Avaliku usalduse vastased süüteod › Maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimine

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-18-1038/67
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Avaliku usalduse vastased süüteod › Maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimine
Kuulutamise aeg: 19.05.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 58 272

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-18-1038/78Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.06.2020 1-18-1038/88Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.10.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-18-1038 19.mail 2020.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Harri Lugu ja Nona Viro Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus, Natalja Senkevitš Prokurör D.s Medvedev Kaitsjad Anatoli Jaroslavski, S.Politšev, V. Sadekov Arutas 11.12-13.12, 15.12, 19.12 2017, 05.02-06.02.2018 06.01-08.01.2020, 13.01-15.01.2020, 20.01, 22.01, 27.01.2020, 04.03.2020, 30.03.2020 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses VIKTOR MIRONENKO isikukood 3780020304, emakeel xxx keel, xxx Vabariigi ja xxx kodanik, xxx, asukoht teadmata, ei viibi Eesti Vabariigis, varem kriminaalkorras karistatud süüdistuses KarS § 201 lg 2p1,3 (alates 01.01.2015 209 lg 2p1,4 ja § 344 lg 2 p1,2-22 lg 3 järgi Viktor Mironenko süüdistatakse selles, et 03.09.2013 võttis D. K. enda nimele usse sõiduki Volkswagen Touran reg.nr-ga XXX, teades, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel ufirmale ei tagastata, millega tekitatakse ufirmale varalist kahju tagastamata jäetud usumma ulatuses. Sõlmides ulepingut tegutses D. K. ühiselt ja kooskõlastatult K. D. ja Viktor Mironenkoga, kes olid korraldanud ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, olles samuti teadlikud, et ulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 04.07.2013 Saksamaal omandas V. Mironenko sõiduki Volkswagen Touran, VIN-kood xxx, helehalli värvi, väljalaskeaasta 2006, millise sõiduki toimetas ta Eestisse. 08.07.2013 Tallinnas xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos esitas ta sõiduki registreerimiseelsele ülevaatusele ja hiljemalt 2013. aasta augustis korraldas kõnealuse sõiduki müügikuulutuse avaldamist automüügiportaalis www.auto24.ee. Täpselt tuvastamata ajal hiljemalt 01.09.2013 värbas V. Mironenko variisikuks D. K.i, kes nõustus osalema ebaseaduslike krediiditehingute tegemises, mille eest lubas V. Mironenko D. K.ile rahalist tasu. Seejärel 01.09.2013 kell 18:34 xxx asuva X OÜ kontori internetiühenduselt K. D., kes tegutses V. Mironenko suuniste kohaselt, esitas ufirma M. OÜ veebilehe kaudu D. K.i nimel utaotluse, mille esemeks oli sõiduk Volkswagen Touran VIN-koodiga xxx. 03.09.2013 korraldas V. Mironenko kõnealuse sõiduki registreerimise oma onupoja K. T. nimele, kes V. Mironenko palvel nõustus sõiduki registreerimisega enda nimele ja andis V. Mironenkole selleks

kirjaliku volituse, mille alusel 03.09.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos esitas V. Mironenko K. T. esindajana vastava taotluse. Koos taotlusega esitas V. Mironenko ka sõiduki omandamisdokumendid, millede vormistamist oli ta eelnevalt korraldanud ja mis näitasid K. T.t sõiduki omanikuna. V. Mironenko poolt esitatud taotluse alusel registreeriti 03.09.2016 kõnealune sõiduk liiklusregistris omistades sõidukile registreerimisnumbrit XXX ja kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna K. T.. Täpselt tuvastamata ajal hiljemalt 03.09.2013 viis V. Mironenko variisikuks värvatud D. K.i kokku K. D.ga, kelle juhtnööre D. K. edaspidi järgis. 03.09.2013 K. D., kes tegutses V. Mironenko juhendamisel, sõidutas D. K.i Tallinnas xxx asuvasse M. OÜ kontorisse, kus D. K., olles eelnevalt K. D. poolt instrueeritud, sõlmis kapitalirendi tüüpi ulepingu nr xxx, mille kohaselt kohustus M. OÜ omandama D. K.i huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) sõiduki Volkswagen Touran reg.nr-ga XXX, VIN-kood xxx, maksumusega 6300 (kuus tuhat kolmsada) eurot ning D. K. kohustus tagastama M. OÜ poolt tasutava ostuhinna osa, s.o 4720 (neli tuhat seitsesada kakskümmend) eurot viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 216,64 eurot pidi tehtama 03.10.2013, edaspidi iga kuu kolmandaks kuupäevaks samas summas, viimane tagasimakse 03.09.2018 (kokku 60 tagasimakset üldsummas 12 998,40 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 1580 (üks tuhat viissada kaheksakümmend) eurot pidi D. K. omafinantseeringuna tasuma M. OÜ pangakontole, mida tema tegi 04.09.2013 kella 13:07 paiku Tallinnas xxx asuvas S, kus temaga koos viibis K. D., kelle juhendamisel D. K. tegutses ja kes andis viimasele omafinantseeringu tasumiseks vajaliku rahasumma, mille oli K. D. eelnevalt saanud kätte V. Mironenkolt. ulepingu nr xxx osaks olevates üldtingimustes on sätestatud, et uvõtjal on õigus liigelda sõidukiga Schengeni viisaruumi kuuluvates riikides; sõiduki transportimiseks riiki, milline ei kuulu Schengeni viisaruumi, vajab uvõtja uandja täiendavat kirjalikku nõusolekut (p 6.2.); uvõtjal ei ole õigust sõidukit või selle osa võõrandada, pantida või muul moel koormata või anda sõidukit ilma M. OÜ kirjaliku nõusolekuta kolmanda(te) isiku(te) (all)kasutusse (p 6.3.). 04.09.2013 sõlmisid K. T. kui müüja ja M. OÜ kui ostja kõnealuse sõiduki müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus üle M. OÜ-le, kes kohustus tasuma sõiduki eest 6300 (kuus tuhat kolmsada) eurot pärast sõiduki ümberregistreerimist M. OÜ nimele. Samal päeval, s.o 04.09.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vormistati sõiduk M. OÜ nimele, milleks D. K. esitas M. OÜ volikirja alusel vastava taotluse, ning M. OÜ kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna ja D. K. vastutava kasutajana. K. T.lt omandatud sõiduki jättis M. OÜ uvõtja D. K.i valdusse ja kasutusse ning tasus K. T.le sõiduki eest 6300 eurot, milline rahasumma laekus 04.09.2013 kell 16:07 K. T. pangakontole, kust ta samal päeval kell 18:42 Tallinnas xxx asuvas S võttis sularahas välja 3285 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend viis) eurot (teenustasu 13,14 eurot), millise rahasumma andis K. T. koheselt üle K. D.le või V. Mironenkole. Ülejäänud osa M. OÜ-lt laekunud rahast jättis K. T. endale, kuivõrd enne kõnealuse sõiduki omandamist Saksamaal oli ta andnud V. Mironenkole osa sõiduki ostuks vajalikust rahasummast, et hiljem teenida sõiduki edasimüügi pealt, millega K. T. ja V. Mironenko kokkuleppe kohaselt pidi tegelema V. Mironenko. V. Mironenko ja K. D., korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja D. K., ulepingut sõlmides, lõid M. OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks D. K. sõiduki kasutamiseks ja tulevaseks omandamiseks ut ning oleks võimeline täitma ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh hüvitada M. OÜ-le sõiduki omandamiskulud igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja M. OÜ poolt ulepingu ennetähtaegse lõpetamise (ülesütlemise) korral tagastada sõiduk M. OÜ-le. Tegelikult ei kavatsenud nad lepingutingimusi täita ning D. K. ei olnud usumma tagastamiseks ka võimeline. K. T., keda oli kasutatud ulepingu sõlmimise korraldamise käigus, ei olnud teadlik, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise järel ufirmale ei tagastata.

Sarnased lahendid

Avaliku usalduse vastased süüteod

ulepingu sõlmimise järel laekus D. K.i pangakontolt M. OÜ pangakontole kaks tagasimakset: 01.10.2013. a 216,64 eurot (sõiduki väljaostumakse 18,34 eurot, intressimakse 198,30 eurot) ja 05.11.2013. a 216,64 eurot (sõiduki väljaostumakse 19,11 eurot, intressimakse 197,53 eurot). Rohkem tagasimakseid kõnealuse ulepingu järgi ei laekunud, mistõttu 13.01.2014 ütles M. OÜ ulepingu üles, mille kohta edastas ulepingus märgitud D. K.i elukoha aadressile kirjaliku teatise, teavitades D. K.i ulepingu ülesütlemisest ning nõudes sõiduki viivitamata üleandmist M. OÜ-le. D. K. ega muud isikud tema eest ei ole sõidukit M. OÜ-le üle andnud. D. K., K. D. ja V. Mironenko olid pärast ulepingu sõlmimist käitunud sõidukiga täpselt tuvastamata viisil, mille tulemusena on sõiduk kadunud. V. Mironenko ja K. D., korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ning D. K., ulepingut sõlmides, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule (M. OÜ-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid D. K., K. D. ja V. Mironenko M. OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 4 682,55 eurot (neli tuhat kuussada kaheksakümmend kaks eurot viiskümmend viis senti), s.o M. OÜ poolt sõiduki müüjale tasutud ostuhinna ulatuses, millest on maha arvatud uvõtja omafinantseering ja ulepingu sõlmimise järel laekunud sõiduki väljaostumaksed. Samuti süüdistatakse Viktor Mironenko selles, et 11.09.2013 võttis H. L. enda nimele usse sõiduki Audi A6 reg.nr-ga xxx, teades, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel ufirmale ei tagastata, millega tekitatakse ufirmale varalist kahju tagastamata jäetud usumma ulatuses. Sõlmides ulepingut tegutses H. L. ühiselt ja kooskõlastatult K. R., H. P., Viktor Mironenko, V. K. ja G. N., kes olid korraldanud ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, olles samuti teadlikud, et ulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Sõiduki Audi A6, mille võttis 11.09.2013 usse H. L., omandas 2013. a mais või juunis H. P., kes laenas selleks vajaliku raha oma tuttava K. R. vahendusel viimase elukaaslaselt E. P.. Sõiduki omandas H. P. eesmärgiga teenida selle edasimüügi pealt. Osa kasumist pidi saama ka K. R.. 26.06.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos esitas H. P. sõiduki registreerimiseelsele ülevaatusele ning samal päeval registreeriti sõiduk liiklusregistris omistades sellele registreerimisnumbrit xxx. 2013. a juulis korraldas H. P. tuttav V. Mironenko sõiduki müümist K AS-le, kes 23.07.2013 omandas sõiduki lähtudes ulepingust, mis oli eelnevalt sõlmitud A. K., kes tegutses V. Mironenko huvides ja kontrolli all. Vastavalt H. P. ja V. Mironenko omavahelisele kokkuleppele oli see võetud lühikeseks ajaks ning hiljem plaaniti sõiduk teisele ufirmale kallimalt edasi müüa. 2013. a suvel või sügise alguses värbas K. R. variisikuks H. L.e, kes nõustus vormistama enda nimele sõiduki ulepingu ufirmas M. OÜ, mille eest lubas K. R. H. L.ele rahalist tasu. H. L.e isikuandmed edastas K. R. H. P.le. 03.09.2013 kell 18:52 H. P. tuttava V. Mironenko kontrolli all oleva V OÜ internetiühenduselt aadressil xxx, kus asus selle firma kontor, esitati M. OÜ veebilehe kaudu H. L.e nimel utaotluse, mille esemeks oli Audi A6 reg.nr-ga xxx, VIN-kood xxx, tumehalli värvi, väljalaskeaasta 2007. Kui 04.09.2013 teatas M. OÜ, et ulepingu sõlmimine ei ole võimalik, kuivõrd sõiduk on teise krediidiasutuse omandis, korraldas V. Mironenko 09.09.2013 sõiduki väljaostu K AS-lt ja sõiduki registreerimise uue variisiku, s.o V. K. nimele, kes tegutses V. Mironenko juhendamisel ja kontrolli all. Uue registreerimistunnistuse foto jõudis samal päeval M. OÜ-sse, kuhu oli see H. L.e nimel edastatud utaotluses märgitud e-posti aadressilt, mida tegelikult kasutas K. R.. 11.09.2013 sõidutas K. R. H. L.e xxx asuvasse M. OÜ kontorisse, kus H. L., tegutsedes K. R. suuniste kohaselt, sõlmis kapitalirendi tüüpi ulepingu nr xxx, mille kohaselt kohustus M. OÜ omandama H. L.e huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) sõiduki Audi A6 reg.nr-ga xxx, maksumusega 12 000 (kaksteist tuhat) eurot ning H. L. kohustus tagastama M. OÜ poolt tasutava ostuhinna osa, s.o 10 400 (kümme tuhat nelisada) eurot nelja aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt

maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 480,64 eurot pidi tehtama 10.10.2013, edaspidi iga kuu kümnendaks kuupäevaks samas summas, viimane tagasimakse 10.09.2017 (kokku 48 tagasimakset üldsummas 23 070,72 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 1600 (üks tuhat kuussada) eurot pidi H. L. omafinantseeringuna tasuma M. OÜ pangakontole, mida tema tegi 12.09.2013 kella 11:32 paiku xxx asuvas S, kuhu ta viis K. R., kelle juhendamisel H. L. tegutses ja kes andis viimasele omafinantseeringu tasumiseks vajaliku rahasumma. ulepingu nr xxx osaks olevates üldtingimustes on sätestatud, et uvõtjal on õigus liigelda sõidukiga Schengeni viisaruumi kuuluvates riikides; sõiduki transportimiseks riiki, milline ei kuulu Schengeni viisaruumi, vajab uvõtja uandja täiendavat kirjalikku nõusolekut (p 6.2.); uvõtjal ei ole õigust sõidukit või selle osa võõrandada, pantida või muul moel koormata või anda sõidukit ilma M. OÜ kirjaliku nõusolekuta kolmanda(te) isiku(te) (all)kasutusse (p 6.3.). 12.09.2013 G. N., tegutsedes V. Mironenko huvides ja suuniste kohaselt, viis V. K. kõnealuse sõidukiga xxx asuvasse M. OÜ kontorisse, kus V. K. kui müüja ja M. OÜ kui ostja sõlmisid sõiduki Audi A6 reg.nr-ga xxx müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus üle M. OÜ-le, kes kohustus tasuma sõiduki eest 12 000 (kaksteist tuhat) eurot pärast sõiduki ümberregistreerimist M. OÜ nimele. Samal päeval, s.o 12.09.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vormistati sõiduk M. OÜ nimele, milleks H. L. esitas M. OÜ volikirja alusel vastava taotluse ning M. OÜ kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna ja H. L. vastutava kasutajana. V. K.lt omandatud sõiduki jättis M. OÜ uvõtja H. L.e valdusse ja kasutusse ning tasus V. K.le sõiduki eest 12 000 eurot, milline rahasumma laekus 12.09.2013 V. K. pangakontole. Pärast raha laekumist andis G. N. xxx asuva M. OÜ kontori kõrval kõnealuse sõiduki koos ühe võtmega üle H. L.ele ning suundus koos V. K.ga Tallinnas Sõpruse puiesteel asuvasse S kontorisse, kus V. K. võttis G. N.i kontrolli all oma pangakontolt sularahas välja sõiduki eest laekunud 12 000 eurot, millise rahasumma andis ta koheselt üle G. N.ile. Viimane andis hiljem selle rahasumma üle V. Mironenkole, kelle vahendusel sai osa raha enda kätte ka

H. L., saanud 12.09.2013 sõiduki enda kätte, sõitis Rakvere linna lähedusse, kus ta vastavalt K. R. käsule andis sõiduki üle viimase tuttavale H. S., kes pidi sõidukit remontima ja ei olnud teadlik sellest, et sõidukit oli kasutatud kelmuse toimepanemiseks. 13.10.2013 viis K. R. sõiduki Eestist välja, ületades sellega Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuva Ikla piiripunkti kaudu Eesti-Läti riigipiiri suunaga Läti poole, mille tulemusena on sõiduk kadunud. K. R., H. P., V. Mironenko, V. K. ja G. N., korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ning H. L., ulepingut sõlmides, lõid M. OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks H. L. sõiduki kasutamiseks ja tulevaseks omandamiseks ut ning oleks võimeline täitma ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh hüvitada M. OÜ-le sõiduki omandamiskulud igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja M. OÜ poolt ulepingu ennetähtaegse lõpetamise (ülesütlemise) korral tagastada sõiduk M. OÜ-le. Tegelikult ei kavatsenud nad lepingutingimusi täita ning H. L. ei olnud usumma tagastamiseks ka võimeline. ulepingu järgi ei olnud tehtud ühtegi tagasimakset, mistõttu 14.11.2013 ütles M. OÜ ulepingu üles, mille kohta edastas ulepingus märgitud H.L. elukoha aadressile kirjaliku teatise, teavitades H.L. ulepingu ülesütlemisest ning nõudes sõiduki viivitamata üleandmist M. OÜ-le. H. L. ega muud isikud tema eest ei ole sõidukit M. OÜ-le üle andnud. K. R., H. P., V. Mironenko, V. K. ja G. N., korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ning H. L., sõlmides ulepingut, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule (M. OÜ-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid H. L., K. R., H. P., V. Mironenko, V. K. ja G. N. M. OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 10 400 (kümme tuhat nelisada) eurot, s.o M. OÜ poolt sõiduki müüjale tasutud ostuhinna ulatuses, millest on maha arvatud uvõtja omafinantseering. Samuti süüdistatakse Viktor Mironenko selles, et 25.09.2013 võttis K. S. enda nimele usse

sõiduki BMW X5 reg.nr-ga xxx, teades, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel ufirmale ei tagastata, millega tekitatakse ufirmale varalist kahju tagastamata jäetud usumma ulatuses. Sõlmides ulepingut tegutses K. S. ühiselt ja kooskõlastatult K. D., G. N.i ja Viktor Mironenkoga, kes olid korraldanud ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, olles samuti teadlikud, et ulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Täpselt tuvastamata ajal hiljemalt 20.02.2013 omandas G. N. välismaalt sõiduki BMW X5, VINkood xxx, halli värvi, väljalaskeaasta 2004, millise sõiduki toimetas ta Eestisse. Sõiduki omandas G. N. eesmärgiga teenida selle edasimüügi pealt. 20.02.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos esitas ta sõiduki registreerimiseelsele ülevaatusele ja 01.03.2013 korraldas sõiduki registreerimise oma venna I. N.i nimele, vormistades eelnevalt sõiduki omandamisdokumendid, mis näitasid I. N.i sõiduki omanikuna, kuigi tegelikult oli omanikuks jäänud G. N.. Sõiduk kanti 01.03.2013 Eesti liiklusregistrisse, omistades sõidukile registreerimisnumbrit xxx. Samuti korraldas G. N. kõnealuse sõiduki müügikuulutuse avaldamist automüügiportaalis xxx. Täpselt tuvastamata ajal hiljemalt 23.09.2013 leppisid G. N., K. D. ja V. Mironenko omavahel kokku, et K. D., kes tegutses V. Mironenko juhendamisel ja kontrolli all, korraldab kõnealuse sõiduki usse vormistamist variisiku nimele, G. N. annab omafinantseeringu tasumiseks (esimeseks sissemakseks) vajaliku rahasumma ja müüb sõiduki ufirmale saades viimaselt sõiduki eest ostuhinna, pärast mida toimetatakse sõiduk Eestist Venemaale, kus V. Mironenko korraldab sõiduki mahamüümist ning sellest saadud raha jagavad V. Mironenko, G. N. ja K. D. omavahel ära. 2013. a suvel või sügise alguses värbas K. D. variisikuks K. S.i, kes nõustus vormistama enda nimele sõiduki ulepingu, mille eest lubas K. D. K. S.ile rahalist tasu. Seejärel 23.09.2013 kell 12:37 xxx asuva V OÜ kontori internetiühenduselt esitas K. D. ufirma M. OÜ veebilehe kaudu K. S. nimel utaotluse, mille esemeks oli sõiduk BMW X5 reg.nr-ga xxx. 25.09.2013 xxx asuva M. OÜ kontori juures esitas G. N. sõiduki M. OÜ esindajale ulepingueelseks ülevaatuseks. Samal päeval, s.o. 25.09.2013 K. D., kes tegutses V. Mironenko juhendamisel, sõidutas K. S.i xxx asuvasse M. OÜ kontorisse, kus K. S., olles eelnevalt K. D. poolt instrueeritud, sõlmis kapitalirendi tüüpi ulepingu nr xxx, mille kohaselt kohustus M. OÜ omandama K. S.i huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) sõiduki BMW X5 reg.nr-ga xxx, VIN-kood XXX, maksumusega 12 500 (kaksteist tuhat viissada) eurot ning K. S. kohustus tagastama M. OÜ poolt tasutava ostuhinna osa, s.o 9200 (üheksa tuhat kakssada) eurot viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 360,51 eurot pidi tehtama 25.10.2013, edaspidi iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks samas summas, viimane tagasimakse 25.09.2018 (kokku 60 tagasimakset üldsummas 18 360 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 3300 (kolm tuhat kolmsada) eurot pidi K. S. omafinantseeringuna tasuma M. OÜ pangakontole, mida tema tegi 25.09.2013 kella 15:50 paiku xxx asuvas S kontoris, kus temaga koos viibis K. D., kelle juhendamisel K. S. tegutses ja kes andis viimasele omafinantseeringu tasumiseks vajaliku rahasumma, mille oli K. D. eelnevalt saanud kätte G. N.ilt. ulepingu nr xxx osaks olevates üldtingimustes on sätestatud, et uvõtjal on õigus liigelda sõidukiga Schengeni viisaruumi kuuluvates riikides; sõiduki transportimiseks riiki, milline ei kuulu Schengeni viisaruumi, vajab uvõtja uandja täiendavat kirjalikku nõusolekut (p 6.2.); uvõtjal ei ole õigust sõidukit või selle osa võõrandada, pantida või muul moel koormata või anda sõidukit ilma M. OÜ kirjaliku nõusolekuta kolmanda(te) isiku(te) (all)kasutusse (p 6.3.). 26.09.2013 xxx asuvas M. OÜ kontoris sõlmisid I. N. kui müüja ja M. OÜ kui ostja kõnealuse sõiduki müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus üle M. OÜ-le, kes kohustus tasuma sõiduki eest 12 500 (kaksteist tuhat viissada) eurot pärast sõiduki ümberregistreerimist M. OÜ nimele. Sõiduki müügilepingu sõlmimine toimus G. N.i kontrolli all, kes viibis koos I.

N. M. OÜ kontoris. Samal päeval, s.o 26.09.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vormistati sõiduk M. OÜ nimele, milleks K. S. esitas M. OÜ volikirja alusel vastava taotluse ning M. OÜ kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna ja K. S. vastutava kasutajana. Sõiduki ümberregistreerimine M. OÜ nimele toimus K. D. kontrolli all, kes viibis koos K. S.iga Maanteeameti teenindusbüroos. Pärast sõiduki ümberregistreerimist tasus M. OÜ I. N.ile sõiduki eest 12 500 eurot, milline rahasumma laekus 26.09.2013 I. N.i arvelduskontole nr EExxx (xxx), kust samal päeval võttis 10 000 eurot välja G. N. – 2000 eurot kell 15:16 xxx asuvas sularahaautomaadist XXX (I. N. pangakaardiga) ja veel 8000 eurot samal aadressil asuvas xxx kontoris (G. N. omab eelnimetatud arvelduskonto kasutusõigust). I. N.ilt omandatud sõiduki jättis M. OÜ uvõtja K. S.i valdusse ja kasutusse, kuid tegelikult jäi sõiduk K. D., G. N.i ja V. Mironenko käsutusse. K. D., G. N. ja V. Mironenko, korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja K. S., ulepingut sõlmides, lõid M. OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks K. S. sõiduki kasutamiseks ja tulevaseks omandamiseks ut ning oleks võimeline täitma ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh hüvitada M. OÜ-le sõiduki omandamiskulud igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja M. OÜ poolt ulepingu ennetähtaegse lõpetamise (ülesütlemise) korral tagastada sõiduk M. OÜ-le. Tegelikult ei kavatsenud nad lepingutingimusi täita ning K. S. ei olnud usumma tagastamiseks ka võimeline. I. N., keda oli kasutatud ulepingu sõlmimise korraldamise käigus, ei olnud teadlik, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise järel ufirmale ei tagastata. Peatselt pärast ulepingu sõlmimist V. Mironenko, G. N. ja K. S. viisid sõiduki jäädavalt Eestist välja, ületades sellega Eesti-Venemaa piiri suunaga Venemaa poole 25.10.2013 kella 04:07 paiku Narva linnas Peterburi mnt 1 asuva Narva piiripunkti kaudu ja sõites Sankt-Peterburgi. Piiri ületamisel ja teel Sankt-Peterburgi viibis sõidukis ka V. Mironenko tuttav I. B., kes ei olnud aga teadlik ei sõiduki päritolust ega sellest, milleks sõiduk Venemaale viidi. SanktPeterburis korraldas V. Mironenko täpselt tuvastamata ajal sõiduki müümise kolmandale isikule. Sõiduki müügist saadud raha jagasid V. Mironenko, G. N. ja K. D. omavahel ära. K. S.ile maksis K. D. ulepingu sõlmimise eest mitusada eurot, lubades maksta hiljem veel juurde. ulepingu järgi ei laekunud M. OÜ-le ühtegi tagasimakset, mistõttu 14.11.2013 ütles M. OÜ ulepingu üles, mille kohta saatis K. S.ile kirjaliku teatise, teavitades teda ulepingu ülesütlemisest ning nõudes sõiduki viivitamata üleandmist M. OÜ-le. K. S. ega muud isikud tema eest ei ole sõidukit M. OÜ-le üle andnud. K. D., G. N. ja V. Mironenko, korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja K. S., ulepingut sõlmides, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule (M. OÜ-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid K. S., K. D., G. N. ja V. Mironenko M. OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 9200 (üheksa tuhat kakssada) eurot, s.o M. OÜ poolt sõiduki müüjale tasutud ostuhinna ulatuses, millest on maha arvatud uvõtja omafinantseering. Samuti süüdistatakse Viktor Mironenko selles, et 25.09.2013 või 26.09.2013 võttis V. P. enda nimele usse sõiduki Mercedes-Benz C200 reg.nr-ga XXX, teades, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel ufirmale ei tagastata, millega tekitatakse ufirmale varalist kahju tagastamata jäetud usumma ulatuses. Sõlmides ulepingut tegutses V. P. ühiselt ja kooskõlastatult K. D. ja Viktor Mironenkoga, kes olid korraldanud ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, olles samuti teadlikud, et ulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 2013. a suvel või sügise alguses värbas V. Mironenko variisikuks V. P.i, kes nõustus vormistama enda nimele sõiduki ulepingu ja edaspidi järgis ut puudutavaid juhtnööre, mida andsid talle V. Mironenko ja viimase tuttav K. D.. Seejärel 16.09.2013 kell 10:43 V. Mironenko kontrolli all

oleva V OÜ internetiühenduselt aadressil xxx, kus asus selle firma kontor, esitati M. OÜ veebilehe kaudu V. P.i nimel utaotluse, mille esemeks oli sõiduk Mercedes-Benz C200 reg.nr-ga XXX, VIN-kood xxx, musta värvi, väljalaskeaasta 2008. Selle sõiduki omanikuks oli D. J., kes soovis selle sõiduki maha müüa. 25.09.2013 või 26.09.2013 xxx asuvas M. OÜ kontoris sõlmis V. P. ulepingu nr xxx, mille kohaselt kohustus M. OÜ omandama V. P.i huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) sõiduki Mercedes-Benz C200 reg.nr-ga XXX, maksumusega 13 800 (kolmteist tuhat kaheksasada) eurot ning V. P. kohustus tagastama M. OÜ poolt tasutava ostuhinna osa, s.o 8900 (kaheksa tuhat üheksasada) eurot viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 348,98 eurot pidi tehtama 25.10.2013, edaspidi iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks samas summas, viimane tagasimakse 25.09.2018 (kokku 60 tagasimakset üldsummas 20 938,80 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 4900 (neli tuhat üheksasada) eurot pidi V. P. omafinantseeringuna tasuma M. OÜ pangakontole, mida tema tegi 26.09.2013 kella 15:07 paiku Tallinnas asuvas pangakontoris. Eelnevalt oli ta saanud omafinantseeringuks vajaliku summa sularahas V. Mironenkolt või K. D.lt ning pani selle summa xxx asuva sularaha sissemakse automaadi kaudu oma pangakontole, kust seejärel kandiski M. OÜ pangakontole üle 4900 eurot. ulepingu nr xxx osaks olevates üldtingimustes on sätestatud, et uvõtjal on õigus liigelda sõidukiga Schengeni viisaruumi kuuluvates riikides; sõiduki transportimiseks riiki, milline ei kuulu Schengeni viisaruumi, vajab uvõtja uandja täiendavat kirjalikku nõusolekut (p 6.2.); uvõtjal ei ole õigust sõidukit või selle osa võõrandada, pantida või muul moel koormata või anda sõidukit ilma M. OÜ kirjaliku nõusolekuta kolmanda(te) isiku(te) (all)kasutusse (p 6.3.). 26.09.2013 sõlmisid D. J. kui müüja ja M. OÜ kui ostja kõnealuse sõiduki müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus üle M. OÜ-le, kes kohustus tasuma sõiduki eest 13 800 (kolmteist tuhat kaheksasada) eurot pärast sõiduki ümberregistreerimist M. OÜ nimele. Samal päeval, s.o 26.09.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vormistati sõiduk M. OÜ nimele, milleks V. P. esitas M. OÜ volikirja alusel vastava taotluse, ning M. OÜ kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna ja V. P. vastutava kasutajana. Sõiduki ümberregistreerimisel viibis Maanteeametis koos V. P. ka K. D.. Pärast sõiduki ümberregistreerimist tasus M. OÜ D. J. sõiduki eest 13 800 eurot, milline rahasumma laekus 27.09.2013 D. J.i pangakontole. D. J. omandatud sõiduki jättis M. OÜ uvõtja V. P.i valdusse ja kasutusse, kuid tegelikult jäi sõiduk K. D. ja V. Mironenko käsutusse. V. Mironenko ja K. D., korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja V. P., ulepingut sõlmides, lõid M. OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks V. P. sõiduki kasutamiseks ja tulevaseks omandamiseks ut ning oleks võimeline täitma ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh hüvitada M. OÜ-le sõiduki omandamiskulud igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja M. OÜ poolt ulepingu ennetähtaegse lõpetamise (ülesütlemise) korral tagastada sõiduk M. OÜ-le. Tegelikult ei kavatsenud nad lepingutingimusi täita ning V. P. ei olnud usumma tagastamiseks ka võimeline. D. J., kellelt M. OÜ omandas uesemeks oleva sõiduki, ei olnud teadlik, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise järel ufirmale ei tagastata. Peatselt pärast ulepingu sõlmimist K. D., tegutsedes V. Mironenko suuniste kohaselt, korraldas kõnealuse sõiduki Eestist väljaviimist, mida ta käskis teha V. P.il, kes järgides K. D. juhtnööre ületas kõnealuse sõidukiga Eesti-Venemaa piiri suunaga Venemaa poole 14.12.2013 kella 00:43 paiku Põlva maakonnas Värska vallas Koidula külas asuva Koidua piiripunkti kaudu ning suundus Sankt-Peterburgi, kus ta andis sõiduki üle K. D.le, kes seejärel saatis V. P.i bussiga Eestisse tagasi. ulepingu sõlmimise järel laekus V. P.i pangakontolt M. OÜ pangakontole neli tagasimakset: 25.10.2013, 27.11.2013, 27.12.2013 ja 27.01.2014 igakordselt summas 348,98 eurot, s.o kokku summas 1 395,92 eurot, millest 198,59 eurot on sõiduki väljaostumaksed ja 1 197,33 eurot on

