Almar Liiviku süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Almar Liivik, isikukood 37110226522; elukoht xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel; töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x
Karistatus
Karistusregistri karistamata
Tõkend
Elukohast lahkumise keeld alates 4. maist 2020
andmetel
varem
kriminaalkorras
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas
RESOLUTSIOON
1.Almar Liivik süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
2.KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.
Kohustada Almar Liivikut ilmuma vanglasse kartistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Almar Liiviku vanglasse saabumise aeg.
4.Jätta ülejäänud karistus 11 kuud vangistust KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Almar Liivik ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut
kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Almar Liivik peab:
4.1.elama aadressil xxx--xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks;
4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
4.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Almar Liivikut käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.
6.KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Almar Liivikut käitumiskontrolli jooksul kriminaalhooldaja määratud ajal registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuresaare Haiglas.
7.KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Almar Liivikut tegema koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuud pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Kui süüdistatava antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Vereproovi näidud esitab Almar Liivik kriminaalhooldajale.
8.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11. juunist 2020, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
9.Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui Almar Liivik asub kandma otsuse resolutsiooni punkti 2 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Almar Liivik vabaneb selle karistuse kandmiselt.
10.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Almar Liiviku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile.
11.KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
12.KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel tühistada Almar Liiviku suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele asumisel.
13.Almar Liivikult tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:
1.KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot;
2.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 163,20 eurot;
3.KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
14.Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Almar Liivikul tasuda menetluskulud kokku 1053,20 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 87,77 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 87,73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700024370. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Almar Liivik juhtis tahtlikult:
–
25.veebruaril
kella 17.15 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxx 14,2. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxxxx, kus alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,48 milligrammi; – 29. aprillil 2020 kella 13.22 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registreerimata maastikusõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,04 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, maastikusõidukijuht ja trammijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. Liivik toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Almar Liivik ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Liivikule mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi on 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 2 alusel peab A. Liivik mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 11 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Liivik ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustusi registreerida end käitumiskontrolli jooksul kriminaalhooldaja määratud ajal riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus ja teha 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A. Liivikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Liivik kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 163,20 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada A. Liivikul menetluskulud kokku summas 1053,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/
Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.