Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Lk 2 / 4

1-20-3130 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Kaarel Pajuva’t (Pajuva) süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus jaanuar kuni november 2019. aastal, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, Pärnu linnas, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohtades, andis X kolmel erineval korral ning 2019. aasta jooksul, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, Pärnu linnas, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohtades, X kahel erineval korral ebaseaduslikult edasi pulbrilist ainet, milline sisaldas kohtueelse menetlusega tuvastamata koguses, kuid iga kord väikeses koguses, narkootilist ainet amfetamiin. Amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Seega Kaarel Pajuva, tahtliku tegevusega, s.o. narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Kaarel Pajuva’t (Pajuva) selles, et tema 09.12.2019.a kella 20:00 paiku tungis ebaseaduslikult ning korteri valdaja X tahte vastaselt X poolt elamiseks kasutatavasse korterisse asukohaga X, Pärnu linn, tõugates korteri esikus välisukse juures temal ees seisnud X kätega ühel korral keha piirkonda, mille tagajärjel kukkus X korteri esiku põrandale oma vasakule küljele. Seejärel Kaarel Pajuva sisenes korterisse, liikudes edasi korteri elutuppa, kus tõukas talle järgnenud X kätega ühel korral rindkere piirkonda, mille tagajärjel kukkus X vasaku küljega vastu tugitooli. Elutoas Kaarel Pajuva lõi X rusikaga ühel korral kukla piirkonda ning viskas vastu koridoripõrandat X kuuluva fotoaparaadi Sony väärtusega 499,99 eurot, mis viskamise tagajärjel purunes. Kaarel Pajuva tekitas oma eelpool kirjeldatud tahtliku käitumisega X füüsilist valu ja tervisekahjustusi – vasakul küünarliigesel verevalumi läbimõõduga 5 cm, paremal käsivarrel verevalumi läbimõõduga 6 cm, vasakul põlvel verevalumi läbimõõduga 5 cm, samuti varalist kahju fotoaparaadi lõhkumisega summas 499,99 eurot. Seega Kaarel Pajuva, tahtliku tegevusega, s.o. valdaja tahte vastaselt ja vägivallaga elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega ning valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1, 2 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: kohtus Kaarel Pajuva süüditunnistamist KarS § 183 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud, KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 266 lg 2 p 1, 2, KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 11.12.03.2020, s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Kaarel Pajuva ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Lk 3 / 4

1-20-3130

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 34. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 876 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 216 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.