalne mõtteviis ja seda järgiv eluviis, on kooskõlas ka tema käitumisest vabaduses viibides nähtuv kõrge kuritegeliku käitumise aktiivsus. 04.juulil 2020 sai Eduard Kask XXX-aastaseks. Käesolev kohtuotsus on Eduard Kasel juba kolmas süüdimõistev kohtuotsus.

Esimene süüdimõistev kohtuotsus oli 13.07.2017.a, mil Eduard Kaske karistati lühimenetluses KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 121 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi käesolevas kriminaalasjas analoogsete kuritegude eest, kokku 14 kuriteo toimepanemises: KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kahe kuriteo toimepanemises, KarS § 121 lg 1 järgi ühe kuriteo toimepanemises ja KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kokku 11 varguse toimepanemises. Nende kuritegude eest sai Eduard Kask karistuseks 1 aasta reaalset vangistust, mille kandmiselt ta vabanes 09.03.2018.a. Karistuse kandmiselt vabanemisest veidi enam kui 1 kuu möödudes, s.o 11.04.2018.a pani Eduard Kask toime 2 uut kuritegu, mille eest teda karistati kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega 24.05.2018.a KarS § 263 lg 1 p 1 ning KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokku 1 aasta vangistusega, millest kuulus kohesele ära kandmisele 5 kuud vangistust ja ülejäänud karistuse osa, s.o 7 kuud vangistust jäi tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega ühes KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, täitmise kohustusega. Koheselt ära kandmisele kuuluvat 5 kuud vangistust kandis Eduard Kask 11.04.2018 – 11.09.2018.a (III; 23 pöördel). Enamus käesolevas kriminaalasjas Eduard Kasele etteheidetavatest kuritegudest jäävad viimase süüdimõistva kohtuotsusega kohaldatud 2-aastase katseaja sisse. Erandiks on ainult T. K. näkku löömine, mis toimus 2017.a kevadel. Kõik varasemates süüdimõistvates kohtuotsustes kajastatud kuriteod on esindatud ka käesolevas kriminaalasjas, kuid lisandunud on ka vägivald võimuesindaja suhtes, s.o KarS § 274 lg 1 kuritegu, ning raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise toimepanemine, s.o mõrv. Ehk teisisõnu on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ja teistele ühiskonnas elavatele inimestele üha ohtlikumaks. Lisaks eeltoodule on Eduard Kase kohta teada, et 07.09.2017.a määrusega lõpetati kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 17278000980 (III; 1-2) KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel KarS § 274 lg 1 tunnustel 08.07.2017.a alustatud käitumises menetlus selles, et Eduard Kask 08.07.2017.a kella 03:15 paiku Tartu linnas Ülikooli ja Vallikraavi tänavate ristmikul lõi ametikohustusi täitvat Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna XXX F. H. rusikaga pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu (III; 1). Selles asjas oli Eduard Kask kahtlustatavana kinnipeetav 08.07.2017 kell 04:26 kuni 09.07.2017 kell 12:28 ja 12.07.2017 kohaldati Eduard Kase suhtes eeluurimiskohtuniku määrusega tõkendit vahistamine, kuid 13.07.2017.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-4421 mõisteti talle karistuseks reaalne vangistus ning sellest ajast kandis ta selle kohtuotsuse alusel 1 aastat vanglakaristust. Seniselt kohaldatud meetmed, s.h kahtlustatavana kinnipidamised, reaalselt vanglas karistuste kandmine ning ka katseajaga kriminaalhooldus pole muutnud Eduard Kaske õiguskuulekamaks. Pigem vastupidi. Infosüsteemist XXXX tehtud väljavõttest Eduard Kasega seonduvate juhtumite kohta (II; 126-128) nähtub, et Eduard Kasele on omane alkoholi liigtarvitamine, ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine, ühiseluliste sotsiaalsete normide eiramine, hoolimatus, jõhkrus ning nii sõnaline kui ka füüsiline vägivaldsus teiste inimeste suhtes. Samasisuline info nähtub ka Eduard Kase kohta koostatud kinnipeetava iseloomustusest (III; 29-31.)

03.10.2017.a kinnipeetava iseloomustuses (III; 29-31) kajastatu kohaselt oli Eduard Kase karistusaja algus 13.07.2017 ja lõpp 09.03.2018.a (III; 29), Eduard Kask ei hooli tegude tagajärgedest, käitub mõtlematult ja hoolimatult (III; 29 pöördel), enda väitel tarvitas alkoholi iga päev, jõi nii lahjemat kui ka kanget alkoholi, tarvitama hakkas 16-17-aastaselt (III; 29 pöördel), vägivaldse kuriteo pani toime alkoholijoobes (III; 29 pöördel), 1-2 korda kuus on suitsetanud kanepit, tarvitama hakkas 17-aastaselt (III; 29 pöördel). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Eduard Kasele omane vägivaldne käitumine nii alkoholi tarbides kui ka kainena, puudub emotsioonidega toimetuleku oskus, käitub impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata (III; 29 pöördel), keskendub enda heaolule, arvestamata negatiivsete tagajärgedega (III; 29 pöördel), kuritegudega püüab saada tulu teiste isikute arvelt (III; 29 pöördel-30). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt lähtub Eduard Kase käitumisest oht teistele ühiskonna liikmetele, oht seisneb füüsilises ründes, teise isiku vara omastamises, majandusliku kahju tekitamises ning see oht suureneb, kui isik on alkoholijoobes, soovib suuremat rahalist tulu ning viibib koos kriminaalsete tuttavatega (III; 30). Eeltooduga on kooskõlas ka 17.04.2019.a erakorralisest ettekandest (III; 23-25) nähtuv selle kohta, et taotleti vanglakaristuse Eduard Kase suhtes täitmisele pööramist ja seda seoses Eduard Kase poolt uute kuritegude toimepanemisega ja alkoholi liigtarvitamisega, s.o seoses Eduard Kase käitumise ohtlikkusega nii talle endale kui ka teistele. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt on Eduard Kask rikkunud kontrollnõudeid – registreerimisnõuet ja nõuet saada eelnevalt luba töökoha vahetamiseks. Eduard Kask jättis ilmumata 11.04.2019.a määratud registreerimisele. Samal päeval ennelõunal helistas Eduard Kask kriminaalhooldusametnikule ja soovis muuta registreerimise aega kella ühelt kella kolmele, põhjendades seda vajadusega täita tööülesandeid, mistõttu andis kriminaalhooldusametnik talle loa tulla registreerimisele kell 15, kuid E.Kask registreerimisele ei ilmunud. Tund aega hiljem helistas kriminaalhooldusametnik Eduard Kasele ja selgus, et Eduard Kask oli sõpradega Tartu kesklinnas kaubanduskeskuses ja registreerimise aja ära unustanud (III; 23). Uueks registreerimise ajaks määrati 12.04.2019 ja see ka toimus, kuid selgus, et E.Kask ei oma enam XXX (III; 23). Telefonivestluses tööandjaga C. P. O. selgus, et käsundusleping E.Kasega on lõpetatud 12.04.2019.a, kuna töötaja jättis korduvalt tööle tulemata (III; 23). Luba töökoha vahetamiseks E.Kask eelnevalt taotlenud ja saanud ei ole (III; 23). Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt vabanes Eduard Kask šokivangistusest 11.09.2018.a, esimene registreerimine toimus 17.09.2018.a. Tulenevalt E.Kase väärkäitumise seotusest alkoholi tarvitamisega määras kriminaalhooldusametnik talle sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“ läbimise. Programmis osales E.Kask 04.10.-05.12.2018.a. Kuigi hooldusaluse aktiivsus programmitundides oli kesine, läbis ta programmi täies mahus ja täitis sellega talle kohtu määratud kohustuse. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt laekus politseilt informatsioon, et Eduard Kask on neljal korral toimetatud Tartu arestimajja kainenemisele – 02.02.2019, 08.02.2019, 29.03.2019, 04.04.2019 ning tema suhtes on alustatud 2 uut kriminaalasja, neist ühel juhul alkoholi vargus KarS § 199 lg 2 p 5,9 tunnustel ja teisel juhul vägivaldne käitumine alkoholi tarvitanuna KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustel. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt on Eduard Kasel XXX ja XXX kehtivusega kuni 04.04.2021. XXX sõnul pani ta pojale aja XXX vastuvõtule, kuid poeg sinna ei jõudnud, väidetavalt väsimuse tõttu. 14.05.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega (III; 26-28), mis jõustus 30.05.2019.a (III; 28), jäeti kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes tehtud ettepanek rahuldamata ja Eduard Kasele määrati kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Nüüdseks on teada, et Eduard Kask ei ole täitnud kohustust, mitte tarvitada alkoholi, on seda järjekindlalt eiranud ning enda elu vabaduses viibimise ajal muuhulgas sisustanud ohtra

