Liiklussüüteod

otsusega jäeti V. Aarand vabadusse ja teda kohustati järgima kontrollnõudeid ning kohustusi. V. Aarand aga rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, ei allunud kriminaalhooldaja alkoholikontrollile enda elukohas (ei lasknud ametnikku majja sisse ning valetas, et viibib kusagil mujal ja kasutab teist telefoninumbrit) ja lahkus kriminaalhooldaja loata Eestist. Seetõttu pöörati Tartu Maakohtu 15.10.2019 määrusega V. Aarandile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.

Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus antud asjas kaalutlusviga ei tuvastanud. Maakohus on V. Aarandi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjalikult käsitlenud. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks ei anna alust ka määruskaebus, kus sisuliselt ei olda rahul vangla iseloomustusega, kui ka selles olevate järeldustega, mis on üle kandunud maakohtu järeldusse. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et käesoleva menetluse esemeks ei ole vangla koostatud iseloomustuse vaidlustamine, mistõttu jäävad lausete „toimikust kustutamise“ taotlused tagajärjetuks. Küll märgib kohus, et vangla iseloomustus sisaldab tõesti 2 lauset – „Viljar Aarand leiab, et on "kindla käega juht" ning väitis, et tema oma käitumisega siiski kedagi ei ohustanud, sest 28 aasta jooksul ei ole ta kordagi mingit liiklusõnnetust põhjustanud“ ja „Teo toimepanemisel võib kasutada relvataolist eset“. Seejuures maakohus oma määruses viimasele viidatud lausele tuginenud ei ole. Küll on maakohtu määrusest tuvastatav, mida kohus on märkinud, et kinnipeetava iseloomustusest aga nähtub, et V. Aarandi arvates on ta „kindla käega juht“ ning on seisukohal, et tema oma käitumisega kedagi ohustanud ei ole, sest 28 aasta jooksul ei ole ta kordagi mingit liiklusõnnetust põhjustanud. Need asjaolud koos korduva karistatusega on maakohtu hinnangul asjaolud, mis räägivad vabastamata jätmise kasuks. Süüdimõistetu väidab, et iseloomustuse koostamisel ta ütles, et tal pole avariisid olnud 30 aasta jooksul. Kuigi kohtul ei ole võimalik kontrollida, mida ja täpselt millises sõnastuses on süüdimõistetu varasemalt avaldanud ning kas kontaktisik on selle ka õiges sõnastuses kirja pannud, siis on raske kontrollida ka selle lause paikapidavust. Isegi kui see lause kõrvale jätta ning mitte arvestada fraasi „kindla käega juht“, sest 30 aasta jooksul ei ole süüdimõistetu avariisid põhjustanud (mida süüdimõistetu väidab ise olevat öelnud), ei anna see sisuliselt alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Süüdimõistetu korduvkaristatus näitab, et isik ei saa aru teo keelatusest, ohustades nii ennast kui kaasliiklejaid. Millistele asjaoludele tuginedes tuleks nõustuda süüdimõistetu määruskaebuses tooduga, et süüdimõistetu saab tehtud eksimusest aru, arvestab tagajärgi ja kahetseb tehtut, ringkonnakohtule ei nähtu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest materiaalsed eeldused selleks on täitmata ning maakohus on seda põhjalikult käsitlenud. Määruskaebus jääb edutuks.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Erkki Hirsnik

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.