1-18-9616
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6.märts 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kohtuasja number
1-18-9616
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja, Sten Lind, Pavel Gontšarov
Prokurör
Paul Pikma
Kohtuasi
Kriminaalasi Kristjan Rieti süüdistuses KarS § 424 lg 2, § 4231 , § 346, § 349 ja § 1572 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava Kristjan Rieti (Riet; ik 38108300287, viibib Tallinna Vanglas) valitud kaitsja vandeadvokaat Mart Missik
Jätta süüdistatava Kristjan Rieti valitud kaitsja Mart Missiku apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Harju Maakohtu 24. jaanuari 2019. a resolutiivotsusega lühimenetluse sätete järgi mõisteti Kristjan Riet süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda 2 aasta ja 6 kuu vangistusega. Lisaks mõisteti K. Riet süüdi KarS § 346, § 349 ja § 1572 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 1500 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistusi ühe kolmandiku võrra ning vähendatud karistusteks jäi 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 100 päevamäära, s.o summas 1000 eurot. Kohus määras KarS § 66 lg-te 1,3 alusel rahalise karistuse tasumise ositi 10 kuu jooksul. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus vangistusest maha 2 kuud eelvangistust ning lõplikuks vangistuse pikkuseks kujunes 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 17. jaanuari 2019. Sama otsusega mõistis kohus K. Rietilt välja menetluskuludena 810 eurot sundraha, ekspertiisikulu 321 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot, mille tasumist võimaldas kohus 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
Maakohus mõistis K. Rieti KarS § 424 lg 2 järgi süüdi selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017 otsusega KarS § 424 järgi, juhtis uuesti 7. augustil 2018 kella 09.55 ajal Tallinnas XXX juures mootorsõidukit BMW X3 joobeseisundis (narkojoove: kanep, kokaiin, alprasolaam, zolpideem, zopikloon) ja põhjustades liiklusõnnetuse. Lisaks, 24. augustil 2018 kella 22.22 ajal XXX juures mootorsõidukit BMW X3 olles joobeseisundis (alkoholijoove: veres alkoholisisaldus vähemalt 2,32 mg/g), 29. augustil 2018 kella 19.33 paiku Tallinnas Kloostrimetsa 20 maja juures mootorsõidukit BMW X3 joobeseisundis (alkoholijoove: veres alkoholisisaldus vähemalt 2.98 mg/g) ja põhjustades liiklusõnnetuse. KarS § 4231 järgi mõistis maakohus K. Rieti süüdi selles, et ta juhtis mootorsõidukit süstemaatiliselt juhtimisõiguseta 21. juulil 2018 kella 15.11 ajal Tallinnas, XXX ja 7. augustil 2018 kella 09.55 ajal Tallinnas XXX juures, 24. augustil kella 22.22 ajal Tallinnas XXX juures,
alkoholi kui narkootikume, on ta selgelt ohtlik isik ja tal puudub enesekriitika. Niisugune käitumine kujutab ohtu kaasliiklejatele ja juhile endale, mistõttu tuleb sellesse suhtuda täie tõsidusega. Kohus leidis, et K. Rieti süü suurusele vastavaks, tema isikuandmeid arvestavaks, samuti õiguskorra huve kaitsvaks karistuseks liikluskuritegude toimepanemise eest on KarS § 63 lg 1 kohaldamisel 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendas kohus vastavalt lühimenetluse sätetele ja arvas sellest maha eelvangistuse aja. KarS § 346, § 349 ja § 1572 toimepanemise eest pidas kohus K. Rieti süü suurusele vastavaks karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldamisel rahalise karistuse 150 päevamäära, summas 1500 eurot.
Maakohtu täisotsus anti K. Rietile Tallinna Vanglas allkirja vastu üle 18. veebruaril 2019. 15päevase apellatsioonitähtaja viimane päev oli seega 5. märtsil 2019. Nimetatud tähtaja sees laekus Tallinna Ringkonnakohtule K. Rieti kaitsja M. Missiku apellatsioon. Kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse osas ning uue otsusega vangistusmäära vähendamist ja vangistuse asendamist KarS § 692 lg 1,4,5,6 p 1 alusel narkomaanide sõltuvusraviga tähtajaga 2 aastat. KarS § 692 lg 7 alusel palub kaitsja määrata ravi esimeseks 7 kuuks statsionaarses vormis. Kaitsja leiab, et K. Rietile mõistetud karistus ei vasta teo raskusele ega arvesta tema isikut, võimalusi resotsialiseerumiseks. Samuti jättis kohus arvestamata P OÜ 13. novembri 2018 kirja Harju Maakohtule. Kaitsja selgitab, et süüdistatav oli joobes sõltuvusprobleemide tõttu. Alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitanud isikul kaob kontroll oma tegude üle. Auto juhtimine ei olnud tema eesmärgipärane tegevus. Sõltuvusprobleeme pole K. Riet eitanud. Kriminaaltoimiku materjalid tõendavad, et ta on pikka aega olnud järjekorras SA Viljandi Haigla ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Maakohus tuvastas, et esineb kergendav asjaolu ja raskendavad asjaolud puuduvad, ent mõistis K. Rietile karistuseks keskmisest sanktsioonist rangema karistuse. Arvestades, et K. Rietit ajendasid kuritegusid toime panema sõltuvushäired, esineb kergendav asjaolu, teda on ootamas raviasutuses koht, tuleks karistus asendada sõltuvusraviga. Maakohus jättis võtmata seisukoha kaitsja poolt taotletud ravi osas. Juba süüdistusakti punktis 8 on viidatud K. Rieti sõltuvusravile ja ravijärjekorras olemisele. Maakohus rikkus menetlusõigust, kuna jättis kaitsja argumentatsiooni käsitlemata. Kuritegude asjaolud kinnitavad, et süüdistatav pani teod toime sõltuvuse tõttu. Eesti kohtupraktikas ei saa sagedasti asendada karistust sõltuvusraviga, kuna narkootiliste ainete kasutamise puhul on määratavad karistused suuremad, kui seda võimaldab kaheaastane vangistuse ülempiir. Antud juhul on selline võimalus. Hetkel on SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses K. Rietile olemas koht. Samas ei ole tal võimalik ravile asuda, kuna peab kandma mõistetud karistust.
Ringkonnakohtu kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad
kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (näiteks karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7). Esmalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja etteheited maakohtule selles osas, et maakohus ei ole oma otsuses võtnud seisukohta kaitsja poolt taotletud sõltuvusravi osas ning seetõttu on rikutud menetlusõigust, on väär. Maakohus mõistis süüdistatavale karistuse määras, mis välistab KarS § 69-2 kohaldamise e üle kahe aastase vangistuse. Sel juhul ei pea maakohus eraldi põhjendama, miks ta ei seda karistust ei asenda sõltuvusraviga. Siinjuures osundab kohtukolleegium Riigikohtu seisukohale, mis on väljendatud Riigikohtu
Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.