alkoholitarbimisega. Ka ööl vastu 30.06.2019.a, s.o enne K. A. elukohta minekut, oli ta öö otsa alkoholi tarbinud ning viinapudel oli Eduard Kasel käes ka 30.06.2019.a hommikul Tartus Narva maanteel asuva Circle K bensiinijaama juures enne Tartust XXX tallu sõidu alustamist. Eduard Kase faktilisest käitumisest 30.06.2019.a XXX kinnistul nähtub, et Eduard Kask, olles selgitanud välja olukorra, s.o elumaja vahetus ümbruses kedagi polnud, ka elumajas sees I korrusel keda polnud ning olles käinud ära ka teisel korrusel, kus magas K. A., tegi teadlikult tulekolde majas esimesele korrusele II korrusele viiva puidust trepi vahetusse lähedusse, s.o selle ette puidust põrandale, kust selle levik üle terve maja, ka mööda treppi teisele korrusele, on kõige kiirem, ning pärast tulekolde tegemist lahkus ülimalt kiiresti XXX kinnistult koos elumajast kaasa võetud K. A. kasutuses olnud mobiiltelefoniga. Taolisest Eduard Kase käitumisest XXX kinnistul nähtub, et ta käitus sihiteadlikult, soovides elumaja süüdates seal II korrusel magav K. A. ära tappa. Kuigi Eduard Kask on väitnud, et tema XXX kinnistul elumajas II korrusel käies ei näinud seal magavat K. A., pole kahtlust selles, et K. A. viibis elumaja süütamise ajal II korrusel ja magas seal. Kannatanu A. K. ütlustest (IV; 40-53, 1,8) nähtuvalt jäi tema juures elav XXX K. A. 30.06.2019.a hommikul, kui ta läks välja põllu peale tööle, tuppa II korrusele oma tuppa magama. A. K. ütluste kohaselt teab ta seda sellest, et vaatas üle toa ukse, kus K. A. magas. A. K. ütlustest nähtuvalt on XXX kinnistul asuvas elumajas II korrusel kaks tuba ja neist ühte tuba, s.o plaanil parempoolset, kasutas magamiseks ta ise ja teist tuba, s.o plaanil vasakpoolset, kasutas magamiseks K. A. A. K. ütluste kohaselt oli K. A. omane vaadata poole ööni telekat ja siis magada poole päevani ning seekord 30.06.2019.a oli samamoodi (IV, 50). Eeltoodud kannatanu A. K. ütlustega on kooskõlas Tartumaal Tartu vallas XXX külas XXX asuva kahekorruselise elumaja projektist [II, 4-5: kahe korruse kaupa, alumine korrus (II, 4) ja ülemine korrus (II, 5)] ning 30.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 6-52) nähtuv selle kohta, et see elumaja on 2-korruseline, teisele korrusele viib esimeselt korruselt trepp, mis on ühtlasi ka ainuke võimalus, pääsemaks esimeselt korruselt teisele ja sealt tagasi I korrusele, peale trepi teisi võimalusi kahe korruse vaheliseks liikumiseks majas pole; elumaja teisel korrusel on 2 tuba, teisel korrusel asuvast trepi esikust jääb vasakule 1 tuba ja teisel korrusel asuvast trepi esikust paremale jääb teine tuba, trepi esikust vasakpoolsesse tuppa üle ukseava paremale vaadates on näha selles toas asuvat voodit (II; 14, 17 all, 50). 30.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 6-52) nähtuvalt asus K. A. põlemisjälgedega surnukeha II korrusel vasakpoolses toas (II; 7, 14, 15, 18-20). 31.07.2019.a ekspertiisiaktiga nr XXX tulekahjuekspertiisi teostamise kohta (II; 100-108; ekspertiisimäärus: II; 99) kohta on tõendatud, et K. A. surnukeha leiti kustutustööde käigus hoone teise korruse põrandalt (II, 100). 30.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 6-52) kajastatud K. A. surnukeha asukohast (II; 7, 14, 15, 18-20) nähtuvalt oli K. A. jõudnud voodist lahkuda ja oli teel selles toas asuva ainukese akna juurde, kuid aknani ta ei jõudnud ja sealtkaudu välja ei pääsenud, kuna enne saabus surm. Kuna aken ja uks asusid vastasseinades (II, 5) ning K. A. oli tema surnukeha leidmise asukohast nähtuvalt jõudnud voodist lahkuda ja teel akna poole, olles näoga akna suunas, siis pole kahtlust selles, et K. A. jäi tulekoldesse elavana, trepp oli tema üles ärkamise ning ka surma ajaks juba niivõrd suurtes leekides, et sealtkaudu polnud K. A. enam lootust majast välja pääseda, mistõttu otsustas ta valida majast lahkumiseks akna kaudu väljumise. 30.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 6-52) nähtuvaga selle kohta, et K. A. sattus tulekoldesse elavana, kus saabus ka tema surm, on kooskõlas ka 07.08.2019.a ekspertiisiakt nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta (II; 110-116; ekspertiisimäärus: II,

109), milles kajastatu kohaselt võis K. A. surnukehal esinenud kogu keha põletus tekkida vahetult enne surma, suremisprotsessi ajal ja surmajärgselt kõrge temperatuuri ja leekide toimel tulekahjukoldes, kuhu K. A. sattus elavana (II, 113). Ekspertiisiakti kohaselt põhjustas K. A. surma äge vingugaasimürgistus (II, 113). Kohtu hinnangul ei ole need ekspertiisiaktis eksperdiarvamuses kajastatud eksperdi seisukohad teineteisega vastuolus. Kohtul ei ole põhjendatud alust ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks. Kuna XXX kinnistu elumaja põlengu järgselt asus K. A. põlemisjälgedega surnukeha elumaja II korrusel vasakpoolses toas, kuhu K. A. jäi 30.06.2019.a hommikul A. K. põllule tööle minemise ajal magama, siis pole kohtul vähimatki kahtlust selles, et Eduard Kase poolt 30.06.2019.a elumaja süütamise ajal magas seal II korrusel oma toas K. A. Kuna nii süüdistatava Eduard Kase kui ka tunnistaja R. T. ütlustest nähtuvalt käis Eduard Kask 30.06.2019.a hommikul XXX kinnistul elumajas sees läbi nii esimese kui ka teise korruse, R. T. kuulis elumajja sisenenud Eduard Kase samme trepil üles minemas ja hiljem alla tulemas ning II korrusel oli ainult kaks tuba ja tuba, milles magas K. A., oli väike, ainult 11,7 m2 ja selles oli ainult üks voodi (II; 5, 14-15, 17-18, 48, 50), siis pole vähimalgi määral usutavad Eduard Kase ütlused selle kohta, et tema ei näinud II korrusel käies seal väiksemas toas magavat K. A. ja ta ei teadnud, et elumaja II korrusel magab K. A. Prokuratuuri taotlusel kuulati 06.03.2020.a kohtuistungil süüdistatava Eduard Kase ristküsitlemise käigus KrMS § 293 lg 1 ja KrMS § 288 lg 9 p 1 alusel Eduard Kase ja eeluurimiskohtunik Anneli Tanumi vahelist suhtlust vahistamistaotluse menetlemisel tehtud helisalvestiselt (V, 54-55), millelt on selgesti kuulda, et eeluurimiskohtunik Anneli Tanumi küsimustele vastates kinnitab Eduard Kask, et tunnistab üles majas igal pool käimise, teisel korrusel käies nägi voodi peal K. A. (V, 55). Vahistamistaotluse menetlemisel osales ka Eduard Kase kaitsja Marko Paabumets (III, 70). Eeltoodust nähtub Eduard Kase muutlik käitumine kriminaalmenetluse vältel. Süüdistatavana 06.03.2020.a ütlusi andes (V, 48-64; IV, 33) üritas Eduard Kask kogu süü enda seisukohtade muutlikkuses veeretada uurija I. K. õlule, kes olevat talle soovitanud tehtu üles tunnistada, et nagunii tõendatakse ära, mistõttu võttiski kõik enda peale, oli siis halvas tujus ja šokis, kuna sõber sai surma (V, 55-56). Kohtu hinnangul on süüdistatava E. Kase etteheited uurija aadressil enda menetluslike otsustuste muutlikkuse osas põhjendamatud, kuna kaitsja osavõtul ja juuresolekul vahistamistaotluse menetlemisel eeluurimiskohtunikule avaldatu osas oli Eduard Kasel olemas igakülgselt enda kaitsjaga konsulteerimise võimalus ja seda jooksvalt nii istungi ajal kui ka enne istungit ja ka istungil vaheaja taotlemisega. Neil asjaoludel on selles osas, et Eduard Kask otsustas vahistamistaotluse menetlemisel süü omaks võtta ja hiljem asuda süüd eitama, põhjust Eduard Kasel enda seisukohtade muutlikkuse osas teha etteheiteid ainult ja üksnes iseendale, kuna mõlema otsustuse tegemise ajal, s.o on nii vahistamistaotluse menetlemisel kui ka kohtus süüdistatavana ütlusi andes viibis menetlustoimingute juures tema kaitsja M.Paabumets, kellega tal oli võimalik läbi arutada kõik menetluslikud küsimused, ka see, kellele ja mida ning kas üldse avaldada. Kohus on seisukohal, et kuna kriminaalmenetluse vältel on Eduard Kase avaldatu olnud muutlik ja kuna põlengu järgselt leiti maja II korruselt oma toast K. A. põlemisjälgedega surnukeha, siis ei ole Eduard Kase väited selle kohta, et tema II korrusel käies 11,7 m2 suuruses ja ühe voodiga toas K. A. ei näinud, usutavad ja kohus neist otsuse tegemisel ka ei lähtu. Kuna maja II korrusel oli ainult kaks tuba ja neist väiksemas, s.o 11,7 m2 suuruses ja ühe voodiga toas magas K. A., siis oli Eduard Kasele II korrusel ära käimise järgselt ja I korrusele tagasi jõudes ning seal riideesemete tulemasinaga põlema panemisega elumaja süütamisega igakülgselt teada, et majas magab II korrusel K. A. Riideesemete elumajas välgumihkliga suvisel ajal puitpõrandal ja II korrusele viiva puidust trepi vahetus läheduses süütamine, kui maja II korrusel magab inimene, on teadlik ja tahtlik tegevus.