intressimaksed. Rohkem tagasimakseid kõnealuse ulepingu järgi ei laekunud, mistõttu 16.05.2014 ütles M. OÜ ulepingu üles, mille kohta edastas ulepingus märgitud V. P.i elukoha aadressile kirjaliku teatise, teavitades V. P.i ulepingu ülesütlemisest ning nõudes sõiduki viivitamata üleandmist M. OÜ-le. V. P. ega muud isikud tema eest ei ole sõidukit M. OÜ-le üle andnud. V. Mironenko ja K. D., korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ning V. P., ulepingut sõlmides, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule (M. OÜ-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid V. P., K. D. ja V. Mironenko M. OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 8 701,41 eurot (kaheksa tuhat seitsesada üks eurot nelikümmend üks senti), s.o M. OÜ poolt sõiduki müüjale tasutud ostuhinna ulatuses, millest on maha arvatud uvõtja omafinantseering ja ulepingu sõlmimise järel laekunud sõiduki väljaostumaksed. Samuti süüdistatakse Viktor Mironenko selles, et J. N. 08.10.2013, esinedes ufirma esindaja ees M. P. (P.), võttis viimase nimele usse sõiduki BMW 530D reg.nr-ga xxx, teades, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel ufirmale ei tagastata, millega tekitatakse ufirmale varalist kahju tagastamata jäetud usumma ulatuses. Sõlmides ulepingut tegutses J. N. ühiselt ja kooskõlastatult T. K., A.-A. S., K. D., G. N. ja Viktor Mironenkoga, kes olid korraldanud ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, olles samuti teadlikud, et ulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 2013. a sügisel hiljemalt 07.10.2013 omandasid G. N. ja Viktor Mironenko sõiduki BMW 530D reg.nr-ga XXX, ostes selle autode ostu-müügiga tegelevalt A. M. Seejärel G. N. ja A.-A. S. korraldasid sõiduki registreerimise T. K. nimele, kes A.-A. S. ettepanekul nõustus sõiduki registreerimisega enda nimele, pärast mida pidi T. K. esinema ufirma ees sõiduki müüjana, mille eest lubas A.-A. S. T. K. rahalist tasu, mis pidi olema tasutud pärast seda, kui ufirmale müüdud sõiduk viiakse Eestist välja ja müüakse uuesti maha. 07.10.2013 sõidutas A.-A. S. T. K. xxx asuvasse Maanteeameti teenindusbüroosse, kus T. K. esitas G. N.i juhendamisel ja kontrolli all taotluse, mille alusel kanti T. K. liiklusregistrisse sõiduki omanikuna. Koos taotlusega esitas T. K. sõiduki müügilepingu, mille kohaselt oli ta 07.10.2013 justkui omandanud kõnealuse sõiduki A. M. . 2013. a oktoobri alguses hiljemalt 05.10.2013 värbas A.-A. S. variisikuks J. N.i, kes nõustus sõlmima sõiduki ulepingu kasutades lepingu vormistamisel võõrast isikut tõendavat dokumenti ja esinedes ufirma ees teise isikuna, mille eest lubas A.-A. S. J. N.ile rahalist tasu, mis pidi olema tasutud pärast seda, kui usse võetud sõiduk viiakse Eestist välja ja müüakse maha. V. Mironenko võimaldas A.-A. S.l kasutada utaotluse esitamiseks tema (V. Mironenko) kontrolli all oleva V OÜ internetiühendust aadressil xxx kus asus selle firma kontor. 05.10.2013 kell 11:39 kasutades seda internetiühendust esitas A.-A. S. ufirma M. OÜ veebilehe kaudu M. P.i nimel utaotluse, mille esemeks oli sõiduk BMW XXX reg.nr-ga XXX, VIN-kood xxx, väljalaskeaasta 2005. 08.10.2013 A.-A. S. sõidutas J. N.i ja T. K. xxx asuvasse M. OÜ kontorisse, kus J. N., esinedes M. P.ina, sõlmis ulepingu nr xxx, allkirjastades selle uvõtja M. P.i nimel. ulepingu sõlmimisel esitas J. N. M. OÜ esindajale isikut tõendava dokumendina M. P.i nimele väljaantud isikutunnistuse (ID-kaardi) nr xxx, mis oli eelnevalt M. P.ilt varastatud ja sattunud A.-A. S. valdusse, kes enne ulepingu sõlmimist andis selle isikutunnistuse üle J. N.ile. ulepingu kohaselt kohustus M. OÜ omandama M. P.i huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) sõiduki BMW 530D reg.nr-ga XXX, maksumusega 9999 (üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) eurot ning M. P.ina esinenud J. N. kohustus tagastama M. OÜ poolt tasutava ostuhinna osa, s.o 6800 (kuus tuhat kaheksasada) eurot viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 268,31 eurot pidi tehtama 08.11.2013, edaspidi iga kuu kaheksandaks kuupäevaks samas summas, viimane tagasimakse

08.10.2018 (kokku 60 tagasimakset üldsummas 16 098,60 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 3199 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend üheksa) eurot pidi M. P.ina esinenud J. N. omafinantseeringuna tasuma M. OÜ pangakontole, mida tema M. P.i nimel tegi 08.10.2013 kella 15:22 paiku xxx asuvas S. Vajaliku rahasumma oli J. N. eelnevalt saanud A.-A. S.lt. Omafinantseeringu tasumine toimus T. K. kontrolli all, kes viibis koos J. N.iga pangakontoris, kuhu neid viis A.-A. S.. ulepingu nr xxx osaks olevates üldtingimustes on sätestatud, et uvõtjal on õigus liigelda sõidukiga Schengeni viisaruumi kuuluvates riikides; sõiduki transportimiseks riiki, milline ei kuulu Schengeni viisaruumi, vajab uvõtja uandja täiendavat kirjalikku nõusolekut (p 6.2.); uvõtjal ei ole õigust sõidukit või selle osa võõrandada, pantida või muul moel koormata või anda sõidukit ilma M. OÜ kirjaliku nõusolekuta kolmanda(te) isiku(te) (all)kasutusse (p 6.3.). Üheaegselt ulepinguga sõlmisid T. K. kui müüja ja M. OÜ kui ostja 08.10.2013 kõnealuse sõiduki müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus üle M. OÜ-le, kes kohustus tasuma sõiduki eest 9999 (üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) eurot pärast sõiduki ümberregistreerimist M. OÜ nimele. Samal päeval, s.o 08.10.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vormistati sõiduk M. OÜ nimele, milleks J. N. esitas M. P.i nimel ja M. OÜ volikirja alusel taotluse nr A1133801, mille koostas temaga koos Maanteeameti teenindusbüroos olnud K. D.. Allkirjastas selle taotluse M. P.i nimel J. N., kes samuti koostas ja allkirjastas M. P.i nimel vastutava kasutaja nõusoleku. Taotluse ja vastutava kasutaja nõusoleku esitas J. N. Maanteeameti töötajale, esinedes viimase ees M. P.ina ja näidates isikut tõendava dokumendina M. P.i nimele väljaantud isikutunnistuse (ID-kaardi) nr xxx. Kõnealuse taotluse alusel kanti M. OÜ liiklusregistrisse sõiduki omanikuna ja M. P. sõiduki vastutava kasutajana. Pärast sõiduki ümberregistreerimist tasus M. OÜ T. K.le sõiduki eest 9999 eurot, milline rahasumma laekus 08.10.2013 T. K. pangakontole. Sõiduki eest laekunud raha väljavõtmine toimus G. N.i kontrolli all, kes saabus koos T. K. ja A.-A. S.ga xxx asuvasse R keskusse, kus T. K. 08.10.2013 kella 17:53 paiku S võttis oma pangakontolt välja 9949 eurot (teenustasu 49,75 eurot), millise rahasumma andis ta koheselt üle G. N.ile. T. K.lt omandatud sõiduki jättis M. OÜ M. P.ina esinenud J. N.i valdusse ja kasutusse, kuid tegelikult jäi sõiduk A.-A. S., K. D., G. N.i ja V. Mironenko käsutusse. T. K., A.-A. S., K. D., G. N. ja V. Mironenko, korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja J. N., sõlmides M. P.i nimel ulepingut, lõid M. OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks M. P.ina esinenud J. N. sõiduki kasutamiseks ja tulevaseks omandamiseks ut ning oleks võimeline täitma ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh hüvitada M. OÜ-le sõiduki omandamiskulud igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja M. OÜ poolt ulepingu ennetähtaegse lõpetamise (ülesütlemise) korral tagastada sõiduk M. OÜ-le. Tegelikult ei kavatsenud nad lepingutingimusi täita ning M. P. esinenud J. N. ei olnud usumma tagastamiseks ka võimeline. ulepingu järgi ei laekunud M. OÜ-le ühtegi tagasimakset Peatselt pärast ulepingu sõlmimist korraldasid K. D. ja A.-A. S. täiendava kasutaja kandmise kõnealuse sõiduki registreerimistunnistusele, et uus kasutaja saaks sõidukit Eestist Venemaale välja viia. 08.11.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos J. N., tegutsedes temaga koos olnud A.-A S. kontrolli all, esitas M. P.i nimel ja võltsitud M. OÜ volikirja alusel vastava taotluse nr A1144548, mille alusel kanti liiklusregistrisse ja registreerimistunnistusele (tavalise) kasutajana S. R., kes oli eelnevalt nõustunud rahalise tasu eest toimetama sõiduk Eestist Venemaale. Vastava ettepaneku S. R.le tegid A. J. ja K. D.. 08.11.2013 A.-A. S. ja S. R. viisid sõiduki jäädavalt Eestist välja, ületades sellega EestiVenemaa piiri suunaga Venemaa poole 08.11.2013 kella 20:33 paiku Põlva maakonnas Värska vallas Koidula külas asuva Koidula piiripunkti kaudu. Pärast piiri ületamist tasus A.-A. S. S. R.le sõiduki väljaveo eest mitusada eurot ning jättis viimase bussijaama lähedusse, ise aga suundus kõnealuse sõidukiga Sankt-Peterburgi, kus kohtus V. Mironenkoga. Sankt-Peterburis korraldas V. Mironenko täpselt tuvastamata ajal sõiduki müümise kolmandale isikule.

T. K., A.-A. S., K. D., G. N. ja V. Mironenko, korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja M. P.ina esinenud J. N., sõlmides ulepingut M. P.i nimel, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule (M. OÜ-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid J. N., T. K., A.-A. S., K. D., G. N. ja V. Mironenko M. OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 6800 (kuus tuhat kaheksasada) eurot, s.o M. OÜ poolt sõiduki müüjale tasutud ostuhinna ulatuses, millest on maha arvatud uvõtja omafinantseering. Samuti süüdistatakse Viktor Mironenko selles, et 21.10.2013 võttis J. Ž. enda nimele usse sõiduki BMW 323 reg.nr-ga xxx, teades, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel ufirmale ei tagastata, millega tekitatakse ufirmale varalist kahju tagastamata jäetud usumma ulatuses. Sõlmides ulepingut tegutses J. Ž. ühiselt ja kooskõlastatult K. D., D. K.i, G. N.i ja Viktor Mironenkoga, kes olid korraldanud ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, olles samuti teadlikud, et ulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 2013. aasta suvel või sügise alguses hiljemalt 11.09.2013 omandas V. Mironenko sõiduki BMW 323 reg.nr-ga xxx, mis oli alates 2002. aastast kantud Eesti liiklusregistrisse. 11.09.2013 K. D., kes tegutses V. Mironenko suuniste kohaselt, korraldas selle sõiduki registreerimise tema ja V. Mironenko kontrolli all tegutseva variisiku D. K.i nimele, kes K. D. juhendamisel esitas 11.09.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vastava taotluse. Koos taotlusega esitas D. K. sõiduki müügilepingu, mille vormistamist oli eelnevalt korraldanud K. D. ja mis näitas D. K.i sõiduki omanikuna. D. K.i poolt esitatud taotluse alusel kanti ta liiklusregistrisse sõiduki omanikuna. Variisikuks, kes nõustus rahalise tasu eest sõlmima enda nimele kõnealuse sõiduki ulepingu, oli värvatud J. Ž.. 11.10.2013 kell 12:06 xxx asuva V OÜ kontori internetiühenduselt esitas K. D. ufirma M. OÜ veebilehe kaudu J. Ž. nimel utaotluse, mille esemeks oli sõiduk BMW 323 reg.nrga xxx, VIN-kood xxx, valget värvi, väljalaskeaasta 2000. 21.10.2013 xxx asuvas M. OÜ kontoris sõlmis J. Ž. kapitalirendi tüüpi ulepingu nr xxx, mille kohaselt kohustus M. OÜ omandama J. Ž. huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) sõiduki BMW 323 reg.nr-ga xxx, maksumusega 4800 (neli tuhat kaheksasada) eurot ning J. Ž. kohustus tagastama M. OÜ poolt tasutava ostuhinna osa, s.o 2850 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 116,55 eurot pidi tehtama 21.11.2013, edaspidi iga kuu kahekümne esimeseks kuupäevaks samas summas, viimane tagasimakse 21.10.2018 (kokku 60 tagasimakset üldsummas 6993 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 1950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) eurot pidi J. Ž. omafinantseeringuna tasuma M. OÜ pangakontole, mida tema tegi 21.10.2013 kella 14:24 paiku xxx asuvas S kontoris, kus temaga koos viibis G. N., kelle kontrolli all J. Ž. tegutses ja kes andis viimasele omafinantseeringu tasumiseks vajaliku rahasumma, mille oli G. N. eelnevalt saanud kätte V. Mironenkolt. ulepingu nr xxx osaks olevates üldtingimustes on sätestatud, et uvõtjal on õigus liigelda sõidukiga Schengeni viisaruumi kuuluvates riikides; sõiduki transportimiseks riiki, milline ei kuulu Schengeni viisaruumi, vajab uvõtja uandja täiendavat kirjalikku nõusolekut (p 6.2.); uvõtjal ei ole õigust sõidukit või selle osa võõrandada, pantida või muul moel koormata või anda sõidukit ilma M. OÜ kirjaliku nõusolekuta kolmanda(te) isiku(te) (all)kasutusse (p 6.3.). 21.10.2013 sõidutas K. D. D. K.i xxx asuvasse M. OÜ kontorisse, kus D. K. kui müüja ja M. OÜ kui ostja sõlmisid kõnealuse sõiduki müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus üle M. OÜ-le, kes kohustus tasuma sõiduki eest 4800 (neli tuhat kaheksasada) eurot pärast sõiduki ümberregistreerimist M. OÜ nimele. Järgmisel päeval, s.o 22.10.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vormistati sõiduk M. OÜ nimele, milleks J.Ž. esitas M. OÜ volikirja alusel vastava taotluse, ning M. OÜ kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna ja J.Ž. vastutava

kasutajana. Pärast sõiduki ümberregistreerimist tasus M. OÜ D. K.ile sõiduki eest 4800 eurot, milline rahasumma laekus 22.10.2013 D. K.i arvelduskontole nr EExxx (S AS), kust selle rahasumma võttis välja K. D. (D. K.i pangakaardiga) – 3000 eurot 22.10.2013 kell 13:08-13:11 xxx asuvast sularahaautomaadist ja ülejäänud 1800 eurot 23.10.2013 kell 14:41-14:42 xxx asuvast sularahaautomaadist. D. K.ilt omandatud sõiduki jättis M. OÜ uvõtja J. Ž. valdusse ja kasutusse, kuid tegelikult jäi sõiduk K. D. ja V. Mironenko käsutusse. K. D., D. K., G. N. ja V. Mironenko, korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja J. Ž., ulepingut sõlmides, lõid M. OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks J. Ž. sõiduki kasutamiseks ja tulevaseks omandamiseks ut ning oleks võimeline täitma ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh hüvitada M. OÜ-le sõiduki omandamiskulud igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja M. OÜ poolt ulepingu ennetähtaegse lõpetamise (ülesütlemise) korral tagastada sõiduk M. OÜ-le. Tegelikult ei kavatsenud nad lepingutingimusi täita ning J. Ž. ei olnud usumma tagastamiseks ka võimeline. Peatselt pärast ulepingu sõlmimist K. D. ja J. Ž. viisid sõiduki jäädavalt Eestist välja, ületades sellega Eesti-Venemaa piiri suunaga Venemaa poole 25.10.2013 kella 06:58 paiku Põlva maakonnas Värska vallas Koidula külas asuva Koidula piiripunkti kaudu. Vahetult pärast piiri ületamist saatis K. D. J. Ž. bussiga Eestisse tagasi, ise aga suundus kõnealuse sõidukiga SanktPeterburgi, kus kohtus G. N.i ja V. Mironenkoga. Sankt-Peterburis korraldas V. Mironenko täpselt tuvastamata ajal sõiduki müümise kolmandale isikule. Sõiduki müügist saadud raha jagasid V. Mironenko, G. N. ja K. D. omavahel ära. J. Ž.le maksis K. D. ulepingu sõlmimise eest ligikaudu sada eurot. ulepingu järgi ei laekunud M. OÜ-le ühtegi tagasimakset, mistõttu 02.12.2013 ütles M. OÜ ulepingu üles, mille kohta edastas ulepingus märgitud J. Ž. elukoha aadressile kirjaliku teatise, teavitades J. Ž. ulepingu ülesütlemisest ning nõudes sõiduki viivitamata üleandmist M. OÜ-le. J. Ž. ega muud isikud tema eest ei ole sõidukit M. OÜ-le üle andnud. K. D., D. K., G. N. ja V. Mironenko, korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja J. Ž., ulepingut sõlmides, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule (M. OÜ-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid K. D., D. K., J. Ž. G. N. ja V. Mironenko M. OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 2850 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot, s.o M. OÜ poolt sõiduki müüjale tasutud ostuhinna ulatuses, millest on maha arvatud uvõtja omafinantseering. Samuti süüdistatakse Viktor Mironenko selles, et 15.11.2013 võttis V. K. usse sõiduki Audi Q7 reg.nr-ga xxx, mille suhtes sõlmis V. K. V OÜ esindajana S AS-ga järelmaksuga müügilepingu nr xxx (edaspidi nimetatud ka uleping), teades, et lepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel ufirmale ei tagastata, millega tekitatakse ufirmale varalist kahju tagastamata jäetud usumma ulatuses. Sõlmides ulepingut tegutses V. K. ühiselt ja kooskõlastatult K. D. ja Viktor Mironenkoga, kes olid korraldanud ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, olles samuti teadlikud, et ulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 2013. a oktoobris või novembris hiljemalt 08.11.2013 leppisid V. Mironenko ja K. D. omavahel kokku, et V. Mironenko korraldab kõnealuse sõiduki Audi Q7 u vormistamist variisiku nimele, misjärel K. D. toimetab selle sõiduki variisiku abil Eestist Venemaale, kus annab selle üle V. Mironenkole, kes korraldab sõiduki mahamüümist kolmandale isikule. 2013. a novembris korraldas Viktor Mironenko S -le utaotluse esitamise ja utaotluse esitamisele järgnenud lepingueelsed läbirääkimised nimetatud ufirmaga. utaotlus oli esitatud 2013. a novembris hiljemalt 08.11.2013 interneti vahendusel, S AS veebilehe kaudu V OÜ juhatuse liikme V. K. nimel, misjärel ajavahemikul 08.11.2013 kuni 15.11.2013 e-kirjade vahetamise teel oli peetud lepingueelseid läbirääkimisi. V. K. oli variisik, kes 2013. aasta alguses V. Mironenko

ettepanekul nõustus sellega, et tema nimele vormistatakse firma, mida hakatakse kasutama kuritegelikel eesmärkidel, mille eest lubas V. Mironenko maksta V. K.le rahalist tasu. Seejärel V. Mironenko korraldas V. OÜ asutamist ja selle vormistamist V. K. nimele, kes on 2013. aasta märtsis saanud V OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks. Tegelikult aga oli V OÜ V. Mironenko ja tema tuttava K. D. kontrolli all, kellede juhtnööre V. K. järgis. 15.11.2013 x asxx uvas S AS kontoris V OÜ esindaja V. K., tegutsedes V. Mironenko suuniste kohaselt, sõlmis ulepingu (järelmaksuga müügilepingu) nr xxx, mille kohaselt kohustus tehingu finantseerija S AS omandama müüjalt S. H.ilt (H.) ostja V OÜ huvides (selle firma valdusse ja kasutusse andmiseks) sõiduki Audi Q7, VIN-kood xxx, halli värvi, väljalaskeaasta 2007, maksumusega 17 900 (seitseteist tuhat üheksasada) eurot ning V OÜ V. K. isikus kohustus tagastama S AS poolt tasutava ostuhinna osa, s.o 12 530 (kaksteist tuhat viissada kolmkümmend) eurot viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (ostuhinda katvad osamaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 239,74 eurot (osamakse 181,58 eurot koos intressimaksega 58,16 eurot) pidi tehtama 15.12.2013, edaspidi iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks samas summas ning viimane tagasimakse 15.11.2018 (kokku 60 tagasimakset üldsummas 14 384,40 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 5370 (viis tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot pidi V OÜ omafinantseeringuna tasuma S AS pangakontole, mida V OÜ juhatuse liige V. K. tegi 15.11.2013 xxx asuvas Si Liivalaia kontoris, kus temaga koos viibis V. Mironenko, kelle juhendamisel V. K. tegutses ja kes andis viimasele omafinantseeringu tasumiseks vajaliku rahasumma. ulepingu (järelmaksuga müügilepingu) nr xxx osaks olevates üldtingimustes on sätestatud, et ostjal, s.o V OÜ-l puudub õigus ilma firma, s.o S AS eelneva kooskõlastuseta teha tehinguid, mis seisnevad eseme käsutamises, kolmandale isikule kasutada andmises või koormamises piiratud asjaõigusega (p 5.1.). Üheaegselt ulepingu sõlmimisega omandas S 15.11.2013 kõnealuse sõiduki S. H., kes oli eelnevalt ostnud kõnealuse sõiduki välismaalt ja toimetanud selle edasimüümise eesmärgil Eestisse. Samal päeval, s.o 15.11.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vormistati sõiduk S AS nimele, milleks H. H. ja V. K. allkirjastasid sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, mis oli eelnevalt saadud ufirmalt, ning V. K. esitas Maanteeametile vastava taotluse, mille alusel registreeriti sõiduki liiklusregistris omistades sõidukile registreerimisnumbrit xxx ning kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna S AS ja vastutava kasutajana V OÜ. Seejärel andis S. H. sõiduki üle V. K., kes 15.11.2013 andis sõiduki üle V. Mironenkole. Samal päeval laekus S. H.i pangakontole S AS-lt sõiduki eest 17 900 eurot. V. Mironenko ja K. D., korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ja V. K., ulepingut sõlmides, lõid S AS-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks V. K. poolt esindatav V OÜ sõiduki kasutamiseks ja tulevaseks omandamiseks ut ning oleks võimeline täitma ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh hüvitada S AS-le sõiduki omandamiskulud igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja S AS poolt ulepingu ennetähtaegse lõpetamise (ülesütlemise) korral tagastada sõiduk S AS-le. Tegelikult ei kavatsenud nad lepingutingimusi täita ning V OÜ ega V. K. ei olnud usumma tagastamiseks ka võimelised. S. H., kellelt S AS omandas uesemeks oleva sõiduki, ei olnud teadlik, et ulepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast ulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning usõidukit võlgnevuse tekkimise järel ufirmale ei tagastata. Peatselt pärast ulepingu sõlmimist K. D., tegutsedes V. Mironenko suuniste kohaselt, korraldas kõnealuse sõiduki Eestist väljaviimist. 18.11.2013 xxx asuvas Maanteeameti teenindusbüroos V. K., tegutsedes K. D. juhendamisel ja kontrolli all, esitas S AS volikirja alusel taotluse enda registreerimiseks kõnelause sõiduki kasutajaks, mille alusel kanti V. K. registreerimistunnistusele sõiduki (tavalise) kasutajana, mis oli vajalik sõiduki väljaviimiseks Eestist Venemaale. 21.11.2013 V. K. ja K. D. viisid sõiduki jäädavalt Eestist välja Venemaale – 21.11.2013 kella 18:02 paiku läbisid nad selle sõidukiga Tallinnas Sadama tn 25 asuva Tallinna Reisisadama (Vanasadama) piiripunkti ning kell 19:00 väljunud reisilaevaga Y sõitsid Sankt12

Peterburgi, kuhu saabusid 22.11.2013 hommikul. Sankt-Peterburis andis K. D. samal päeval sõiduki üle V. Mironenkole, misjärel saatis V. K. bussiga Eestisse tagasi. V. Mironenko, saanud kõnealuse sõiduki enda kätte, korraldas Sankt-Peterburis sõiduki müümise kolmandale isikule. ulepingu sõlmimise järel laekus V OÜ pangakontolt S AS pangakontole kaks osalist tagasimakset: 02.12.2013. a 6,40 eurot ja 17.12.2013. a 0,74 eurot, s.o kokku 7,14 eurot. Rohkem tagasimakseid kõnealuse ulepingu järgi ei laekunud, mistõttu koostas S AS 31.01.2014 ning saatis V OÜ-le ja V. K. lepingu ülesütlemise teatise, milles nõudis võlgnevuse kustutamist või sõiduki viivitamatut tagastamist. V OÜ-le juhatuse liige V. K. ega muud isikud tema eest ei ole sõidukit S -le tagastanud ega võlgnevust kustutanud. V. Mironenko ja K. D., korraldades ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist ufirmale, ning V. K., ulepingut sõlmides, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule (S AS-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid V. K., K. D. ja V. Mironenko S AS-le varalist kahju summas vähemalt 12 530 (kaksteist tuhat viissada kolmkümmend) eurot, s.o S AS poolt sõiduki müüjale tasutud ostuhinna ulatuses, millest on maha arvatud V OÜ omafinantseering. Samuti süüdistatakse Viktor Mironenko selles, et 03.04.2014 võttis H. K. enda nimele usse sõiduki BMW X5 reg.nr-ga xxx, sõlmides kiirlaenufirmaga A OÜ kapitalirendi tüüpi ulepingu, mis oli aga vormistatud laenulepinguna, mille järgi oli see sõiduk laenu tagastamise tagatiseks (edaspidi nimetatakse kõnealuse sõidukiga seotud lepingut laenulepinguks). Sõlmides laenulepingut oli H. K. teadlik, et lepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast laenulepingu sõlmimist tagasimaksete tasumist katkestatakse ning sõidukit võlgnevuse tekkimise järel kiirlaenufirma valdusse üle ei anta, millega tekitatakse kiirlaenufirmale varalist kahju tagastamata jäetud laenusumma ulatuses. Sõlmides laenulepingut tegutses H. K. ühiselt ja kooskõlastatult T. I., S. N., G. N.i ja Viktor Mironenkoga, kes olid korraldanud laenulepingu sõlmimist, olles samuti teadlikud, et laenulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 24.01.2014 kuni 03.04.2014 leppisid S. N., G. N. ja V. Mironenko omavahel kokku, et nad leiavad sobiva müügisoleva sõiduki ning korraldavad sõiduki omandamist kiirlaenufirma poolt pakutava autolaenu abil vormistades laenulepingut variisiku nimele, misjärel toimetavad sõiduki Eestist Venemaale, kus müüvad sõiduki maha. Sobiva müügisoleva sõiduki leidmise korraldas V. Mironenko. Välja valitud sai sõiduk BMW X5 reg.nr-ga xxx, VIN-kood xxx, hõbedast värvi, väljalaskeaasta 2002, maksumusega 6000 eurot, mis oli müügis xxx asuval kasutatud autode müügiplatsil, mida opereeris X OÜ A. M.i isikus. S. N. kaasas laenulepingu sõlmimise korraldamisele oma tuttava T. I., kes leidis variisiku sõiduki väljaviimiseks Eestist Venemaale, kooskõlastades jooksvalt oma tegevust S. N. vahendusel V. Mironenko ja G. N.. Hiljemalt 03.04.2014 värbasid S. N. ja T. I. variisikuks H. K., kes talle lubatud rahalise tasu eest nõustus vormistama enda nimele autolaenu. T. I. leidis samuti inimese, kes hiljem viis sõiduki Eestist Venemaale. Selleks inimeseks oli T. I. tuttav A. G.. 03.04.2014 Tallinnas Nõmme linnaosas kohtusid T. I. ja G. N. A. G., kellele tegid ettepaneku viia kõnealuse sõiduki Eestist Venemaale, lubades A. G. selle eest rahalist tasu. A. G. nõustus. Sellelt kohtumiselt sõidutas G. N. T. I. xxx asuvale kasutatud autode müügiplatsile, kuhu saabus ka H. K.. Müügiplatsil H. K., tegutsedes temaga koos olnud T. I. juhendamisel, avaldas A. M.ile soovi omandada kõnealuse sõiduki autolaenu abil ning teatas viimasele oma isikuandmed, millised A. M. edastas oma koostööpartnerile A OÜ-le T. A. isikus, kellelt A. M.i kliendid võisid taotleda autolaenu. Seejärel tuli T. A. müügiplatsile, kus ta H. K.e huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) omandas A. M.ilt sõiduki BMW X5 reg.nr-ga xxx, maksumusega 6000 (kuus tuhat) eurot, sõlmides A OÜ nimel vastava müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus üle A. M.ilt A OÜ-le. Müügiplatsilt suundus T. A. xxx (praegu xxx) asuvaase Maanteeameti Lasnamäe teenindusbüroosse, kuhu tulid ka H. K. ja T. I., keda sõidutas sinna G. N.. Maanteeameti Lasnamäe teenindusbüroos H. K., tegutsedes T. I. kontrolli all, tasus A OÜ-le T. A isikus

