Liiklussüüteod

KrMS § 180 lg 1 alusel Tõnu Välilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot, ekspertiisikulu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Tõnu Välil on õigus menetluskulud kogusummas 1244 (üks tuhat kakssada nelikümmend neli) eurot 20 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Tõnu Väli on kohustatud maksma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 103 (ükssada kolm) eurot 70 senti (viimane osamakse 103,50 eurot) kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700025900. Selgitusse tuleb märkida „1-20-2858 menetluskulud, Tõnu Väli“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I SÜÜDISTUSE SISU

Tõnu Välile on esitatud süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema 24.08.2019. a kella 17.00 paiku juhtis Tartus Kalda tee 42 juures mootorsõidukit Volvo XC90, registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,22 mg/g kohta). Eeltooduga rikkus Tõnu Väli kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

II KOHTU SEISUKOHT

registreerimisnumbriga XXX, oli pargitud teataja sõiduki ette viltuselt ja tagumise rattaga äärekivi peale. Sõidukil olid uksed lahti. Teataja osutas, millisesse trepikotta isik läks. Kell 17.15 anti teada, et arvatava juhi korter on XXX majas XXX. Korteri ukse avas hallide juustega meesterahvas. Isikul olid ilmselged joobeseisundile viitavad tunnused – ebakindel kõnnak, segane kõne, alkoholilõhn suust. Isik selgitas, et Volvoga sõitis viimati 2 tundi tagasi. Soovisid isiku viia ekspertiisi. Õue minnes kinnitas teataja, et tegemist on sama isikuga, kes juhtis Volvot. Isik toimetati Raja tn 31 ekspertiisi, kus võeti 17.45 ajal vereproov. Peale vereproovi andmist ütles isik, et ta jõi kodus peale 4,2 kraadist õlut 2-liitrisest pudelist. Isikul paluti puhuda ka tõenduslikku alkomeetrisse Lion Intoxilyzer 800, seeria nr XXX, mille lõplikuks näiduks oli 1,22 mg/l kohta. Paluti kontrollida Tõnu Väli loal patrullil kirjeldusele vastavat pudelit Tõnu Väli korteris. Seda ei leitud. Leiti 1-liitrine veinipakk, millest kolmveerand oli alles (tl 3-5). Seda, et tõendusliku alkomeetri lõplikuks näiduks oli 1,22 mg/l kohta kinnitab ka vastav väljatrükk (tl 6,7). SA Tartu Ülikooli Kliinikum joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt leiti Tõnu Väli verest etanooli 3,07+/- 0,07 mg/g kohta (tl 9-12). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oli Tõnu Väli vere etanooli kontsentratsioon sõiduki juhtimise hetkel, s.o 24.08.2019. a kella 17.00 ajal ja enne Tõnu Väli ütlustes fikseeritud võimalikku alkoholi tarvitamist, arvutuslikult 2,22-2,65 mg/g. Tõnu Väli ütlustes fikseeritud tarvitatud alkohol tekitas arvutuslikult vere etanooli kontsentratsiooni 0,49-0,78 mg/g kohta (tl 16-17). Tõnu Väli kõrvaldati 24.08.2019. a kell 17.26 sõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (tl 8). Sõiduki Volvo, registreerimismärgiga XXX omanikuks on R. V. (tl 27). Tõnu Väli ütluste kohaselt on tegemist XXX. Tegelik auto omanik on Tõnu Väli, kuid ta ei ole jõudnud ümber vormistamisega tegeleda (tl 22-23). Lisaks eelkirjeldatud tõenditele kinnitab Tõnu Väli poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist ka tema enda ütlused. Tõnu Väli ütluste kohaselt oli ta 24.08.2019. a päeval maal (XXX) ja sai kokku XXX (umbes 11.00 kuni 12.00 ajal). Ta jõi ära umbes 3 liitrit Kapteni õlut. Kuna tekkis tüli, otsustas Tõnu Väli linna ära sõita. Tõnu Väli tundis, et on joobes, kuid suudab korralikult sõita. Sõidu ajal tegeles ta mobiiltelefoniga ja sellest võis olla sõidustiil häiritud. Tõnu Väli sõitis koju XXX ja parkis auto ära. Autost väljudes ütles talle üks meesterahvas, et kas ta on joonud. Tõnu Väli vastas, et ei ole joonud ja läks ära tuppa. Toas olles jõi viina ja võttis veini. Jõudis olla kodus umbes 15-20 minutit, kui koputati uksele. Tõnu Väli läks vabatahtlikult politseiga kaasa (tl 22-23). Kohtu hinnangul on eelkirjeldatut arvestades põhjendatult süüdistuses märgitud, et juhtimise ajal oli Tõnu Väli veres etanooli kontsentratsiooni vähemalt 2,22 mg/g kohta. Tõnu Välil on juhtimisõigus alates 28.06.1995. a (tl 26). Kuna Tõnu Väli juhtis 24.08.2019. a kella 17.00 paiku Tartu linnas XXX juures mootorsõidukit Volvo, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobe seisundis (alkoholisisaldus veres vähemalt 2,22 mg/g kohta), on Tõnu Väli rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega on Tõnu Väli tegevuses tuvastatud objektiivne süüteokoosseis.

eesmärgiks teha seda just nimelt alkoholijoobe seisundis ja Tõnu Väli pikaajaliste kogemustega juhina teadis, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on lubamatu.

kuud 27 päeva vangistust. Kohus, võttes arvesse ennekõike Tõnu Väli isikut, leiab, et Tõnu Väli puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Kohtu hinnangul on võimalik kõrges eas ja kehtivaid karistusi mitteomava Tõnu Väli suhtes karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Seega leiab kohus, et Tõnu Välile mõistetav vangistus tuleb täies ulatuses jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 12 kuu jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine põhjendatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi viide Tõnu Väli majanduslikule seisundile piisav selleks, et jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kuna muid põhistusi kohtule esitatud ei ole ja kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid Tõnu Väli majandusliku seisundi kohta, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Ositi tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul peab kohus põhjendatuks. Arvestades ainuüksi menetluskulude kogusummat, ei ole Tõnu Väli ilmselgelt suuteline tasuma menetluskulud ühe korraga. Seega tuleb määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1. aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.