Asjaolud, et XXX kinnistul elumajas asuv I korruselt II korrusele viiv trepp oli puidust ja ka välisuksest algava esiku põrand ning sealt edasi trepini viiv põrand oli puidust, on tõendatud kogumis 31.07.2019.a ekspertiisiaktist nr XXX tulekahjuekspertiisi teostamise kohta (II; 100108; ekspertiisimäärus: II; 99) ja tunnistaja J. V. ütlustest (IV; 144-150, 18) nähtuvaga. See, et Eduard Kask käitus XXX kinnistul asuvat elumaja põlema süüdates kavatsetult, soovides sellega II korrusel magava K. A. surma ja seades K. A. surma saabumise enda tegevuse eesmärgiks, nähtub sellest, et tal oli võimalik II korrusel magav K. A. üles ajada, kuid seda ta ei teinud, valides K. A. suhtes allumatuse eest karistusoperatsiooni läbiviimiseks ja K. A. õppetunni andmiseks palju alatuma ning ühtlasi ka julmema ning piinavama teguviisi, süüdates elumaja, kui seal magaval K. A. puudus unes viibimise tõttu enda kaitsmiseks igasugune võimalus. Kuna Eduard Kask võttis tema enda ütlustest nähtuvalt K. A. elukohast lahkudes majast kaasa ka K. A. kasutuses olnud mobiiltelefoni, siis polnud K. A. ka seda võimalust, et unest ärgates ja tulekahjukoldesse sattudes endale telefoni teel abi kutsuda. See, et Eduard Kask võttis K. A. elukohast majast lahkudes kaasa K. A. kasutuses olnud mobiiltelefoni, nähtub ka 29.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II; 183194, 200), milles kajastatu kohaselt on K. A. kasutuses olnud mobiiltelefon asunud 30.06.2019 ajavahemikul kell 06:46 kuni 21:54 LuunjaY1, Luunja1, XXX ja XXX mobiilside leviala piirkonnas, s.o XXX piirnevas levialas (II; 192). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt viskaski ta XXX kinnistu elumajast lahkudes K. A. mobiiltelefoni enne Tartusse tagasisõiduks autosse istumist kuskile tee äärde (V, 61). Kohtueelse menetleja 23.08.2019.a õiendi (III; 111112) kohaselt on Eduard Kask küll uurijale kirjeldanud ja ka kohapeal sündmuskohal näidanud, kuhu ta K. A. mobiiltelefoni viskas (III; 111), kuid K. A. mobiiltelefoni leidmiseks tehtud toimingud, s.o kõneeristuste kontrollimine, kolmel korral maastikuotsingud, politsei kriminalistide üksuse ja ka Lõuna-Eesti pommigrupi tehniliste vahendite kasutamine ei andnud tulemusi ja K. A. mobiiltelefoni asukoht on teadmata (III; 111). Kuigi süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt soovis ta 30.06.2019.a XXX kinnistule K. A. elukohta minna selleks, et K. A. õppetund anda ja ta seal paar korda läbi peksta, nähtub nii süüdistatava Eduard Kase kui ka tunnistaja R. T. ütlustest, et Eduard Kask K. A. suhtes vahetut füüsilist vägivalda ei kasutanud, s.h ka ei peksnud teda. Sellega on kooskõlas ka 07.08.2019.a ekspertiisiaktist nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta (II; 110-116; ekspertiisimäärus: II, 109) nähtuv selle kohta, et K. A. surnukehal tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi ei sedastatud ning K. A. surnukehal ei sedastatud peale ägeda vingugaasimürgistuse ning lisaks põletusele vigastusi, mis võiksid olla surma põhjuseks (II, 113). Kuna ekspertiisiaktis kajastatu kohaselt ei olnud K. A. enne surma saabumist tarvitanud alkoholi ning narkootilisi aineid (II, 113), siis pole asjaolu, et K. A. ei jõudnud põlevast majast oma voodist aknani ja sealtkaudu õue, vähimalgi määral ette heidetav K. A. Kuna Eduard Kask süütas XXX kinnistu elumaja ajal, kui seal magas K. A. , K. A. ta üles ei ajanud ning süütas maja kohas, kust oli tagatud selle kiire levik üle kogu maja, siis pole kohtul kahtlust selles, et Eduard Kase taolise käitumisviisi eesmärgiks oligi maja II korrusel magav K. A. ära tappa. Vähemalt korra oli Eduard Kask varasemalt K. A. suhtes analoogsel viisil käitunud, s.o jaanipäeval 24.06.2019.a enda elukohas, kus ta lõi magavale K. A. rusikaga näkku. Käesolevalt valis Eduard Kask magava K. A. suhtes radikaalsema meetme, s.o elumaja süütamise, mille tulemusena hukkus K. A. Eduard Kase süüdatud XXX kinnistu elumaja põlengus. Soovinuks Eduard Kask K. A. suhtes leebemate karistusmeetmete kohaldamist, olnuks tal võimalus K. A. üles ajada ja enda suhted K. A. näost-näkku ära klaarida. Soovinuks Eduard Kask K. A. suhtes leebemate karistusmeetmete kohaldamist, olnuks tal võimalus R. T. maja juurest auto juurde tagasi saata ja elumaja süüdata hoopiski väljastpoolt, kust põleng oleks

ehk kergemini avastatav olnud ka XXX ja XXX kinnistute vahelisel teel olnud J. V. ja siis oleks maja süttimise korral eeldatavasti õnnestunud tulest pääseda ka II korrusel viibival K. A. l. Kuna XXX kinnistu elumaja oli väljast telliskivivoodriga (II; 11-13, 22, 24, 29: sündmuskoha vaatlusprotokoll; II, 53-54: põlengueelselt elumajast tehtud fotod), siis on mõistetav, et majast väljapoole selle telliskivivoodri äärde tule tegemine poleks pruukinud viia elumaja süttimiseni ja selle põlenguni. Soovinuks Eduard Kask K. A. suhtes leebemate karistusmeetmete kohaldamist, olnuks tal võimalus majas sees riideesemed süüdata ka I korrusel asuvas pesuruumis (II; 4, 14), kust seal põrandal ja seinas asuvate kiviplaatide tõttu poleks tuli ülimalt suure tõenäosusega edasi levinud ja tuli oleks ära kustunud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oligi pesuruum kõige väiksemate tulekahjustustega (II, 39-40: fotod nr 56, 57, 58, 59). Näiteks dušinurgas asunud puidust taburet oli jäänud tulest puutumata ja säilitanud ka esialgse värvi ning kahhelkiviplaatidel olid üksnes tahmakahjustused. Kuna pesuruum asus Eduard Kase tekitatud tulekolde vahetus läheduses (II; 4, 14), kuid pesuruumi Eduard Kask elumajas riideesemete süütamiseks ei valinud, siis pole kohtul kahtlust selles, et Eduard Kask läks välja nii-öelda kindla peale ja käitus XXX kinnistu elumaja süüdates II korrusel magava K. A. tapmise eesmärgiga, süüdates riideesemed elumajas sees kohas, kust tuli sai kõige kiiremini levida üle kogu maja, ka teisele korrusele, s.o Eduard Kask süütas riided esimesel korrusel asuvas esikus, maja teisele korrusele viiva puittrepi vahetus läheduses, puittrepi ees (II; 4, 14, 46, 47, 101, 104-105). 31.07.2019.a ekspertiisiaktiga nr XXX tulekahjuekspertiisi teostamise kohta (II; 100-108; ekspertiisimäärus: II; 99) kohta on tõendatud, et suurimad tulekahjustused esinesid XXX kinnistu elumajal pärast selle põlengut esimese korruse esikus (II, 100, 104, 105), kuhu trepikojapoolsesse otsa, s.o trepi vahetusse lähedusse selle ette jäi esikus ka tulekahjukolde piirkond (II, 101, 102, 104, 105). See, et just esik oli kõige suuremate tulekahjustustega, nähtub ka 30.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 6-52), iseäranis just sellele lisatud fotodest (II, 46: fotod nr 71-73). Sellega on kooskõlas ka kohtueelse menetleja 01.07.2019.a nõudekirja alusel Päästeametilt saabunud 02.07.2019.a vastusest (II, 96-98) nähtuv selle kohta, et tulekahju sai alguse esikust puitpõrandalt, kus on põrand läbi põlenud, sealt levis tulekahju trepi kaudu kiiresti mansardkorrusele ja selle tubadesse, mistõttu oli mansardkorruselt sellega ära lõigatud inimese evakuatsioon (II, 97). Tulekahjuekspertiisiaktist nähtuvalt ei tuvastatud esiku ja trepikoja vahel ukse olemasolu (II, 101), mistõttu oli esikus asuvast tulekoldest lahtise ukseava kaudu tulel vaba levimisvõimalus esiku vahetusse lähedusse trepikotta jäävalt trepilt maja teisele korrusele. Tulekahjuekspertiisiaktist nähtuvalt häviski hoone teisele korrusele viiv puittrepp (II, 101, 106). See, et põlengus hävis ka hoone puittrepp, nähtub ka 30.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 6-52), kus trepikojas treppi enam pole (II, 29: foto nr 37), näha ainult trepi alumise astme söestunud nurk (II, 46: foto nr 73) ja II korrusel on säilinud üksnes trepiava (II, 20, 21). 31.07.2019.a ekspertiisiaktiga nr XXX tulekahjuekspertiisi teostamise kohta (II; 100-108; ekspertiisimäärus: II; 99) kohta on tõendatud, et tulekahjukolle paiknes elamu esimese korruse esikus, tõenäoliselt trepikoja ukseava ees põrandal läbipõlenud ava piirkonnas, mitme sõltumatu tulekahjukolde olemasolule viitavaid tunnuseid ei avastatud, tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks oli lahtise tule allika termiline toime ning juhul, kui tulekahjukolde piirkonnas leidus kergestisüttivat materjali, võis süüteallikas olla ka väikese võimsusega (näiteks tuletiku või tulemasina leek), tuli levis tulekahjukoldest esiku põlevmaterjalidest sisustusele, panipaika, avatud välisukse kaudu hoonest välja ja lahtise ukseava kaudu esikust trepikotta ning trepiava kaudu elamu teisele korrusele, esimesel korrusel levis tuli trepikojast kööki ning selle kaudu esimese korruse tubade ja pesuruumi suunas, teisel korrusel levis tuli korruse keskosast läbi tubade hoone otste suunas ning katusekonstruktsioonide läbi põlemisel katusest välja (II, 102).