omafinantseeringuna 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot, millise rahasumma oli H. K. eelnevalt saanud teistelt süüdistatavatelt. Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 3900 (kolme tuhande üheksasaja) euro suhtes sõlmisid H. K. ja A OÜ juhatuse liige T. A. laenulepingu nr xxx, mille kohaselt anti H. K.ele kõnealuse sõiduki tagatisel laenu summas 3900 (kolm tuhat üheksasada) eurot, mille ta kohustus tagastama kolme aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (laenusummat katvad põhiosamaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 206,26 eurot pidi tehtama 03.05.2014, edaspidi iga kuu kolmandaks kuupäevaks samas summas ning viimane tagasimakse summas 206,09 eurot 03.04.2017 (kokku 36 tagasimakset üldsummas 7 425,19 eurot). Üheaegselt laenulepingu sõlmimisega esitas T. A. Maanteeametile registriandmete muutmise taotluse, mille alusel kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna A OÜ ja vastutava kasutajana H. K.. H. K.e palvel kanti liiklusregistrisse kõneluse sõiduki (tavalise) kasutajana A. G., millest H. K.t oli eelnevalt palunud T. I.. A. M.ilt omandatud sõiduki jättis A OÜ T. A.i isikus H. K.e valdusse ja kasutusse. Maanteeameti Lasnamäe teenindusbüroost sõidutas G. N. T. I. ja H. K.e xxx asuvale autode müügiplatsile, kus H. K. sai enda kätte kõnealuse sõiduki, mille ta samal päeval, s.o 03.04.2014 andis teiste süüdistatavate käsutusse. Sõiduki ostuhinna tasus 03.04.2014 sõiduki müüjale A. M. T. A., kes pärast sõiduki ümberregistreerimist A OÜ nimele tuli xxx asuvale autode müügiplatsile ja andis A. M.ile kõnealuse sõiduki eest 6000 (kuus tuhat) eurot, millest 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot oli T. A. eelnevalt saanud H. K.elt ning 3900 (kolm tuhat üheksasada) eurot tasus T. A. A OÜ vahenditest. T. I., S. N., G. N. ja V. Mironenko, korraldades laenulepingu sõlmimist, ja H. K., laenulepingut sõlmides, lõid A OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks H. K. sõiduki kasutamiseks ja tulevaseks omandamiseks laenu ning oleks võimeline täitma ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh tagastada laenu (hüvitada A OÜ-le sõiduki omandamiskulud) igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja võlgnevuse korral anda sõiduk üle A OÜ-le laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks sõiduki võõrandamise teel. Tegelikult ei kavatsenud nad lepingutingimusi täita ning H. K. ei olnud laenusumma tagastamiseks ka võimeline. Laenulepingu järgi ei laekunud A OÜ-le ühtegi tagasimakset ning võlgnevuse tekkimise järel sõidukit A OÜ valdusse üle antud ei olnud. Peatselt pärast laenulepingu sõlmimist korraldasid T. I., S. N. ja V. Mironenko sõiduki väljaviimise Eestist Venemaale. T. I. viis S. N. ja V. Mironenko kokku A. G.uga, kes kohtus S. N. ja V. Mironenkoga 09.04.2014 xxx asuva Järve Selveri kaubanduskeskuse juures, kust nad kolmekesi suundusid sõidukiga BMW X5 reg.nr-ga xxx Narva linna. Sama päeva õhtul üritas A. G. Narva piiripunkti kaudu kõnealuse sõidukiga Eestist Venemaale välja sõita, kuid temast mittesõltuvatel põhjustel ei ole see õnnestunud. Järgmine kord saabusid A. G., S. N. ja V. Mironenko kõnealuse sõidukiga Narva piiripunktile 11.04.2014 hilisõhtul. S. N. ja V. Mironenko sõidukist väljusid ning läbisid Narva piirpunkti suunaga Venemaa poole jalgsi. A. G. ületas piiri kõnealuse sõidukiga üksinda, sõites Narva piiripunkti kaudu Venemaale 12.04.2014 kella 00:05 paiku. Pärast piiri ületamist andis A. G. sõiduki üle S. N. ja V. Mironenkole, kes maksid talle sõiduki väljaveo eest 200 eurot, misjärel naasis A. G. läbi sama piiripunkti Eestisse. S. N. ja V. Mironenko suundusid kõnealuse sõidukiga Sankt-Peterburgi, kus korraldasid selle sõiduki müümise kolmandale isikule. T. I., S. N., G. N. ja V. Mironenko, korraldades laenulepingu sõlmimist, ja H. K., laenulepingut sõlmides, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule (A OÜ-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid T. I., S. N., G. N., V. Mironenko ja H. K. A OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 3900 (kolm tuhat üheksasada) eurot, s.o A OÜ poolt sõiduki müüjale tasutud ostuhinna ulatuses, millest on maha arvatud laenuvõtja omafinantseering. Seega pani Viktor Mironenko oma tahtliku tegevusega toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse,

ja grupi poolt (kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 redaktsioon). Alates 01.01.2015 on see tegevus kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, ja grupi poolt. Samuti süüdistatakse Viktor Mironenko selles, et ajavahemikul 2013. aasta juunist kuni 06.12.2013 aitas ta tahtlikult kaasa võltsitud pangakaartide kasutamisele V. S.i poolt. Võltsitud pangakaardid, mida V. S. kasutas, olid valmistatud selliselt, et eelnevalt kopeeritud võõraste pangakaartide magnetriba andmed salvestati magnetribaga plastikkaardi toorikutele, mida oli seejärel võimalik kasutada kaarditehingute (maksete) tegemiseks. Võltsitud pangakaartide kasutamine, millele aitas V. Mironenko kaasa, leidis aset: a) ajavahemikul 16.10.2013 kuni 14.11.2013, millal V. S. tegutses ühiselt ja kooskõlastatult veel ühe tuvastamata isikuga ning V. Mironenko, K. D. ja A. K. kaasabil (45 võltsitud pangakaardi kasutamine); b) ajavahemikul 05.12.2013 kuni 06.12.2013, millal V. S. tegutses V. Mironenko, K. D. ja V. K. kaasabil (18 võltsitud pangakaardi kasutamine). V. Mironenko, K. D. ja A. K. tegevus, millega nad osutasid tahtlikult kaasabi võltsitud pangakaartide kasutamisele ajavahemikul 16.10.2013 kuni 14.11.2013, seisnes alljärgnevas. 2013. aasta suvel V. Mironenko värbas variisikuks A. K., kes nõustus sellega, et tema nimele vormistatakse firma, mida hakatakse kasutama kuritegelikel eesmärkidel, mille eest lubas V. Mironenko maksta A. K.le rahalist tasu. Seejärel V. Mironenko korraldas Y. OÜ omandamist ja selle vormistamist A. K. nimele, kes on 2013. aasta juunis saanud Y. OÜ juhatuse liikmeks ning juulis ainuosanikuks. Tegelikult aga oli Y. OÜ jäänud V. Mironenko ja tema tuttava K. D. kontrolli alla, kellede juhtnööre A. K. järgis. Vahetult juhendas A. K. seoses Y. OÜ tegevusega peamiselt K. D., kellega viis A. K. 2013. aasta suvel kokku V. Mironenko, selgitades A. K., et edaspidi saab ta Y. OÜ-t puudutavaid suuniseid K. D.lt, kes omakorda tegutses V. Mironenko juhendamisel ja kontrolli all. Y. OÜ pangakaardi ja pin-kalkulaatori, mis võimaldasid ligipääsu selle osaühingu Si arvelduskontole, andis A. K. üle V. Mironenkole, kes andis pangakaardi ja pin-kalkulaatori edasi K. D.le. 17.09.2013 Tallinnas asuvas S AS pangakontoris sõlmis A. K. Y. OÜ nimel ja K. D. juhendamisel makseterminali kasutamise lepingu, mille alusel väljastas pank 27.09.2013 Y. OÜ-le mobiilse makseterminali Verifone Vx670 seerianumbriga xxx. Täpselt tuvastamata ajal hiljemalt 16.10.2013 on see makseterminal jõudnud V. S.i kätte. Samuti on ta saanud kätte Y. OÜ pin-kalkulaatori, mille üleandmist V. S.ile korraldasid V. Mironenko ja K. D.. Saanud enda kätte makseterminali ja pin-kalkulaatori asus V. S. selles makseterminalis kasutama võltsitud pangakaarte, tehes ajavahemikul 16.10.2013 kuni 14.11.2013 või üritades teha makseterminalis kaarditehinguid (makseid), millede tulemusena pidi raha laekuma Y. OÜ Si arvelduskontole nr xxx, kust see raha võetaks seejärel sularahas välja. Vastavalt eelnevale kokkuleppele pidid sularaha väljavõtmisega tegelema A. K. ja K. D., kuid võltsitud pangakaartide kasutamise käigus on sellega tegelenud ka V. S. ise, kelle juhendamisel ja kontrolli all käis A. K. korduvalt pangakontorites Y. OÜ arvelduskontolt sularaha välja võtmas. V. Mironenko, K. D. ja A. K., tagades V. S.ile võimalust kasutada Y. OÜ nimele väljastatud makseterminali, selle firma arvelduskontot ja internetipanka ning lubades talle korraldada Y. OÜ arvelduskontole laekuvate rahasummade sularahas väljavõtmist, olid teadlikud, s.t vähemalt pidid võimalikuks ja möönsid, et oma tegevusega aitavad nad kaasa korduvale võltsitud pangakaartide kasutamisele, mille tulemusena laekub Y. OÜ arvelduskontole rahasumma, mis ületab 40 000 eurot. V. S.i tegevus, millega ta pani toime võltsitud pangakaartide kasutamise ajavahemikul 16.10.2013 kuni 14.11.2013, seisnes alljärgnevas. Makseterminalis Verifone Vx670 seerianumbriga xxx, mis oli väljastatud Y. OÜ-le, kasutas V. S. võltsitud pangakaarte kahes etapis – ajavahemikul 16.10.2013 kuni 19.10.2013 viibides seejuures tuvastamata kohas ning seejärel ajavahemikul 05.11.2013 kuni 14.11.2013 viibides seejuures enda elukohas, s.o xxx asuvas korteris. Kasutades võltsitud pangakaarte ajavahemikul 05.11.2013 kuni 14.11.2013 tegutses V. S. ühiselt

ja kooskõlastatult tuvastamata isikuga, kes viibides kohtueelsel menetlusel tuvastamata kohas suhtles võltsitud pangakaartide kasutamise ajal V. S. internetis kiirsuhtlusprogrammi Miranda kaudu kasutajanime „o“ alt, andes V. S. (kasutajanimi „Vers“) juhtnööre makseterminali käsitsemiseks, kaarditehingute summade valimiseks ja laekunud rahasummade sularahas väljavõtmiseks ning kontrollides Y. OÜ arvelduskonto laekumisi ja väljamakseid internetipanga kaudu, milleks vajalikke paroole edastas talle jooksvalt V. S., kelle käes oli Y. OÜ pinkalkulaator. Eelneval kokkuleppel V. S.iga pidi see tuvastamata isik saama osa rahalisi vahendeid, mis õnnestunuks võltsitud pangakaartide kasutamise tulemusena saada ja sularahas välja võtta. Võltsitud pangakaartidega, milledele olid salvestatud Ameerika Ühendriikide (USA) ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (ÜK) pankade väljastatud pangakaartide andmed, tegi V. S. ajavahemikul 16.10.2013 kuni 14.11.2013 või üritas teha makseterminalis Verifone Vx670 seerianumbriga xxx kaarditehinguid üldsummas 226 701 (kakssada kakskümmend kuus tuhat seitsesada üks) eurot, mis hõlmab: a) õnnestunud kaarditehinguid 68 635 (kuuekümne kaheksa tuhande kuuesaja kolmekümne viie) euro ulatuses, mille tulemusena laekus Y. OÜ arvelduskontole 67 042,74 eurot, kuivõrd makseterminali väljastanud pank võttis kaarditehingute töötlemise eest komisjonitasu üldsummas 1 592,26 eurot; b) blokeeritud kaarditehinguid 37 000 (kolmekümne seitsme tuhande) euro ulatuses, mille tulemusena raha Y. OÜ arvelduskontole ei laekunud, kuivõrd makseterminali väljastanud pank jättis kaarditehingute summad Y. OÜ arvelduskontole kandmata ning hiljem olid need tehingud pangakaarte väljastanud pankade poolt tühistatud; c) ebaõnnestunuid kaarditehinguid 121 066 (ühesaja kahekümne ühe tuhande kuuekümne kuue) euro ulatuses, mis üritati makseterminalis teha, kuid nende tulemusena raha Y. OÜ arvelduskontole ei laekunud, sest pangakaardid väljastanud pankade poolt tulid teavitused „mitte teenindada“, „piirangutega kaart“, „kontakteeruda kaardi väljaandjaga“, „arvel pole piisavalt raha“, „varastatud kaart“. Nimelt tegi V. S. võltsitud pangakaartidega alljärgnevad kaarditehingud: Õnnestunud kaarditehingud, mis olid tehtud Y. OÜ-le väljastatud makseterminalis Tehingu kuupäev (aasta, kuu, päev) ja kellaaeg

Rahalised vahendid, mis olid laekunud Y. OÜ arvelduskontole nr xxx võltsitud pangakaartide kasutamise (õnnestunud kaarditehingute) tulemusena, võtsid ajavahemikul 19.10.2013 kuni 12.11.2013 sularahas välja A. K. ja K. D. ning samuti A.-A. S., kes ei ole osalenud eelnevas võltsitud pangakaartide kasutamises ei täideviija ega osavõtjana. Kokku võtsid nimetatud isikud välja 66 705 (kuuskümmend kuus tuhat seitsesada viis) eurot. Nimelt võttis A.-A. S. ajavahemikul 19.10.2013 kuni 24.10.2013 Tallinnas asuvatest S sularahaautomaatidest välja 1665 (üks tuhat kuussada kuuskümmend viis) eurot ning K. D. võttis ajavahemikul 07.11.2013 kuni 12.11.2013 Tallinnas asuvatest S sularahaautomaatidest sularahas välja 13 000 (kolmteist tuhat) eurot. A. K. võttis ajavahemikul 07.11.2013 kuni 12.11.2013 Tallinnas asuvatest S pangakontoritest sularahas välja 52 040 (viiskümmend kaks tuhat nelikümmend) eurot, tegutsedes seejuures K. D. ja V. S.i juhendamisel ja kontrolli all. V. Mironenko, K. D. ja V. K. tegevus, millega nad osutasid tahtlikult kaasabi võltsitud pangakaartide kasutamisele ajavahemikul 05.12.2013 kuni 06.12.2013, seisnes alljärgnevas. 2013. aasta alguses V. Mironenko värbas variisikuks V. K., kes nõustus sellega, et tema nimele vormistatakse firma, mida hakatakse kasutama kuritegelikel eesmärkidel, mille eest lubas V. Mironenko maksta V. K.le rahalist tasu. Seejärel V. Mironenko korraldas V OÜ asutamist ja selle vormistamist V. K. nimele, kes on 2013. aasta märtsis saanud V OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks. Tegelikult aga oli V OÜ V. Mironenko ja tema tuttava K. D. kontrolli all, kellede juhtnööre V. K. järgis. V OÜ pangakaardi ja pin-kalkulaatori, mis võimaldasid ligipääsu selle osaühingu S arvelduskontole, andis V. K. üle V. Mironenkole. 05.08.2013 Tallinnas asuvas S AS pangakontoris sõlmis V. K. V OÜ nimel ning V. Mironenko ja K. D. juhendamisel maksekaartide teenindamise lepingu ja makseterminali üürilepingu, mille alusel väljastas pank 26.08.2013 V OÜ-le mobiilse makseterminali Verifone Vx670 seerianumbriga xxx. Täpselt tuvastamata ajal hiljemalt 05.12.2013 on see makseterminal jõudnud V. S.i kätte, samuti on ta saanud kätte V OÜ pin-kalkulaatori, milliste esemete üleandmist V. S. korraldasid V. Mironenko ja K. D.. Saanud enda kätte makseterminali ja pin-kalkulaatori asus V. S. selles makseterminalis kasutama võltsitud pangakaarte, tehes ajavahemikul 05.12.2013 kuni 06.12.2013 või üritades teha makseterminalis kaarditehinguid (makseid), millede tulemusena pidi raha laekuma V OÜ Si arvelduskontole nr xxx, kust see raha võetaks seejärel sularahas välja. Vastavalt eelnevale kokkuleppele pidid sularaha väljavõtmisega tegelema V. Mironenko ja K. D.. V. Mironenko, K. D. ja V. K., tagades V. S. võimalust kasutada V OÜ nimele väljastatud makseterminali, selle firma arvelduskontot ja internetipanka ning lubades talle korraldada V arvelduskontole laekuvate rahasummade sularahas väljavõtmist, olid teadlikud, s.t vähemalt pidid võimalikuks ja möönsid, et oma tegevusega aitavad nad kaasa korduvale võltsitud pangakaartide kasutamisele, mille tulemusena laekub V OÜ arvelduskontole rahasumma, mis ületab 40 000 eurot. V. S.i tegevus, millega pani ta toime võltsitud pangakaartide kasutamise ajavahemikul 05.12.2013 kuni 06.12.2013, seisnes alljärgnevas. Nimetatud ajavahemikul kasutas V. S. võltsitud pangakaarte makseterminalis Verifone Vx670 seerianumbriga xxx, mis oli väljastatud V OÜ-le, viibides seejuures kohtueelsel menetlusel tuvastamata kohas. Võltsitud pangakaartidega, milledele olid salvestatud Ameerika Ühendriikide (USA) pankade väljastatud pangakaartide andmed, tegi V. S. kõnealusel ajavahemikul või üritas teha makseterminalis kaarditehinguid üldsummas 74 100 (seitsekümmend neli tuhat ükssada) eurot, mis hõlmab: a)

K. S./B. keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, mistõttu avaldas kohus tema ütlused KrMS § 291 lg 1p2 ja lg 3 alusel. Tunnistajad S.R. ja D.P. on surnud,mistõttu avaldas kohus nende ütlused KrMS § 291 lg 1p1 ja lg 3 alusel. Süüdistatav Viktor Mironenko osales kohtuistungitel 11.09.17, 11.12-13.12.17, 15.12.17, 19.12.2017. Alates 05.02.2018 ei ole Viktor Mironenko kohtuistungitel osalenud ja kohus arutas kriminaalasja KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel erandlikult süüdistatav Viktor Mironenko osavõtuta, kuna süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoiab menetlusest kõrvale. Süüdistatavat süüdistatakse I ja II astme varavastaste ja avaliku usalduse vastate kuritegude toimepanemises, ta on varem varavastaste kuritegude eest s.o samaliigilise kuriteo eest kriminaalkorras karistatud 14.01.2016 vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Samuti on teda vangistusest ennetähtaega vabastatud 29.01.2013 katseajaga 1 aasta. Seega olid menetlusesemeks olevad süüteod osaliselt pandud toime katseajal. Süüdistatav on kohtu alla antud 02.06.2017. Viktor Mironenko kuulutati 06.02.2018 tagaotsitavaks ja tema suhtes on tabamisel valitud tõkend vahistamine. V.Mironenko viibis viimati kohtuistungil 19.12.2017. Politseilt laekunud info kohaselt lahkus V.Mironeko 19.01.2018 Eestist Venemaale ja puudub info tema Eestisse naasmise kohta. Kaitsja Sadekov kinnitas, et ka tema andmetel viibib V.Mironenko jätkuvalt Venemaal. V.Mironenko on olnud 2 aastat tagaotsitav ja tema suhtes on antud välja ka Euroopa vahistamismäärus. Prokurör edastas kohtule koopia kutsest, mis edastati Viktor Mironenkole (7 kd lk 1-31, 43-46, 49-61). Kuna Viktor Mironenko ei ole korduvalt ilmunud kohtuistungile ja on teavitanud, et viibib Venemaal, on kohtul alust arvata, et Viktor Mironenko hoiab kohtust kõrvale. Arvestades asjaolu, et Viktor Mironenko ei ilmunud kohtuistungile, et ta ei ela menetlejale teada antud aadressil, tema suhtes ei ole võimalik kohaldada sundtoomist, isik lahkus 2 aastat tagasi kohtuistungite vahelisel perioodil Eesti

Vabariigist Venemaale ja viibib väljaspool Eesti Vabariiki, on alust arvata, et Viktor Mironenko hoiab kohtust kõrvale. 06.02.2018 on Harju Maakohus valinud Viktor Mironenko suhtes tõkendiks vahistamise, kuivõrd süüdistatav hoiab kohtust kõrvale. Süüdistatav oli teadlik kohtuistungi toimumise aegadest, kuid lahkus sellele vaatamata 19.01.2018 Venemaale (1/226), kust ta ei ole 2 aasta jooksul naasenud. Esitatud tõendite kohaselt ei ole süüdistatav seniajani Eestisse naasnud. 03.07.2018 on Venemaale lahkunud ka Viktor Mironenko abikaasa ja laps (1/218). Vene Föderatsioonist laekunud info kohaselt on Viktor Mironenko registreeritud Leningradi oblastisse (1/219,225). Jättes alates 05.02.2018 istungitele kohtusse ilmumata, on kohus veendunud, et olukorras, kus isik on teadlikult 2 nädalat enne kohtuistungi toimumise päeva menetleja loata lahkunud Eesti Vabariigist ning ei ole 2 aasta jooksul Eestisse naasnud, hoiab V.Miroenko tahtlikul kriminaalasja kohtulikust menetlusest kõrvale ja on põhjendatud kriminaalasja arutamine KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel erandlikult ilma süüdistatava Viktor Mironenko osavõtuta. Kohus avaldas KrMS § 294 p 2 alusel süüdistatava V.Mironenko kohtueelses menetluses antud ütlused 19/1-66. Kuigi kõigil kordadel ei ole ülekuulamisel kaitsja osalenud, on Viktor Mironenko kahtlustatavana sisuliste ütluste andmise juures olnud lepinguline kaitsja A.Jaroslavski, mistõttu on olnud tagatud Mironenko kaitseõigus ja kohtul ei ole alust arvata, et ülekuulamisel on Mironenkot mõjutatud või et tema ütlused on antud surve all. Kriminaalasja kohtusse saatmisel esitati süüdistus 17 –nele isikule. Kuni kriminaalasjade eraldamiseni osalesid kohtuistungitel kaitsjad R. Maksimenko, Merike Allikmäe, S. Politšev, Kristina Suvalova, Urmas Simon, Karine Nersesjan, Aivar Ennok, V. Sadekov, Eva Tibar, D. Školjar, Margus Viira, Arri Tooming, Leelo Viil, Valeriy Gimaev, Marina Leis, Anatoli Jaroslavski. Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega on süüdi tunnistatud G. N., V. K., K.R., H.K.. Harju Maakohtu 26.03.2018 otsusega on süüdi tunnistatud H. K., S. N., D. K., K. S./B., V. P., J.

koopiaga, siseriikliku laekumise teatis, M. OÜ infosüsteemi väljavõte M. OÜ veebilehe kaudu esitatud utaotluse andmetega, M. OÜ e-kirjavahetus meilikontode ja xxx kasutajatega 2013. a sügisel, sõiduki fotod (3 kd lk 103-130, 213-236); - päring ja vastus abonentnumbri xxx kasutaja ja kasutusaja kohta (9 kd lk 1 ); - M. OÜ esindaja V. B. 21.01.2015 e-kiri politseile ja 14.11.2013 uvara valduse üleandmise nõue H. L.e nimele; V. B. 21.01.2015 e-kiri politseile, H. L.ele aadresseeritud postisaadetise nr xxx teekonna jälgimise väljavõte, (7 kd lk 116-119); -30.11.2016 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli väljavõte sõiduki Audi A6 reg.nr xxx andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid selle sõiduki kohta ( 4 kd lk 168-223); - politsei päring 24.07.2014 nr 3.2-1/122046-4 ja K AS vastus päringule 16.05.2014 nr A09.04200-02/7220-2 koos lisadega (9 kd lk 2-15); - politsei päring 25.04.2014 nr 3.2-1/7116-42 ja S AS vastused päringule (9 kd lk 16- 23); - Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod) (9 kd lk 24-25); - 27.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (9 kd lk 26-52); - 25.06.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (8 kd lk 44-46) ; - 25.06.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (8 kd lk 47-49); - väljatrükid AS S.ja xxx Keskuse veebilehtedelt S xxx kontori asukohaandmetega (9 kd lk 5354); - 08.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ( 9 kd lk 55-56); - H. L.e sissetulekut kajastavad väljavõtted Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ( 9 kd lk 57-59); - 25.09.2013 M. OÜ ja K. S.i vahel sõlmitud uleping nr xxx koos uvõtja K. S.i isikutunnistuse koopiaga, 26.09.2013 müügileping koos sõiduki registreerimistunnistuse koopiaga, maksekorraldus-krediteerimise teatis, M. OÜ infosüsteemi väljavõte M. OÜ veebilehe kaudu esitatud utaotluse andmetega, M. OÜ volikiri K. S.i nimele, sõiduki fotod (9 kd lk 69-95); - M. OÜ esindaja V. B. 21.01.2015 e-kiri politseile ja selle e-kirja manuses olev 14.11.2013 uvara valduse üleandmise nõue K. S.i nimele; V. B. 21.01.2015 e-kiri politseile, K. S.ile aadresseeritud postisaadetise nr RRxxx teekonna jälgimise väljavõte, (7 kd lk 120-123); - 13.12.2016 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli väljavõte sõiduki BMW X5 reg.nr xxx andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid selle sõiduki kohta (9 kd lk 96-127); - politsei päring 25.04.2014 nr 3.2-1/7116-44 ja AS S vastus päringule 16.05.2014 nr 112-26/K13412524 koos S. arvelduskonto nr EExxx väljavõttega (9 kd lk 128-132); -politsei päring 25.04.2014 nr 3.2-1/7116-46 ja Danske Bank A/S Eesti Filiaali vastus päringule koos I. N.i arvelduskonto nr xxx väljavõttega; politsei päring 22.05.2014 nr 3.2-1/7116-65 ja Danske Bank A/S Eesti Filiaali vastus päringule koos sularaha väljamakse kviitungi ja videosalvestise väljavõttega (fotodega) sularahaautomaadi XXX turvakaamerast (9 kd lk 133158); -Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod) (9 kd lk 159-166); - K. S.i/ B. kahtlustatavana antud ütlused ja rahvastikuregistri väljavõte (9 kd lk 63-64, 216221, kohus avaldab tunnistaja ütlused KrMS § 291 lg 1p2 ja lg 3); - 10.03.2014 äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabeliga (9 kd lk 222-236); - 10.03.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (9 kd lk 167-185); - 24.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (9 kd lk 186-215); - M. OÜ ja V. P.i vahel sõlmitud uleping nr L26092013/0045 koos V. P.i isikutunnistuse koopiaga, 26.09.2013 müügileping koos D. J.i juhiloa ja sõiduki registreerimistunnistuse koopiaga, siseriikliku laekumise teatised, M. OÜ infosüsteemi väljavõte M. OÜ veebilehe kaudu esitatud utaotluse andmetega, sõiduki fotod, (10 kd lk 1-28); - M. OÜ esindaja V. B. 21.01.2015 e-kiri politseile ja 16.05.2014 ulepingu ülesütlemisavaldus V. P.i nimele; V. P.ile aadresseeritud postisaadetise nr RRxxx teekonna jälgimise väljavõte (7 kd lk 124-127);

-05.12.2016 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli väljavõte sõiduki Mercedes-Benz C200 reg.nr XXX andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid selle sõiduki kohta (10 kd lk 29-58); - politsei päring 23.07.2014 nr 3.2-1/122046-2 ja S AS vastus päringule (10 kd lk 59-73); - politsei päring 22.05.2014 nr 3.2-1/7116-66 ja S AS vastus päringule (10 kd lk 74-78); - Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod) (10 kd lk 79-93); - Prokuratuuri õigusabitaotlus Vene Föderatsioonile 16.07.2015 nr PRP-6/15/4137, vastuseks õigusabitaotlusele Vene Föderatsiooni poolt edastatud materjalid, Venemaa kaardi väljavõtted veebilehelt xxx (10 kd lk 94-154); - 02.12.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (10 kd lk 155-190); - 08.10.2013 M. OÜ ja M. P.ina esinenud isiku vahel sõlmitud uleping nr xxx koos M. P.i isikutunnistuse nr xxx koopiaga, 08.10.2013 müügileping nr xxx koos T. K. passi koopia ja sõiduki registreerimistunnistuse koopiaga, siseriikliku laekumise teatis, M. OÜ infosüsteemi väljavõte M. OÜ veebilehe kaudu esitatud utaotluse andmetega, sõiduki fotod, kindlustusseltsi AAS G. Baltic Eesti filiaali 08.10.2013 sõidukikindlustuse poliis (kasko), (8 kd lk 56-79); - päring ja vastus abonentnumbri 54567568 kasutaja ja kasutusaja kohta (8 kd lk 80-81); - AAS G. Baltic Eesti filiaali 20.01.2014 e-kiri koos sõiduki BMW 530D reg.nr XXX fotoga (8 kd lk 82-83); - 16.12.2016 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli väljavõte sõiduki BMW 530D reg.nr XXX andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid selle sõiduki kohta (8 kd lk 84- 123); - 05.12.2014 ekspertiisimäärus ja 28.01.2015 käekirjaekspertiisi akt nr 14E-DK0152 (10 kd lk 199-210); - politsei päring 28.11.2013 nr 3.2-1/195624-2 ja AS S vastus päringule 28.11.2013 nr 112-26/K12772870 (10 kd lk 211-226); - politsei päring 25.04.2014 nr 3.2-1/7116-42 ja S AS vastused päringule (10 kd lk 227-237); - Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod) PPA keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo teade 30.12.2016 nr 3.2-9/C000002027, reisitollideklaratsioon koos koopiatega sõiduki registreerimistunnistusest, S. R. passist ja migratsioonikaardist (11 kd lk 1- 33); - S. R.le adresseeritud Venemaa tolliteenistuse 15.04.2014 kiri koos 05.05.2014 e-kirjaga, (11 kd lk 34-38); - 01.12.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (11 kd lk 39-51); - M. P.i 25.11.2013 avaldus ja selle lisad, s.o koopiad M. P.i passist ja talle adresseeritud lepingu lõpetamise teatest (7 kd lk 128-134); - politsei päring 06.02.2014 nr 3.2-1/7116-4 ja AS Sertifitseerimiskeskus vastus päringule 19.02.2014 nr 11 (11 kd lk 52-56); - tunnistaja S. R. ütlused, kriminaalasja lõpetamise määrus ja rahvastikuregistri väljavõte (11 kd lk 57- 65, kohus avaldab tunnistaja ütlused KrMS § 291 lg 1p1 ja lg 3 alusel); - 05.05.2014 äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabelitega (11 kd lk 66-80); - kinnipeetute registri väljavõtted S. R. ja A. J.i andmetega (11 kd lk 81-89); - 13.10.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (8kd lk 50-55); - 13.11.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (8 kd lk 124-128); - 15.01.2015 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (8 kd lk 129-133); - 06.05.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (8 kd lk 140-145); - 06.05.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (8 kd lk 134-139); - 29.06.2014 A.-A. S. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 01.07.2014 ja 03.01.2015 asitõendite vaatlusprotokollid (11 kd lk 90-124); - 11.12.2013 A.-A. S. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kriminaalasjas nr 13221000112 (11 kd lk 125-127); - 11.12.2013 A.-A. S. juures xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise protokoll, koopia läbiotsimise käigus leitud arvest nr 46561 koos saatekirjaga, (11 kd lk 128-137);

- A.-A. S. elukohas, s.o xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise protokoll, 13.01.2014 ja 16.01.2014 asitõendi vaatlusprotokollid lisadega (11 kd lk 138-148); - karistusregistri teade A.-A. S. andmetega (11 kd lk 149-167); - 21.10.2013 M. OÜ ja J. Ž. vahel sõlmitud uleping nr xxx koos J. Ž. elamisloa mr xxx ja passi nr xxx koopiatega, 21.10.2013 müügileping nr xxx, D. K.i isikutunnistuse nr xxx ja sõiduki registreerimistunnistuse koopiad, siseriikliku laekumise teatis, M. OÜ infosüsteemi väljavõte M. OÜ veebilehe kaudu esitatud utaotluse andmetega (7 kd lk 179-220); - M. OÜ esindaja V. B. 21.01.2015 e-kiri politseile, 02.12.2013 uvara valduse üleandmise nõue J. Ž. nimele J. Ž. adresseeritud postisaadetise nr xxx teekonna jälgimise väljavõte (7 kd lk 135137); - 16.12.2016 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli väljavõte sõiduki BMW 323 reg.nr xxx andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid selle sõiduki kohta (7 kd lk 221-258); - politsei päringud ja S AS vastused päringule(11 kd lk 168-180); - Piirikontrolli infosüsteemi PKIS väljavõtted, Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod), PPA keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo teade 30.12.2016 nr 3.29/C000002027, (11 kd lk 181-203); - 01.12.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (11 kd lk 204-253); - kahtlustatava J. Ž. ülekuulamise protokolli sissejuhatus tema andmetega ning J. Ž. elamisloa nr xxx ja passi nr xxx koopia, (12 kd lk 1-9); - S AS 25.03.2014 kuriteoteade, järelmaksuga müügileping nr xxx, maksegraafik, järelmaksuga müügilepingu üldtingimused, sõiduki üleandmise-vastuvõtu akt, teatis lepingu ülesütlemise kohta, C OÜ 11.03.2014 e-kiri, õiend, tagasimaksete väljavõte, S konto väljavõtted, volikiri lisaga, politsei päringud 23.07.2014 nr 3.2-1/122046-3 ja 20.01.2015 nr 3.2-1/2027-4 ning S AS 22.01.2015 vastus päringule koos lisadega; S AS 22.01.2014 täiendav vastus (e-kiri) koos S. H.i pangakonto väljavõttega, väljatrükk S AS veebilehelt, äriregistri väljavõte S (5 kd lk 144-210); - 24.12.2016 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli väljavõte sõiduki Audi Q7 reg.nr xxx andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid (6 kd lk 1-29); - Piirikontrolli infosüsteemi PKIS väljavõtted, Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod) (12 kd lk 10-36); - 03.10.2013 leping sõiduki hoiule võtmiseks ja müümiseks nr 48, äriregistri väljavõte R OÜ andmetega ( 9 kd lk 60-62); - 28.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (12 kd lk 37-48); - PPA keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo teade 28.04.2015 nr 3.2-9/C000002027, PPA keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo teated 08.06.2015 ja 30.07.2015 nr 3.29/C000002027, prokuratuuri õigusabitaotlus Vene Föderatsioonile 10.06.2015 nr PRP6/15/3517, vastuseks õigusabitaotlusele Vene Föderatsiooni poolt edastatud materjalid (12 kd lk 49-71); - tunnistaja S. R. ütlused (7 kd lk, 1-48, 20, lk 108-115, 12 kd lk 72-74 kohus avaldab tunnistaja ütlused KrMS § 291 lg 1p5, lg2 alusel); - tunnistaja N. N. ütlused (20, lk 108-115, 12 kd lk 75-78 kohus avaldab tunnistaja ütlused KrMS § 291 lg 1p5, lg2 alusel); - 03.01.2017 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli väljavõte sõiduki Mercedes-Benz ML320 VIN-kood xxx andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid ( III kd lk 131-177); - Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod) (10 kd lk 191-198); - 21.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (20 kd lk 18-64); - laenuleping nr 1404032, H. K.e passi ja sõiduki registreerimistunnistuse fotod (7 kd lk 138142); - laenulepingu nr 1404032 lõpetamise teatis koos A OÜ e-kirjaga ( 12 kd lk 79-83); - A OÜ 15.12.2014 e-kiri politseile ja selle lisad (12 kd lk 84-91);

