Avaliku usalduse vastased süüteod › Maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimine

EDASIKAEBEKORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Tuvastatud asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-19-8180 (17230102406) X X süüdistuses KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi üldmenetluses ja X Xi süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa X X ja X X tegevusel, mis seisnes kiirlaenude väljapetmises neid väljastavatelt ettevõtetelt alljärgnevalt: -

X X ja X Xi ühise ja kooskõlastatud tegevuse jäigus ning X Xi kaasabil esitasid 07.10.2018.a. X Xi nimele laenutaotluse (laenuleping BL911699), mille alusel sai X AS’ilt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel laenu summas 10 000 eurot, millise summa ei kavatsenud X X, X X ja X X tagasi maksta. Eelnimetatud laenu saamine toimus järgmiselt: X X leidis X X korraldusel variisiku, kelleks oli X X. Viimane avas V. X palvel SEB pangas V. X kaasabil konto ja selle toimingu tulemusena saadud pin-kalkulaatori koos koodidega andis üle X X kaudu X X’le. K. X, kasutades antud pin-kalkulaatori, teostas läbi X X SEB pangakonto nr x isiku tuvastamise interneti portaalis xxx, registreeris antud isiku kasutajaks ning seejärel 07.10.2018.a. esitas tema nimelt laenutaotluse. X AS tegi positiivse laenuotsuse ja selle alusel sõlmis 7.10.2018.a X AS X Xi nimel laenulepingu nr x. Antud lepingu alusel kanti 07.10.2018a. X Xi eelnimetatud kontole 10 000 eurot, millisest summast X X võttis ajavahemikul 08.10.2018.a. -12.10.2018.a enda kontolt välja 9900 eurot. Väljavõetud raha andis ta X X-le ja X Xle ning millise summa ei kavatsenud tema, X X ja X X tagastada. X Xi roll kaasaaitajana seisnes selles, et ta võimaldas enda nimel ja enda dokumentide alusel võtta K. Xl ja V. Xl laenu, andes neile vajalikud dokumendid, avades uue pangakonto, võttes sularaha automaatidest raha välja ja andes selle üle.

Antud teoga pani X X toime KarS §-de 22 lg 3 - 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtule sai kriminaalasja eelmenetluse käigus teatavaks fakt, et süüdistatav X X on raskelt haigestunud, ning 15.01.2020.a määras kohus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et välja selgitada isiku tervislik seisund kuriteo toimepanemise hetkel, käesoleval ajal ning see, kas X X on oma tervisliku seisundi tõttu võimeline kohtu ette astuma ja süüdimõistmisel karistust kandma. 13.05.2020 edastati kohtule SA Ahtme Haigla poolt 04.05.2020 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 32, milles ekspert on andnud vastused temale ekspertiisimääruses esitatud küsimustele: 1) Eksperdil puuduvad andmed, et X X põdes temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 07.10.2018.a vaimuhaigust või esines tal ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. 2) X Xil esineb käesoleval ajal nõdrameelsus ehk dementsus, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. 3) X X ei ole oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema kohtumenetluses ja kandma süüdimõistmise korral karistust. Ta ei ole võimeline adekvaatselt hindama tekkinud olukorda ja mõistma karistuse eesmärki. 4) Reeglina on selline seisund (dementsus) lõplik ja paranemine on vähetõenäoline. Juhindudes KrMS §-st 258 lg 1 p 3 korraldas kohus 20.05.2020 kohtu eelistungi, et lahendada küsimus kriminaalmenetluse võimaliku lõpetamise kohta.

Eelistungil osalesid ringkonnaprokurör Margus Lellep ja süüdistatava X Xi kaitsja advokaat Kadi Sitska. Kutse eelistungile oli saadetud ka kannatanu AS X esindajale, kes eelistungil osaleda ei soovinud. Ringkonnaprokurör Margus Lellep taotles kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel, kuna ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et süüdistatav X X on parandamatult raskelt haigestunud, tal esineb nõdrameelsus ehk dementsus, milline seisund on eksperdi hinnangul reeglina lõplik ja paranemine on vähetõenäoline. Menetluskulud jätta riigi kanda, tsiviilhagi läbi vaatamata. Süüdistatava X Xi kaitsja advokaat Kadi Sitska toetas prokuröri taotlust, taotles kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna süüdistatav on parandamatult raskelt haigestunud. Kohus, ära kuulanud ringkonnaprokuröri ja kaitsja seisukohad, leiab järgmist. KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlust ei alustata, või alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Süüdistatav X Xi suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise käigus on ekspert tuvastanud, et süüdistataval esineb käesoleval ajal nõdrameelsus ehk dementsus, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, seega ei ole ta oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema kohtumenetluses ja kandma süüdimõistmise korral karistust. Selline seisund on reeglina lõplik. Kohus leiab, et esineb alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel. KrMS § 262 lg 1 p 3 alusel võib kohus eelistungil teha määruse kriminaalmenetluse lõpetamiseks muuhulgas KrMS § 199 lg 2 p 6 ettenähtud alusel. Kohus leiab, et X X on parandamatult haigestunud, ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma, tema suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 199 lg 2 p 6 alusel. xxx AS tsiviilhagi X Xi vastu 10 000 euro nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab kannatanule, et kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 274 lg 4). Kohus märgib ka seda, et kannatanu X AS tsiviilhagi summas 10 000.-, milline oli esitatud solidaarselt ka X X vastu, on Harju Maakohtu poolt 19.11.2019.a kohtuasjas nr 1-19-6287 tehtud otsusega välja mõistetud X Xlt ja X Xlt solidaarselt (otsuse resolutiivosa punkt 68). KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.