Sellega, et tulekahjukolle asus elumaja esikus, on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kask ütlused (V, 48-63; IV, 33) selle kohta, et majas asunud riideeseme süütas ta tulemasinaga väga väikses ruumis I korrusel, kuhu lähedusse jäid ka köök ja pliit (V, 59). Elumaja esik asub I korrusel, on väike ja esiku lähedusse jääb ka köök pliidiga (II, 4, 14, 47). Neil asjaoludel ei ole kohtul kahtlust selles, et tulekahjukolle asus elumaja esikus läbipõlenud kohas trepikojapoolses otsas trepi läheduses. Majas ruumide ja trepi asetusest nähtuvalt ning ka sellest lähtudes, et esiku põrand ja ka trepp olid puidust, oli raske leida paremat kohta maja maha põletamiseks ja seal teisel korrusel magava K. A. tapmiseks, kuna just esikust selle trepikojapoolsest otsast ja trepi vahetust lähedusest sai tuli kõige kiiremini levida ja hõlmata kogu maja, levida nii esimesele korrusele kui ka puittrepi kaudu üles teisele korrusele. Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt alguses tulemasinaga süüdatud riidetükk ei põlenud, kuid pärast hakkas väga kiiresti põlema, mistõttu ei saanud seda enam käes hoida ja see kukkus põrandale maha, misjärel hakkas sellel jalgadega selle peal trampima, mille tulemusena tuli nagu kustus ja välja tuli valge toss, millest sai aru, et seal rohkem midagi ei põle (V, 53, 59-60). Eduard Kase ütluste kohaselt läks ta siis ära, liikusid auto suunas tagasi ja sõitsid Tartusse tagasi (V, 53). Need süüdistatava Eduard Kase ütlused, et tema süüdatust tuli nagu kustus ära ja sai aru, et enam midagi ei põle, pole veenvad olukorras, kus elumajast vahetult pärast sealt riideesemete süütamist lahkuti suure kiiruga ja sõideti tagasi Tartusse. Pigem viitab kiire lahkumine XXX kinnistult sellele, et Eduard Kask kartis tulekahju tekitajana vahelejäämist ja tabamist ning seda nii R. T. ees kui ka XXX kinnistu elanike ning õiguskaitseorganite ees. Tunnistaja J. V. ütlustega on tõendatud, et 30.06.2019.a hommikul oli XXX kinnistul asuva elumaja põlengu ajal tugev tuul ning tuli läks kohe teisele korrusele ja peatselt põles kogu maja, mistõttu ei olnud enne tuletõrje saabumist neil seal kohapeal midagi ette võtta (IV, 150). Viivitanuks Eduard Kask XXX kinnistult lahkumisega natukenegi veel, jäänuks ta ka ise tulekahjukoldesse. Kinnistult lahkumisega viivitamisega jäänuks Eduard Kask vahele ka aiamaalt maja juurde tulevatele A. K. ja J. V. ning peatselt saabunud tuletõrjele. Seega, vältimaks enda vastutusele võtmist, oli esmatähtis XXX kinnistult kiiresti lahkuda. XXX kinnistult kiire lahkumise kohta andis ütlusi tunnistaja R. T. (IV, 65-87, 6), kes aga arvas, et kiiresti oli vaja lahkuda seepärast, et vargustega tuntuks saanud Eduard Kask elumajas sees käies sealt midagi varastas. Tunnistaja R. T. arutlused on loogilised ja veenvad, kuna tema poolt häirekeskusele avaldatust nähtuvalt oli Eduard Kask läinud võla järgi, millistel asjaoludel vargana kuulsust kogunud Eduard Kase puhul ei saanud välistada seda, et võimaluse avanedes võtab endale ise, mida soovib. Kokkuvõtvalt – isegi kui Eduard Kasel ei olnud XXX kinnistule minnes väga täpset plaani, kuidas allumatule K. A. õppetundi anda, siis elumaja esimesel ja teisel korrusel ära käimise järgselt, olles saanud teada, et seal kedagi teist peale maja II korrusel magava K. A. ei ole, realiseeris Eduard Kask enda juba varasemalt tekkinud kurjad ning äärmiselt vaenulikud kavatsused, otsustades K. A. tappa, milleks ta oli ka juba varasemalt plaani pidanud, ning süütas selleks elumaja, jättes süüdatu esikusse trepikoja vahetusse lähedusse trepi ette, kust tuli sai koheselt vabalt levida üle kogu maja, sealhulgas ka maja teisel korrusel magava K. A. ja kus K. A. majapõlengus ka hukkus. Eduard Kase faktilisest käitumisest XXX kinnistul nähtub, et tegelikkuses tal soov ja tahe K. A. vahetuks suhtlemiseks puudus, sest magamast üles ta K. A. ei ajanud. Küll aga realiseeris ta enda varasemad kavatsused K. A. tapmiseks ning tegi selleks koha peal ka elumajas viibides endast oleneva, süüdates seal asunud riide ja jättes selle esikusse puidust põrandale II korrusele viiva puidust trepi vahetusse lähedusse. Eduard Kask käitus XXX kinnistu elumaja süüdates kavatsetult, eesmärgiga tappa seal II korrusel magav K. A. . Kriminaalasjas puuduvad Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

14.10.2019.a ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr XXX (III, 37-43; küsimused eksperdile ekspertiisimääruses: III, 32-36) nähtuvalt tehti ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis Eduard Kase vaimse seisundi hindamiseks 09.10.2019.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus (III; 37). 14.10.2019.a ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr XXX (III, 37-43; küsimused eksperdile ekspertiisimääruses: III, 32-36) on tõendatud:  Eduard Kasel esineb XXX, millele tema puhul on iseloomulikud afektlabiilsus, kergesti ärrituvus ja impulsiivsus, hoolimatu suhtumine ümbritsevatesse, sotsiaalsetesse normidesse ja reeglitesse, nende korduv eiramine, madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi, võimetus õppida kogemusest ja varasematest karistustest (III; 41).  Eduard Kask on oma psüühilise arengu poolest võimeline adekvaatselt aru saama enese ja teda ümbritsevate isikute tegevusest ning oma käitumist juhtima. (III; 41).  Eduard Kask ei põe mõistega vaimuhaigus hõlmatavat psüühikahäiret ega mõnda muud rasket psüühikahäiret. Uuritaval esineb XXX ja sellega kaasnev alkoholi kuritarvitamise häire.  Eduard Kask oli temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal võimeline endale aru andma oma tegudest ja neid juhtima (III; 41-42).  Eduard Kask on tervisliku seisundi poolest võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma karistust (III; 42).  Eduard Kasel esinevad psüühilised kõrvalekalded ei põhjusta tahtest olenematut käitumist. Tema suhtes ei ole näidustatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamine (III; 42).  Uuritav on psüühilise seisundi poolest võimeline oma tegude tähendust ja tagajärgi mõistma ning oma käitumist juhtima (III; 42). Kohtul ei ole alust eeltoodud ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses kahelda. Mõrva kvalifikatsioon Eduard Kase toimepandu kvalifitseerub teise inimese tahtlikuks tapmiseks raskendavatel asjaoludel, s.o piinaval ja julmal ning üldohtlikul viisil toime pandud mõrvaks KarS § 114 lg 1 p 1,2 järgi. Elusana tulekoldesse jäämine ja seal elusalt põlemine kuni vingumürgistuse saamiseni elu kaotamisega on kahtlemata piinav ning ühtlasi ka äärmiselt julm viis inimese tapmiseks. Taolises olukorras on julm ka K. A. kasutuses olnud mobiiltelefoni temalt ära võtmine ja sellega elumajast lahkumine, kuna sellega välistati II korrusele tulle lõksu jäänud K. A. võimalus, endale telefoni teel abi kutsuda. Siinkohal on oluline täheldada, et eluliselt ei ole veenvad ja usutavad Eduard Kase väited selle kohta, et ta võttis K. A. telefoni majast kaasa I korruselt. Ei ole veenev ja usutav, et üks noor inimene jätab enda telefoni öösel II korrusele enda tuppa magama minnes hoopiski esimesele korrusele. Kaasajal on tavapärane, et telefon asub ühel noorel inimesel tema vahetus läheduses, enamasti käe ulatuses. Kuna K. A. XXX A. K. oli 30.06.2019.a olemas oma telefon, siis pole ühtegi mõistlikku põhjust, miks K. A. telefon pidanuks tema II korrusel magamise ajal asuma hoopiski I korrusel. Neil asjaoludel, välistamaks K. A. võimalust tulest pääsemiseks, võttis Eduard Kask mobiiltelefoni K. A. toast kaasa, et viimane ei saaks anda teda, et ta on põlevas majas ja endale abi kutsuda. K. A. tapmine pandi toime üldohtlikul viisil, kuna veelgi halvemate asjaolude kokkusattumisel võinuks tuli kanduda ja levida mitte üksnes XXX kinnistul ja seal asuvatele teistele hoonetele, vaid ka XXX kinnistuga piirnevale, s.o üle tee jäävale XXX kinnistule, mis on ka hoonestatud kinnistu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 9) ja XXX kinnistu elumajast enne selle