- 27.12.2016 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli väljavõte sõiduki BMW X5 reg.nr xxx andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid (7 kd lk 143-169); - Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod), Piirikontrolli infosüsteemi PKIS väljavõtted, Eesti-Venemaa riigipiiril asuva Narva piiripunkti asukohaandmete väljavõte Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt (12 kd lk 84-105); - PPA keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo teated 04.05.2015, 01.09.2015 ja 03.11.2015 nr 3.2-9/C000001302, sõiduki müügileping, Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotlus Vene Föderatsioonile 10.06.2015 nr PRP-6/15/3517, täiendus õigusabitaotlusele 16.07.2015 nr PRP6/15/4140, vastuseks õigusabitaotlusele Vene Föderatsiooni poolt edastatud materjalid, T. A.i 07.07.2015 avaldus koos koopiatega Venemaa tolliteenistuse poolt koostatud määrusest ja protokollist, (12 kd lk 106-183); - tunnistaja V. M.i ütlused(20, lk 108-115, 13 kd lk 170-178 kohus avaldab tunnistaja ütlused KrMS § 291 lg 1p5, lg2 alusel); - 15.12.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (12 kd 184-266); - kinnipeeturegistri väljavõtted A. G.u ja T. I. andmetega (20 kd lk 65-70); - laenuleping nr xxx, H. K. isikutunnistuse ja sõiduki registreerimistunnistuse fotod, maksehäireregistri raport, kassa sissetuleku order, A OÜ pangakonto väljavõte, A OÜ e-kirjad H. K.le ja 15.07.2014 e-kirjaga saatetud lepingu lõpetamise (ülesütlemise) teatis (6 kd lk 69-85); - äriregistri väljavõtted Y. OÜ andmetega, Y. OÜ äritoimiku dokumendid (5 kd lk 1-29); - politsei päring 21.02.2014 nr 3.2-1/33657-1 ja S AS vastus päringule 07.03.2014 nr A09.04200-02/3335-2, 25.03.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisad, s.o Y. OÜ-le väljastatud makseterminalis tehtud kaarditehingute loetelud (13 kd lk 1-14); - politsei päring 15.11.2013 nr 3.2-1/1542PKT ja S AS vastus päringule 15.11.2013 nr A09.04200-02/24323-2 ; 06.02.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisad (5 kd lk 30-53); - politsei päring 28.11.2013 nr 3.2-1/199435-1 ja S AS vastus päringule 13.12.2013 nr A09.04200-02/25118-2, 02.01.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (13 kd lk 15-27); - politsei päring 10.01.2014 nr PT-KKP/1635 ja S AS vastus päringule 24.01.2014 nr A09.04200-02/828-2, 17.02.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisad, (6 kd lk 30-50); - 20.12.2013 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (13 kd lk 28-29); - 11.12.2013 koostatud xxx asuva korteri üürniku A. R. kirjalik kinnitus 11.12.2013 esemete üleandmise-vastivõtmise akt, 19.02.2013 asitõendi vaatlusprotokoll ja vaadeldud postisaadetised (13 kd lk 30-33); -10.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisad (14 kd lk 1-232); - 11.12.2013 V. S. elukohas, s.o xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (13 kd lk 34- 43); - 11.12.2013 V. S. kasutuses olnud sõidukis Ford Mondeo reg.nr xxx teostatud läbiotsimise protokoll (13 kd lk 44-47); - 15.01.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel vaadeldud mälupulkade fotodega, mälupulkadelt leitud osade failide väljatrükid vaadeldud mälupulgad (13 kd lk 48-69); - 24.04.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (Nordea internetipanga paroolikaardid), politsei nõudekiri 10.01.2014 nr PT-KKP/1631 ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastus nõudekirjale 22.01.2014 nr 20-3/180-1 koos pangakontode väljavõtetega (13 kd lk 70-90); - 12.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (13 kd lk 91-95); - 15.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll, vaadeldud sim-kaardi ümbris ja sim-kaart (13 kd lk 9697); - 20.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll, koos vaadeldud materjalidega (13 kd lk 98-99); - 23.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja vaadeldud dokumendi koopiaga (6 kd lk 51-53); - 10.06.2014 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeli ja passi koopiaga, vaadeldud pangakaardid, kirjad ja passi koopia, politsei nõudekiri 10.01.2014 nr PT-KKP/1632 ja AS SEB Pank vastus nõudekirjale 14.10.2014 nr 112-2-6/K12961340 (13 kd lk 100-107);

- 20.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll vaadeldud magnetribaga plastikkaardid (13 kd lk 108109); - 26.06.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel vaadeldud kaustiku fotodega, kaustiku osade lehtede koopiad (13 kd lk 110-117); - 02.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel vaadeldud märkmiku fotodega (13 kd lk 118124); - 07.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga; väljatrükid Verifone Eesti filiaali veebilehelt (13 kd lk 129-130); - 08.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (13 kd lk 131-132); - 09.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga koos vaadeldud seadmega (13 kd lk 133135); - 12.06.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaadeldud mobiiltelefon ja paberilehed (13 kd lk 136-140); - 07.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (13 kd lk 141-143); - politsei päring 31.12.2013 nr 3.2-1/215500-1ja Elisa Eesti AS vastus päringule 02.01.2014 nr 4-4/1, politsei päring 31.12.2013 nr 3.2-1/29-1 ja Tele2 Eesti AS vastus päringule 01.01.2014 nr 1-2/5056, politsei päring 31.12.2013 nr 3.2-1/215459-1 ja AS EMT vastus päringule 31.12.2013 nr 4-1-6/13-1095 (13 kd lk 153-165); - politsei päring 10.01.2014 nr PT-KKP/1633 ja S AS vastus päringule 23.01.2014 nr A09.04200-02/890-2 (13 kd lk 166-168); - liiklusregistri väljavõte sõiduki Ford Mondeo reg.nr xxx andmetega (13 kd lk 169); - 07.07.2014 äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabeliga (8 kd lk 170-174); - M. OÜ 21.11.2013 ja 18.12.2013 kuriteoavaldused lisadega, s.o sõiduki BMW 530D reg.nr XXX andmete väljavõte Maanteeameti veebilehelt, kaks M. OÜ nimel koostatud volikirja sõiduki BMW 530D reg.nr XXX uute kasutajate kandmiseks liiklusregistrisse, politsei 22.01.2014 e-kiri M. OÜ-le (päring) ja M. OÜ esindaja V. B. 22.01.2014 e-kiri politseile (vastus) äriregistri väljavõte M. OÜ andmetega (III kd lk 1-24); - M. OÜ esindaja V. B. 04.02.2014 e-kiri ja selle lisa, s.o utaotluste koondtabel (III kd lk 25-28); - M. OÜ ja V. K. e-kirjavahetus 27-28.08.2013 (13 kd lk 179); - äriregistri väljavõtted V OÜ andmetega; V OÜ äritoimiku dokumendid (3 kd lk 29-42); - kinnistusraamatu väljavõte ja äriregistri väljavõte AS L kohta (3 kd lk 43-48); - 22.03.2013 L OÜ ja V OÜ vahel sõlmitud äriruumi üürileping lisadega (3 kd lk 49-56); - K. D. juhiloa nr xxx andmete väljavõte (3 kd lk 57); - 04.06.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (9 kd lk 66-68); - 05.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (13 kd lk 180-193); - politsei päringud ja Elion Ettevõtted AS vastused päringule lisadega (3 kd lk 58-80); - politsei päring 10.01.2014 nr PT-KKP/1635 ja S AS vastus päringule 24.01.2014 nr A09.04200-02/828-2 koos V OÜ internetipanga logide väljavõttega (3 kd lk 81-85); - politsei päring 02.05.2014 nr 3.2-1/7116-53 ja AS Sertifitseerimiskeskus vastus päringule koos lisadega (3 kd lk 86-102); -14.12.26. politsei päring 03.02.2014 nr 3.2-1/17116-3 ja AS S vastus päringule 14.02.2014 nr 112-2-6/K13050764, 07.04.2014 asitõendi vaatlusprotokoll, politseiinfosüsteemi väljavõte D. K.i, K. S.i, J. Ž., K. D. ja G. N.i fotode ja muude andmetega (13 kd lk 194-225); - tunnistaja D. P. rahvastikuregistri väljavõte ja ütlused ( 8 kd lk 175-194, kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 291 lg1p1, lg 3 alusel ); -28.04.2014 D. K.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja 29.04.2014 asitõendi, s.o D. K.ilt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni vaatlusprotokoll( 8 kd lk 1-8); - 29.04.2014 äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabelitega (8 kd lk 31-38); - 29.04.2014 ja 28.11.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (8 kd lk 39-41); - 27.05.2014 D. J.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 28.05.2014 ja 05.01.2015 asitõendi vaatlusprotokollid (15 kd lk 1-76); - 03.06.2014 V. P.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja 29.04.2014 asitõendi, s.o V. P.ilt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (15 kd lk 77-89);

- 22.10.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (10 kd lk 238-242); - äriregistri väljavõte A OÜ andmetega (15 kd lk 90-92); - äriregistri väljavõte A OÜ andmetega (15 kd lk 93-95); - 11.03.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6 kd lk 54-56); - 11.03.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (15 kd lk 96-104); - 21.04.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (15 kd lk 105-113); - politsei päring 02.06.2014 nr 3.2-1/7116-78 ja AS EMT vastus 03.06.2014 nr 4-1-6/14-0482 koos lisadega – liitumislepingu nr 9237339 ja V. K. isikutunnistuse koopia(6 kd lk 57-62); -11.12.2013 K. D. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (15 kd lk 114-116); -11.12.2013 K. D. elukohas, s.o xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise protokoll, 18.02.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos koopiatega vaadeldud äriruumi üürilepingust ja arvest (13 kd lk 144- 153); - 11.12.2013 K. D. kasutuses olnud sõiduki Mercedes-Benz reg.nr xxx läbiotsimise protokoll, 13.03.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega, 25.03.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (8 kd lk 9 – 25); - 22.04.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (8 kd lk 26-30); - 05.06.2014 K. D. kinnipidamisprotokoll, piirikontrolli infosüsteemi PKIS väljavõte, Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi väljavõte, 05.06.2014 isiku läbivaatuse protokoll, 09.06.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (15 kd lk 117-124); - 25.06.2014 dokumendi uurimise akt nr 2014/01 koos dokumentidega, mis kajastavad passi väljanõudmist Tallinna Vanglast (15 kd lk 125-129); - politsei päring 02.05.2014 nr 3.2-1/7116-52 ja 05.05.2014 AS Y vastus koos lisadega (15 kd lk 130-139); - 14.05.2014 G. N.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos G. N.i fotodega; 19.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll, 06.08.2014 asitõendi vaatlusprotokoll ( 15 kd lk 140-159); - 16.05.2014 asitõendi, s.o G. N. kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni iPhone 5S vaatlusprotokoll; 05.01.2015 asitõendi vaatlusprotokoll (3 kd lk 178-204); - 09.06.2014 asitõendi, s.o G. N. kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni iPhone 4 vaatlusprotokoll (3 kd lk 205-207); - 14.05.2014 G. N.i elukohas, s.o xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga; 28.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (15 kd lk 160-180); - e-kinnistusraamatu väljavõte;, 15.05.2014 xxx automüügiplatsil teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga; 15.05.2014 asitõendite vaatlusprotokollid; sõiduki Audi A6 üleandmisevastuvõtmise akt ja e-kiri; 21.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos koopiatega vaadeldud dokumentidest (4 kd lk 1-128); - 22.10.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (3 kd lk 208-212); -14.05.2014 Viktor Mironenko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (15 kd lk 181-188); 14.12.68 12.06.2014 asitõendi, s.o V. Mironenkolt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni iPhone 5s vaatlusprotokoll (15 kd lk 189-191); - 23.05.2014 asitõendite, s.o V. Mironenkolt kinnipidamisel ära võetud sularaha, käekella, sõrmuse, noa ja kaelaketi vaatlusprotokoll (15 kd lk 192); - 14.05.2014 Viktor Mironenko elukohas, s.o xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga; 26.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelite ja koopiatega vaadeldud dokumentidest (5 kd lk 61-143); - 25.06.2014 dokumendi uurimise akt nr 2014/02 ja piirikontrolli infosüsteemi PKIS väljavõte V. Mironenko piiriületuste andmetega (15 kd lk 193-197); - 10.06.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (15 kd lk 198-204); - politsei päring 02.06.2014 nr 3.2-1/7116-79 ja Elisa Eesti AS vastus 05.06.2014 nr 4-4/176 koos lisadega – liitumislepingu nr 24022849 ja V. K. isikutunnistuse koopia (6 kd lk 63-68); - 23.05.2014 ja 03.01.2015 asitõendi vaatlusprotokollid koos internetivestluste väljatrüki (15 kd lk 205-233); - 06.08.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (15 kd lk 234-236);

- 14.05.2014 Viktor Mironenko sõidukis BMW X5 Itaalia reg.nr-ga xxx teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga; 26.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (16 kd lk 1-32); - 09.06.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga 02.01.2015 asitõendi vaatlusprotokoll koos internetivestluste väljatrüki (17 kd lk 1-133); - 09.06.2014 ja 03.01.2015 asitõendi vaatlusprotokollid, Politsei- ja Piirvalveameti infosüsteemi väljavõte V. P.i passi nr xxx andmetega (17 kd lk 134-153); - 10.06.2014 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (17 kd lk 154-166); - Viktor Mironenko kahtlustatavana antud ütlused (19 kd lk 1-66); - 03.11.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (19 kd lk 67-71); - 28.11.2014 jälitustoimingu protokoll ( 17 kd lk 167-230); - 11.07.2014 päring (e-kiri) ja 14.07.2014 vastus nr 2.2-4/116762-2 koos kiirusekaamerate fotodega (16 kd lk 33-54); - PPA keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo teade 11.07.2014 nr 3.2-9/C000000677/14 (16 kd lk 55-56); - isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollid, pangaandmete väljanõudmist kajastavad päringud (16 kd lk 57-121); -Tähetorni hotelli külastajakaart ja väljatrükk Tähetorni hotelli veebilehelt, piirikontrolli infosüsteemi PKIS väljavõtted (16 kd lk 122-127); - 21.10.2014 M. G. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; 03.11.2014 ja 05.01.2015 asitõendi vaatlusprotokollid koos internetivestluste väljatrükiga (18 kd lk 1-205); - süüdistatavate karistusandmeid ja süüdistatavate sissetulekut kajastavad dokumendid, väljavõtted Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, rahvastikuregistri väljavõtted süüdistatavate andmetega, töötamise registri (TÖR) väljavõtted süüdistatavate andmetega (16 kd lk 128-243) - V.Mironenko suhtes kohaldatud tõkendit käsitlevad dokumendid (19 kd lk 72-97); - V.Mironenko vara arestimisega seotud dokumendid (19 kd lk 98-188, 189-194, 20/86-96); -Õigusabikulud (19 kd lk 195-196); -AS S hagiavaldus ja selle lisad, volikiri, järelpärimine ja vastus (2 kd lk 159-163, 19 kd lk 197-221, I kd lk 21-26, 20 kd lk 17, 71-84); - M. avaldus hagiavaldusest loobumise kohta, volikirjad (19 kd lk 222-236, 1 kd lk 46-50, 20 kd lk 13-16); -Asitõendite üleandmise aktid, G.N.i , V.K. nõusolekud ( 19 kd lk 237-241,242-243); - Ukraina ametiasutuste vastus järelpärimisele (19 kd lk 244-249); - Andmed eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise kohta (20 kd lk 1-4); - A hagiavaldus ja selle lisad ning vastus prokuratuuri järelpärimisele (I kd lk 39-46 20 kd lk 512, 107); - Dokumendid Mironenko kohta (7 kd lk 1-46, 49-61, 170); - Harju Maakohtu otsused 1-17-11681, 1-18-1075, Harju Maakohtu määrus 1-17-4757 (7 kd lk 62-112, 20/97-101); - Ostutšekk (kuldkett) (20 lk 85); - Karistusregistri väljavõte (20 lk 102-106). Kohus, kuulanud ära prokuröri, kaitsja, tunnistajad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Volkswagen Touran reg nr XXX episood 4 kd lk 129- 167 dokumendid kinnitavad, et VW Touran reg märgiga xxx registreeriti 03.09.2013 Eestis ja 04.09.2013 toimus omanikuvahetus. Sõiduki esitas Viktor Mironenko, kuid 03.09.2014 taotluses on sõiduki omanikuna kirjas K. T. ja tema esindajaks Viktor Mironenko, kelle nimele on väljastatud ka volikiri. OÜ Y. on ostnud 04.07.2013 Saksamaalt VW Tourani 3800 euro eest. OÜ Y., mida esindab A. K., volitas 16.07.2013 müüma TÜ S ja K.T. ostis 03.09.2013 VW Tourani. D.K. on tasunud sissemaksejana riigilõivu 03.09.2013 ja 04.09.2013

(4 kd lk 153, 162) 04.09.2013 müüs K. T. selle sõiduki M. OÜ-le 6300 euro eest (müügileping on allkirjastatud digitaalselt) ning samal päeval kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna M. OÜ ja vastutava kasutajana D. K.. Vastava taotluse esitas D. K., kes tegutses M. OÜ volikirja alusel. 7 kd lk 176-198 dokumendid kinnitavad, et D. K. sõlmis 03.09.2013 ulepingu, mille esemeks on sõiduk Volkswagen Touran reg.nr-ga XXX, VIN-kood xxx. Sõiduki omandas M. OÜ 04.09.2014 K. T.lt 6300 euro eest, millest 1580 eurot oli M. OÜ-le 04.09.2013 kell 13:07 omafinantseeringuna tasunud oma pangakontolt D. K. ning ülejäänud osa, s.o 4720 eurot tasus M. OÜ sõiduki müüjale oma vahenditest. ulepingu järgi oli 01.10.2013. ja 05.11.2013. makstud 216,64 eurot, millest tulenevalt sõiduki tasumata jääkväärtus on 4682,55 eurot. ulepingu sõlmimisele eelnenud utaotlus oli D. K.i nimel esitatud 01.09.2013 kell 18:34 internetiühenduselt IP-aadressiga 84.50.77.193. 3 kd lk 58-80 vastused kinnitavad, et IP aadress oli ajavahemikul 27.08.2013-15,11,2013 OÜ V (asukoht xxx) kasutuses. utaotluses ja -lepingus on D. K.i telefoniks märgitud 58530376, (sim-kaardi ümbris selle numbriga leiti K. D.lt tema kinnipidamisel 15/114-116b), e-posti aadressiks xxx (K. D. on andud sellise aadressi enda eposti aadressiks 8/195-202). M. OÜ saatis D. K.ile korduvalt tähitud kirju, mida ei õnnestunud kätte toimetada. M. OÜ infosüsteemi väljavõttest nähtub, et 01.09.2013, 13.09.2013 ja 11.11.2013 on D. K.i nimel esitatud veel kolm utaotlust erinevate sõidukite kohta. Kaks esimest taotlust IP-aadressilt 84.50.77.193 (III/25-28). 8 kd lk 203-207 dokumendid kinnitavad, et 04.09.2013 tegi D. K. enda arvelduskontole sularaha sissemakse 1 581,09 eurot, millest 1580 eurot kandis ta samal päeval üle M. OÜ-le. (13/194225). 8 kd lk 208-222 dokumendid kinnitavad, et 04.09.2013 kell 16:07:05 laekus K. T. kontole M. OÜ-lt 6300 eurot (müügileping 04.09.2013/00006), millest 3285 eurot võttis ta samal päeval kell 18:42:32 xxx asuvas S sularahas välja, 2 673 eurot kandis 05.09.2013 üle enda S kontole ja tegi veel kaks ülekA.t üldsummas 328,71 eurot. 7 kd lk 113-115 dokumendid kinnitavad, et 13.01.2014 ütles M. OÜ üles ulepingu nr xxx, mille esemeks oli sõiduk VW Touran reg.nr-ga XXX, ning 14.01.2014 sai D. K. ülesütlemisavaldust sisaldava kirja kätte. Tunnistaja V.B. ütluste kohaselt lõpetati D.K.iga sõlmitud leping 13.01.2014 e-posti teel ja tähitud kirjaga ennetähtaegselt, kuna tekkis võlgnevus. Kontakti ei saadud. K. lepingu järgi maksti 01.10.2013 ja 05.11.2013. Eeltsiteeritud dokumendid ja tunnistaja V.B. ütlused kinnitavad, et D.K.i nimel sõlmiti 03.09.2013 uleping VW Touran reg.nr-ga XXX. ulepingu alusel tasuti sissemakse ja kaks osamakset , kuid edasisi makseid ei tasutud ja OÜ M. ütles lepingu üles. Tunnistaja D.K. kinnitab, et allkirjastas ulepingu kontoris xxx. Lepingu palus allkirjastada D.. D. rääkis, et tuleb tekitada illusioon, et tahavad auto krediiti soetada, D. ütles, et tegi esimese sissemakse. Enne sisenemist andis K. tunnistaja ID-kaardi ja palus leping allkirjastada. Elas lepingus märgitud aadressil, lepingus märgitud e-posti aadressi ei ole kasutanud. Ei ole lepingus märgitud VW Tourani kunagi näinud. M. OÜ-ga enne lepingu sõlmimist kontakteerunud ei ole. Interneti teel ei ole taotlust esitanud. D. rääkis, et tema tegi ise selle taotluse. Kontorist väljudes sai D.ga kokku andis talle tagasi ID kaardi ja lepingu. Ise ei ole ühtegi sissemakset teinud. On käinud D.ga pangakontoris ja pandi tunnistaja kontole 2000-4000 eurot. On allkirjastanud 4 kd 154,159,162 dokumendid, osa käsikirjalist teksti ei ole tunnistaja ise kirjutanud lk 154. umakseid Tourani eest maksnud ei ole. 8 kd lk 146-169 dokumendid kinnitavad, et 02.10.2013 toimus Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, milles osales sõiduk VW Touran reg.nr-ga XXX. V. A. kuulati menetlusaluse isikuna üle 28.10.2013. Tunnistaja V. A. kinnitas, et Mironenko, D., A.V., A. N. nimed võõrad. Juhtimisõigust ei ole. WW Tourani ei ole mitte kunagi juhtinud, ega selles viibinud. Käis Tourani valdaja D.ga politseijaoskonnas ja D. palvel rääkis politseis, et põhjustas avarii. Selle eest pakuti talle kahe meesterahva poolt raha.

D.P.y ütluste kohaselt sai K.D.lt kasutamiseks VW Tourani XXX. Sõitsid A. N.ga selle autoga. Tegi avarii, A.N. leidis tuttava, kes võttis avarii enda peale. Andis auto D.le tagasi. K. D. palus leida isik, kelle nimele auto vormistada. Leidis V.K., keda tutvustas K.. Eeltoodud tunnistajate P. ja A.i ütlused kinnitavad K.i ütlusi, et VW Tourani ei kasutanud D.K. vaid auto edasist kasutamist korraldas K.D.. Tunnistajate ütlustest ei selgu VW Tourani edasine saatus. Mironenko enda ütlused kinnitavad, et ta omandas VW Tourani sõiduki edasimüügi eesmärgil. Osa raha sõiduki ostmiseks andis talle onupoeg K. T., kes samuti nõustus, et sõiduk vormistatakse liiklusregistris tema nimele. Sõiduk oli K. D. osalusel antud usse D. K.ile, kes vormistas enda nimele ulepingu M. OÜ-s, kuid K. ise sõidukit ei kasutanud. Sõiduk müüdi 4500 euroga. M. OÜ-le võis auto hindamiseks esitada D.. Nägi K.t autos koos tundmatu isikuga selle autoga sõitmas. Kolm kuud peale müüki. Kuulis, et autoga tehti avarii. Nägi seda autot D.si ja Saša kasutuses, kuid ei ole isiklikult autot neile üle andnud. D. jutust teab, et D.s ja Saša maksid u eest. Tunnistaja T. ütlused kinnitavad, et Mironenko helistas ja tegi ettepaneku osta auto odavamalt ja müüa kallimalt, et nii raha teenida. Ei tea kes sõiduki-ostumüügiga tegeles. Ei suhtle Mironenko lähikondlastega ilma Mironenkota. Võis anda ise mingi raha. Ei käinud OÜ-s M. vaid allkirjastas volikirja. Volikirja väljastas Mironenko nimele. Andis volikirja G. N.. Ise volikirja teksti ei koostanud ainult allkirjastas. IV kd lk 148-149 volikirja allkiri sarnaneb tunnistaja allkirjale. Käsikirjaline tekst ei ole tunnistaja poolt kirjutatud. Arvab, et G. kirjutas volikirja tunnistaja juuresolekul. Ei mäleta, kes oli lisaks G.le autos. 13 kd lk 194-225 dokumendid kinnitavad, et D. K. tasus omafinantseeringuosa 04.09.2013 kell 13:07 xxx asuvas S. Tasumine toimus K. D. juhendamisel ja kontrolli all. Fotodelt on näha, et D. juhendab K.it ja just K. D. annab sissemakseks raha. 18.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (8/223-241) kinnitab, et 03.09.2013, s.o ulepingu sõlmimise päeval on K. D. korduvalt telefoni teel suhelnud V. Mironenkoga ja on viibinud M. OÜ kontori lähedal paikneva mobiilimasti piirkonnas. Olles 04.09.2013 koos D. K.iga pangakontoris, kus viimane tasus esimese sissemakse (omafinantseeringu), suhtles K. D. kell 13.09 telefonitsi V. Mironenkoga. 04.09.2013 õhtul, millal K. T. võttis xxx asuvas S Centrumi kontoris välja osa rahast, mis oli laekunud tema pangakontole sõiduki eest M. OÜ-lt, oli K. D. nimetatud pangakontori läheduses asuva mobiilimasti teeninduspiirkonnas ja peatselt pärast 18:42 raha väljavõtmist K. T. poolt helistas 18:57 V. Mironenkole. 01.09.2013, 03.09.2013 ja 04.09.2013 on V. Mironenko korduvalt viibinud Laki tn 14a piirkonnas, suheldes telefonitsi K. D.ga mitu korda päevas. 03.09-04.09.2014 helistavad ka Mironenko ja N. teineteisele mitu korda päevas. Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt tutvus Mironenkoga 2013 suve lõpus. Andis Mironenkole enda ID-kaardi koos pangakaardi ja koodidega. Arvas, et saab selle eest raha. Mironenko helistas ja palus võtta dokumendid ja pangadokumendid ja koodid ja tunni aja pärast kohtusid. K.D.ga tutvus samal päeval kui kohtus Mironenkoga teist korda umbes 1-2 nädalat pärast esimest kohtumist. Viktor tõi kokkusaamisele D. tanklas 2013 septembris. Mironenko ütles, et K. hakkab töötama koos D. xxx oli Mironenko telefoni number. E-posti aadressi xxx ei kasutanud. Ei ole ise pin-kalkulaatorit ja ID kaardi lugejat kasutanud. Mironenko oli ID kaardi D.le andnud. Koos D.ga tellis pangakaardi 2013 septembris ja andis kohe D.le kaardi ja paroolid. umakset VW Tourani eest ei ole oma kontolt ise maksnud. Andis pangakonto andmed ja paroolid Mironenkole esimesel kohtumisel. Tourani tehinguga seoses sai kokku Mironenkoga 2 korda. D. ütles, et Tourani lepingujärgsed maksed tasuvad nemad. Viktor ei rääkinud midagi konkreetset. Esimese sissemakse tegi K.. Süüdistatava Mironenko ja tunnistaja T. kokkulangevad ütlused ja ARK-i dokumendid kinnitavad Mironenko osalust VW Tourani registritoimingute tegemisel ja Mironenko seotust VW Tourani ostu-müügi tehingute tegemisel. K.i ütlused kinnitavad, et just Mironenko tutvustas teda D. ja Mironenko sõnade kohaselt pidi hakkama koos D. töötama. K.i ütlustest nähtub ka, et ta sai ulepingu sõlmimise päeval D. tagasi eelnevalt Mironenkole antud ID kaardi. Nimetatud

