Kriminaalasi nr 1-18-9616
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. mai 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.05.2020)
Kriminaalasja number
1-18-9616
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Meelis Juursoo (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Kristjan Rieti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood: 38108300287, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta Kristjan Riet Harju Maakohtu 24.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-189616 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kristjan Riet on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-9616 KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 346, § 349 ja § 1572 järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel rahaline karistus 150 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 1500 eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe
1 (3)
kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 8 kuud ja rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o summas 1000 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt 100 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Kristjan Rieti eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2018 kuni 29.10.2018, s.o 2 kuud karistusaja hulka, kandmisele kuulus 1 aasta 6 kuud vangistust, karistusaja alguseks loeti 17.01.2019. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.07.2020. Tartu Vangla esitas 17.04.2020 kohtule materjalid Kristjan Rieti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Kristjan Rieti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 29.04.2020. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning ei toetanud Kristjan Rieti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kristjan Riet avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu ei soovi võtta kohustust olla pool aastat kriminaalhooldusel. Ta plaanib pärast vabanemist koheselt minna välismaale, väidetavalt Ameerikasse õe juurde.
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kristjan Riet temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kristjan Rieti on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on kandnud vanglakaristust nii Eestis kui välismaal. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta, dokumendi kinnipidamise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ning teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Süüdimõistetu varasemat elukäiku hinnates on oluline seegi, et eelneva, s.o Harju Maakohtu 19.01.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6963 mõistetud karistuse kandmiselt vabastati Kristjan Riet tingimisi enne tähtaega, kuid süüdimõistetu ei tulnud toime kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega ei ole Kristjan Riet varasemalt hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ning on kohtu usaldust tema suhtes kuritarvitanud. Süüdimõistetu käitumist ka praeguse karistuse kandmise ajal ei saa pidada heaks. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme tõttu ning probleeme on tekitanud ka individuaalse täitmiskava täitmine. Vangla iseloomustuse kohaselt katkestati sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine, sest isik ei näidanud programmi vastu huvi, samuti ei ole kinnipeetav tagastanud „Tagasilanguse ennetamise“ töövihikut. Kohtu hinnangul ei näita
2 (3)
selline käitumine, et vangistus oleks Kristjan Rieti puhul oma eesmärgi täitnud. Pigem võib süüdimõistetu käitumist hinnates leida, et tema suhtumine ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ei ole muutunud ning temast tulenevad kuriteoriskid ei ole piisavalt maandatud. Lisaks ilmneb nii vangla iseloomustusest kui kohtuistungil avaldatust, et Kristjan Riet tegelikult ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav ei soovi võtta kohustust hakata kriminaalhooldaja juures käima. Süüdimõistetu ei näe ennetähtaegset vabastamist talle antava võimaluse, vaid pigem ebamugava kohustusena. Kohus leiab, et eeltoodud suhtumise juures ei ole kinnipeetav ilmselt valmis alluma tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile, ja ka seetõttu ei ole tema vabastamine põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.