põlengut tehtud fotodelt (II, 53, 54) nähtuvast ning ka Maanteeametist ja Maa-ametist avalikult kätte saadavate kaardiandmete kohaselt on nii XXX kinnistu kui ka sellega piirnev XXX kinnistu kõrge haljastusega, puude-põõsastega ala. XXX kinnistul on näha vähemalt kolme hoonet ja neist XXX kinnistule jääb kõige lähemale elumaja, see elumaja on XXX omast suurem. Kuna mõlemad kinnistud on suurte puudega, neist XXX rohkem tihedat haljastust suurte puude ja põõsaste näol, siis mõlema kinnistu läheduse tõttu oli võimalik tule kandumine kas sädemetest või ka puudelt-põõsastelt teistele puudele-põõsastele XXX kinnistult XXX kinnistule. Üldteada on asjaolu, et tuli levib kiiresti ja tulele on omane väljuda kontrolli alt. Seda ei kajastata mitte üksnes ainult Eesti kontekstis massiteabevahendites, vaid ka üleilmselt, kus samuti on kuival ajal tule süütamine välitingimustes või ka ainult hooletu sigaretikoni mahaviskamine kaasa toonud suuri maastikupõlenguid ning nende kontrolli alla saamine on olnud raskendatud ja põlengute käigus on põhjustatud ulatuslikke kahjusid nii loodusele kui ka inimasumitele ning pole hävinud mitte inimeste elukohad, vaid ka hukkunud inimesi. Tule leviku kiirusest räägitakse laialdaselt iga-aastaselt nii kevadeti kui ka põuastel suvedel. Seejuures tuuakse kurbi näiteid ka sellest, kus üksnes kulu põletamise käigus on viga ning ka surma saanud mitte üksnes linde-loomi-putukaid, vaid ka inimesi ning maha põlenud hooneid. Seejuures on alati manitsetud, et tule tegemine, kulu põletamine on keelatud ning selgitatud, et tulele on omane kergelt kontrolli alt väljuda. Kui juba ainuüksi kulu põletamise käigus on üldteadaolevalt võimalik tule leviku suur kiirus, siis suurte puude-põõsaste kaudu on tule levik seda kiirem. Käesoleval juhtumil suutis tule levikule piiri panna kiiresti kohale jõudnud tuletõrje, kes suutis XXX kinnistu elumaja kustutada enne kui tuli jõudis sealt levida üle XXX kinnistu teistele hoonetele ja läheduses asuvale XXX kinnistule. Mõrva toimepanemine madalatel motiividel Eduard Kask pani K. A. mõrva toime KarS § 58 p 1 tähenduses madalatel motiividel, tehes seda soovist kehtestada ennast allumatuks jäänud K. A. suhtes, kes jättis Eduard Kase tuttavatele, keda on nimetatud venelasteks, tasumata temalt alusetult nõutud 60 eurot ja ei andnud ennast enam näole ning hoidus eemale ja keeldus suhtlemast. Taolisel viisil allumatule isikule õppetunni andmine majja ära põletamise teel oli ühtlasi kantud nii kättemaksust kui ka endale kuritegelike kalduvustega tutvusringkonnas suurema autoriteedi tagamise vajadusest ning ka ülejäänud allumatute õpetamiseks, et need täidaksid vastuvaidlematult neilt nõutut, näiteks annaksid tühistel ettekäänetel raha, mida oleks võimalik kasutada pidude pidamiseks. Kuritegelike kalduvustega noorukite hulgas oleks suurema autoriteediga hõlpsam enda heaolu kasvatada ning saada ebaseaduslikult esitatud nõudmistega endale paremat äraelamist, ka pidude pidamiseks. K. A. majja sisse põletamisega saavutas Eduard Kask ka olukorra, et K. A. ei saanud talle enam tekitada probleeme venelastega. Tunnistaja R. T. ütluste (IV; 65-87, 6) kohaselt sõideti XXX tallu, kuna Eduard Kask tahtis K. „lõuga sõita“, s.o rusikaga näkku lüüa, kuna K. tekitas probleeme venelastega. Eelnevalt käsitletust nähtuvalt on Eduard Kasele omane enda heaolu kasvatamine teiste arvelt ning hoolimatus teiste suhtes. Eduard Kase senisest ellusuhtumisest nähtuvalt ei ole majas

magava inimese majja sisse ära põletamises midagi erakordset. Sama inimese suhtes oli ta ka varem füüsilist vägivalda kasutanud, kui K. A. magas ja ta lõi magavale K. A. rusikaga näkku.

Karistus KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt karistatakse korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 263 lg 1 p 1 kohaselt karistatakse vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 274 lg 1 kohaselt karistatakse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 5,9 kohaselt karistatakse varguse eest, kui see on toime pandud süstemaatiliselt ning avalikult vägivalda kasutamata, rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 114 lg 1 kohaselt karistatakse kvalifitseerivatel tunnustel toime pandud tahtliku tapmise ehk mõrva eest kaheksa- kuni kahekümneaastase vangistusega või eluaegse vangistusega. KarS § 45 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. KarS § 45 lg 2 kohaselt ei või kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Eduard Kask oli kuritegude toimepanemise ajal 19- kuni 21-aastane. Mõrva pani toime 21-aastaselt. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Lähtudes KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi Eduard Kase süü suurusest varguse avalikult ja süstemaatiliselt toimepanemisel – varastatu kogus 4 viinapudelit ja selle väärtus kokku 35 eurot 60 senti ei olnud suured, varastatu sai K. pood tagasi ja tagasi saadud viinapudelid pandi müüki tagasi, viinapudelite varguse pani toime kavatsetult tühisel ettekäändel, kuna hakkas külm, oli joonud ja oli jooki juurde vaja (V, 49), karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks Eduard Kase mõjutamiseks, et panna ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve, karistada Eduard Kaske vangistustega sanktsiooni maksimummäärast 1/10 ulatuses, s.o 6 kuu vangistusega. Lähtudes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Eduard Kase süü suurusest kannatanu T. K. kehalisel väärkohtemisel – kannatanu oli alaealine ja Eduard Kasest tunduvalt väiksem õbluke noor XXX-aastane tütarlaps, kannatanut lõi rusikaga näkku põse piirkonda niivõrd tugevalt, et kannatanu pidi tasakaalu säilitamiseks tagasi astuma, kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist

vägivalda kasutas tühisel põhjusel kavatsetult kättemaksuks kannatanu poolt talle mittemeelepärase joogi ostmise eest, et sellega T. K. põhjustada valu ja ebameeldivustunnet, kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on süüdistatavana ütluste andmise ajal avaldatud puhtsüdamlik kahetsus (V, 50 all), mille siiruses pole kohtul alust kahelda, kuna vabandas kannatanu T. K. ees viimase poolt ütluste andmise ajal (IV; 60) ning KarS § 57 lg 1 p 9 mõttes leppis seda tehes kannatanuga T. K., kes võttis vabanduse vastu (IV; 60), raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks Eduard Kase mõjutamiseks, et panna ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve, karistada Eduard Kaske vangistustega sanktsiooni maksimummäärast 1/5 ulatuses, s.o 1 aasta vangistusega. Lähtudes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Eduard Kase süü suurusest kannatanu K. A. kehalisel väärkohtemisel – kannatanu oli alaealine ja kõhetu XXX-aastane noormees (II, 154: fotol kannatanu vasakult esimene, sündinud XX.XX.XXXX), kannatanut lõi rusikaga näkku äärmiselt alatul viisil, s.o kannatanu magamise ajal, kui kannatanul puudus enda kaitsmise võimalus, kannatanu suhtes kasutas jõhkrat füüsilist vägivalda tühisel põhjusel kavatsetult kättemaksuks K.A. mittemeelepärase tegevuse eest (väidetavalt oli K.A. võtnud vastu E.Kase telefonikõnesid, kui E.Kask magas), et sellega enda pahameele väljenduseks K. A. põhjustada valu ja ebameeldivustunnet, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks Eduard Kase mõjutamiseks, et panna ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve, karistada Eduard Kaske vangistustega sanktsiooni maksimummäärast 1/5 ulatuses, s.o 1 aasta vangistusega. Lähtudes KarS § 263 lg 1 p 1 järgi Eduard Kase süü suurusest kannatanu T. L. suhtes avalikus kohas vägivalla kasutamisega käitumise üldnõuete rikkumises – kannatanut lõi avalikus kohas kaubanduskeskuse sissepääsu juures kaubanduskeskuse lahtioleku ajal ühel korral rusikaga näkku äärmiselt alatul viisil, s.o kannatanule selja tagant külje pealt lähenemise ajal, kui kannatanul puudus enda kaitsmise võimalus, kannatanu ei osanud lööki enda suhtes oodata ega saanud selle eest ennast ka kaitsta, kannatanu suhtes kasutas jõhkrat füüsilist vägivalda kavatsetult kättemaksuks T.L. mittemeelepärase tegevuse eest, tuues põhjuseks, et talle tundus, et kannatanu ütles midagi halvasti, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks Eduard Kase mõjutamiseks, et panna ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve, karistada Eduard Kaske vangistustega sanktsiooni maksimummäärast 1/5 ulatuses, s.o 1 aasta vangistusega. Lähtudes KarS § 274 lg 1 järgi Eduard Kase süü suurusest töökohustusi täitnud võimuesindaja A. R. suhtes vägivalla toimepanemisel – agressiivselt meelestatuna ähvardas ametikohustusi täitnud politseiametnikku tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega kavatsetult, lubades A. R. töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa eesmärgiga, pääseda kainenemisele paigutamisest ning kättemaksuks arestimajja toimetamise eest ning selle eest, et arestimajast teda ei vabastatud, KarS § 57 lg 2 alusel on karistust kergendavaks kannatanu ees vabandamine (IV, 99), karistust raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks Eduard Kase mõjutamiseks, et panna ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve, karistada Eduard Kaske vangistustega sanktsiooni maksimummäärast 1/5 ulatuses, s.o 1 aasta vangistusega. Lähtudes KarS § 114 lg 1 p 1,2 järgi Eduard Kase süü äärmiselt suurest suurusest K. A. mõrva toimepanemisel – kvalifitseerivaid raskendavaid asjaolusid on palju, kokku kolm, s.o mõrva toimepanemine piinaval, julmal ning üldohtlikul viisil, mõrva pani toime kavatsetult äärmiselt noore inimese suhtes, kellel elu suures osas elamata, XXX-aastane kannatanu küll hoidis igati Eduard Kasest ja temaga lävivast seltskonnast eemale, millest olid Eduard Kask teadlik, kuna K. A. ei võtnud tema telefonikõnesid enam vastu, kuid sellele vaatamata läks Eduard Kask omaenese initsiatiivil ja ettevõtmisel kannatanu elukohta, käis seal kogu elumaja läbi ja süütas elumaja, mille teisel korrusel magas kannatanu, misjärel lahkus kiiresti

