1-20-2886
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus 27. mai 2020, Tallinn
Kriminaalasja number Kohtunik
1-20-2886 (18230101100)
Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
Märt Toming Anna Babkina süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi Käskmenetluses Ruta Rammo Anna Babkina Ik: 48907195712; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.01.2019 kuni 29.01.2020, tõkend aegunud. Varasem karistatus: kriminaalkorras varasemalt karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kohtueelses menetluses advokaat Karine Nersesjan
tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse koos kohtuotsusega Anna Babkinale tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 876 eurost osa, s.o 500 (viissada) eurot jätta süüdistatavalt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata.
klubisse sisse trügida, toimetas ta liigset jõudu kasutamata Anna Babkina klubist välja. Peale seda, kui kella 04:53 ajal lõi Anna Babkina järjekordsel katsel klubisse siseneda püüdes turvatöötajat kätega näkku ning ei rahunenud maha ka peale klubist väljaviimist, toimetati ta kella 04:53 ajal turvaruumi. Peale paariminutilist vestlust juhatati Anna Babkina kell 04:56 klubist välja. Alates kella 05:08st hakkas Anna Babkina uuesti üritama klubisse sisenemist, kell 05:11 lükkas ta korduval katsel turvatöötajat ja kriimustas viimast näost, samuti osutas keha ning käte ja jalgadega teda sülle võtta püüdvale turvatöötajale aktiivset vastupanu, mille tulemusel kukkus turvatöötaja kella 05:12 ajal Anna Babkina`le otsa. Seejärel toimetati agressiivne Anna Babkina uuesti turvaruumi, kus kell 05:13 paigaldati tema kätele käerauad. Kell 05:28 eemaldati Anna Babkina`lt, keda ei olnud hetkekski turvaruumi üksi jäetud ja kes pidevalt oma raudus käsi jõuliselt raputas ja neid ettepoole tõmbas, käerauad, talle ulatati tema kotike ning kell 05:30 lahkus Anna Babkina peaukse kaudu klubist. Seega ei võetud Anna Babkina`lt ööl vastu 10.06.2018 ööklubis Hollywood seadusliku aluseta vabadust ning aeg, mille ta iseenda ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu turvatöötajate juuresolekul turvaruumis veetis, moodustas kokku vaid ca 20 minutit, neist käeraudades 15 minutit. Ka ei väärkoheldud Anna Babkina`t turvatöötajate poolt klubist väljatoimetamisel või tema klubisse sisenemise takistamisel kehaliselt. Oma tahtliku tegevusega pani Anna Babkina toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, s.o tunnistajate N S, K P, P R ja S L ütlustega, Anna Babkina kannatanuna 14.06.2018 ja 03.07.2018 ülekuulamisel antud ütlustega, Häirekeskuse kõnesalvestiste ja nende alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga ja xxxx turvakaamerate videosalvestistega. Süüdistatavale on inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteona, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Anna Babkinat KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 75 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (üks) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Samuti arvestab kohus antud süüteo episoodi puhul nii kuriteo asjaolusid, kui ka seda, et süüdistataval on olemas töökoht ja seega ka sissetulek ning sellest lähtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus peab süüdistatava süü suurust ja süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Kuivõrd süüdistataval puuduvad ka kehtivad karistused, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga ka selles osas, et mõistetav karistus jäetaks KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, lootuses, et süüdistatavale määratav katseaeg on piisav selleks, et tugevdada süüdistatava arusaama nii õiguskuulekuse vajalikkusest, avalikus ruumis kehtivatest käitumisnormidest kui ka menetlusosalise õigustest ja kohustustest.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Materjalide kohaselt on süüdistatav hõivatud tööga ning eeldatavalt saab ka töötasu. Lisaks sellele on prokurör süüdistusaktis märkinud, et 12.03.2020 kuulutati Eesti Vabariigis koroonaviiruse levitamise tõkestamiseks välja eriolukord, millise meetmed muutsid väga drastiliselt inimeste elukorraldust, s.h suleti ajutiselt paljud iluteenuste osutamisega seotud ettevõtted ning paljude inimeste sissetulekute vähenemine on kahandanud oluliselt määral iluteenuseid tarbivate klientide arvu. Kuna niipea ei prognoosita majanduse kiiret taastumist, jäävad ilmselt ka iluteenuseid osutavate isikute sissetulekud, s.h süüdistatava sissetulek lähitulevikus varasemast märkimisväärselt väiksemaks. Sellest tulenevalt leiab prokurör, et Anna Babkinale, kelle töötasu ei olnud MTA andmetest nähtuvalt ka enne koroonakriisi ülemäära suur, käib menetluskulude hüvitamine täies ulatuses üle jõu. Arvesse tuleb võtta sedagi, et Anna Babkina kasvatab faktiliselt üksinda ka oma last. Eelnimetatud asjaolud annavad põhjuse arvata, et kohtuotsusega väljamõistetavate menetluskulude tasumine võib süüdistatavale ilmselt üle jõu käia. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista osaliselt ning ülejäänud osa jätta riigi kanda. Samuti leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.