asjaolu kinnitab, e V.Mironenko oli kursis K.D. tegevusega ja, et nad ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid. Arvestades, et K. kohtus D. esimest korda päeval, mil sõlmiti uleping s.o 03.09.13, kuid juba 01.09.13 oli esitatud utaotlus, pidi Mironenko juba eelnevalt olema andud ID kaardi D. kätte. Ei ole eluliselt usutav, et Mironenko küsis K.i ID-kaardi enda kätte mingil muul põhjusel kui võimalik ulepingu sõlmimine ja edastas selle juhuslikult D.le, kes siis kasutas seda ilma Mironenko teadmata. Asjaolu, et Mironenko ise tutvustas K.ile D. ja ütles K.ile, et viimane hakkab töötama koos D.ga ja tutvustamise hetkeks oli utaotlusele saadud juba positiivne vastus, kinnitab Mironenko ja D. kooskõlastatud tegevust VW Tourani ulepingu sõlmimisel ning lükkab ümber kaitsja väited, et Mironenko ei olnud teadlik, miks vormistati uvõtjaks D. K.. Mironenko ja D. omavahelise telefoni suhtluse sagedus ulepingu sõlmimise ja sellele järgnevatel päevadel kinnitab, et D. ja Mironenko kooskõlastasid oma tegevust ja hoidsid üksteist vastastikku kursis. M. OÜ esindaja V. B. esitatud utaotluste koondtabel (3/28) kinnitab, et IP-aadressilt 84.50.77.193 (V OÜ internetiühendus asukohaga xxx) esitati 01.09.2013 D.K.i nimel utaotlus sõidukile reg. numbriga XXX e-posti aadressiks on xxx ja tel nr xxx, mida mõlemat kasutas K.D.. See asjaolu viitab üheselt, et taotluse esitas K.D., kes jättis oma kontaktandmed, kuna arvestas võimalusega, et OÜ M. võib esitatud taotlusega seoses võtta ühendust ja esitada küsimusi. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (8/223-241) tõendab, et vahetult peale utaotluse esitamist 18:34 viibis K. D. 01.09.2013 kell 18:27 xxx sidemasti levialas, mis asub V OÜ kontori läheduses, kust oli taotlus M. OÜ veebilehel esitatud. Nimetatud asjaolu kinnitab, et utaotluse D. K.i nimele esitas K.D., kes taotluse esitamise hetkel ei olnud veel D. K. kokku puutunud. Taotlus oli esitatud 01.09.2013. uleping oli sõlmitud 03.09.2013. Seega on eluliselt usutav, et juhise D. K.i andmetega utaotluse esitamiseks andis K. D. Viktor Mironenko, kellele olid teada D. K.i isikuandmed ja kelle kontrolli all oli uesemeks olev auto. Kuna D.K. oli oma ID-kaardi andnud Mironenkole, siis sai üksnes Mironenko ID-kaarti D.le edastada, mis kinnitab Mironenko osalust D.K.i nimel ulepingu sõlmimisel. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just V.Mironenko oli isikuks, kes omandas 04.07.2013 Saksmaalt sõiduki VW Tourani ja esitas selle 08.07.2013 registreerimiseelsele ülevaatusele. Tunnistaja T. ütlused kinnitavad, et Mironenko korraldas T. poolt antud volikirja alusel sõiduki registreerimise T. nimele ja hilisemat müüki, et teenida edasimüügi pealt. D.K.i ütlused kinnitavad, et just V.Mironenko värbas K.i variisikukus ja viis ta ulepingu sõlmimise eesmärgil kokku D.ga. Mironenko enda ütlused, mille kohaselt oli ta kursis, et K. ei saanud autot enda kätte, kinnitavad, et ta oli teadlik ulepingu sõlmimisele järgnenud sündmustest, ja et K.it kasutati üksnes variisikuna. Tuvastatud on, et kaks esimest umakset Volkswagen Touran’i eest olid tasutud. On ilmne, et need kaks umakset olid tasutud V. Mironenko poolt, kellele D. K. oli nende esimesel kohtumisel andnud oma pangaparoolid või V. Mironenko kontrolli all tegutsenud K. D. poolt, kellele V. Mironenko võis pangaparoolid üle anda, nagu ta tegi D. K.i ID-kaardiga. See, et uleping oli vormistatud variisiku nimele ja peale kahe esimese umakse tasumist ei olnud enam ühtegi umakset tasutud, osutab kogumis teiste tõenditega, et autou vormistamist korraldanud V. Mironenko ja K. D. ei kavatsenud umakseid lõpuni tasuda. umaksete tasumine auto Eestist välja toimetamiseni oli vajalik selleks, et niikaua vältida, et M. OÜ nõuaks autot tasumata umaksete tõttu tagasi (sama skeem lk 50-55 seoses Mercedes-Benz C200 reg.nr XXX). Arvestades Mironenko käitumises esinevat modus operandit, variisikute nimel sõlmitud ulepingu alusel enda ja/või D. kasutusse saadud sõidukite edasine kiire toimetamine Venemaale/Ukraina ja seal nende müük, on eluliselt usutav, et ka VW Touran omandati ja seejärel võeti usse, auto hilisema Venemaale/välismaale müümise eesmärgil. Ehkki kriminaalasjas ei ole tuvastatud VW Tourani saatus, ei ole autot tänaseni ka leitud. Korraldades koos D.ga ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist T.lt ufirmale ja edasi variisikule D.K., lõi Mironenko OÜ-le M. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Organiseerides ulepingu sõlmimise D.K.i nimele teadis Mironenko ette, et D.K. ei hakka umakseid tasuma, samuti teadis Mironenko, et K. ei saa autot enda kasutusse. Oma tegevusega

põhjustas Mironenko OÜ-le M. varalise kahju vähemalt summas 4682.55 eurot (müüjale tasutud ostuhind miinus tasutud maksed) Mironenko koos D.K.iga ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatavaks mitte oleva isikuga lõid OÜ-le M. ebaõige ettekujutuse, et D.K. tõepoolest soovib osta endale VW Tourani ja tasuda selle eest vastavalt ulepingus kokkulepitule. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et D.K. ei saa tegelikult auto kasutajaks ja tal puuduvad umaksete tasumiseks vastavad vahendid, mistõttu ta ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka kolmandad isikud ning lepingu ülesütlemisel ei saa M. OÜ sõdukit tagasi), tegi OÜ M. varakäsutuse, so andis sõiduki VW Touran reg nr-ga XXX ning sõidukiga seotud dokumendid D.K.ile, kes need kohe edastas teda variisikuks värvanud isikutele (D./Mironenko), kuna sõiduki eest umakseid (peale kahte osamakset) enam ei tasutud ja ka autot ei tagastatud , sai OÜ M. seeläbi varalist kahju ja V.Mironenko ja/või kolmandad isikud varalist kasu vähemalt summas 4682.55 eurot. T. ütlused kinnitavad, et OÜ-lt M. laekunud summast andis Mironenkole, kellega jagas müügi kasumi. Seega tegi kannatanu OÜ M. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.Mironenko ja kolmandad isikud said varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Mironenko enda ütluste kohaselt omandas VW Tourani edasimüügi eesmärgi. Samuti nähtub tunnistaja K. ütlustest, et Mironenko värbas ta variisikuks. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et täideviimise ja osavõtu eristamisel lähtub Eesti karistusõigus teovalitsemise teooriast. Selle kohaselt paneb teo täideviijana toime isik, kes hoiab koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 2015. a otsus nr 3-1-1-10-15, p 12.) Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena, vaid osavõtjatena, st kas kihutajatena või kaasaaitajatena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2005. a otsus nr 3-1-197-04, p 21.1). Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel, valitses käesoleval juhul Mironenko kelmuse täideviimist. Ilma Mironenko poolt K.i värbamiseta (tema ID-kaardi enda kätte võtmiseta), ei oleks saanud esitada interneti teel utaotlust, M. OÜ ei oleks taotlust rahuldanud ja K. ei oleks käinud koos D.ga ulepingut sõlmimas. Mironenko käitumine (variisiku leidmine, D.le tutvustamine) kinnitab, et ta tegutses D.K.i nimel VW Tourani ulepingu sõlmimist organiseerides teadlikult ja sihipäraselt. Seega andis ta teadlikult enda panuse kelmuse toimepanemisse, mistõttu on tuvastatud tema roll täideviijana kelmuse sooritamisel. Kuna lepingu sõlmiti, õnnestus V.Mironenko juhendamisel luua OÜ-le M. vale ettekujutuse ja Mironenko plaan täitus – OÜ M. tegi varakäsutuse. V.Mironenkol oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus OÜ M. poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik OÜ M. eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.Mironenko on kuriteo toimepannud kavatsetult. Audi A6 reg nr xxx episood 3 kd lk 103-130 ja 4 kd lk 168-223 dokumendid kinnitavad, et 29.06.2013 kanti H. P. taotlusel liiklusregistrisse sõiduki omanikuna K. P., 23.07.2013 K AS (vastutav kasutaja A. K., alates 09.08.2013 kasutaja K. D.), 09.09.2013 V. K., 12.09.2013 M. OÜ (vastutav kasutaja H. L.). Sõiduki ümberregistreerimine V. K. nimele 09.09.2013 toimus A. K. taotluse alusel, mille A. K. esitas V. K. esindajana kirjaliku volikirja alusel koos kahe müügilepinguga, millede kohaselt 09.09.2013 ostis A. K. sõiduki K. AS-lt 6864 euro eest ja samal päeva müüs sõiduki edasi V. K.le 8900 euro eest. M. OÜ nimele oli sõiduk 12.09.2013 ümber registreeritud H. L.e taotlusel,

mille ta esitas M. OÜ esindajana koos sõiduki omandamisdokumentide ja vastutava kasutaja nõusolekuga. OÜ M. ja H.L. vahel sõlmiti 10.09.2013 uleping Audi A6 reg. märgiga xxx liisimiseks ning kontakttelefoniks oli xxx. OÜ-le M. maksti 1600 eurot H.L. nimelt sularahamaksena 12.09.2013 kell 11:32. Sõiduauto Audi A6 müüs M. OÜ-le 12.09.2013 V.K. 12 000 euro eest, millest 1600 eurot oli M. OÜ-le omafinantseeringuna tasunud H. L. ning ülejäänud osa, s.o 10 400 eurot (ulepingus jääkväärtusena märgitud summa) tasus M. OÜ sõiduki müüjale oma vahenditest. ulepingu sõlmimisele eelnenud utaotlus oli H. L. nimel esitatud 03.09.2013 kell 18:52 internetiühenduselt IP-aadressiga xxx (asukoht xxx). utaotluses ja -lepingus on H. L. kontaktideks märgitud telefon xxx ja e-posti aadress xxx, milliste kontaktide tegelik kasutaja oli H.L.e ütluste kohaselt K. R., kes ise seda eitab). M. OÜ infosüsteemi väljavõttes on sõiduki müüja V. K. telefoniks märgitud xxx (15/198-202 kinnitab, et numbrit kasutas V. Mironenko). M. OÜ on saatnud H.L. 30.10.2013 meeldetuletuse ulepingust tuleneva võlgnevuse kohta, 15.11.2013 e-kirjas paluti tuua sõiduk näitamiseks. 7 kd lk 116-119 dokumendid kinnitavad, et 14.11.2013 ütles M. OÜ üles ulepingu nr xxx, mille esemeks oli sõiduk Audi A6 reg.nr-ga xxx, ning 21.11.2013 sai H. L. ülesütlemisavaldust sisaldava kirja kätte. Tunnistaja V. B. ütlused kinnitavad, et H.L.ega sõlmitud leping lõpetati 14.11.2013 e-posti teel ja tähitud kirjaga ennetähtaegselt, kuna tekkis võlgnevus. L. lepingu alusel ei laekunud ühtegi makset. Suhtlesid L. mitmel korral ja iga uue kontaktiga tekkisid uued detailid. Ütles, et andis auto Rakveres edasi ja rohkem ei ole seda autot näinud. K. R. olevat palunud L. sõlmida uleping. Kuigi ulepingu esilehel on märgitud kuupäevaks 10.09.2013, kinnitavad teised tõendid, et leping sõlmiti tegelikult 11.09.2013. Lepingu numbris kajastub kuupäev 11092013/ (3 kd lk 103). R., L., K., N.i ütlused kinnitavad kahel järjestikusel päeval ulepingu sõlmimisega seoses M. OÜ-s käimist. Samuti kinnitab lepingu sõlmimist 11.09.13 ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (9/25-26), mis näitab R., L., P., Mironenko tihedat omavahelist suhtlust just 11.09.13 ja veidi vähem 12.09.13 ning asjaolu, et R., P. ja L. asusid 11.09.13 Tallinnas olevate mobiilimastide levialas. V.K. pangakontolt OÜ-lt M. laekunud sularaha väljavõtmise kuupäev on 12.09.13 ja samuti tasuti omaosalus 1600 eurot M. OÜ-le 12.09.2013. Eeltsiteeritud dokumendid ja tunnistaja B. ütlused kinnitavad, et H.L. nimel sõlmiti 11.09.2013 uleping Audi A6 reg.nr-ga xxx. ulepingu alusel tasuti sissemakse, kuid edasisi makseid ei tasutud ja OÜ M. ütles lepingu üles. Autot ei ole firmale tagastatud. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt kirjutas IV kd lk 202 allkirja, lk 206 allkirja ja nime kirjutas, aadressi ei kirjutanud, lk 207-208 allkirja kirjutas tema. Lepingus toodud summa maksis Mironenko. V. K.t ei tunne. Audi A6 ulepingu sõiduk vormistati tunnistaja nimele Mironenko palvel. Kohtus Mironenkoga ja sõitis lepingut vormistama. Nägi sõiduki xxx kontori juures. Liisitud A6-t kasutas D.. Ise firmaga suhelnud ei ole, pangakonto väljavõtet esitanud ei ole. Auto vormistas Mironenko. D. ja Mironenko ütlesid, et M. kaudu vaja vormistada auto. Andis ID kaardi Mironenkole. Järgmisel päeva 12 paiku sai ID kaardi tagasi koos paroolidega. V.K. ütluste kohaselt on allkirjastanud 4/217 oleva müügilepingu. Mironenko rääkis, et K. on V OÜ direktor. Ei ole enne müügilepingu sõlmimist suhelnud M. OÜ esindajatega sõiduki Audi A6 müügi kohta. Ei mäleta kus oli allkirja panemise hetkel. Pangakontole laekunud 12 000 eurot võttis müügilepingu päeval välja koos G. N. xxx. Kohe andis raha üle N.ile. Edasi läks koju. Audi A6 , reg nr xxx ei ole kunagi näinud. M. kontoris on käinud 2-3 korda 2013 aastal. Käis M. kontoris D. palvel. Ei mäleta kas allkirjastas kontoris mingeid dokumente. Ei tea mida tuleb teha firma avamiseks. Ei ole ise kunagi firmasid avanud. V OÜ tegeles autode rendi ja müügiga, ise selles ei osalenud. Ei tea kuidas anda digiallkirja. Ei ole aadressi xxx. kasutanud. Ei ole kunagi kasutanud numbrit xxx. Ei ole kunagi esitanud ühtegi taotlust autouks M. internetilehel. Tunnistaja K. R. ütluste kohaselt viis L. 2013 suve lõpu poole M. juurde, et ta sõlmiks M.s ulepingu Audi A6. K. oli kellegagi koos. 2013 suvel ja sügisel kasutas telefoninumbreid xxx ja xxx lõpuga ja e-posti xxx 2013 suvel ja sügisel elas Sõmeru vallas ja ei töötanud. 2013 ostis

oksjonilt auto mis toodi Belgiast Eestisse. Käis koos P. Rakvere ARKis. Auto võeti P. tütre arvele ja lubas selle kohe maha müüa. Auto kadus mõneks ajaks silmapiirilt ära, siis ilmus välja, et auto us firma nimel. R. tegi L. ettepaneku, et Audi võtta tema nimele usse, pakkus talle selle eest 2000 eurot. P. ütles, et 2000 oleks lepingu eest sobilik summa. Edastas L. andmed P. P. ütles et on võimalik küll tema nimele uleping. Lubas L., et tasub umakseid, kuna raha ei olnud, siis jäidki need maksmata. Mobiil xxx ja e-post xxx ei ole tuttavad. III kd lk 122-125 (e-kirjad OÜga M.) ei tea kes need kirjad koostas. Ei tea kes tegi ümbervormistuse K. nimele. R. viis L. M. kontorisse xxx. P. helistas paar päeva või 1 päev enne seda, et sel päeval peaks Sõpruse pst M. kontoris olema. Kohtus P.ga Ülemiste parklas, istus P. autosse, sai P. käest raha 2000 eurot või rohkem, läks oma autosse andis selle L. ja L. kandis selle läbi SEB panga M. arvele. Nägi Audit maja juures, saatis L. M. kontorisse. Audi A6 lähedal oli 2 noormeest. L. sai koos Audiga ühe võtme, Belgiast tuues oli 3 võtit. P. ütles, et võtmed kellegi käes, ta saab need tagasi ja toob. Auto kadus Mustamäelt ära. P. laenu ei tagastanud. V OÜ nimi ei ole tuttav. Xxx ei ole kunagi käinud. Kui auto kadus siis firma poole ei pöördunud. Omanik oli M. OÜ ja vastatav kasutaja L.. Tunnistaja H. L. ütluste kohaselt tutvus K.R.ga 2013 töökuulutuse kaudu. P. tunneb. K., N. ei tunne. 3 kd lk 127 e-kirjas olevad numbrid ja aadressid kuulusid R.le, auto oli R. oma. 3 kd lk 103-109 leping on allkirjastanud M. kontoris Tallinnas. R. palus lepingu sõlmida 2013 septembri alguses. Pidi saama 600 eurot puuduolevate tööpäevade eest. Raha sai osaliselt. R. pidi tasuma umakseid ja auto pidi tema kätte andma. Andis R.le oma isikukoodi. M. läksid R. MB-ga. M. kontorisse läks koos paksema vene mehega, kes saabus Audi A6-ga. Noormehega ise ei rääkinud. Noormees lahkus kontorist enne L.t. ulepingus oleval aadressil lepingu sõlmimise hetkel enam ei elanud. Lepingus märgitud e-posti aadressi, ega telefoni ei ole kunagi kasutanud. Oma lepingu andis R. kätte. R. helistas kellelegi ja kuna raha ei olnud kantud, siis jäi tehing sel päeval pooleli. R. ütles, et tegi webi kaudu taotluse. Sissemakse tegi järgmisel päeval. R. andis tunnistajale raha ja maksis selle x keskuse pangakontoris. Edasi läksid M. kontorisse. Seal oli Audi A6-ga 2 noormeest, läksid ARK-i. Läksid sisse, maksis vormistamise eest ja vormistas, end vastutavaks kasutajaks. Omanikusk sai M.. Kõik dokumendid andis õues R.le. Kasko eest maksis vene noormees. Autol oli üks võti. Toimetas R. palvel Audi A6 Rakverre, kus andis auto kokkulepitud remondimehele üle. umakseid maksnud ei ole. M. OÜ-ga sõlmis kokkuleppe ja hüvitas neile 5700 eurot. 8 kd lk 44-49 äratundmiseks esitamise protokollid kinnitavad, et H. L. tundis ära V. K. kui uesemeks oleva sõiduki omaniku ja K. R.. Tsiteeritud K., K. ja L.e ütlused kinnitavad, et nemad autoga Audi A6 tehtud tehingute sisu üle ei otsustanud ja nemad olid vaid variisikuteks, kes vormistati auto omanikuks või kasutajaks ja/või kelle nimel sõlmiti uleping. R. ütlused kinnitavad, et leidis P. palvel L.e variisikuks, kelle nimele vormistada auto. Lepingut sõlmides ei olnud H. L.e sooviks saada sõiduk Audi A6 enda valdusesse ja kasutusse. Peale ulepingu sõlmimist jäi sõiduk R. valdusesse. 9 kd lk 16-23 dokumendid kinnitavad, et 12.09.2013 laekus V. K. kontole M. OÜ-lt 12 000 eurot (selgitusega „Auto nr xxx müügilepng“), mille ta võttis samal päeval kell 15:17 Tallinnas xxx asuvas Si kontoris sularahas välja. V.Mironenko ütlused kinnitavad, et algselt kuulus Audi A6 H. P.le, kelle palvel korraldas V. Mironenko sõiduki u vormistamist variisiku nimele K. AS-s. Järgmise variisiku, kelle nimele vormistati uus M. OÜ-s, leidis H. P. või tema tuttavad. Sõiduki väljaostu K. AS-lt korraldas V. Mironenko. M. OÜ-lt sõiduki eest laekunud raha jõudis V. Mironenko ja H. P. kätte. Käis koos K. K.-is välja ostmas ja maksis kontoris jääkväärtuse ära. Sel ajal oli auto D. kasutuses, kes tegutses edasi koos P.ga. R.t ja L.t ei tunne, P. ostis auto M. OÜ uga. Selleks, et P. saaks Mironenkole võla tagasi maksta, palus, et D. tuttav K. ostaks selle sõiduki mingilt äriühingult usse. P. sai sõiduki müügist raha ja tagastas võla Mironenkole. Sõiduk jäi Mironenko kasutusse, kuna P. ei saanud müügil nii palju raha kui oli soovinud. Kui P. leidis uue ostja andis auto D.le, kes tegeles edasi. Ei tea kuidas auto sai K. nimele . Kui D. müüs auto M. OÜ-le sai 7000-8000

eurot, mille eest ostis sõiduki välja firmalt, kelle kaudu K. müüs. P. käis korduvalt V kontoris, kus võisid olla ka D. ja N.. Ei ole P.le M. kohta rääkinud. Sai auto M. OÜ kaudu müües ainult summa, mis P. talle võlgnes. Raha andis N. või D.. Süüdistatav Mironenko on tsiteeritud ütlustes tunnistanud, et osales sõiduauto Audi A6 ostumüügi tehingute ahelas ja OÜ-ga M. L.e nimele ulepingu sõlmimises. Seda kinnitavad ka A.K. ütlused, millest nähtub, et AS-ga K. sõlmis ta ulepingu Mironenko palvel, kellega koos ta käis lepingut sõlmimas. Seejärel auto V.K. nimele registreerimise tingis asjaolu, et M. OÜ ei olnud nõus pakkuma ut olukorras, kus auto kuulus teisele krediidiasutusele (3/122-125). A.K. ütlused kinnitavad, et sai auto välja ostuks raha Mironenkolt, mis kinnitab Mironenko seotust auto V.K. nimele ostmisega. Mironenko ütlustest nähtub, et ta tegutses koos D. ja P.ga. Mironenkol oli u tehingu suhtes isiklik huvi, kuivõrd ta sai sel viisil tagasi algselt auto eest P.le laenatud summa. Tunnistaja G.N. ütluste kohaselt D. tutvustas eelnevalt K.ga ja palus paar päeva enne ulepingut, et käiks pangas koos K.ga, saaks raha selle auto eest. Tegi seda ja andis raha V. Mironenkole. Kui pangas käis K.ga, siis D. ja Mironenko olid Venemaal. D. ütles, et K.le kantakse raha Audi A6 müügi eest üle 10 000, võib-olla 12 000. Kui nad Venemaal tagasi jõudsid, siis andis raha üle. Kohtus K.ga M. kontori juures xxxx, Mustamäel. Kontori juures nägi Audi A6, seal juures vähemalt 2 inimest ja läheduses oli K.. Audi juures oli kindlasti R.. firma esindaja oli autos sees ja tegi fotosid. 2 meest istusid Audisse, võttis K. ja sõitsid, kas panka või ARKi. Viis K. koju ära. Ei mäleta, kas käis ARKis või mitte. Oli seda autot varem paar korda näinud Mironenko ja D. sõitsid, D. oli roolis. Ei tea kes oli enne selle auto omanik. ulepingu ettevalmistamisel ei osalenud. Ei tea kas Mironenko osales lepingu ettevalmistamisel. Ei tea kes esitas 03.09.2013 L.e nimel M.le taotlus. Tsiteeritud N.i ütlused kinnitavad, et M. OÜ-lt K. kontole laekunud summa 12000 eurot andis ta Mironenkole. Lisaks nähtub, et N. käis K.ga kaasas D. palvel, kuna Mironenko ja D. olid sel ajal Venemaal. Seega kinnitavad ka N.i ütlused Mironenko osalust sõiduauto Audi A6 ostu-müügi tehingute ahelas ja OÜ M.ga L.e nimele ulepingu sõlmimises. K. ütlustest (lk 91) nähtub, et ta on teinud tehinguid ja allkirjastanud dokumente Mironenko palvel, mis koostoimes teiste tõenditega kinnitab Mironenko osalust Audi A6 tehingutega seoses. Kuigi V. Mironenko väitis, et ta oli saanud vaid osa Audi A6 müügist saadud raha, on see väide ümber lükatud G. N.i ütlustega, mille kohaselt andis ta Audi A6 eest saadud 12 000 eurot just nimelt V. Mironenkole. Mida Mironenko summaga edasi tegi, oli juba tema enda otsustada ja ei muuda tõsiasja, et algselt anti kogu summa sularahas üle Mironenkole. Sellise suure summa üleandmine V. Mironenkole on kogu autoga seotud tehingute ahelas iseloomulik fakt, mis koostoimes muude tõenditega kinnitab V. Mironenko juhtivat rolli sõiduautoga Audi A6 seotud kelmuse toimepanemisel. V.Mironenko tegevuse osatähtsust ja tema juhendamisel sõlmitud ulepingu tegelikku olemust ei mõjuta ka asjaolu, et P. oli Mironenkole võlgu ja OÜ-lt M. laekunud rahaga sai võlg tasutud. Vastupidi, see kinnitab, et kogu autoga seotud erinevate lepingute sõlmimise jada lõppeesmärk oli, et Mironenko saaks raha. 9 kd lk 24-25 Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted kinnitavad, et 13.10.2013 kell 16:02 Pärnu maakonnas Ikla piiripunkti kaudu ületas sõiduk Audi A6 reg.nr-ga xxx Eesti-Läti riigipiiri suunaga Läti poole. 19 kd lk 244-249 dokumendid kinnitavad sõiduauto kinnipidamist Ukrainas 06.12.2017. R. on saanud sms-i 13.10.2013 kell 14.01 Pärnu maakonnast Are tugijaama piirkonnast ja rääkinud telefoniga kell15:45, Häädemeeste vallas asuva tugijaama piirkonnas . Asudes 2 tundi enne Ikla piiripunkti ületust Pärnu lähedal ja ca veerand tundi enne piiripunkti ületamist Häädemeeste vallas, kinnitab, et R. (kes elas enda sõnade kohaselt sel ajal Lääne-Virumaal) osales sõiduauto Audi A6 Eestist välja viimisel Ikla piiripunkti kaudu (9kd lk 40-41). Sõiduki Eestist väljaviimine vaevalt kuu pärast ulepingu sõlmimist kinnitab, et juba ulepingu sõlmimisel ei olnud selle sõiduki eest plaaniski ulepingu järgsete osamaksete tasumine. 9 kd lk 57-59 dokumendid kinnitavad, et H.L.e sissetulekud olid 2012-2014 nii madalad, et sellest ei

oleks jätkunud sõiduauto uga ostmiseks. Seega ei olnud OÜ-ga M. ulepingu sõlmimisel ei L. endal, ega P.l, Mironenkol, R.l, D.l plaaniski, et H.L. hakkaks ulepingu järgseid makse tasuma. 9 kd lk 26-52 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et R. ja P. helistasid üksteisele korduvalt 11.09.2013, 12.09.2013 ja 13.10.2013, L. helistas R.le 11.09.2013 kaks korda ja 12.09.13 korra. P. ja Mironenko helistasid üksteisele korduvalt 11.09.2013 s.o päeval mil toimus sõiduki Audi A6 reg.nr xxx ulepingu sõlmimine. Kuna Mironenko telefoni masti piirkonda ei ole kõne toimumise ajal tuvastatud, on usutav N.i väide, et Mironenko viibis sel ajal Venemaal. 15:15 ja 15:24. kõnede ajal asusid nii K. R. kui ka H. L. xxx asuva sidemasti levialas ehk M. OÜ kontori kandis. 12.09.2013 olid K. R. ja H. L. uuesti Tallinnas. Kell 11:39 oli K. R. xxx asuva sidemasti levialas. Sel aadressil asub ÜK, kus 12.09.2013 kell 11:32 tasus H. L. M. OÜ pangakontole esimese sissemakse summas 1600 eurot. Kell 10:56, viibis H. L. Tallinnas Nõmme linnaosas asuva sidemasti levialas. Kell 13:29, 13:34 ja 13:51 viibis H. L. Tallinnas xxx asuva sidemasti levialas, mis katab Maanteeameti teenindusbürood, kus H. L. esitas 12.09.2013 taotluse sõiduauto Audi A6 kohta. Seega kinnitavad tsiteeritud andmed R. ja L.e ütlusi ulepingu sõlmimise (Tallinnas käimise) kohta. H. L.e ja R. telefonikõnede arv ulepingu sõlmimise päeval, kinnitab, et L. tegutses K. R. juhendamisel. Samas kinnitab ka R. ja P. omavaheliste kõnede arv samal päeval, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. P. ja Mironenko omavaheliste kõnede arv kinnitab, et ka nemad omakorda kooskõlastas üksteisega tegevust. Enamikule kõnedele V. Mironenkoga eelnes või järgnes H. P. telefonisuhtlus K. R.ga. Need telefonikõned just ulepingu sõlmimise ajal tõendavad V. Mironenko seost H. P.ga ja sõiduki Audi A6 reg.nr xxx ulepingu sõlmimisega. M. OÜ esindaja V. B. esitatud utaotluste koondtabel kinnitab, et IP-aadressilt xxx (V. OÜ internetiühendus asukohaga xxx) esitati 13.09.2013 H.L. nimelt utaotlus sõidukile reg. numbriga xxx e-posti aadressiks on xxx, tel xxx (III kd lk 28) Seega esitati utaotlus IP aadressilt xxx, mis kuulus V OÜ-le, mille tegevust kontrollisid ja juhtisid D. ja Mironenko (lk 89-90). Eelnevalt oli V.Mironenko enda ütluste kohaselt käinud K. K.-is autot välja ostmas ja maksis kontoris jääkväärtuse ära. Riigilõivu selle registritoimingu eest tasus Viktor Mironenko (4/202). Ka utaotlus K. AS-le A. K. nimel oli esitatud 13.07.2013 läbi K. AS kodulehe IP-aadressilt xxx (9/11-11pö) ehk V OÜ Laki tänava kontorist. utaotluste esitamine K. AS-le ja M. OÜ-le samalt IP aadressilt kinnitab, et Mironenko oli seotud kogu tehingute jadaga. 9 kd lk 1-15 dokumendid kinnitavad, et H. P. ja V. Mironenko olid seotud sõidukiga Audi A6 reg.nr-ga xxx. 13.07.2013 A. K. nimel esitatud utaotlus sisaldas viidet automüügiportaalis auto24.ee avaldatud sõiduki Audi A6 müügikuulutusele, kus on müüja telefonina märgitud number xxx. Viktor Mironenko mobiiltelefonist Nokia 206, mis oli ära võetud tema auto läbiotsimisel 14.05.2014, avastati mh kontakt eelnimetatud telefoninumbriga, mille juures oli kontakti nimeks pandud H. (17/154-166). Seega, number xxx oli H. P. kasutuses. Nimetatud asjaolu kinnitab fakti, et Mironenko ja P. tundsid üksteist ja ulepingu sõlmimine toimus nende kooskõlastatud tegevuse tulemusel . Kuivõrd V OÜ, selle firma kontor ja kontoris olev internetiühendus olid V. Mironenko ja K.D. kontrolli all ning arvestades V. Mironenko tutvust H. P.ga ning V. Mironenko seost autoga Audi A6 müümisega M. OÜ-le, on eluliselt usutav, et M. OÜ-le H. L.e nimel sõidukit Audi A6 puudutav utaotlus esitati OÜ V. ja Autod IP aadressilt Mironenko teadmisel ja nõusolekul. 17 kd lk 63-64, 73-74 dokumendid kinnitavad, et Mironenko kasutuses olnud mobiiltelefonis iPhone 5 leiti muuhulgas internetivestus 22.05.2013, kontaktiga „Alexander“ (Lvovis kohtumise ettepanekust võib järeldada, et tegemist on Ukrainas viibiva tuvastamata isikuga) millest nähtub, et V. Mironenko otsib tollis vormistamata sõidukite realiseerimise võimalusi väljaspool Eestit ning 2013. a augustis ja septembris vestlused kontaktiga „Katlin“, millest nähtub järgmine:

