Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega KarS § 44 lg 2 ja 4 kohaselt 10 eurot ja 20 senti päevamäär, s.o summas 612 (kuussada kaksteist) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Jan Erich Külamale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 40 (nelikümmend) päevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot ja 20 senti päevamäär, s.o 408 (nelisada kaheksa) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.02.2020 kuni 29.02.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 34 (kolmkümmend neli) päevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot ja 20 senti, s.o 346 (kolmsada nelikümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 05.12.2019 otsusega nr 119-9065 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja 27 päeva, milline asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 387 tundi üldkasuliku töö tegemise tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, mõistes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 27 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga 387 tundi, millest on kohtuotsuse kuulutamise seisuga tegemata 358 tundi ja 30 minutit ning rahaline karistus 34 päevamäära, s.o 346 eurot ja 80 senti. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümme) kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud osadena ja kuupäevadeks Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Jan Erich Külama, 1-20-2602, rahaline karistus, ositi tasumine“. Harju Maakohtu 05.12.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 1 aasta ja 27 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga 387 tundi, millest on tehtud üldkasulikku tööd 28 tunni ja 30 minuti ulatuses ja tegemata 358 tundi ja 30 minutit, jätta täitmiseks Harju Maakohtu 05.12.2019 otsusega nr 1-19-9065 määratud tingimustel, määrates, et käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt. Jan Erich Külama suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jan Erich Külamalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Jan Erich Külama, 1-20-2602, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Jan Erich Külamale tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 85 (kaheksakümmend viis) eurot ja kohtumenetlusel 108 (sada kaheksa) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 193 (sada üheksakümmend kolm) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. CD plaat Xxxx 28.02.2020 turvakaamerate videosalvestusega (tl 51), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

endale jope taskusse. Saalist võttis ta ka hambaharja, kuid selle eest tasus ta kassas. Hambapasta eest ta kassas ei tasunud. Võttis hambapasta sellepärast, et tal ei olnud piisavalt raha ja võttis selle enda jaoks. Peale kassat pidas turvatöötaja ta kinni. Turvakontrolli käigus võeti temalt ära hambapasta ning tagastati poodi. Väga kahetseb, et pani varguse toime. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 40-44), millest nähtub, kuidas noormees musta värvi riietuses, kellel peas must nokamüts, võtab riiulist ühe hambaharja pakendis ja ühe hambapasta pakendis (foto nr 1-3). Siis läheb natukene eemale ja võtab hambapasta pakendist välja ning pakendi paneb tagasi riiulisse. Peale seda läheb ta edasi ja paneb hambapasta endale jope taskusse ning kätte jääb ainult hambahari (foto nr 3-5). Seejärel suundub ta iseteeniduskassasse ja maksab seal ainult hambaharja eest (foto nr 6). Peale seda ta väljub ning tema juurde tuleb turvatöötaja (foto nr 7). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu P AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 2) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 28.02.2020 kella 17.27 ajal xxxx asuvas Xxxx kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati P AS kuuluvat kaupa maksumusega 5,69 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et hambapasta äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks ta hambapastat poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Jan Erich Külama on toime pannud ühe varguse katse episoodi. Harju Maakohtu 05.12.2019 kohtuotsusest (tl 25-31) nähtub, et süüdistatavat on eelnevalt karistatud varguse toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi. Kriminaaltoimikus leiduvate kohtuvälise menetleja ja kohtu otsustest nähtuvalt on süüdistatav eelnevalt toime pannud süütegusid väheväärtusliku asja vastu 10.06.2018, 03.05.2019 ja KarS § 199 lg 2 p 7, 8 9 ettenähtud kuriteo 27.05.2019. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava

tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Jan Erich Külama pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Liitkaristus Harju Maakohtu 05.12.2019 otsusega on süüdistatavat karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.04.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 28 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ja ära kandmata karistuseks jäeti 1 aasta 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1, 3 ja 4 alusel asendati 387 ÜKT tunniga, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. Seisuga 12.05.2020 oli tehtud 28, 5 tundi ja tegemata 358, 5 tundi. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistatud Harju Maakohtu 05.12.2019 otsusega vangistusega 1 aasta ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 387 tundi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus kaks aastat kohtuotsuse jõustumisest. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva koriteo pani süüdistatav seega toime ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 7 kohaselt kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lõikes 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg 2 sätetele. Sellisest sõnastusest tulenevalt süüdlast uue kuriteo eest rahalise karistusega karistades ei pea kohus tegemata üldkasulikku tööd täitmisele pöörama. Seejuures võiks eelmärgitud sõnastusest teha järelduse, et KarS § 65 lg 2 kohaselt mõistetakse liitkaristus vaid juhul, kui süüdlast karistatakse uue kuriteo eest vangistusega. Samas sätestab KarS § 65 lg 2 üheselt, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg 2, 4 ja 5 sätestatut. Seejuures sätestab KarS § 64 lg 2 üheselt, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt ning ka lõike 5 kohaselt viiakse eriliigilised karistused täide iseseisvalt. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et juhul, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, tuleb siiski karistused liita, kuid rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt ning eelmise otsusega mõistetud ja veel tegemata üldkasulikku tööd täitmisele ei pöörata. Seetõttu asub kohus seisukohale, et eelmise otsusega mõistetud ja asendatud karistus tuleb jätta täitmisele vastavalt eelmises otsuses märgitud tingimustele ning käesoleva otsusega mõistetav rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt. Arvestades asjaoluga, et süüdistataval tuleb konkureeriva rahalise kohustusena tasuda ka menetluskulu ja süüdistatava igakuine netosissetulek on eriolukorra tõttu oluliselt vähenenud, määrab kohus rahalise karistuse tasumise KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi igakuiste võrdsete osadena 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Mis puudutab ülejäänud menetluskulu, s.o sundraha väljamõistmist, siis leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava sundraha tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Jan Erich Külama on varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on Jan Erich Külama eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb hüvitamisele kuuluva menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulu summa suurust, konkureerivat rahalist kohustust rahalise karistuse näol, samuti eriolukorrast tingitud sissetuleku vähendamist süüdistatava tööandja poolt, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.