elumajast, võttes sealt kaasa ka kannatanu mobiiltelefoni, et kannatanu ei saaks abi kutsuda, misjärel lahkus kiiresti XXX kinnistult ning kannatanu jäi tulle elusana, püüdes küll akna poole liikuda, kuid aknani ei jõudnud, enne suri vingumürgistusse, saades samas ka põlemiskahjustused kogu kehale, KarS § 57 lg 2 alusel on karistust kergendavaks K. A. XXX kannatanu A. K. ning teiste K. A. ja tema XXX lähedaste inimeste ees vabandamine (V, 63) ja KarS § 57 lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus (V, 63, 81-82), karistust raskendavaks KarS § 58 p 1 mõttes on mõrva toimepanemine madalatel motiividel, enese kehtestamiseks, autoriteedi tagamiseks ja tõstmiseks kuritegelikke hoiakuid pooldavate noorukite hulgas ning kättemaksuks allumatu ja 60 eurot tasumata jätnud K. A. suhtes, et K. A. ei saaks talle enam edaspidi tekitada probleeme venelastega, - neil asjaoludel hindab kohus põhjendatuks Eduard Kase mõjutamiseks, et panna ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve, karistada Eduard Kaske kergemaliigilise karistusega, s.o vangistusega selle ülempiiri lähedal, s.o 17 aasta vangistusega, jättes kohaldamata eluaegse vanglakaristuse. Kuigi Eduard Kase süü alaealise nooruki mõrva toimepanemisel on äärmiselt suur, võtab kohus eluaegse vanglakaristuse Eduard Kase suhtes kohaldamata jätmisel lisaks eeltoodule arvesse asjaolu, et ta ise on veel noor inimene, mõrva pani toime XXX-aastasena, käesolevalt on XXX-aastane, kelle suhtes ehk vangistus suudab teda nii palju mõjutada, et kaasinimeste suhtes äärmine jõhkrus ja julmus tulevikus enam ei realiseeru. Eduard Kasele karistusliigiks vangistuse valikul ja eluaegse vangistuse välistamisel, on kohus silmas pidanud ka asjaolu, et tema iga ületab üksnes 4 aasta võrra KarS § 45 lõikes 2 täheldatud vanusepiiri, s.o 18 aastat. KarS § 45 lg 2 kohaselt ei või kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõista eluaegset vangistust. Teisisõnu on kohus pidanud põhjendatuks anda Eduard Kasele tulevikuks võimalus naasta tavaellu vabaduses tagasi, olgugi et ta ise võttis alaealiselt noorukilt elu, kelle elupäevad lõppesid XXXaastasena. Eduard Kasele vangistuse ülempiiri lähedase karistuse, s.o 17 aasta vangistuse kohaldamisel on lähtutud eelkõige äärmiselt suurest süü suurusest, 3-st kvalifitseerivast tunnusest, kavatsetult XXX-aastase nooruki suhtes mõrva toimepanemisest, kuid kuna peale raskendavaks asjaoluks oleva madalatel motiividel mõrva toimepanemise on ka kergendavad asjaolud, siis pole karistust mõistetud aastates kohaldatava vangistuse ja sanktsiooni ülemmääras, milleks on 20 aastat. Kuna Eduard Kase käitumisest vabaduses viibides nähtub kõrge kuritegeliku käitumise aktiivsus, siis on tema suhtes KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest välistatud nendes paragrahvides kajastatud sanktsioonides kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamine. 22-aastasel Eduard Kasel on käesolev kohtuotsus juba kolmas süüdimõistev kohtuotsus. Esimene süüdimõistev kohtuotsus oli 13.07.2017.a, mil Eduard Kaske karistati lühimenetluses KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 121 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi käesolevas kriminaalasjas analoogsete kuritegude eest, kokku 14 kuriteo toimepanemises: KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kahe kuriteo toimepanemises, KarS § 121 lg 1 järgi ühe kuriteo toimepanemises ja KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kokku 11 varguse toimepanemises. Nende kuritegude eest jäi Eduard Kasele karistuseks 1 aasta reaalset vangistust, mille kandmiselt ta vabanes 09.03.2018.a. Selle karistuse kandmiselt vabanemisest veidi enam kui 1 kuu möödudes, s.o 11.04.2018.a pani Eduard Kask toime 2 uut kuritegu, mille eest teda karistati kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega 24.05.2018.a KarS § 263 lg 1 p 1 ning KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokku 1 aasta vangistusega, millest kuulus kohesele ära kandmisele 5 kuud vangistust ja

ülejäänud karistuse osa, s.o 7 kuud vangistust jäi tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega ühes KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustuse – osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, täitmise kohustusega. Koheselt ära kandmisele kuuluvat 5 kuud vangistust kandis Eduard Kask 11.04.2018 – 11.09.2018.a (III; 23 pöördel). Enamus käesolevas kriminaalasjas Eduard Kasele etteheidetavatest kuritegudest jäävad viimase süüdimõistva kohtuotsusega kohaldatud 2-aastase katseaja sisse. Erandiks on ainult T. K. rusikaga näkku löömine, mis toimus 2017.a kevadel. Kõik varasemates süüdimõistvates kohtuotsustes kajastatud kuriteod on esindatud ka käesolevas kriminaalasjas, kuid lisandunud on ka vägivald võimuesindaja suhtes, s.o KarS § 274 lg 1 kuritegu, ning raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise toimepanemine, s.o mõrv. Ehk teisisõnu on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ja teistele ühiskonnas elavatele inimestele üha ohtlikumaks. Tõsi, varasemalt lõpetati 07.09.2017.a määrusega kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 17278000980 (III; 1-2) KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel KarS § 274 lg 1 tunnustel 08.07.2017.a alustatud käitumises menetlus selles, et 08.07.2017.a kella 03:15 paiku Tartu linnas Ülikooli ja Vallikraavi tänavate ristmikul lõi ametikohustusi täitvat Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna XXX F. H. rusikaga pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu (III; 1). Selles asjas oli Eduard Kask kahtlustatavana kinnipeetav 08.07.2017 kell 04:26 kuni 09.07.2017 kell 12:28 ja 12.07.2017 kohaldati tema suhtes eeluurimiskohtuniku määrusega tõkendit vahistamine, kuid 13.07.2017.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-4421 mõisteti talle karistuseks reaalne vangistus ning sellest ajast kandis ta kohtuotsuse alusel vanglakaristust. Seniselt kohaldatud meetmed, s.h kahtlustatavana kinnipidamised, reaalselt vanglas karistuste kandmine ning ka katseajaga kriminaalhooldus pole muutnud Eduard Kaske õiguskuulekamaks. Pigem vastupidi. Tendents on olnud üha suurema ja jõhkrama vägivaldsuse suunas, mis päädis lõpuks XXX-aastase K. A. piinaval ja julmal viisil ning üldohtlikult tahtliku tapmisega, s.o elusalt majja sisse ära põletamisega. Sellise kuritegeliku minevikuga isiku suhtes, kes on varatu ja kellel puudub ka iseseisev XXX, pole põhjendatud KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistuseks kergemaliigilise rahalise karistuse kohaldamine, vaid tuleb kohaldada raskemat karistusliiki, s.o vangistust. Kuna mõrva eest karistuseks mõistetud 17 aastat vangistust on ühele noorele inimesele pikk karistusaeg ning vähemasti osade kuritegude puhul avaldas Eduard Kask kahetsust ning vabandas ka osade kannatanute ja nende lähedaste ees, siis kuritegude kogumi eest karistuse mõistmisel, millistes on kannatanuteks K. A. , T. L., A. R., F. T. E., loeb kohus kergemad karistused kaetuks raskemaga, s.o 17 aasta vangistusega ja mõistab kuritegude kogumi eest Eduard Kasele KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kokku 17 aastat vangistust. Käesolevas kriminaalasjas oli Eduard Kask eelvangistuses ajavahemikes 22.-24.01.2019 ja 08.-10.02.2019 kahtlustatavana kinnipeetav kokku 6 (kuus) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel kuulub Eduard Kase eelvangistuses 22.-24.01.2019 ja 08.-10.02.2019 viibitud 6 (kuus) päeva karistusaja hulka arvamisele. Karistusest jääb kanda 16 (kuusteist) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

Kuriteod, millistes kannatanuteks on K. A., T. L., A. R. ja F. T. E., pani Eduard Kask toime kriminaalasjas nr 1-18-4247 tehtud 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel 2-aastasel katseajal olles. KarS § 65 lõikes 2 on sätestatud, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ära kandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada käesolevas kriminaalasjas Eduard Kasele karistuseks mõistetud 16 (kuutteist) aastat 11 (ühteteist) kuud 24 (kahtekümmend nelja) päeva vangistust 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 Eduard Kasele karistuseks mõistetud vangistuse (1 aasta) ära kandmata osa, s.o 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra, ja liitkaristuseks Eduard Kasele kohtuotsuste kogumis mõista 17 (seitseteist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Eduard Kasele on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2017.a kevadsuvel kannatanu T. K. suhtes toimepandu eest karistuseks mõistetud 1 (üks) aasta vangistust. 2017.a kevadsuvel toimepandu jääb enne Eduard Kase suhtes tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid, s.h enne 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsust lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III, 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19), millega Eduard Kaske karistati 1 aasta vangistusega, mille ta on reaalselt eelvangistuses ja vanglas kinnipeetavana ära kandnud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Eduard Kase eelvangistuses 28.30.09.2016.a, 03.-04.10.2016.a, 20.12.2016.a-20.04.2017.a viibitud 4 kuud 6 päeva karistusaja hulka ja vangistusest jäi kanda 7 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates kohtuotsuse kuulutamisest – 13.07.2017.a (III; 12). 7 kuud 24 päeva vangistust kandis Eduard Kask vanglas 13.07.2017-09.03.2018 (III, 29). KarS § 65 lõikes 1 on sätestatud, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel loeb kohus Eduard Kasele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2017.a kevadsuvel kannatanu T. K. suhtes toimepandu eest karistuseks mõistetud

