lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-2602/10

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-2602/10
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1050
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-2602/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-20-2602

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-2602

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

Jan Erich Külama süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. mai 2020. a otsus lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Jan Erich Külama (ik 39808280827; elukoht XXX; e-post XXX), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Jan Erich Külama määruskaebus Harju Maakohtu 13. mai 2020. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 13.05.2020. a otsusega tunnistati Jan Erich Külama süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 612 eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Jan Erich Külamale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära ulatuses, s.o 408 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 34 päevamäära, s.o 346,38 eurot.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(3)

1-20-2602 KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 05.12.2019. a otsusega nr 1-19-9065 mõistetud ja ärakandmata karistusega, mõistes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 27 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga 387 tundi, millest on kohtuotsuse kuulutamise seisuga tegemata 358 tundi ja 30 minutit ning rahaline karistus 34 päevamäära, s.o 346,80 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades. Rahaline karistus tuleb tasuda maakohtu otsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud osadena ja kuupäevadeks. Harju Maakohtu 05.12.2019. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o vangistus 1 aasta ja 27 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga 387 tundi, millest on tehtud üldkasulikku tööd 28 tunni ja 30 minuti ulatuses ja tegemata 358 tundi ja 30 minutit, jäeti täitmiseks Harju Maakohtu 05.12.2019. a otsusega nr 1-19-9065 määratud tingimustel, määrates, et mõistetud rahaline karistus viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt.

2.KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti Jan Erich Külamalt välja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Maakohus selgitas, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 85 eurot ja kohtumenetlusel 108 eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 193 eurot jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
3.21.05.2020 laekus ringkonnakohtule Jan Erich Külamalt määruskaebuse menetluskulude välja mõistmise peale. Kaebaja palub jätta sundraha (876 eurot) riigi kanda, kuivõrd rahalisele karistusele lisaks ei ole tal võimalik sundraha tasuda. Tema keskmine palk on 500 eurot, mistõttu ei ole tal võimalik maksta sellist summat. Ta teeb töö kõrvalt veel üldkasuliku töö tunde ja tal on ka laenukohustused. Kuna ta elab emaga ning veel on 2 ülalpeetavat, siis ta ei tuleks mitte kuidagi moodi välja. Ta sai aru, kui suur tegu see oli ja mitte kunagi enam ei lähe poodi vargile. Koroona tõttu langetati tööl ka palkasid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebusega. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning Jan Erich Külama määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea

2(3)

1-20-2602 vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3 1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

6.Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Maakohus jättis juba kaitsjatasu riigi kanda, määruskaebuses taotleb Jan Erich Külamaa ka sundraha riigi kanda jätmist ehk sisuliselt menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist. Nagu eelnevalt mätgitud, võimaldab KrMS § 180 lg 3 menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, mitte aga täielikku riigi kanda jätmist. Maakohus on sundraha väljamõistmisel arvestanud, et Jan Erich Külama on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Siiski leidis maakohus, et arvestades menetluskulu summa suurust, konkureerivat rahalist kohustust rahalise karistuse näol, samuti eriolukorrast tingitud sissetuleku vähendamist süüdistatava tööandja poolt, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul. Seega ei ole Jan Erich Külama määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus ei oleks juba menetluskulude väljamõistmisel arvestanud.
7.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 05.08.20261-26-4915/16Viru Maakohus Narva kohtumaja