13.09.2013 toimunud vestluses ütleb V. Mironenko järgmist: „kõigil on raha tarvis, kui soovid, siis võin audi ära müüa“, „sa lubasid mulle ka paljutki“, „aga tegelikult see audi ei ole isegi sinu oma“. Nimetatud vestlused kinnitavad, et just Mironenko oli see, kes otsis aktiivselt kohti, kuhu uautosid edasi toimetada. Asjaolu, et Audi A6 leitigi hiljem Ukrainast, kinnitab Mironenko seotust nii ulepingu sõlmimise kui auto hilisema Eestist välja toimetamisega. Asjaolu, et Mironenko päev pärast raha laekumist OÜ-st M. juba arutab Audi maha müümist, kinnitab, et juba ulepingu sõlmimisest peale tegutses Mironenko koos kaasosalistega plaaniga mitte tasuda umakseid ja auto uuesti realiseerida. Viktor Mironenko seotust ja kokkuleppeid P.ga (seeläbi ka L.e nimel ulepingu sõlmimisega) kinnitab kogu Audi A6 tehingute jada. Auto oli algselt H.P.ga seotud isiku K.P. nimel. Seejärel oli auto Mironenko ja D. kontrolli all oleva A.K. ja V.K. (lk 82-96) vastutaval kasutusel või nimel, samal ajal kui autot kasutas tegelikult D.. Lõpuks vormistati uleping P. korraldusel leitud variisiku L.e nimele. Selline kokkusattumus ei ole juhuslik (nagu samalt IP aadressilt utaotluste esitamine). Lisaks kinnitavad Mironenko ütlused, et just tema maksis raha, et auto K. AS-lt välja osta ja vormistada K. nimele s.t korraldas kelmuse toimepanemiseks vajaliku sõiduki registreerimist V. Mironenko kontrolli all tegutsenud variisiku V. K. nimele, keda seejärel esitati M. OÜ sõiduki müüjana. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just V.Mironenko oli isikuks, kelle juhendamisel sõlmiti 23.07.2013 AS K. ja A.K. vahel 23.07.13 uleping Audi A6 kohta. Edasi müüdi auto V.K.le ja seejärel sõlmiti 11.09.13 M. OÜ ja H.L. vahel selle auto kohta uleping. Tunnistaja K. ütlused kinnitavad Mironenko palvel lepingu sõlmimist, samuti kinnitavad tema nimel erinevate lepingute sõlmimist K. ütlused. Arvestades Mironenko käitumises esinevat modus operandit, variisikute nimel sõlmitud ulepingu alusel enda ja/või D. kasutusse saadud sõidukite edasine kiire toimetamine väismaale/eelkõige Venemaale ja seal nende müük, on eluliselt usutav, et 11.09.13 uleping sõlmiti algusest peale eesmärgiga selle lepingu alusel enda kasutusse saadav auto hiljem välismaal uuesti müüa. Korraldades koos P.ga ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist K.lt ufirmale ja edasi variisikule H.L., lõi Mironenko OÜ-le M. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Organiseerides ulepingu sõlmimise H.L. nimele teadis Mironenko ette, et H.L. ei hakka umakseid tasuma, samuti teadis V.Mironenko, et H.L. ei saa autot enda kasutusse. Oma tegevusega põhjustas Mironenko OÜ-le M. varalise kahju vähemalt summas 10400 eurot (müüjale tasutud ostuhind miinus sissemakse). Mironenko koos R. (kes P. palvel värbas L.e), P. (kes otsis variisiku ja organiseeris ulepingu sõlmimist) ja N. (kes võttis koos K.ga viimase kontole laekunud raha ja andis selle hiljem Mironenkole) lõid OÜ-le M. ebaõige ettekujutuse, et H.L. tõepoolest soovib osta endale Audi A6 ja tasuda selle eest vastavalt ulepingus kokkulepitule. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et H.L. ei saa tegelikult auto kasutajaks ja tal puuduvad umaksete tasumiseks vastavad vahendid, mistõttu ta ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka kolmandad isikud ning lepingu ülesütlemisel ei saa M. OÜ sõdukit tagasi), tegi OÜ M. varakäsutuse, so andis sõiduki Audi A6 reg nr-ga xxx ning sõidukiga seotud dokumendid H.L.ele, kes need kohe edastas teda variisikuks värvanud isikule (R.), kuna sõiduki eest umakseid (peale sissemakse) enam ei tasutud ja ka autot ei tagastatud, sai OÜ M. seeläbi varalist kahju ja V.Mironenko ja/või kolmandad isikud varalist kasu vähemalt summas 10400 eurot. Seega tegi kannatanu OÜ M. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.Mironenko ja/või kolmandad isikud said varalist kasu. Mironenko enda ütlused kinnitavad, et sai M. OÜ-st laekunud raha. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Mironenko enda ütluste kohaselt organiseeris ta

Audi A6 ulepingu sõlmimise A.K. nimele ja edasise variisiku leidis P.. Mironenko ei eita (kinnitab ka N.), et sai M. OÜ-lt laekunud summad enda kätte. Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel, valitses Mironenko käesoleval juhul kelmuse täideviimist. Ilma Mironenko poolt K. ja K. nimel sõiduautoga A6 eelnevate tehingute tegemiseta (eelkõige vahepeal auto enda raha eest välja ostmata ja K. nimele vormistamata), ei oleks M. OÜ ulepingut H.L. sõlminud. Mironenko võimaldas tema ja D. kontrolli all olnud OÜ V IP aadressilt esitada H.L. nimel interneti teel utaotlust, ilma selleta ei oleks L. koos R.ga käinud ulepingut sõlmimas. Mironenko käitumine (variisikute K. ja K. leidmine, P.ga ulepingu sõlmimise päeval pidev suhtlemine, käskis N.il koheselt K. kontole M. OÜ-lt laekunud summad välja võta, temal olid kontaktid isikutega Ukrainas, kust Audi A6 hiljem leiti) kinnitab, et ta tegutses H.L. nimel Audi A6 ulepingu sõlmimist organiseerides teadlikult ja sihipäraselt. Seega andis ta teadlikult enda panuse kelmuse toimepanemisse, mistõttu on tuvastatud tema roll täideviijana kelmuse sooritamisel. Lisaks lepingute sõlmimise organiseerimisele oli just Mironenko see, kellel oli teada, kuhu auto hiljem edasi toimetada Seega õnnestus V.Mironenko juhendamisel ja osalemisel luua OÜ-le M. vale ettekujutuse ja Mironenko plaan täitus – OÜ M. tegi varakäsutuse. V.Mironenkol oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus OÜ M. poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik OÜ M. eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.Mironenko on kuriteo toimepannud kavatsetult. BMW X5 reg.nr-ga xxx episood 9 kd lk 96-127 dokumendid kinnitavad, et 20.02.2013 esitas sõiduki registreerimiseelsele ülevaatusele Eesti Maanteeametis G. N., kes omandas selle sõiduki välismaalt. 28.02.2013 müüs G. N. sõiduki I. N.. 01.03.2013 I. N.i esindaja V. N.i taotluse alusel registreeriti sõiduk I. N.i nimele, omistades sõidukile registreerimisnumbrit xxx. 26.09.2013 müüs I. N. sõiduki M. OÜ-le 12 500 euro eest ning samal päeval kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna M. OÜ ja vastutava kasutajana K. S.. Vastava taotluse esitas K. S., kes tegutses M. OÜ volikirja alusel. Sõiduk on tagaotsitav. 9 kd lk 69-95 dokumendid kinnitavad, et K. S. sõlmis 25.09.2013 ulepingu, mille esemeks on sõiduk BMW X5 reg.nr-ga xxx, VIN-kood xxx. Sõiduki omandas M. OÜ 26.09.2013 I. N. 12 500 euro eest, millest 3300 eurot oli M. OÜ-le 25.09.2013 kell 15:50 omafinantseeringuna tasunud oma pangakontolt K. S. (9/128-132) ning ülejäänud osa, s.o 9200 eurot tasus M. OÜ sõiduki müüjale oma vahenditest. ulepingu utaotlus oli K. S.i nimel esitatud 23.09.2013 kell 12:37 internetiühenduselt IP-aadressiga xxx (asukoht xxx). utaotluses ja -lepingus on K. S.i telefoniks märgitud xxx, e-posti aadressiks xxx 13 kd lk 194-225 dokumendid kinnitavad, et uvõtja K. S. tasus omafinantseeringuosa 25.09.2013 kell 15:50 Tallinnas xxx asuvas S xxx kontoris. Tasumine toimus K. D. juhendamisel ja kontrolli all K. D.lt saadud rahaga. 13/198-208 fototabelid kinnitavad, et K.S. käis pangakontoris koos D.ga, kes kontrollis S. kõrval seistes dokumente ja pani telleri lauale sularaha. 9 kd lk 128- 132 arvelduskonto väljavõte kinnitab, et 25.09.2013 tegi K. S. enda arvelduskontole sularaha sissemakse summas 3 301,10 eurot, millest 3300 eurot kandis ta samal päeval üle M. OÜ-le. 7 kd lk 120-123 dokumendid kinnitavad, et 14.11.2013 ütles M. OÜ üles ulepingu nr xxx, mille esemeks oli sõiduk BMW X5 reg.nr-ga xxx. 15.11.2013 saatis M. OÜ ülesütlemisavalduse tähitud kirjaga K. S. tema elukoha aadressil xxx, kuid dokumendi kättetoimetamine ebaõnnestus. Tunnistaja V.B. ütlused kinnitavad, et K.S.iga sõlmitud leping lõpetati 14.11.2013 ennetähtaegselt, kuna tekkis võlgnevus. ulepingu järgi makseid ei laekunud. Algul ei saanud temaga ühendust. Sotsiaalvõrgustiku kaudu võeti S.i nimel all ühendust, kuid kui kuuldi, et tegemist uvõlgnevusega tehti nägu, et tegemist ei ole S.iga.

Eeltsiteeritud dokumendid ja tunnistaja B. ütlused kinnitavad, et K.S.i nimel sõlmiti 25.09.2013 uleping BMW X5 reg.nr-ga xxx kohta. ulepingu alusel tasuti sissemakse, kuid edasisi makseid ei tasutud ja OÜ M. ütles lepingu üles. Autot ei ole ufirmale tagastatud. 9 kd lk 133-158 dokumendid kinnitavad, et G. N. omas I. N.i pangakonto kasutusõigust. 26.09.2013 laekus I. N.i kontole M. OÜ-lt 12 500 eurot ( „Müügileping xxx“), millest 10 000 tuhat eurot võttis samal päeval välja G. N. – 2000 eurot kell 15:16 xxx asuvas sularahaautomaadist XXX (M kaubanduskeskus) ja veel 8000 eurot D A/S Eesti Filiaali M kontoris. K.S./B. ütluste kohaselt tegi auto liisimiseks ettepaneku K.D., kes rääkis ka, et sõidukiga sõidetakse üle piiri. Andis ID-kaardi D.le, kes pidi uurima, kas saab auto tunnistaja nimel usse võtta. 3-4 päeva pärast helistas D. ja ütles et dokumendid tuleb allkirjastada. D. tuli järgi ja sõitsid Mustamäele M. kontorisse, D. ütles, et ei ole veel selge, mis auto täpselt saab. Autos andis D. ID-kaardi tagasi. M. kontoris sai tead, et on BMW X5, allkirjastas vajalikud dokumendid. Lepingus näidatud e-posti aadressi tegi D. ja S.il sinna juurdepääsu ei olnud. Samuti ei kasutanud S. lepingus näidatud telefoni. D. andis 3000 eurot ja läksid SEB panka, kus maksis raha oma kontole. D. oli juures. Paari päeva pärast helistas D., et ARK-is vaja auto vormistada. D. tuli, võttis peale, sõitsid ARK-i ja vormistasid sõiduki tunnistaja nimele. Tehnilist passi enda kätte ei saanud. Paari nädala pärast andis D. palvel talle passi ja foto vene viisa jaoks. Mingi aja pärast ütles D., et tuleb Venemaale sõita, võttis ta peale. Võtsid ka Ž. peale. Sõitsid BMW 323-ga Narva. Narvas pani D. S.i Statoili ja poole tunni pärast tuli BMW X5, istus autosse. Tagaistmel istud G., sõidukit juhtis Vitja, kelle kõrval istus tema naine I.. Tegi Vitjale üle piiri sõitmiseks volikirja, kuna oli load Tallinna unustanud. Hommikuks jõudisd Peterburi, läksid hotelli, kuhu päeval tuli ka D.. Keegi pidid BMW X5 ära ostma, kuid tal polnud raha. Kahe päeva pärast ostis D. bussipileti ja viis tunnistaja jaama. Tuli Eestisse ja umbes nädala pärast sai D. 300 eurot. Kui M.st helistati ja küsiti maksmist, siis helistas D., kes ütles, et sõiduk ei ole veel maha müüdud ja otsitakse tankisti, kelle nimele sõiduk kirjutada. D. käskis öelda, et auto on katki ja Venemaal. 9 kd lk 222-236 äratundmiseks esitamise protokollid kinnitavad, et K. S. tundis ära K. D., G. N.i kui G., Viktor Mironenko kui Vitja, I. B. kui Vitja sõbranna. 9 kd lk 167-185 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et K. S.i mobiiltelefoni mälus on mh kontakt „xxx1 K.“ (K. D. 8/223-241) ja väljuvad kõned sellele numbrile, mis kinnitab S.i ütlusi, et tegutses D. juhtnööride kohaselt. M. OÜ infosüsteemi väljavõttest nähtub, et 22.09.2013 ja 23.09.2013 K. S.i nimel oli esitatud veel kaks utaotlust (samuti IP-aadressilt xxx, 3/25-28), millest üks puudutas sõidukit reg.nr-ga xxx (hiljem J. Ž. poolt usse võetud sõiduk). S.i nimel erinevate utaotluste esitamine kinnitab S.i ütlusi, mille kohaselt D. ütles, et ei ole veel selge millist autost saab. Eeltoodu kinnitab, et ei olnud kindlat soovi üheks konkreetseks autoks, vaid eesmärgiks välja valitud autodest ükskõik millise auto usse võtmine, et see hiljem Venemaal maha müüa. Tunnistaja G. N.i ütluste kohaselt soetas sõiduki 2012 lõpus Leedust umbes 10000 euroga, registreeris venna nimele ja ise oli kasutaja. K. D. käis platsil ja tegi ettepaneku, et müüa auto läbi ufirma, et ta leiab potentsiaalse ostja. S. käis D.ga autot vaatamas ja tegid proovisõitu. D. koos potentsiaalse ostjaga vormistasid tellimuse sõiduki soetamiseks M. firmas. Ei tea kes selle utaotluse esitas. Seejärel oli vaja esitada sõiduki hindamise akt. Käis seal üksi koos BMW-ga, M. töötaja tuli välja ja vaatas auto üle. Käis kahekesi koos vennaga M. kontoris. M. OÜ tasus 12500 eurot venna kontole. Võttis venna kontolt selle raha välja osade kaupa, mingi osa automaadist ja mingi osa pangakontoris. Oli venna konto kasutamiseks volitus. Kui raha tuli kontole, siis võttis samal päeval välja. Ei mäleta kas nägi müügilepingu sõlmimise päeval K. S.it. Esimene makse sai tasutud, raha selleks 3000 eurot andis ise D. kätte. K. D. ütles enne müügilepingu sõlmimist, et S.il ei ole raha omafinantseeringu jaoks, kuid kui maksab sisse selle raha ise, siis hiljem saab selle raha tagasi nagu kasumiga, sest auto mingi aja pärast viiakse Venemaale ja müüakse seal maha. D. ise korraldab seda. Kui vend oli allkirjastanud ostumüügilepingu, et M. ostab temalt sõiduki, siis M. väljastas volituse. Sõitis ARKi ja registreeris BMW M. OÜ nimele, tunni või

paari jooksul kandis M. OÜ raha venna kontole. Mingi aeg seisis sõiduk platsil, seejärel võttis D. BMW sealt ära. Oli Ida-Virumaal, V. Mironenko tuli koos sõbratariga ja sõitsid Narva. Statoilis võtsid peale K. S.i. Oli broneeritud piiriületus, S. istus rooli. Kui süttis nende number siis sõitsid, tütarlapse, Mironenko ja S. üle Venemaa piiri. S.il ei olnud lube ja kirjutas volikirja Mironenkole juhtimisõiguse edasi andmise kohta. Mironenko istus rooli ja ületasid Venemaa piiri. Sankt-Peterburgis sõitsid hotelli, milles D. oli broneerinud mitu numbrit. Õhtupoole saabus D.. BMW x5, reg nr xxx jäi hotelli taga olevale parkimisplatsile. Restoranis olid koos Mironenko, G. ja D.. G. ostis BMW X5 200000 rublaga. Dokumendid olid pardalaekas. G. teadis, et sõidukite müümine toimub ufirmade nõusolekuta. Andis raha N. Mironenkoga. See oli nende raha. Ei tea mida S. Peterburis tegi. Ei mäleta kas D. ja S. said raha selle sõiduki müügist. Ei rääkinud D.ga kuidas S. tagastab umaksed. D. võis S.i nii ära kasutada, et tema nimele ut vormistada. V.Mironenko ütluste kohaselt tegi K. D. G. N.ile ettepaneku, et pärast u vormistamist viivad nad BMW X5 reg.nr xxx Eestist Venemaale, kus müüvad selle maha ning jagavad raha omavahel ära. Leping vormistati S.i nimele, Ei mäleta, kes andis sissemakse raha. ulepingu korraldamisega tegeles vahetult K. D.. Venemaale viisid sõiduki V. Mironenko, G. N. ja K. S. kolmekesi. Koos nendega sõitis Venemaale ka I. B.. D. saabus Peterburi järgmisel päeval. Andsid BMW X5 koos BMW 323 M.ile üle. D. lubas Mironenkole ja N.ile, et hakkab ulepingute sõlmimiseks ise inimesi otsimisega tegelema ja lepingute alusel maksma. Ei tea, kes andis S.ile raha sissemakseks. X5 müügist saadud rahast sai N. raha esimeseks sissemakseks, arvati maha reisikulud ja ülejäänud raha jagati kolme vahel võrdselt. 19 lk 67-91 äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et V.Mironenko tundis ära M. G.i, kelle telefoni number on tema telefonis M G nime all ja kellest ta on rääkinud. Tsiteeritud omavahel haakuvad N.i, S.i/B., Mironenko ütlused kinnitavad, et sõiduauto BMW X5 viidi nende kolme poolt Narva piiripunkti kaudu Venemaale. N.i ja Mironenko ütlused kinnitavad, et BMW X5 müüdi Venemaal G.ile. Raha said Mironenko ja N.. N.i ja Mironenko kokkulangevad ütlused kinnitavad, et Mironenko oli algusest peale teadlik, et auto ostetakse ulepinguga selle edasise Venemaale müümise eesmärgil. Asjaolu, et S. tegi volikirja Mironenko nimele mitte näiteks N.i nimele (kinnitavad nii S.i kui N.i ütlused), kinnitab, et just Mironenko oli isikuks, kes juhtis ja korraldas kogu autode usse võtmise ja edasise müügi skeemi. Arvestades väljatöötatud skeemi (lisaks veel 7 autot), oli Mironenkole algusest peale teada, et peale auto Venemaale viimist ei maksa keegi variisiku S.i nimele sõlmitud ulepingu järgi osamakseid. Mironenko, S.i ja N.i ütlusi sõiduauto BMW X5 Venemaale viimise kohta kinnitavad ka 9 kd lk 159-166 dokumendid, milles nähtub, et 25.10.2013 kella 04:07 paiku Narva linnas Peterburi mnt 1 asuva Narva piiripunkti kaudu ületas I. B. sõidukiga BMW X5 reg.nr xxx Eesti-Venemaa piiri suunaga Venemaa poole. Samuti kinnitab sõiduki Venemaale viimist asjaolu, et 25.10.2013 imporditi sõiduk Venemaa territooriumile, importijaks oli K. S., ekspordi kohta informatsioon puudub (16/55-56). Ka Mironenko passi koopia kinnitab, et Mironenko viibis 25.10.13-29.10.13 Venemaal (15/193-195). 9 kd lk 186-215 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et 25.09.13-26.09.13, 2425.10.2013 helistasid D. ja Mironenko korduvalt üksteisele, 25.09.13, 25.10.13 helistasid Mironenko ja N. korduvalt üksteisele, 26.09.13, 25.10.13 helistas D. S.ile. Asjaolu, et Mironenko ja D. korduvalt helistasid ulepingu sõlmimise ajal ja järgmisel päeval kui toimus raha ülekandmine, kinnitab, et Mironenko ja D. vahetasid omavahel teavet ja Mironenko oli kursis kuidas kulgeb ulepingu sõlmimine ja sissemakse tegemine. Ka Mironenko ja N.i omavaheline tihe telefoni suhtlus kinnitab, et N. ja Mironenko hoidsid üksteist kursis OÜ-lt M. raha laekumise kohta. Nii oli K. D. V. Mironenkoga kontaktis sissemakse tasumise ajal, sest 25.09.2013 kell 15:51 ja 15:54 oli K. D.l kaks kõnet V. Mironenkole. N.i ütluste kohaselt ütles K. D. enne müügilepingu sõlmimist, et S.il ei ole raha omafinantseeringu jaoks, kuid kui maksab sisse selle raha ise, siis hiljem saab selle raha tagasi nagu kasumiga, sest auto mingi aja pärast viiakse Venemaale ja müüakse seal maha. Seega oli N.

teadlik, et S. ei hakka ulepingu järgseid makse tasuma. Ka Mironenko enda ütlused, mille kohaselt tegi D. G. N.ile ettepaneku, et pärast u vormistamist viivad nad BMW X5 reg.nr xxx Eestist Venemaale, kus müüvad selle maha ning jagavad raha omavahel ära, kinnitavad, et juba algselt oli plaan sõlmida uleping variisiku S.i nimele, kellel raha osamaksete tasumiseks ei ole. Kuna Mironenko teadis, et auto pidi viidama Venemaale ja selle müügist saadava raha pidi omavahel ära jagama, oli ta teadlik, et ulepingu järgi keegi makseid tasuma ei hakka. Seega kinnitavad V.Mironenko enda ütlused, et ta oli algusest peale teadlik, et ulepingut sõlmides, ei olnud ei S.il, D.l, N.il ega temal endal plaanis lepingut täita. u taotlus edastati 23.09.2013 kell 12:37 internetiühenduselt IP-aadressiga xxx (asukoht xxx). Seega esitati utaotlus IP aadressilt xxx, mis kuulus V OÜ-le, mille tegevust kontrollisid ja juhtisid D. ja Mironenko (lk 89-90), mis omakorda koostoimes teiste tõenditega kinnitab, et Mironenko oli BMW X5 suhtes plaanitavatest toimingutest teadlik algusest peale. utaotluse esitamisega samal ajal s.o kell 12:37 viibis D. Liimi 1 mobiilimasti mõjupiirkonnas, mis katab ka xxx a aadressi, mistõttu on eluliselt usutav, et just D. esitas taotluse, kuivõrd ka S.i ütluste kohaselt oli ta oma ID kaardi andnud D.le ja ise ta taotlust ei esitanud. Mironenko teadmist planeeritavast upettusest ja tema rolli osatähtsust kinnitab ka asjaolu, et enne Vene piiri ületamist kirjutas S. volikirja V. Mironenko nimele, kes istus rooli ja jätkas sõitu. Volikirja koostamine just nimelt V. Mironenko nimele, mitte samas autos olnud ja uautoga algusest peale seotud G. N.i nimele, kinnitab üheselt, et just nimelt V. Mironenko pidi Venemaal tegelema uauto müümisega. Lisaks nähtub N.i ütlustest, et teda tutvustasid Venemaal auto ostnud G.iga just Mironenko ja D.. 17 kd lk 1-133 dokumendid kinnitavad, et mobiiltelefonis iPhone 5, mis oli ära võetud 14.05.2014 V. Mironenko sõiduki BMW X5 Itaalia reg.nr xxx läbiotsimise käigus on sim-kaart abonentnumbriga xxx (15/138 kinnitab Mironenko ise, et see on tema telefon). Telefonist leitud internetivestlustes edastab V. Mironenko 25-26.09.2013 sõiduki andmed, mida ta tahab müüa: BMW X5, „sees on valge nahk ja karbon“, sõiduk on registreeritud Eestis ning ei ole veel Venemaale toimetatud. 06.11.2013 teatab V. Mironenko, et ta müüs „X ja 3“ maha. Nendes vestlustes mainitud sõiduki BMW X5 kirjeldusele vastab 25.09.2013 K. S.i poolt usse võetud sõiduk BMW X5 reg.nr-ga xxx, mis viidi 25.10.2013 Eestist Venemaale (17/125). Asjaolu, et need vestlused toimusid täpselt nendel päevadel kui toimus ulepingu sõlmimine, kinnitab, et V.Mironenko oli algusest peale teadlik, et umakseid ei maksta ja sõiduk toimetatakse Venemaale. Tõsiasi, et sõiduk viidi Venemaale kuu pärast ulepingu sõlmimist, s.o enne seda kui ufirma hakkaks huvi tundma maksmata umaksete tasumise kohta ja nõudma auto tagastamist, kinnitab, et algusest peale oli Mironenkol koos D. ja N. ühine plaan jätta umaksed tasumata ja müüa sõiduk Venemaale. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just V.Mironenko oli koos D.ga isikuks, kelle juhendamisel ja organiseerimisel sõlmiti 25.09.2013 OÜ M. ja K.S.i vahel uleping BMW X5 kohta. Tunnistaja N. ja Mironenko omavahel haakuvad ütlused kinnitavad, et Mironenko oli teadlik, et D. korraldab ulepingu sõlmimise S.iga ja Mironenko organiseerib auto Venemaale viimise. Arvestades Mironenko käitumises esinevat modus operandit, variisikute nimel sõlmitud ulepingu alusel enda ja/või D. kasutusse saadud sõidukite edasine kiire toimetamine väismaale/eelkõige Venemaale ja seal nende müük, on eluliselt usutav, et 25.09.13 uleping sõlmiti algusest peale eesmärgiga selle lepingu alusel enda kasutusse saadav auto hiljem Venemaale uuesti müüa. Korraldades koos D. ja G.N. ulepingu sõlmimist ja sõiduki müümist G.N.i vennalt ufirmale ja edasi variisikule K.S., lõi Mironenko OÜ-le M. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Organiseerides ühiselt ulepingu sõlmimise K.S.i nimele, teadis Mironenko ette, et K.S. ei hakka umakseid tasuma, samuti teadis V.Mironenko, et K.S. ei saa autot enda kasutusse. Oma tegevusega põhjustas Mironenko OÜ-le M. varalise kahju vähemalt summas 9200 eurot (müüjale, N.ile, tasutud ostuhind miinus sissemakse)

Mironenko koos D. (kes värbas S.i), S.i (kes sõlmis enda nimel lepingu) ja N. (kes võttis venna kontole laekunud raha ja andis selle hiljem Mironenkole) lõid OÜ-le M. ebaõige ettekujutuse, et K.S. tõepoolest soovib osta endale BMW X5 ja tasuda selle eest vastavalt ulepingus kokkulepitule. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (teadmata, et K.S. ei saa tegelikult auto kasutajaks ja tal puuduvad umaksete tasumiseks vastavad vahendid, mistõttu ta ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka kolmandad isikud ning lepingu ülesütlemisel ei saa M. OÜ sõdukit tagasi), tegi OÜ M. varakäsutuse, so andis sõiduki BMW X5 reg nr-ga xxx ning sõidukiga seotud dokumendid K.S.iga kaasas olnud isikule. Kuna sõiduki eest umakseid (peale sissemakse) enam ei tasutud ja ka autot ei tagastatud, sai OÜ M. seeläbi varalist kahju ja V.Mironenko ja/või kolmandad isikud varalist kasu vähemalt summas 9200 eurot. Seega tegi kannatanu OÜ M. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.Mironenko ja/või kolmandad isikud said varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Mironenko enda ütluste kohaselt organiseeris D. ulepingu sõlmimise K.S.i nimele ja Mironenko otsis samal ajal ulepingu sõlmimisega juba auto Venemaal müügi võimalusi. Mironenko ei eita (kinnitab ka N.), et sai M. OÜ-lt laekunud summad enda kätte. Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel, valitses Mironenko käesoleval juhul kelmuse täideviimist. Ilma Mironenko (eelkõige oli ülesandeks turustusvõimaluste leidmine) ja D. organiseerimiseta ei oleks M. OÜ ulepingut K.S.iga sõlminud. Mironenko võimaldas tema kontrolli all olnud OÜ V IP aadressilt esitada K.S.i nimel interneti teel utaotlust, ilma selleta ei oleks M. OÜ rahuldanud taotlust ja K.S. ei oleks käinud ulepingut sõlmimas. Mironenko käitumine (teadlik variisiku nimel tehingu tegemisest, D.ga ulepingu sõlmimise päeval pidev suhtlemine, käskis N.il koheselt N.i venna kontole M. OÜ-lt laekunud summad välja võta, just tema otsis Venemaal auto müügi võimalust) kinnitab, et ta tegutses K.S.i nimel BMWX5 ulepingu sõlmimist organiseerides teadlikult ja sihipäraselt. Seega andis ta teadlikult enda panuse kelmuse toimepanemisse, mistõttu on tuvastatud tema roll täideviijana kelmuse sooritamisel. Lisaks lepingute sõlmimise organiseerimisele oli just Mironenko see, kellel oli teada, kuhu auto hiljem edasi toimetada. Seega õnnestus V.Mironenko juhendamisel luua OÜ-le M. vale ettekujutus ja Mironenko plaan täitus – OÜ M. tegi varakäsutuse. V.Mironenkol oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus OÜ M. poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli koos kaaslastega kõik võimalik OÜ M. eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.Mironenko on kuriteo toimepannud kavatsetult. Mercedes-Benz C200 reg.nr-ga XXX 10 kd lk 29-58 dokumendid kinnitavad, et 22.01.2013 esitas K. T. sõiduki registreerimiseelsele ülevaatusele Eesti Maanteeametis. 24.01.2013 volitas K. T. tegelema sõiduki müügiga tulundusühistu C., kelle vahendusel müüdi sõiduk 02.04.2013 D. J.ile, kes samal päeval esitas Maanteeametile taotluse, mille alusel kanti sõiduk liiklusregistrisse registreerimisnumbriga XXX. 26.09.2013 müüs D. J. selle sõiduki M. OÜ-le 13 800 euro eest ning samal päeval kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna M. OÜ ja vastutava kasutajana V. P.. Vastava taotluse esitas V. P., kes tegutses M. OÜ volikirja alusel. 10 kd lk 1-28 dokumendid kinnitavad, et V. P. sõlmis 25.09.2013 ulepingu, mille esemeks on sõiduk Mercedes-Benz C200 reg.nr-ga XXX, VIN-kood xxx. Sõiduki omandas M. OÜ 26.09.2014 D. J.ilt 13 800 euro eest, millest 4900 eurot oli M. OÜ-le 26.09.2013 kell 15:07 omafinantseeringuna tasunud oma pangakontolt V. P. ning ülejäänud osa, s.o 8900 eurot tasus M. OÜ sõiduki müüjale oma vahenditest. Pärast ulepingu sõlmimist laekusid tagasimaksed M. OÜ pangakontole 25.10.2013, 27.11.2013, 27.12.2013 ja 27.01.2014 igakordselt summas 348,98

eurot, s.o kokku summas 1395,92 eurot, millest 198,59 eurot on sõiduki väljaostumaksed ja 1 197,33 eurot intressimaksed. Sõiduki tasumata jääkväärtus on 8 701,41 eurot. ulepingu sõlmimisele eelnenud utaotlus oli V. P.i nimel esitatud 16.09.2013 kell 10:43 internetiühenduselt IP-aadressiga xxx (asukoht xxx– 3/58-80). utaotluses ja -lepingus on V. P.i telefoniks märgitud xxx, e-posti aadressiks xxx (V. P.i telefon ja e-post – 15/77-89). 15 kd lk 77-89 dokumendid kinnitavad, et V. P.i kinnipidamisel leiti telefon numbriga xxx, mis on märgitud tema kontakttelefonina sõiduki ulepingus. 10 kd lk 59-73 dokumendid kinnitavad, et 26.09.2013 kell 13:41 xxx Si sularaha sissemakse automaadi kaudu tehti V. P. arvelduskontole sissemakse summas 4950 eurot. Samal päeval tasuti M. OÜ pangakontole 4900 eurot („Arve nr. xxx“). V. P. kontolt tasuti M. OÜ-le neli tagasimakset – 25.10.2013, 27.11.2013, 27.12.2013 ja 27.01.2014 igakordselt summas 348,98 eurot, s.o kokku summas 1395,92 eurot. Igale tagasimaksele eelnes vajaliku rahasumma kandmine V. P.i arvelduskontole sularaha sissemakse automaatide kaudu asukohaga xxx ja xxx. Arvelduskonto väljavõttest nähtub ka, et V. P.i palga suurus oli uperioodil 300-400 eurot ja see, et lisaks ulepingule oli tal ka muid rahalisi kohustusi (laene). 7 kd lk 124-127 dokumendid kinnitavad, et 16.05.2014 ütles M. OÜ üles ulepingu nr xxx, mille esemeks oli sõiduk Audi A6 reg.nr-ga xxx, ning 21.05.2014 sai V. P. ülesütlemisavaldust sisaldava kirja kätte. Tunnistaja V. B. ütluste kohaselt V.P.iga sõlmitud leping lõpetati 16.05.2014 e-posti teel ja tähitud kirjaga ennetähtaegselt, kuna tekkis võlgnevus, 21.05.2014 sai teavituse kätte. Kokku tasuti 4 makset 348.99 x4. Võttis P.iga telefoni teel ühendust ja tuletas meelde maksetasumist. Lubas helistada kohe kellelegi ja raha laekub. Aprillis 2014 ütles P., et autot võib pidada kadunuks, kolmandad isikud remondivad seda Venemaal. ulepingu esilehel on märgitud kuupäev 25.09.2013, kuid lepingu number sisaldab endas kuupäeva 26092013/ (10/1) . Sellest tulenevalt võis leping olla sõlmitud nii 25.09.2013 kui ka 26.09.2013. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 25.09.2013 oli V. P.il 14 kõnet Mironenkoga ja ka K. D. suhtles korduvalt telefoni teel V. Mironenkoga. 26.09.2013 helistas K. D. V. P.ile. Seega ei ole välistatud kumbki kuupäev. Eeltsiteeritud dokumendid ja tunnistaja B. ütlused kinnitavad, et V.P.i nimel sõlmiti 25.09.2013 või 26.09.2013 uleping sõiduauto MBC200 reg.nr-ga XXX kohta. ulepingu alusel tasuti sissemakse ja neli osamakset, kuid edasisi makseid ei tasutud ja OÜ M. ütles lepingu üles. Autot ei ole firmale tagastatud. 10 kd lk 74-78 dokumendid kinnitavad, et 27.09.2013 laekus D. J.i kontole M. OÜ-lt 13 800 eurot ( „Müügileping PL26092013/0061“). Samal päeval kell 16:22 Tallinnas Sõpruse puiesteel asuvas Si kontoris võeti D. J.i kontolt sularahas välja 13 730 eurot. Raha sularahas välja võtmine haakub teiste kelmuse episoodide tehioludega, kus võeti ka OÜ-st M. laekunud raha üldjuhul kohe sularahas välja (VW Touran, Audi A6). 10 kd lk 79-93 dokumendid kinnitavad, et 14.12.2013 kella 00:43 paiku Koidula piiripunkti kaudu ületas V. P. sõidukiga MB C200 reg.nr XXX Eesti-Venemaa piiri suunaga Venemaa poole. 10 kd lk 94-154 dokumendid kinnitavad, et sõiduk Mercedes-Benz C200 VIN-koodiga xxx leiti 14.04.2014 mahajäetuna tanklast asukohaga xxx, kus see sõiduk oli selleks ajaks seisnud 10 päeva. Registreerimismärgid puudusid. Sõiduk oli lukustatud. Kõnealune sõiduk Venemaa liiklusregistrisse kantud ei ole. Sõiduki tagastamiseks keegi Venemaa politsei poole pöördunud ei ole. Tsiteeritud dokumendid kinnitavad V.P.i ütlusi usse võetud sõiduauto MB C200 reg.nr XXX Venemaale viimise kohta. V. P.i ütlusi, et uauto oli ta enne selle väljaviimist saanud K. D.lt, kinnitab läbiotsimise protokoll, millest nähtub, et 11.12.2013 oli sõiduauto Mercedes-Benz C200 reg.nr XXX K. D. kasutuses (8/9-20).

