Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-1526

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

25. juuni 2020.a, Pärnu

Kohtunik

Teet Olvik

Prokurör

Vanemprokurör Gardi Andreson

Kaitsja

Advokaat Vahur Krinal

Kriminaalasi

x x süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

x x, xxx

Määruse sisu

Kriminaalmenetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202, § 206 ja § 274, kohus määras:

1-20-1526

KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmanetlus x x suhtes. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada x x tasuma riigituludesse 300 (kolmsada) eurot. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada x x tasuma kriminaalmenetluse kulud 226,80 (kakssada kakskümmend kuus eurot ja 80 senti) eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks on 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest, s.o 25.12.2020. a. Riigi kasuks määratud rahalised kohustused, s.o kokku 526,80 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920900000534. Selgituseks märkida: x x, 1-20-1526, rahaline kohustus. Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel

1-20-1526

kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Käesolev määrus edastada süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanu K. M. ́ile ja tema seaduslikule esindajale R. M. ́ile. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses on kriminaalasi x x süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi üldmenetluses. 25.06.2020.a kohtuistungil tegid menetlusosalised ettepaneku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Prokurör taotles x x kohustamist tasuda riigituludesse 300 eurot ning menetluskulud. Kohustuste täitmie tähtajaks taotles prokurör 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Kohtuistungil nii süüdistatav kui ka tema kaitsja nõustusid prokuröri taotletud kohustuste määramisega. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavale süüks pandav tegu oma olemuselt raske. Samuti ei ole kannatanule tekitatud materiaalset kahju ega kehavigastusi. Kannatanu ja süüdistatav on ära leppinud ning kannatanu nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist teoga, millele peaks ilmtingimata järgnema kriminaalkorras süüdimõistmine ja karistamine. Kohus on seisukohal, et x x süü ei ole suur. x x on üks kehtiv kriminaalkaristus. Teadaolevalt ei ole x x pärast süüdistusaktist märgitud tegu toime pannud ühtki uut kuritegu. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning süüdistatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Süüdistatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Eelmärgitud asjaoludel leiab kohus, et x x karistamine ei ole ilmtingimata vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuste panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Eeltoodut arvestades ja lisaks võttes arvesse asjaolu, et x x on kannatanuga leppinud, tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 tunnustel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuste määramisega. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada x x tasuma riigituludesse 300 eurot. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada x x tasuma kriminaalmenetluse kulud 226,80 eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks on 6 kuud alates