(ühe) aasta vangistust kaetuks Eduard Kasele 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4421(III, 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19) karistuseks mõistetud 1 aasta vangistusega ja liitkaristuseks jääb 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus Eduard Kasele liitkaristuseks 18 (kaheksateist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat, s.o suurendades KarS § 65 lg 2 alusel kohaldatud 17 (seitseteist) aastat 6 (kuut) kuud 24 (kahtekümmend nelja) päeva vangistust 1 (ühe) aasta vangistuse võrra, s.o Eduard Kasele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2017.a kevadsuvel kannatanu T. K. suhtes toimepandu eest liitkaristuseks mõistetud 1 (ühe) aasta vangistuse võrra. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvab kohus viimati nimetatud 18 (kaheksateistkümnest) aastast 6 (kuuest) kuust 24 (kahekümne neljast) päevast vangistusest maha 13.07.2017.a kohtuotsuse alusel ära kantud 1 (ühe) aasta vangistust ja karistusest jääb Eduard Kasel kanda 17 (seitseteist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvab kohus Eduard Kase eelvangistuses alates 30.06.2019.a viibitud aja kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja loeb 17 aasta 6 kuu 24 päeva vangistuse kandmise alguseks 30.06.2019.a.

Tsiviilhagid Maakohtus toimunud kohtuistungil jäid A. K. (IV; 40-53, 1,8) ja A. A. (IV; 61-63, 5) enda hagiavaldatustes kajastatu juurde. Kannatanu A. A. tsiviilhagi 100 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 36-37, 130) rahuldab kohus 15 000 euro ulatuses. 100 000 euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamise nõuet on A. A. enda hagiavalduses põhjendanud XXX tules hukkumisega, kes oli oluline ka XXX. Lisaks pidi ta sündmuskohal pealt nägema põlengut, aimates, et XXX on seal sees. Tulekahju kustutamise lõpuks sai ka kindlalt teada, et XXX on hukkunud, kui ta surnukeha hoone rusudest välja toodi. Sellises olukorras viibimine tekitas suurt hingelist valu ja kannatusi, mis kestavad edasi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt ei käinud K. A. tulekahju toimumise ajaks enam XXX koolis, vaid tööl. Tunnistaja G. M. ütluste (IV; 130-143, 14-17) kohaselt oli neil K. A. kavas minna sügisel koos kutsekooli õppima. A. A. (IV; 61-63, 5) ja A. K. (IV; 40-53, 1,8) ütlustest nähtuvalt oli K. A. XXX A. K. juurde XXX kinnistule elama minemise põhjuseks tema XXX kooli õppima asumine, kuna XXX A. K. juurest oli XXX kooli parem bussiühendus. Veel nähtub neist ütlustest, et kuna A. K. XXX oli XXX, siis oles K. A. ka XXX seltsiks ja abiks olnud. A. K. ütlustest nähtub ka see, et K. oli XXX ja XXX ning K. võttis ta enda juurde ka seepärast, et need ei näeks pealt pahandusi K. (IV, 50). Samas nähtub nii A. A. (IV; 61-63, 5) kui ka A. K. (IV; 40-53, 1,8) ning tunnistaja G. M. (IV; 130-143, 14-17) ütlustest, et tulekahju toimumise ajaks K. A. enam XXX koolis ei käinud, käis tööl ning sügisest oli K. A. plaan minna kutsekooli õppima. Seega tulekahju toimumise ajaks K. A. enam reaalset vajadust XXX kinnistul elamiseks polnud, kuna ta polnud enam XXX kooli õpilane. Seega polnud enam XXX kinnistult parem bussiühendus kooli XXX kooli takistuseks K. A. XXX ning oma XXX ja XXX juurde tagasi elama asumiseks. Ometigi elas K. A. ka pärast XXX koolist õppimast lahkumist, s.o 2018.a hilissügisest, edasi XXX A. K. juures, mitte oma XXX ning XXX ja XXX juures. VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise korral ka surmasaanu lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Erandlikuna käsitleb kohus K. A. elu võtmist tema majja sisse ära põletamise teel, mistõttu tuleb Eduard Kasel tasuda tules hukkunu XXX mittevaralise kahju hüvitist. Hukkunu XXX nägi pealt maja põlengut ning viibis poja surnukeha majast väljatoomise juures, mis kahtlusteta on hingelist valu ja kannatusi põhjustav. Võttes aga arvesse asjaolusid, et tules hukkunu ja tema XXX ei olnud XXX avaldatust nähtuvalt (IV, 61-63, 5: A. A. ütlused) XXX, omavaheline läbisaamine oli XXX ja mitte XXX, XXX kodus ei elanud, vaid XXX juures, käis neid korra nädalas külastamas, ning Eduard Kask on täielikult varatu isik, siis rahuldab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude taotletust oluliselt väiksemas ulatuses, s.o 15 000 euro ulatuses. Tegemist on sümboolse summaga, mis kindlasti ei kajasta inimelu väärtust.

Kannatanu A. K. tsiviilhagi 150 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 22-23, 120-121) jätab kohus rahuldamata, kuna põhjendatud alust selleks pole. 150 000 euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamise nõuet on A. K. enda hagiavalduses põhjendanud sellega, et nähes pealt enda elukoha põlemist, oli ta sisemiselt veendunud, et maja teisel korrusel viibib sinna magama jäänud XXX XXX K. A., kuid saades samal ajal aru, et põleng on nii tõsine, et oma jõuga seda kustutada ei ole võimalik, põhjustas see olukord talle suurt hingelist valu ja kannatusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt ei olnud A. K. ülevaadet sellest, kas tema XXX K. A. on põlevas elumajas või mitte. A. K. häirekeskusele tehtud kõnest (II, 1-3) nähtuvalt oli häirekeskusse helistamise peamiseks põhjuseks põlev elumaja, mitte see, et seal võib asuda XXX K. A. Häirekeskusesse tehtud kõnest nähtuvalt ei teadnud A. K. kas K. A. on põlevas elumajas, kuna K. A. ta helistanud ei olnud, kuid lubas häirekeskusele tehtud kõnes, et helistab K. A. A. K. ütlustest nähtuvalt ei teagi ta öelda, kas ta häirekeskusele tehtud kõne järgselt K. A. helistas või mitte, kuid arvab, et helistas. Häirekeskusele A. K. tehtud kõnest nähtuvalt ei vasta tegelikkusele tema esitatud hagiavalduses väidetu selle kohta, et tal oli põlengu ajal veendumus, et seal majas on XXX K. A. Ekspertiisiaktist (II, 100-106) ja A. A. ütlustest (IV; 61-63, 5) nähtuvalt selgus alles XXX kinnistu elumaja kustutustööde käigus, et maja II korrusel on inimese surnukeha, kui tuletõrjujad selle maja II korruselt leidsid. A. K. ütlustest (IV; 40-53, 1,8) nähtuvalt mõtles ta esialgu, et K. lahkus majast, kui kaks poissi tulid (IV, 50). A. K. ütluste kohaselt ei läinud ta vaatama ja ei vaadanud tuletõrjujate poolt majast välja toodud K. A. ja temast tehtud pilte (IV, 52). Samas väitis A. K. kohtus ütluste andmise lõpupoole hoopiski, et ta ei osanud esimese jutiga häirekeskusele lihtsalt öelda, et K. A. on seal majas sees, kuigi oli kõnes häirekeskusele selles kindel, sest kuhu K. sealt ikka minna sai, kuna nägi hommikul K. majas ja XXX J. V. nägi maja juurest lahkumas 2 isikut, mitte kolme (IV, 52). VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise korral ka surmasaanu lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Tulekahjus hukkunud K. A. XXX A. K. on kriminaalmenetluse vältel olnud enda käitumises muutlik, kui häirekeskusele tehtud kõnes tal ülevaade K. A. asukohast tulekahju ajal puudus, kuid kohtus ütluste andmisel väitis, et oli veendunud majas põlengu ajal viibivast K. A. Häirekeskusele A. K. tehtud kõnes oli esikohal mure põleva elumaja pärast, mitte seal asuda võiva XXX pärast. Põlevas majas olla võivate inimeste pärast tundis muret üksnes häirekeskuse töötaja, kes esitas selle kohta A. K. ka küsimusi, kuid A. K. ei osanud neile vastata, lubades üksnes poisile (K. A.) helistada. Samas ei teadnud A. K. täpselt kohtus öelda, kas ta tegelikkus ka K. A. pärast häirekeskusele tehtud kõnet helistas. Kohtu hinnangul puuduvad A. K. puhul erandlikud asjaolud, millised annaksid põhjendatud aluse talle põlengu põhjustajalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks. A. K. faktilisest käitumisest nähtub, et XXX ja temaga seonduv, s.o kas XXX asus põlevas majas või mitte, ei olnud tema jaoks esmatähtis, kuna häirekeskusesse helistamise peapõhjuseks oli varalised kaalutlused, s.o elumaja põlemine ja selle tules hävimine. Kannatanu A. K. tsiviilhagi 100 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 22-23, 120-121) on põhjendatud rahuldada 7000 euro ulatuses. 100 000 euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamise nõuet on A. K. enda hagiavalduses põhjendanud sellega, et pidi nägema pealt ja tajuma enda elukoha XXX talu ja seal oleva koduse vara ning hingeliselt tähtsate esemete hävinemist tulekahjus, mis tekitati süütamise