Mironenko passi koopia kinnitab, et Mironenko viibis 15.12.13-19.12.13 Venemaal (15/193195). Seega oli Mironenko Venemaal kohe järgmisel päeval peale sõiduki Venemaale toimetamist, mis ei ole kohtu arvates juhuslik kokku sattumus, vaid kinnitab Mironenko osalust sõiduki Venemaale toimetamisel. V. Mironenko ütluste kohaselt oli V. P. variisik, kelle nimele vormistati sõiduki uleping, mille sõlmimist korraldas V. Mironenko, kes andis ka esimeseks sissemakseks vajaliku raha. Hiljem V. P., tegutsedes K. D. suuniste kohaselt, viis sõiduki Eestist Venemaale, kus andis sõiduki üle seal viibinud K. D.. Otsustas sõiduki D.J.ilt ära osta. Kontod olid arestitud ei saanud enda nimele osta. V.P. oli nõus enda nimele ostma. Mironenko lubas ise tasuda u ja kindlustuse eest. Lepingusse pani enda andmed. Maksis u eest kolm osamakset s.t seni kuni D. auto Mironenkolt ära ostis. K. andis Mironenkole 5400 eurot ja lubas ise jätkata umaksete tasumist. K. ei maksnud Mironenkole lubatud esimest sissemakset ja tegi ettepaneku auto Venemaale viia. Nõustus, kuid ei teadnud, et auto kuulub M. OÜ-le. D. ütles, et viis koos P.iga sõiduki Peterburi, kus müüs selle M.ile. Selle auto võttis Vene toll ära. Ei mäleta, miks oli telefonis foto auto VIN koodist. Tunnistaja V. P. ütluste kohaselt tutvus Mironenkoga autopesulas.10 kd lk 1-8 lepingu allkirjastas M. OÜ kontoris. Lepingu palus vormistada Mironenko isiklikul kohtumisel umbes kuu aega varem. Mironenko pidi paari kuu jooksul auto välja ostma. Mironenko ega keegi teine ei lubanud lepingu eest mingit tasu. Enne lepingu sõlmimist oma isikuandmeid ja dokumente ei andnud. D.le andis e-posti aadressi ja parooli pärast lepingu sõlmimist, selleks et kontrollida midagi seoses liisitud autoga. Lepingut tuli sõlmima üksi. Kasutas e-posti aadressi xxx. Lepingus olev telefoni number kuulub tunnistajale. Liisitud autot endale ei tahtnud. M. veebi lehekülje kaudu utaotlust ise ei ole esitanud. Maksis sissemakseks 5000 eurot ülekandega. Umbes tund enne ülekA.t andis D. sularaha, et saaks maksta. Pangakontoris käis üksi. Käis ARK-is sõiduki vastutava kasutajana kirja panemas. Auto reg.tunnistuse andis kohe pärast ümbervormistamist vist K. D.le. 10 kd lk 54 on tunnistaja kirjutanud ainult allkirja, ei mäleta kes ülejäänud teksti kirjutas. 10 kd lk 55 on alla kirjutanud ja tekst tema kirjutatud, 10 kd lk 58 on allkirjastanud. Autot nägi enne lepingu sõlmimist K.D. käes. Detsembris 2013 palus D. auto Peterburi viia ja andis auto, võtmed, reg tunnistuse ja 100 eurot sõidukuludeks. Viis auto üksinda Peterburi, kus kohtus D.ga. Andis auto üle, D. ostis bussipileti Tallinna. Piiriületamisel allkirjastas mingeid dokumente. Jaanuaris käis seda sõidukit Venemaalt trahviplatsilt ära viima. Narvas ületasid S. ja N. piiri jalgsi. A. istus rooli ja tunnistaja kõrvale. Pärast piiri istusid N. ja S. tagasi autosse. Kuskil väljus S.. Peterburis said kuskilt paberid, pidid maksma trahvi, et sõiduk kätte saada. N. maksis sularahas trahvi. Auto oli Krasnõi Bori trahviparklas. Sõitis MB roolis tagasi Peterburi, auto jäeti autoteenidusse. Ei mäleta kellele andis autovõtmed. N. ja A. olid maasturiga. N. viis tunnistaja ja A. Peterburi bussijaama, ostis piletid ja sõitsid Tallinna. 4-5 umakset maksis ja raha andis D. enne tasumise tähtaega isiklikel kohtumistel. umaksmine lõppes pärast seda kui auto toimetati Peterburi, sest rohkem makseteks raha ei antud. Mironenkot nägi viimati septembris 2013 kui ut enda nimele vormistas. Tunnistaja G.N.i ütluste kohaselt käis ta P.iga koos viimase nimele vormistatud auto pärast mingis vene tolliasutuses. Andis P.ile 10000 rubla trahvi tasumiseks. Peale trahvi tasumist sai P. auto kätte. Hiljem viis P.i bussile. C-klassi Mercedes võtmed andis Mironenko kätte ja auto parkis Mironenko Peterburi maja parkimisplatsile. Teab, et D. on seda sõidukit Peterburis kasutanud. Eeltsiteeritud süüdistatava Mironenko ja tunnistaja P.i kokkulangevad ütlused kinnitavad, et P. oli variisik, kelle nimele oli vormistatud sõiduki MBC200 uleping, mille sõlmimist korraldas V. Mironenko. Sõiduauto ja dokumendid jäid K.D. kätte. Lepingu sõlmimisel ei olnud eesmärgiks, et auto jääks P.ile ja, et P. hakkaks tasuma ulepingu järgseid makseid. P. sai sissemakse raha D.lt (P.i ütlused) või Mironenkolt (Mironenko ütlused). Mironenko kinnitas, et lubas P.ile, et hakkab ise tasuma liisngumakseid. Seega on tõendatud, et Viktor Mironenko leidis isiku (P.i), kes nõustus esinema M. OÜ ees uvõtjana ja võtma endale ulepingust tulenevaid kohustusi teiste isikute huvides ilma, et ta saaks enda valdusse ja kasutusse ulepingu esemeks olevat sõidukit. 10 kd lk 155-190 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et 25.09.13-27.09.13

27.09.13.26.09.13 helistas D. P.ile, 27.09.13, helistas D. T.le. 16.09.13 helistasid J. ja P. vastastikku 3 korda. 25.09.13 helistasid P. ja Mironenko korduvalt üksteisele. 14.12.13 on P. helistanud korduvalt V OÜ-sse. D. kõned ulepingu sõlmimise ajal kõigi isikutega (T., J., P., Mironenko), kes olid seotud sõiduautoga xxx, kinnitab, et Mironenko ei tegutsenud ka selles episoodis ilma D. teadmiseta. Mironenko kõned P.iga ulepingu sõlmimise päeval kinnitab, et Mironenko hoidis sündmusi oma kontrolli all ja oli kursis toimuvaga. M. OÜ esindaja V. B. esitatud utaotluste koondtabel kinnitab, et IP-aadressilt xxx (V OÜ internetiühendus asukohaga xxx) esitati 16.09.2013 kell 10.43 V.P.i nimelt utaotlus sõidukile reg. numbriga XXX e-posti aadressiks on xxx. Nimetatud asjaolu kinnitab, et lisaks variisiku leidmisele korraldas V. Mironenko utaotluse esitamise tema ja D. kontrolli all oleva V OÜ internetiühenduselt. P.i ütlused kinnitavad, et tema seda taotlust ei esitanud. M. OÜ infosüsteemi väljavõttest nähtub, et V. P.i nimel oli 27.08.2013 esitatud veel üks utaotlus (samuti IP-aadressilt xxx), kus tema kontaktidena olid märgitud telefon xxx (tegelik kasutaja V. Mironenko, 15/198-201) ja e-posti aadress xxx. Fakt, et P.i nimelt oli samalt IP aadressilt esitatud varasemalt veel üks utaotlus, kusjuures varasemas taotluses oli märgitus Mironenko telefoninumber, kinnitab, et Mironenko püüdis korduvalt P.i nimel ulepingut sõlmida ja see ei olnud seotud sooviga omandada endale konkreetne auto, vaid sooviga sõlmida sobiva auto suhtes uleping variisiku nimel ja toimetada auto seejärel Venemaale. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt leiti 14.05.2014 V. Mironenko elukoha läbiotsimisel kiirmenetluse otsus, mille kohaselt 02.07.2013 juhtis V. Mironenko sõidukit Mercedes-Benz C200 reg.nr XXX. Asjaolu, et Mironenko kasutas kõnealust sõiduautot juba 2 kuud enne ulepingu sõlmimist, kinnitab, et D.J. oli sõiduauto omanik üksnes nimeliselt ja auto tegelik valdaja oli V.Mironenko (5/61-143). Nimetatud asjaolu annab alust arvata, et D.J.i nimel auto ostimisel tasus auto eest V.Mironenko ise, mistõttu oli tal otsene huvi saada OÜ-ga M. lepingu sõlmimisel raha tagasi. D.J.i kontolt võeti OÜ-st M. laekunud summa koheselt sularahas välja, mis annab alust arvata, et see raha edastati Mironenkole või tema poolt osutatud isikule. Kuna Mironenko pangakontod olid tema enda sõnade kohaselt arestitud ei saanud talle raha üle kanda. Vestlustest kontaktiga „D.“ (Venemaal Sankt-Peterburi linnas viibiv tuvastamata isik) ajavahemikul 19.09.2013 kuni 22.11.2013 nähtub, et V. Mironenko käsutuses on pidevalt erinevaid sõidukeid, mida ta müüb. 18.11.2013 teatab V. Mironenko, et lähiajal tuuakse SanktPeterburgi sõiduki Mercedes-Benz, C klassi, must värvi, diiselmootoriga, mootori maht 2,2. (Tõlkes on kirjas S klass, kuid venekeelsest originaalist on näha, et jutt on C klassi Mercedesest 17/121). Sellele kirjeldusele vastab V. P.i poolt usse võetud sõiduk MB C200 reg.nr-ga XXX, mis viidi 14.12.2013 Eestist Venemaale. (17/130). Tsiteeritud vestlus kinnitab, et Mironenko otsis aktiivselt ise isikud, kellele variisikute nimele usse võetud autod edasi müüa ja lükkab ümber Mironenko ütlused, millega ta püüdis oma teopanust vähendada väites, et D. viis auto Venemaale, kuid ei teadnud, et auto kuulub OÜ-le M.. Ka N. ütlused, mis kinnitavad, et pärast trahvi tasumist, viis ta auto just Mironenkole maja juurde ja andis ka võtmed Mironenko kätte, lükkavad ümber Mironeno ütlused, et auto Venemaale viimises tema ei osalenud. 17 kd lk 1-133 dokumendid kinnitavad, et mobiiltelefonis iPhone 5, mis oli ära võetud 14.05.2014 V. Mironenko sõiduki BMW X5 Itaalia reg.nr XXX läbiotsimise käigus on sim-kaart abonentnumbriga xxx. 15.12.2013 suhtlusprogrammi iMessage kaudu saadeti sellelt telefonilt Venemaa abonentnumbrile sõnumi sisuga „XXX“ . Kohtu arvates ei ole juhus, et päev pärast sõiduki Venemaale toimetamist saatis Mironenko auto nr edasi just Venemaa numbrile. Nimetatu näitab, et auto edasine Venemaal müümine toimus kõik Mironenko teadmisel ja korraldamisel. Samas telefonis oli ka 26.02.2014 kell 23:55 loodud fotofail IMG_1775.JPG, mis

kujutab endast fotot venekeelsest autoremondi arvest, mille ülemises osas on märgitud VIN-kood xxx (vastab MB C200 reg.nr-ga XXX VIN-koodile). Mironenko telefonis remondiarve olemasolu, kinnitab, et Mironenko tegeles veebruaris 2014 nimetatud auto remondiga, mis omakorda näitab, et peale auto Venemaale viimist oli auto jätkuvalt Mironenko kontrolli all. V. Mironenko mobiiltelefonist Nokia C3 Gold Edition, mis oli ära võetud tema auto läbiotsimisel 14.05.2014, avastati mh 21.04.2014 Valgevene telefoninumbriga vahetatud smssõnumid, mis puudutavad sõidukit Mercedes-Benz ja V. P.i isikuandmeid. Valgevene telefoninumbri kasutaja küsis Mersu peremehe passiandmed ning V. Mironenko teatas V. P.i passi numbri, sünniaja ja elukoha aadressi (17/146pö). Arvestades, et Mironenko kirjeldas potensiaalsele ostjale MB C200, on eluliselt usutav, et K. D., tegutses V. Mironenko suuniste kohaselt kui korraldas kõnealuse sõiduki Eestist väljaviimist. Seda kästi teha V. P.il, kes järgides K. D. juhtnööre toimetas kõnealuse sõiduki Venemaale, kus V. Mironenko kavatses sõiduk maha müüa. Mironenko poolt erinevatele numbritele P.i ja sõiduki andmete edastamine kinnitab, et just tema otsis aktiivselt autole ostjat. Mironenko tegevusele hinnangut andes arvestab kohus ikka jälle korduvat mustrit, mille kohaselt enne OÜ-ga M. ulepingu sõlmimist on auto vormistatud mõne V.Mironenko tuttava või tema kontrolli all oleva isiku nimele. Käeoleval juhul tõi sõiduki Eestisse V.Mironenko onupoeg K.T., edasi oli auto D.J.i nimel ning viimane oli G.N.i ja Mironenko enda ütluste kohaselt Mironenko tuttav. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just V.Mironenko oli koos D.ga isikuks, kelle juhendamisel ja organiseerimisel sõlmiti 25.09.2013 või 26.09.2013 OÜ M. ja V.P.i vahel uleping MB C200 kohta. Tunnistaja P.i ja Mironenko omavahel haakuvad ütlused kinnitavad, et Mironenko oli teadlik, et tema koos D.ga korraldab ulepingu sõlmimise P.iga ja D. organiseerib auto Venemaale viimise. Tsiteeritud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et Mironenko otsis Venemaal ja Valgevenes ostjat. Arvestades Mironenko käitumises esinevat modus operandit, variisikute nimel sõlmitud ulepingu alusel enda ja/või D. kasutusse saadud sõidukite edasine kiire toimetamine väismaale/eelkõige Venemaale ja seal nende müük, on eluliselt usutav, et 25.09.13/26.09.2013 sõlmiti P.i nimel uleping algusest peale eesmärgiga selle lepingu alusel enda kasutusse saadav auto hiljem Venemaale müüa. Lisaks teadis Mironenko, et P.ile lubatud umakseid tasutakse seni kuni auto toimetatakse Venemaale. Sama muster oli ka VW Tourani puhul (lk 35-39). Korraldades koos D.ga ulepingu sõlmimist variisikuga V.P., lõi Mironenko OÜ-le M. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Organiseerides ühiselt ulepingu sõlmimise V.P.i nimele teadis Mironenko ette, et V.P. ei hakka umakseid tasuma, samuti teadis V.Mironenko, et V.P. ei saa autot enda kasutusse. Oma tegevusega põhjustas Mironenko OÜ-le M. varalise kahju vähemalt summas 8701.41 eurot (müüjale tasutud ostuhind miinus sissemakse ja tasutud osamaksed) Mironenko koos P.iga lõid OÜ-le M. ebaõige ettekujutuse, et K.P. tõepoolest soovib osta endale MB C200 ja tasuda selle eest vastavalt ulepingus kokkulepitule. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et K.P. ei saa tegelikult auto kasutajaks ja tal puuduvad umaksete tasumiseks vastavad vahendid, mistõttu ta ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee auto Venemaale toimetamise hetkest ka kolmandad isikud ning lepingu ülesütlemisel ei saa M. OÜ sõdukit tagasi), tegi OÜ M. varakäsutuse, so andis sõiduki MB C200 reg nr-ga XXX ning sõidukiga seotud dokumendid K.P.ile, kes need kohe edastas D.le. Kuna sõiduki eest peale kolme kuu möödumist s.o peale seda kui auto viidi Venemaale umakseid enam ei tasutud ja ka autot ei tagastatud, sai OÜ M. seeläbi varalist kahju ja V.Mironenko ja/või kolmandad isikud varalist kasu vähemalt summas 8701.41 eurot. Seega tegi kannatanu OÜ M. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.Mironenko ja/või kolmandad isikud said varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et

süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Mironenko enda ütluste kohaselt organiseeris ta ise ulepingu sõlmimise K.P.i nimele, eelpool tsiteeritud vestlused ja sõnumid kinnitavad, et Mironenko otsis auto Venemaal müügi võimalusi. Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel valitses Mironenko käesoleval juhul kelmuse täideviimist. Ilma Mironenko (eelkõige oli ülesandeks sobiva auto, variisiku ja turustusvõimaluste leidmine) tegevuseta ei oleks M. OÜ ulepingut K.P.iga sõlminud. Mironenko esitas ise või võimaldas tema kontrolli all olnud OÜ V IP aadressilt esitada K.P.i nimel interneti teel utaotlust, ilma selleta ei oleks K.P. käinud ulepingut sõlmimas. Mironenko käitumine (teadlik variisiku nimel tehingu tegemisest, D.ga ulepingu sõlmimise päeval pidev suhtlemine, just tema otsis Venemaal auto müügi võimalust) kinnitab, et ta tegutses K.P.i nimel MB C200 ulepingu sõlmimist organiseerides teadlikult ja sihipäraselt. Seega andis ta teadlikult enda panuse kelmuse toimepanemisse, mistõttu on tuvastatud tema roll täideviijana kelmuse sooritamisel. Lisaks lepingute sõlmimise organiseerimisele oli just Mironenko see, kellel oli teada, kuhu auto hiljem edasi toimetada. Asjaolu, et Mironenko lubas autot kasutada D.l ja kolmandatel isikutel, ei mõjuta Mironenko teopanust kuriteo toimepanemisse. ulepingu sõlmimisega õnnestus V.Mironenko organiseerimisel ja juhendamisel luua OÜ-le M. vale ettekujutuse ja Mironenko plaan täitus – OÜ M. tegi varakäsutuse. V.Mironenkol oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus OÜ M. poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik (alates variisiku leidmisest) OÜ M. eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.Mironenko on kuriteo toimepannud kavatsetult.

8 kd lk 84-123 dokumendid kinnitavad, et BMW xxx reg.nr XXX müüs A. M. 07.10.2013 T. K.le. 07.10.2013 esitas T. K. Maanteeametile taotluse, mille alusel kanti ta liiklusregistrisse sõiduki omanikuna. 08.10.2013 müüs T. K. sõiduki M. OÜ-le 9999 euro eest ning samal päeval kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna M. OÜ ja vastutava kasutajana M. P.. Taotluse nr xxx esitas M.P.ina esinenud isik, kes tegutses M. OÜ volikirja alusel. 04.11.2013 kanti liiklusregistrisse sõiduki kasutajana L. T.. Taotluse nr xxx esitas M. P.ina esinenud isik, kes tegutses M. OÜ volikirja alusel. 08.11.2013 kanti liiklusregistrisse sõiduki kasutajana S. R.. Taotluse nr xxx esitas M.P.ina esinenud isik, kes tegutses M. OÜ volikirja alusel. Registritoimingute taotlemisel esitas M. P.ina esinenud isik M. P.i ID-kaardi nr xxx. Sõiduk on tagaotsitav 8 kd lk 56-79 dokumendid kinnitavad, et M. P.ina esinenud isik sõlmis 08.10.2013 ulepingu, mille esemeks on sõiduk BMW 530D reg.nr-ga XXX. Sõiduki omandas M. OÜ 08.10.2013 T. K.lt 9999 euro eest, millest 3199 eurot oli M. OÜ-le 08.10.2013 kell 15:22 omafinantseeringuna tasunud M. P.ina esinenud isik (10/211-226) ning 6800 eurot tasus M. OÜ sõiduki müüjale oma vahenditest. ulepingu sõlmimisele eelnenud utaotlus oli M. P.i nimel esitatud 05.10.2013 kell 11:39 internetiühenduselt IP-aadressiga xxx (asukoht xxx – 3/58-80). utaotluses ja -lepingus on M. P.i telefoniks märgitud xxx (01.10.13 avatud Elisa kõnekaart 8/80-81), e-posti aadressiks xxx. Sõiduki BMW 530D reg.nr XXX andmete väljavõte Maanteeameti veebilehelt kinnitab, et 07.10 ja 08.10 2013 on toimunud sõiduk omaniku vahetused ja 04.11.13 ja 08.11.2013 on toimunud isiku lisamine/eemaldamine. Novembri toimingute aluseks olid OÜ M. nimelt tehtud volikirjad M.P.i nimele L.T. ja S.R. andmete lisamiseks tehnilisse passi. (3 kd lk 14-16). Tunnistaja B. ütlused kinnitavad, et M. P.iga sõlmitud leping lõpetati ennetähtaegselt, kuna tekkis võlgnevus. Lepingu järgi makseid ei laekunud. Helistasid, P. ütles, et ei tea midagi sõlmitud lepingust ja tal oli ID kaart varastatud.

Eeltsiteeritud dokumendid ja tunnistaja B. ütlused kinnitavad, et M.P.i nimel sõlmiti 08.10.2013 uleping sõiduauto BMW 530D reg.nr-ga XXX kohta. ulepingu alusel tasuti sissemakse, kuid edasisi makseid ei tasutud ja OÜ M. ütles lepingu üles. Autot ei ole firmale tagastatud. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt 8 kd lk 56-65 leping ei ole tema poolt allkirjastatud. Lepingus toodud e-posti aadressi, telefoni numbrit, pangakontot ei ole kunagi kasutanud. Ei ole lk 64 olevat ID kaarti kunagi kellelegi andnud. 2013 septembri lõpus oktoobri alguses varastati tunnistajalt ID-kaart. ID-kaart oli rahakotis jope taskus. Arvas, et see varastati xxx spordikompleksi järelevalveta riietusruumis. 8 kd lk 105, 108, 113, 118 ei ole tunnistaja poolt allkirjastatud ega koostatud. Ei tea kes need dokumendid on koostanud ja ARK-ile edastanud, 8 kd lk 117, 122 ei ole allkirjastanud. L. T., S. R. nimed on võõrad. 7 kd lk 132 on tunnistaja kirjutatud ja allkirjastatud M. OÜ kontoris. B. võttis ühendust, et umaksed maksmata. J. N., T. K., A.-A. S., K. D., G. N. nimed on võõrad. 7 kd lk 128-134 dokumendid kinnitavad, et M. P. ei ole ulepingut sõlminud. Tema ID-kaart oli varastatud hiljemalt 2013. a oktoobri alguses. 11 kd lk 52-56 dokumendid kinnitavad, et M. P.i ID-kaardi sertifikaadid olid peatatud 06.10.2013 kell 16:39. 28.01.2015 käekirjaekspertiisi akt nr 14E-DK0152 kinnitab (10/199-210), et M. P.i allkirjad taotlustel xxx, xxx, xxx on võltsitud. Taotlusel nr xxx olevat käsikirjalist teksti ei ole kirjutanud A.-A. S. ega J. N.. Osa käsikirjalist teksti taotlusel nr xxx kirjutas J. N.. Osa käsikirjalist teksti taotlusel nr xxx kirjutas A.-A. S.. Tunnistaja P.i ütlused ja tsiteeritud dokumendid kinnitavad, et M.P. vaidlusalust ulepingut ei sõlminud ja ARK-is ei käinud ning ta ei tea, kes kasutas temalt varastatud dokumenti. Kohus veendus, et kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja P.i puhul ei ole tegemist sama isikuga, kes on 10/211-216 fotodel. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et M.P.i nimel sõlmis lepingu kolmas isik, kes esines M.P.ina ja kasutas selleks M.P.ilt varastatud ID kaarti. Tunnistaja L. T. ütluste kohaselt S. tuttav A. ütles, et vaja sõita Venemaale, külastada sõpru, ööbida ja sõpradega tagasi sõita. Sõitsid tumeda BMW 5seeria. A. võttis kodust peale ja andis 50 eurot. Sõitsid Narva piiripunkti kaudu. Eesti piiripunktis ei lastud neid Eestist välja sest autodokumentidega oli midagi. A. esitas dokumendid ametnikele. A. väljus ja helistas kellelegi. Tulid tagasi Tallinna ja rohkem A.it näinud ei ole. Ei tea kuidas sattus sõiduki BMW reg tunnistusele kasutajaks. Ei oska autot juhtida. 8 kd lk 50-55 äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et L. T. tundis ära A.-A. S.. Tsiteeritud L.T. ütlused ei kinnita ega lükka ümber asjaolusid, kas V.Mironenko on seotud kõnelause BMW ulepingu sõlmimisega ja Venemaale toimetamisega. T. ütlused kinnitavad, et autot taheti viia Venemaale, kuid temaga koos see ei õnnestunud. 11 kd lk 1-38 dokumendid kinnitavad, et 08.11.2013 kella 20:33 paiku Põlva maakonnas Värska vallas Koidula piiripunkti kaudu ületasid S. R. ja A.-A. S. sõidukiga BMW 530D reg.nr XXX Eesti-Venemaa piiri suunaga Venemaa poole. Venemaa piirpunktis vormistas S. R. sõiduki ajutise sissE.o, märkides reisitollideklaratsiooni reisi sihtkohaks Sankt-Peterburgi. 09.11.2013 kell 08:14 naasis S. R. läbi sama piiripunkti Eestisse. A.-A. S. naasis Eestisse 11.11.2013 kell 19:12 läbi Narva piiripunkti. Venemaalt saadud teabe kohaselt 08.11.2013 imporditi sõiduk Venemaa territooriumile, importijaks oli S. R., ekspordi kohta informatsioon puudub (16/55-56). S.R. ütluste kohaselt ta M.P.i ei tunne. Oktoobris 2013 helistas A.J., kes palus auto Venemaale toimetada ja lubas 500 eurot. Küsisid passi koopiate tegemiseks. Ei ole kunagi M. OÜ-s käinud, ei ole 01.11.13 ja 07.11. 13 volitusi koostanud. J.iga kohvikus kohtudes oli seal ka K.. Tegi ettepanku T.le, kes oli nõus auto Venemaale viima. L. ei saanud S.ga piiri ületatud ja siis pidi R. koos S.ga piir ületama. Sai auto kasutajaks vahetult enne sõitu, siis kohtus esimest korda S.ga. Sõidu ajal anti K.ile aru. Peale Pihkva juures piiri ületamist pandi tunnistaja hostelli ööbima anti 300 eurot ja ta sõitis järgmisel päeval tagasi. 11 kd lk 66-80 äratundmiseks esitamise protokollid kinnitavad et S. R. tundis ära K. D., A.-A. S. ja A. J.i. R. ütlused ja 11 kd lk 1-38 dokumendid kinnitavad, et 08.11.2013 kella 20:33 paiku toimetasid