teel, millises olukorras viibimine tekitas talle suurt hingelist valu ja kannatusi, mis kestavad edasi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 4 kohaselt on asja hävimise korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. XXX kinnistul toimunud tulekahju käigus hävis selles elumaja. Elumaja pikaajalise elanikuna oli ja on A. K. kahtlemata eriline huvi tules hävinud elumaja suhtes, kuna see oli pikki aastaid olnud tema kodu. Kuna aga tules ei hävinud kogu XXXX kinnistu, vaid seal olevast ainult 1 hoone, mis nüüdseks on kindlustuselt saadud rahadega täielikult uuesti üles ehitatud ja seal elatakse sees, ning Eduard Kask on varatu isik, siis on A. K. mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendatud rahuldada taotletust oluliselt väiksemas ulatuses, s.o 7000 euro ulatuses. Tegemist on sümboolse summaga, mis kindlasti ei kajasta kodu väärtust. Kannatanu A. K. tsiviilhagi 87 639 euro 17 sendi varalise kahju hüvitamise nõudes (I; 22-23, 24-34, 120-121, 122-129) jätab kohus rahuldamata, kuna põhjendatud alust selleks pole. Kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale A. K. tulekahjus hävinenud koduse vara eest 16 000 eurot ja elumaja hävimise eest 84 000 eurot (I, 25, 123: kindlustusandja kinnituskiri hüvitiste kohta). A. K. varalise kahju hüvitamise nõue koosneb 24 000 euro ulatuses hävinenud isikliku koduse vara väärtusest. Hagis avaldatu kohaselt esitas ta kindlustusele esialgselt koduse vara osas nõude 24 000 euro ulatuses, kuid nüüd on seisukohal, et hävinenu väärtus on hoopiski 40 000 eurot, kindlustus hüvitas talle taotletust 16 000 eurot. Hagiavalduses kajastatu kohaselt tuleneb varalise kahju hüvitamise nõue 63 639 euro 17 sendi ulatuses sellest, et maja hävines, maja taastamine läheb maksma kokku 147 454 eurot 17 senti, millest kindlustus hüvitas 83 815 eurot, 63 639 eurot 17 senti tuleb endal kanda. Kuna kannatanu A. K. kohtuistungil 26.02.2020.a ütlustest (IV; 40-53, 1,8) nähtuvalt on kindlustuselt saadud rahadega uus elumaja täielikult valmis ehitatud, seal elatakse sees ning isikliku koduse vara hävimise eest on kindlustus hüvitanud 16 000 eurot, siis põhjendatud alus A. K. varalise kahju nõude 87 639 euro 17 sendi väljamõistmiseks puudub. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda kindlustuse poolt hüvitatu suuruse põhjendatuses. Siinkohal arvestab kohus ka asjaolu, et kannatanu käitumine rahaliste nõuete esitamise suuruse osas on olnud muutlik, nõuete üha suurenemise tendentsiga, olgugi et A. K. ütlustest nähtuvalt on uus elumaja kindlustuse rahadega valminud ja seal elatakse sees ning kindlustuse poolt on hüvitatud ka isikliku koduse vara väärtus. Kindlustusele esitatud nõudes hindas kannatanu isikliku koduse vara väärtuseks 24 000 eurot, kuid kohtule esitatud hagiavalduses hoopiski 40 000 eurot. Kohtule esitatud nõude suurendamine peaaegu kaks korda ei ole kohtu jaoks põhjendatud olukorras, kui kindlustusele esitati samasisuline nõue koos vara nimekirjaga (I, 25, 123) peaaegu poole väiksemana. Kohtul puudub põhjendatud ja veenev alus kindlustuse poolt A. K. juba hüvitatust suuremas ulatuses hüvitiste väljamõistmiseks, mistõttu jätab kohus tsiviilhagi 87 639 euro 17 sendi varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Varalise kahju hüvitamise nõude kokku 87 639 euro 17 sendi ulatuses rahuldamata jätmisel lähtub kohus ka kriminaalasja toimikus II köites lehekülgedel 53 ja 54 asuvatest fotodest XXX kinnistu elumaja kohta. Need fotod on elumajast tehtud põlengueelselt, millist asjaolu kinnitas 26.02.2020.a kohtuistungil enda ütlustes ka kannatanu A. K. (IV, 49). Fotodelt nähtuvalt on tegemist väiksema viilkatusega majaga. See maja on kehvas ja viletsas seisus. Maja on väljast vooderdatud valgete silikaattellistega. Need tellistest laotud välisseinad on kohati aga suurte pragudega ning neis kohtades telliste vahel sidusaine puudub. Ka maja katus ning osa

aknaraamidest on vana ja väsinud väljanägemisega ning kui mitte kohe, siis peatselt vajavad väljavahetamist. Maja sissekäigupoolsest küljest majast tehtud fotolt nähtubki, et parempoolne aken näib olevat juba välja vahetatud (II, 53). Sellega, et elumaja oli põlengueelselt kehvas ja viletsas seisus, on kooskõlas ka kannatanute A. K. (IV; 40-53, 1,8) ja A. A. ütlused (IV; 61-63, 5), aga ka A. K. XXX J. V. tunnistajana antud ütlused (IV; 144-150, 18), millistest nähtuvalt oli majas toimunud põlengu ajal I korrusel remont, ühes toas oli alustatud põranda väljavahetamisega. Kehvas seisundis väikse viilkatusega maja väärtus põlengu eelselt jäi kindlasti oluliselt alla kindlustuse poolt selle maja eest välja makstud 83 815 euro suurust hüvitist. Kuna aga elumaja uuesti üles ehitamine põlengu järgselt vajas rahalisi vahendeid, siis on mõistetav, et kindlustus hüvitas kindlustusvõtjale elumaja eest elumaja kindlustussumma täies ulatuses. Hüvitiseks saadud 83 815 euro eest maja uuesti üles ka ehitati ning on selle kasutamiseks valmis ning seal elatakse ees. Käesolevaks ajaks on XXX kinnistu elumaja uus ning sellest tulenevalt tema seisund oluliselt parem, kui see oli seda põlengu eelselt. Ainult ja üksnes asjaolu, et kindlustusandja poolt neile erinevate ehtitusettevõtete esitatud kalkulatsioonid (I; 25, 123) ületavad keskeltläbi kaks korda (pakkumised 131 926.09€ - 198 293.32€) kindlustusandjalt maja eest hüvitiseks saadud 83 815 eurot, ei anna kohtule eelkajastatud asjaoludel seaduslikku ning põhjendatud alust haginõude 63 639 eurot 17 senti rahuldamiseks. Seoses põlengus hävinenud koduse vara eest, lisaks kindlustuse poolt hüvitatud 16 000 eurole, hagis täiendavalt esitatud 24 000 euro suuruse nõude kohta on oluline veel täheldada, et elumajast väljast tehtud fotodelt (II, 53,54) ja ka 30.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fotodelt (II, 6-52) nähtuvast ei ole veenev, et kokku oli majas põlengu ajal sees kodust vara 40 000 euro eest (16 000 + 24 000). Majast seest ja väljast tehtud fotodelt nähtub, et tegemist oli lihtsamat tüüpi koduse sisustusega, mille eest kindlustuse poolt selle eest välja makstud 16 000 eurot on põhjendatud küllaldaseks lugeda. Kohtule ei ole veenev ja usutav, et kehvas seisus elumajas oleks olnud kodust vara lisaks juba hüvitatud 16 000 eurole veel 24 000 euro ulatuses. Neil asjaoludel pole põhjendatud alust hävinenud koduse vara eest esitatud 24 000 euro suuruse nõude rahuldamiseks.

Kaitsjatasu Riigi õigusabi osutamise eest tasu ja kulude hüvitamist reguleerib justiitsministri määrusega kehtestatud advokaadile riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord (edaspidi: Kord), mis hetkel kehtib 01.05.2020.a redaktsioonis. 15.06.2020.a esitas süüdistatava kaitsja M.Paabumets taotluse välja mõista kohtumenetluses süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest tasu kokku 3247 eurot 20 senti, s.h käibemaks 541 eurot 20 senti (VI, 31-34). Selles taotluses on taotletud ettevalmistustasu suurendamist 300% ehk on taotletud 1296 euro ulatuses ettevalmistustasu väljamõistmist. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata, kuna kohtuasi ei ole erilise keerukusega ja töömahukusega Korra § 2 lg 1 mõttes, mistõttu on põhjendatud ettevalmistustasu välja mõista ühekordses maksimummääras ehk summas 324 eurot, nagu see on maksimummäärana kajastatud ka Korra § 6 lg 3. Kuna istungipäev lõppes 19.06.2020 kella 12 ajal, siis ei ole kaitsja taotluse alusel põhjendatud tasu välja mõista ajavahemiku kell 13-15 eest (19.06.2020), s.o kokku 108 euro ulatuses, mistõttu nimetatud 108 euro ulatuses jätab kohus kaitsjale tasu välja mõistmata.

Kohtu hinnangul sai kaitsja mõistliku etteteatamisajaga teada, et tal ei ole vaja enam 19.06.2020.a pärastlõunast alates istungil osaleda. Rohkem ei ole kohus kaitsja 15.06.2020.a tasutaotlust (VI, 31-34) korrigeerinud. Kokkuvõtvalt – kaitsja 15.06.2020.a tasutaotlus (VI, 31-34) kuulub seal kajastatust rahuldamisele kokku 1951 euro 20 sendi ulatuses, sealhulgas käibemaks 325 eurot 20 senti. Osaliselt tühistatud 08.01.2021 Ringkonnakohtu otsusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.