S. R. ja A.-A. S. sõiduki BMW 530D reg. Nr XXX Venemaale. R. ütlustest nähtub, et nad andsid oma tegevusest jooksvalt D.le aru, mis kinnitab, et S. ja R. ei tegutsenud mitte enda initsiatiivil vaid D. juhendamisel. Kohtu arvates ei ole juhuslik fakt, et Mironenko tunneb J.it, kes tegi R.le ettepanku auto Venemaale viimiseks. Mironenko enda ütluste kohaselt ei tea, kes esitas taotluse selle sõiduki liisimiseks. On D. mitu autot müünud, kuid jutt ei ole vestluses sellest autost. Tunneb A. J.it, kellega elas ühes hoovis. G. N.i ütluste kohaselt nägi seda sõidukit esimest korda xxx müügiplatsil koos Viktor Mironenkoga. Tahtsid selle soetada edasimüügi eesmärgil. Koos Mironenkoga ostsid selle auto 5000 või 6000 euro. Mironenko käis ja allkirjastas ostumüügilepingu ja andis A.le raha. D. koos A. S.ga pakkus vormistada M. OÜ kaudu teise inimese nimele, viia auto Venemaale ja müüa seal see sõiduk. Ei tea kes pidi maksma umakseid. D. võttis S.ga täielikult enda peale kogu tegevuse seoses selle autoga. Pidi tegelema u vormistamisega, sõiduki väljaviimisega ja Venemaal. G. kavatses selle sõiduki osta. D.l oli mingi nimekiri, mille ta sai G.ilt, seal oli kirjas sõidukid mida G. oleks tahtnud soetada. Raha oleks pidanud jagatama N.i, A. S., K. D. vahel. Käis ARK-is tookord kui sõiduk registreeriti T. K. nimele. D.ga läksid kahekesi ja K. ja S. tulid kahekesi. Ei mäleta kas on isiklikult koostanud ARK-is mingeid dokumente. Registreerimistunnistus, kus oli omanikuks märgitud T. K., jäi D. või S. kätte, sest nad tegid avalduse selle sõiduki müügiks ufirma kaudu. Sai teada kas D. või S. käest, et mingi aja pärast peab K. kontole laekuma raha. Sellega seoses sõitsid neljakesi sinna ja K. võttis selle raha kontolt ja andis N.ile 9999 eurot. Oma osa jättis enda kätte, osa andis Viktorile, kuna kahekesi ostsid selle auto. Võis olla sel päeval ka M. OÜ kontori juures, Sõpruse pst 145. Ei oska öelda, kes leidis inimese, kes nõustus allkirjastama ulepingu, mille esemeks oli sõiduk BMW 530D reg nr xxx. Seda inimest esitles S. koos K.ga. See oli J. N.. Vahetult enne ut S. helistas ja kutsus, et on inimene ja võib kohale minna. Vilde tee või Tammsaare tee x kordse majast tuli välja üks kõhnapoolne noormees. Siis ei teadnud, et ulepingu sõlmimisel BWM 530D suhtes oli kasutatud võõrast dokumenti. Ei tea kes M. P.i nimel utaotluse esitas. Andis raha D.le esimese sissemakse tegemiseks mõned tuhanded eurod. Ei tea kes lisas kasutajateks L. T. ja S. R. D. tundis telefoni teel huvi, kuidas saab kanda tunnistaja tehnilisse passi kasutajaks. Oli sel ajal Sankt-Peterburis Mironenkoga. Mingi aeg oli auto parkimisplatsil, xxx, pärast S. võttis selle sealt ära ja viis Venemaale. Oli ise siis Mironenko ja G.iga Peterburis, kui S. tõi selle auto sinna. G. maksis hiljem kui D. käis Peteburis. D. tõi 300 000 rubla ligikaudu. N. sai 100 000 või veidi vähem. Ei tea kas Mironenko sai mingi osa summast. Ei tea kas keegi tasus umakseid sõiduki BMW 520D eest. Tunnistaja J. N. ütluste kohaselt ei ole juhiluba omanud, oskas 2013 autot juhtida. Elas Vilde teel, tööl ei käinud. 8 kd lk 56 leping on tema allkirjastatud M. OÜ kontoris. Esitas M. P.i ID kaardi, kuid isikut ei tunne. A. –A.S. palus lepingu sõlmida. Kohtusid ja seal oli ka T.K.. A. rääkis, et peale usse võtmist müüakse auto Venemaale ja raha jaotatakse. T. tutvustas A.iga umbes nädal enne ettepanekut. A. rääkis, et see ei ole esimene kord. M. kontorisse läks koos K.ga BMW-ga. A. andis P.i ID-kaardi. Lepingus olevad Mustamäe tee andmed andis M.le tunnistaja. Lepingus olevat e-posti aadressi ise ei kasutanud, ei tea kes kasutas. Telefoninumbri kohta ei mäleta. P. ID-kaart jäi A. kätte. A. ütles, et esitas taotluse neti kaudu. Sissemakseks tasus 3200 eurot pangas. Käis pangakontoris üksi, kuid autos olid ka A. ja T.. Käis ARK-is autot vormistama, Autos olid ka A. ja D.. Taotlusest osa täitis D. osa tunnistaja, taotluse esitas ametnikule tunnistaja. BMW-ga seoses käis ARK-s 2-3 korda. Esimene kord kirjutasid auto M. nimele. 8 kd lk 105 taotluse teksti kirjutas D., allkirja tunnistaja. Lk 108 on tekst ja allkiri tunnistaja kirjutatud. 8 kd lk 113 nime, isikukoodi, autoandmed ja allkirja kirjutas tunnistaja, ülejäänud teksti kirjutas D.. A. palus kirjutada kasutajaks T., et viia sõiduk välismaale. lk 117 sissemaksja allkirja kirjutas tunnistaja. 114 kirjutas allkirja D., nägi seda ARK-is. Lk 118 allkirjad P.i nimel ja isiku ja autoandmed kirjutas tunnistaja, lk 122 allkirja kirjutas tunnistaja, maksis vist A., lk 119 volikirja ei mäleta. S. R. nimega reg tunnistus jäi A.i kätte. Võtsid A. ja T.ega sõiduki Magazini tänavalt ja A. sõitis sellega mitu päeva. umakseid ei tasunud, ei tea kas

keegi teine tasus. V OÜ nimi ei ole tuttav. Käisid Laki tänaval, kus A. rääkis kabinetis N.. D.ga tutvustas A.. Enne esimest kohtuistungit Mironenkoga ei olnud kohtunud ega nime kuulnud. 8 kd lk 124-133 äratundmiseks esitamise protokollid kinnitavad, et J. N. tundis ära A.-A. S. kui isiku, kes veenis teda panna toime kelmus M. OÜ suhtes, G. N.i kui isiku, kes on sarnane meesterahvaga, kellega A.-A. S. rääkis M. OÜ kontori juures, K. D. kui isiku, kellega koos käis ta Maanteeametis allkirjastamas sõidukit BMW reg.nr XXX puudutavaid dokumente. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt ei ole tal juhilube olnud kuid autot oskab automaatkastiga natuke juhtida. 2013-14 ei töötanud. 8 kd lk 99 taotluses isiku andmed ja allkirja kirjutas tunnistaja ARK-is. Taotluse ARK-i töötajale esitas temaga kaasas olnud isik, kes tegi ka sissemakse lk 108. lk 100 lepingus isikuandmed ja allkirja kirjutas tunnistaja. BMW palus enda nimele registreerida A-A S., kuna tal endal oli kontod arestitud. A. ja K. jäi autosse kui läksid ARK-i. G. N. tuli tunnistajaga ARK-i sisse kaasa. Mis ei ole tunnistaja kirjutatud kirjutas N.. Ei tea kes taotluse esitas. Registreerimistunnistus jäi N.i kätte. Pärast ARK-i viis A. ta koju. 8 kd lk 66 allkiri on tunnistaja kirjutanud OÜ-s M.. Enne lepingu sõlmimist M. OÜ esindajatega ei suhelnud. BMW müügikuulutust avaldanud ei ole. S. tuli koju järgi, võttis tunnistaja peale, läksid Magasini parklasse. S. võttis BMW võtmed ja sõitsid OÜ-sse M.. Kuskil võtsid N.i peale. Parklas oli N. C-klassi musta MB-ga. N. istus BMW-sse. Helistati, toru anti N.ile. Läks N.iga kontorisse. Pärast müügilepingu allkirjastamist läksid M. töötajaga välja, pildistasid autot ja M. töötaja läks kontorisse tagasi. Ootasid M.st helistati, seal olid lõplikud lepingud. Tulid N.iga välja, läksid koos A.i ja N. panka. N. andis ligi 3000 N.ile, kellega koos läks tunnistaja panka, maksid. Läksid tagasi M.sse, andisid kviitungi ja tahtsid kaskot. Läksid tagasi auto juurde ja G. andis raha kasko jaoks. Läksid N.iga tagasi M. kontorisse ja palusid kiiremini raha üle kanda. S. palus N.ile sõiduki liisida. A. palus sõiduk liisida dokumentide järgi, kes on N.i sarnane. A. näitas N.ile võõrast ID kaart. Nime ei mäleta, fotol olnud inimene sarnanes N.iga. A. lubas N.ile paarsada eurot, N. nõustus. A. ei rääkinud, mis on autoga edasi plaanis. Ei tea, kust sai A. ID-kaardi. Autoraha 10000 kanti kontole ja võttis sularahas Si kontoris välja. N. oli kontoris kaasas. Ei tea kas keegi umakseid maksis. Tehingute eest ise mingit raha ei saanud, kuigi A. lubas paarsada eurot. Veebilehe kaudu ei ole M. OÜ-le utaotlust esitanud, taotluses toodud telefoninumber ja e-posti aadress on võõras. Mironenkot ei tunne enne esimest kohtuistungit ei olnud Mironenkoga suhelnud 8 kd lk 134-145 äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et T. K. tundis ära K. D., A.-A. S. ning G. N.i kui isiku, kes on sarnane meesterahvaga, kellega koos vormistas ta enda nimele sõiduki BMW 530D reg.nr XXX ning kellele andis ta üle rahasumma, mis laekus selle sõiduki eest M. OÜ-lt T. K. pangakontole. 10 kd lk 211-226 dokumendid kinnitavad, et esimese sissemakse (omafinantseeringu) ulepingu nr xxx järgi tasus 08.10.2013 kell 15:22 Tallinnas xxx asuvas S kontoris J. N., kes esines pangakontoris M. P.ina. Tasumine toimus T. K. juhendamisel ja kontrolli all (K. annab dokumendid, vaatab vahepeal telefoni, ja näitab N.ile, võtab saadud dokumendid enda kätte) 8 kd lk 82-82 kinnitavad, et sõiduki esitasid AS G. Baltic Eesti filiaalile ülevaatamiseks J. N. ja T. K. kaskokindlustuse vormistamise käigus. Tsiteeritud tunnistajate N.i, K. ja N.i ütlused kinnitavad, et M. P.ina esinenud isikuks, kes sõlmis OÜ-ga M. ulepingu oli J.N. ja kes oli P.iga sarnane otsitud variisik. Variisiku leidis S.. Fakt, et uleping sõlmiti varastatud dokumentidega võõra isiku(P.i) nimel kinnitab, et algusest peale oli eesmärgiks OÜ M. eksitusse viimine ja tegelikult ei olnud kellelgi tahet, soovi ega eesmärki, tasuda järgnevaid ulepingujärgseid makseid. G.N.i ütlused kinnitavad, et Mironenko omandas koos G. N. Eestis sõiduki BMW 530D. N.i ütlused kinnitavad, et Mironenko andis M.ile auto eest raha ja siis registreeriti auto K. nimele. Registreerimistunnistus, kus oli omanikuks märgitud T. K., jäi D. või S. kätte, sest nad tegid avalduse selle sõiduki müügiks ufirma kaudu.

N.i ütlustega haakuvad T. K. ütlused, mis kinnitavad, et müügileping ja taotlus, mille alusel registreeriti 07.10.2013 auto tema nimele, on allkirjastatud tema poolt, kuid raha auto eest ei ole ta kellelegi maksnud ning müügilepingus auto müüjana märgitud M.iga ei ole ta üldse kokku puutunud. Seega kinnitavad nii K. kui N.i ütlused, et tegemist oli fiktiivse ostu-müügiga ning T. K. oli lihtsalt variisik, kelle abil varjati sõiduki tegelikku omanikku ja kelle ülesandeks oli esineda tulevase autou vormistamisel usõiduki müüjana. Auto tegelik omanik oli Mironenko, kes oli M.ile auto eest raha andnud. 10 kd lk 227-237 dokumendid, mis kinnitavad N.i ja K ütlusi raha väljavõtmise kohta, kinnitavad, et 08.10.2013 laekus T. K. kontole M. OÜ-lt 9999 eurot („xxx“), millest 9949 eurot võttis ta samal päeval kell 17:53 Tallinnas xxx asuvas S kontoris välja. N.i ütlused kinnitavad, et osa laekunud rahast andis ta V.Mironenkole, mis kinnitab Mironenko otsest huvi ja seotust M. OÜ-ga P.i nimel laenulepingu sõlmimisega, sest sel viisil sai Mironenko tagasi raha, mis ta oli andnud autot ostes M.ile. 11 kd lk 39-51 01.12.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et 08.10.2013, 08.11.13, 11.11.13 helistasid D. ja Mironenko korduvalt üksteisele, 08.10.2013, 08.11.13 helistasid D. ja A.A.S. korduvalt üksteisele, 08.10.2013 helistas Mironenko G.N.ile, 08.11.13 helistas Mironenko M.G.ile. 08.10.13 Mironenko helistas K. D.l kella 10:25 ja 11:12 vahel kuus korda, misjärel kell 11:23 ja 11:43 helistas K. D. A.-A. S.le. Esimene sissemakse uauto BMW 530D oli tehtud S kontoris kell 15:22 (10/211-226). Vahetult enne seda ja pärast seda oli V.Mironenkol mitu telefonikõnet K.D.ga. Kell 15:41 helistas K. D.le A.-A. S.. N. kinnitas, et väljavõetud sularaha andis T. K. koheselt üle G. N.ile ja osa rahasummast, mis laekus M. OÜ-lt sõiduauto BMW 530D eest, andis ta üle V. Mironenkole. Mironenko on 08.10.2013 suhelnud telefoni teel ka N.. Mironenko telefonikõnede arv D.ga ulepingu sõlmimsie päeval kinnitab, et Mironenko oli kursis kogu toimuvaga ja tegevus toimus tema juhendamisel. Nii fakt, et Mironenko sai OÜ-lt M. laekunud rahast vähemalt osa enda kätte kui ka tema telefonikõnede arv D. ja N. ulepingu sõlmimise päeval, kinnitab, et Mironenkol oli otsene huvi, et uleping OÜ-ga M. saaks sõlmitud ja selle alusel laekuks T.K.le raha. Internetvestlustes D.iga perioodil 19.10.2013 kuni 22.10.2013, teatas V. Mironenko muuhulgas sõiduki andmed, mida ta tahab müüa: BMW 530, diiselmootoriga, mootori maht 3,0, väljalaskeaasta 2005 (17/127-128). Selline kirjeldus vastab M. P.i nimele vormistatud uauto kirjeldusele (3/14). Kuigi Mironenko väitis oma ütlustes, et see ei käi kõnealuse auto kohta, on see väide ümber lükatud teiste tõenditega. Esiteks vastab see kirjeldus täpselt kõnealuse uauto kirjeldusele ja ei ole eluliselt usutav, et samal hetkel tegeles Mironenko mõne teise täpselt samade andmetega (M., värvus, aasta,mootor) sõidukile Venemaale ostja leidmisega. Teiseks asjaolu, et sõidukit kirjeldati võimalikule ostjale juba ca 10 päeva pärast ulepingu sõlmimist, ei saa pidada kokkusattumuseks ja on ilmselge, et P.i nimel sõlmitud ulepingu esemeks olevat sõidukit sooviti kiiresti Venemaal toimetada ja ära müüa ja seda enne kui ufirma hakkab huvi tundma tasumata umakse pärast. 11 kd lk 125-148 dokumendid kinnitavad, et 11.12.2013 A.-A. S. juures Tallinnas xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimisel leiti korterist arve nr 46561, mis on väljastatud Sankt-Peterburis asuva hotelli B poolt V. Mironenkole, kes elas selles hotellis alates 08.11.2013 kella 22:02 kuni 10.11.2013 kell 12:00. Leitud mälupulgalt leiti foto Nordea paroolikaardist nr xxx, mis kuulub M. P.ile. Mironenko passi koopia kinnitab, et Mironenko viibis Venemaal 08.11.13-11.11.13 (15/193195), mis kinnitab N.i ütlusi, mille kohaselt auto Venemaale jõudes oli Mironenko Venemaal. Mironenko nimele väljatatud arve leidmine A.-A. S. valdusest kinnitab, et olles ületanud 08.11.2013 õhtul Eesti-Venemaa piiri, sõitis A.-A. S. uautoga BMW 530D Sankt-Peterburgi, kus ta kohtus Viktor Mironenkoga ja seda selleks, et uauto saaks üle antud Venemaal elavale ostjale. N.i ütlused kinnitavad, et ta oli sel hetkel koos V. Mironenkoga Sankt-Peterburis ja uauto BMW

530D, mille toimetas Sankt-Peterburgi A.-A. S., sai kohe üle antud ostjale ehk M.G.. (“ G. kutsus välja laaduri ja võttis auto”). 19 lk 67-91 äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et V.Mironenko tundis ära M. G.i, kelle telefoni number on tema telefonis MG nime all ja kellest ta on rääkinud. Asjaolu, et A-A S. Venemaal ööbimise eest tasus V.Mironenko ja G.ile auto üleandmise juures oli Mironenko mitte D., kinnitab, et just Mironenko oli isikuks, kes korraldas ja organiseeris ulepingu sõlmimise OÜ-ga M. ja auto Venemaale toimetamise. M. OÜ infosüsteemi väljavõttest nähtub, et lisaks 05.10.2013 oli ka 01.10.2013 ja 02.10.2013 M.P.i nimel samalt IP aadressilt xxx esitatud veel 2 utaotlust (3/28), mida aga ei rahuldatud. Fakt, et P.i nimelt esitati järjest mitmeid taotlusi kuni üks rahuldati, kinnitab, et iga hinna eest oli eesmärgiks sõlmida P.i nimel uleping. Kuna seda tehti varastatud ID-kaardiga, oli ilmne, et kõik tehingu jadas osalenud isikud teadsid, et pärast ulepingu sõlmimist reaalselt OÜ-le M. umakseid maksma ei hakata. 05.10.13 M. OÜ-le esitatud utaotluses oli auto omanikuks/müüjaks märgitud T.K.. Autoregistriandmetele vormistati T.K. auto omanikuks alles 07.10.2013. Seega sai fakt, et T.K. saab auto omanik olla teada üksnes isikutele, kes olid kokkuleppinud, et Mihhaolovilt ostetakse auto ja see vormistatakse K. nimele. Kuigi K. kinnitas, et tema Mironenkot ei teadnud, on usutav, et läbi A.A. S., kes palus K. auto enda nimele vormistada, oli ka V.Mironenko kursis sellega, et tema ja N.i poolt ostetav auto (N. kinnitab, et nemad Mironenkoga andsid A.le raha auto eest) vormistatakse variisiku nimele. Kuivõrd V OÜ, selle firma kontor ja kontoris olev internetiühendus olid V. Mironenko ja D. kontrolli all ning arvestades V. Mironenko seost autoga BMW 530D, on ilmne, et V. Mironenko oli see, kes võimaldas temaga seotud isikul esitada xxx tänava kontorist M. OÜ-le sõidukit BMW 530D puudutava utaotluse M. P.i nimel. Inimeseks, kes utaotluse esitas, oli J. N.i ütluste kohaselt A.-A. S., kes isiklikult rääkis sellest J. N.ile. See on eluliselt usutav, sest M. P.i ID-kaart oli J. N.i ütlustest nähtuvalt A.-A. S. käes ja seega olid A.-A. S.le teada M. P.i isikuandmed, mis olid vajalikud utaotluse esitamiseks. Kuna A.-A. S. oli varem karistatud KarS § 349 järgi, s.o tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest (11/149-167), siis tema käitumises esinevat modus operandit arvestades, on tema poolt P.i IDkaardi kasutamine eluliselt usutav. Mironenko tegevusele hinnangut andes arvestab kohus ikka jälle korduvat mustrit, mille kohaselt enne OÜ-ga M. ulepingu sõlmimist on auto vormistatud mõne V.Mironenko tuttava või variisiku nimele. Käeoleval juhul ostis V.Mironenko sõiduki A.M.ilt, kuid auto vormistati variisiku T.K. nimele. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just V.Mironenko oli koos S., N.i ja D.ga isikuks, kelle juhendamisel ja organiseerimisel sõlmiti 08.10.2013 OÜ M. ja M.P.i vahel uleping BMW 530D regnr XXX kohta. Tunnistaja N.i ütlused kinnitavad, et Mironenko oli teadlik, et pärast auto K. nimele vormistamist, sõlmitakse uleping OÜ-ga M. ja organiseeritakse auto Venemaale viimine. Tsiteeritud dokumentaalsed tõendid (lk 60) kinnitavad, et Mironenko otsis Venemaal ostjat. N.i ütlused kinnitavad, et Mironenko müüs auto Venemaal G.ile. Arvestades Mironenko käitumises esinevat modus operandit, variisikute nimel sõlmitud ulepingu alusel enda ja/või D. kasutusse saadud sõidukite edasine kiire toimetamine väismaale/eelkõige Venemaale (käesoleval juhul kuu peale ulepingu sõlmimist) ja seal nende müük, on eluliselt usutav, et 08.10.13 sõlmiti J.N.i poolt M.P.i nimel uleping algusest peale eesmärgiga selle lepingu alusel enda kasutusse saadav auto hiljem Venemaale müüa. Korraldades koos N.i, D. ja S.ga ulepingu sõlmimist variisikuga J.N., kes esines M.P.i nimel, lõi Mironenko OÜ-le M. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Organiseerides ühiselt ulepingu sõlmimise M.P.i nimele teadis Mironenko ette, et M.P. ei hakka umakseid tasuma, samuti teadis V.Mironenko, et M.P. ei saa autot enda kasutusse. Oma tegevusega põhjustas Mironenko OÜ-le M. varalise kahju vähemalt summas 6800 eurot (müüjale tasutud ostuhind miinus sissemakse) Mironenko koos D., K., S., N. lõid OÜ-le M. ebaõige ettekujutuse, et M.P. tõepoolest soovib osta endale BMW 530D ja tasuda selle eest vastavalt ulepingus kokkulepitule. Omades ebaõiget

ettekujutust tegelike asjaolude kohta (teadmata, et M.P.i ei saa tegelikult auto kasutajaks ja ta ei hakka sõiduki eest tasuma ning makseid ei tasu auto Venemaale toimetamise hetkest ka kolmandad isikud ning lepingu ülesütlemisel ei saa M. OÜ sõdukit tagasi), tegi OÜ M. varakäsutuse, so sõiduk BMW 530D reg nr-ga XXX jäi S. kasutusse ning sõidukiga seotud dokumendid esialgu N.i kätte, kuid hiljem jõudsid ka need S. kätte (muidu poleks saanud piiri ületada). Kuna sõiduki eest peale seda kui auto viidi Venemaale umakseid enam ei tasutud ja ka autot ei tagastatud, sai OÜ M. seeläbi varalist kahju ja V.Mironenko (N. kinnitas, et andis osa OÜ-lt M. saadud raha Mironenkole) ja/või kolmandad isikud varalist kasu vähemalt summas 8600 eurot. Seega tegi kannatanu OÜ M. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.Mironenko ja/või kolmandad isikud said varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. N.i ütlustest nähtub, et Mironenko organiseeris auto ostu (andis osa raha), eelpool tsiteeritud dokumendid, vestlused ja sõnumid ning N.i ütlused kinnitavad, et Mironenko võimaldas tema kontroll all olnud IP aadressilt edastada utaotluse, sai osa M. OÜ-st saadud rahast ja müüs auto Venemaale. Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel, valitses Mironenko käesoleval juhul kelmuse täideviimist. Ilma Mironenko (eelkõige oli ülesandeks leida sobiv auto ja anda raha selle omandamiseks variisiku nimele ning leida turustusvõimalused, samuti võimaldas kasutada utaotluse esitamiseks tema kontrolli all oleva V OÜ internetiühendust) tegevuseta, ei oleks M. OÜ ulepingut M.P.i nimel esinenud isikuga sõlminud. Mironenko võimaldas tema kontrolli all olnud OÜ V IP aadressilt esitada M.P.i nimel interneti teel utaotluse, ilma selleta ei oleks M. OÜ saanud taotlust heks kiita ning J.N. minna M.P.i nimel ulepingut sõlmima. Mironenko käitumine (auto ostmine, teadlik variisiku nimel tehingu tegemisest, D.ga ulepingu sõlmimise päeval pidev suhtlemine, just tema otsis Venemaal auto müügi võimalust) kinnitab, et ta tegutses M.P.i nimel BMW 530D ulepingu sõlmimist organiseerides teadlikult ja sihipäraselt. Seega andis ta teadlikult enda panuse kelmuse toimepanemisse, mistõttu on tuvastatud tema roll täideviijana kelmuse sooritamisel. Lisaks lepingute sõlmimise organiseerimisele oli just Mironenko see, kellel oli teada, kuhu auto hiljem edasi toimetada ( valmistas aegsasti ette uauto müümist Venemaal ja peale uauto väljaviimist Eestis Venemaale oli see koheselt üle antud ostjale). Asjaolu, et autot kasutasid kuni müügini kolmandad isikud, ei mõjuta Mironenko teopanust kuriteo toimepanemisse. ulepingu sõlmimisega õnnestus V.Mironenko organiseerimisel ja juhendamisel luua OÜ-le M. vale ettekujutuse ja Mironenko plaan täitus – OÜ M. tegi varakäsutuse. V.Mironenkol oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus OÜ M. poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik (alates sobiva auto leidmisest, K. nimele vormistamisest, utaotluse esitamise võimaldamisest ) OÜ M. eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.Mironenko on kuriteo toimepannud kavatsetult. BMW 323 reg.nr-ga XXX 7 kd lk 221-258 dokumendid kinnitavad, et 12.08.2013 kanti liiklusregistrisse BMW 323 reg.nrga XXX omanikuna D. J.. 11.09.2013 müüs D. J. sõiduki D. K.ile, kes esitas samal päeval Maanteeametile taotluse, mille alusel kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna D. K. ja sõiduki kasutajana K. D.. 21.10.2013 müüs D. K. sõiduki M. OÜ-le 4800 euro eest ning samal päeval kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna M. OÜ ja vastutava kasutajana J. Ž.. Vastava taotluse esitas J. Ž., kes tegutses M. OÜ volikirja alusel. Sõiduk on tagaotsitav. 7 kd lk 199-220 dokumendid kinnitavad, et J. Ž. sõlmis 21.10.2013 ulepingu, mille esemeks on sõiduk BMW 323 reg.nr-ga XXX, VIN-kood xxx. Sõiduki omandas M. OÜ 21.10.2013 D. K.ilt 4800 euro eest, millest 1950 eurot oli M. OÜ-le 21.10.2013 kell 14:24 omafinantseeringuna tasunud J. Ž. (13/194-225) ning ülejäänud osa, s.o 2850 eurot tasus M. OÜ sõiduki müüjale oma

vahenditest. ulepingu sõlmimisele eelnenud utaotlus oli J. Ž. nimel esitatud 11.10.2013 kell 12:06 internetiühenduselt IP-aadressiga xxx (asukoht xxx – 3/58-80). utaotluses oli märgitud tel nr xxx (Ž. kinnitas, et kasutas sel perioodil seda numbrit) 13 kd lk 194-225 dokumendid kinnitavad, et uvõtja J. Ž. tasus omafinantseeringuosa 21.10.2013 kell 14:24 xxx asuvas S kontoris. Tasumine toimus J. Ž.ga koos olnud meesterahva juhendamisel ja kontrolli all (kontrollis kõik dokumendid üle) sellelt meesterahvalt saadud rahaga. See meesterahvas on sarnane kohtuistungil käinud G. N.. Pangas olles rääkis N. telefoniga. 7 kd lk 135-137 dokumendid kinnitavad, et 02.12.2013 ütles M. OÜ üles ulepingu nr xxx, mille esemeks oli sõiduk BMW 323 reg.nr-ga XXX. M. OÜ saatis ülesütlemisavaldust sisaldava tähitud kirja J. Ž.le ulepingus märgitud elukoha aadressil ning 03.12.2013 sai J. Ž. selle kirja kätte. Tunnistaja V. B. ütluste kohaselt lõpetati J.Z. sõlmitud leping 02.12.2013 e-posti teel ja tähitud kirjaga ennetähtaegselt, kuna tekkis võlgnevus. Lepingu järgi ei laekunud ühtegi makset. Helistas Ž.le, kes lubas uurida millal raha laekub, teinekord ei olnud ta võimeline rääkima. Eeltsiteeritud dokumendid ja tunnistaja B. ütlused kinnitavad, et J.Ž. nimel sõlmiti 21.10.2013 uleping sõiduauto BWW 323 reg.nr-ga XXX kohta. ulepingu alusel tasuti sissemakse, kuid edasisi makseid ei tasutud ja OÜ M. ütles lepingu üles. Autot ei ole firmale tagastatud. 11 kd lk 168-180 dokumendid kinnitavad, et 22.10.2013 laekus D. K.i kontole M. OÜ-lt 4800 eurot ( „xxx“), millest 3000 eurot võttis samal päeval kell 13:08-13:11 Tallinnas xxx asuvast sularahaautomaadist välja K. D. (kinnipidamisel 11.12.2013 oli K. D.l kaasas Si pangakaart D. K.i nimele, 15/114-116, 8/9-25). Ülejäänud 1800 eurot võeti D. K.i arvelduskontolt välja 23.10.2013 kell 14:41-14:42 Tallinnas xxx asuvast sularahaautomaadist. Kuna K.i pangakaart oli D. käes ja ta oli juba osa summast sularahas välja võtnud, on eluliselt usutav, et ka ülejäänud summa võttis pangakontolt välja D.. Kuna K.i ütlusetest nähtub, et D.ga tutvustas teda Mironenko, kes ütles, et K. hakkab D.ga koos töötama, on eluliselt usutav, et Mironenko oli kursis, et D. võtab OÜ-st M. laekunud rahad K.i pangakontolt välja (arvestades eelkõige Mironenko enda ütlus, mille kohaselt D. tegi ettepaneku auto samamoodi OÜ M. kaudu müüa). 11 kd lk 181-203 dokumendid kinnitavad, et 25.10.2013 läbisid J. Ž. ja K. D. sõidukiga BMW 323 reg.nr XXX Eesti-Venemaa piiril asuva Narva piiripunkti kaks korda – kella 01:21 paiku suunaga Venemaa poole, kella 03:03 paiku suunaga Eesti poole. Samal päeval kella 06:58 paiku Põlva maakonnas Värska vallas Koidula piiripunkti kaudu ületasid nad kõnealuse sõidukiga Eesti-Venemaa piiri suunaga Venemaa poole ning kell 09:53 naasis J. Ž. läbi sama piiripunkti Eestisse. Venemaa piirpunktis vormistas J. Ž. sõiduki ajutise sissE.o. J. Ž. passi koopia kinnitab Vene piir ületamist 25.10.13. Venemaalt saadud teabe kohaselt 25.10.2013 imporditi sõiduk Venemaa territooriumile, importijaks oli J. Ž., ekspordi kohta informatsioon puudub (16/55-56). Eeltsiteeritud dokumendid kinnitavad, et juba 4 päeva pärast ulepingu sõlmimist toimetati auto Venemaale. Süüdistatava V.Mironenko enda ütlused kinnitavad, et J. Ž. oli variisik, kes nõustus vormistama enda nimele autou. Ostis auto 3000 euro eest, algselt oli auto ostmise kokku leppinud D.J.. K. tegi N.ile ja Mironenkole ettepaneku müüa seda auto uga M. OÜ-le ja siis müüa auto Peterburis. utaotluse esitas K. D., kes lubas ise korraldada umaksete tasumise. Pärast u vormistamist viis Lõuna-Eesti kaudu sõiduki Eestist Venemaale, Sankt-Peterburgi, kus sõiduk oli seejärel maha müüdud. Sõiduki müügist saadud raha jagasid V. Mironenko, G. N. ja K. D. omavahel ära, arvates maha N.i tasutud sissemakse. Samal ajal kui viisid BMW X5 Venemaale, viis D. valge BMW 323 XXX. Mironenko tutvus G.iga esimesena seejärel D. ja N.. Pakkus D.sile seda autot müüa enne kui auto sai OÜ M. usse. Tunnistaja G.N.i ütluste kohaselt nägi parkimisplatsil Rimi poe juures Ž.t kahe noormehega, üks oli Ž. ja teist ei tea. Esimest korda nägi autot D. või Mironenko käes. Koos Mironenko ja D.ga käisid D. K.i juures kohtumisel. Ei tea kes esitas J. Ž. nimel utaotluse. Kohtus ulepingu sõlmimise päeval Ž.ga SEB panga kontori juures, x keskuses, et tasuda esimene sissemakse

ulepingu sõlmimiseks. D. ütles, et uleping sõlmitakse sel päeval kell 12.00, enne seda tuleb tasuda esimene sissemakse ja ta tuuakse ca 11.00 x kontorisse. Andis alla 2000 euro, mille Mironenko oli andnud. Võis sissemakse tegemisel olla Ž.ga või fuajees. ulepingu sõlmimise päeval D. K.iga ei kohtunud. Võimalik, et oli lepingu sõlmimise päeval M. OÜ kontori läheduses aadressil xxx. Võimalik, et käis Ž. ARK-is pärast seda kui ta oli ulepingu allkirjastanud, oli vaja vormistada sõiduk M. OÜ nimele. Auto jäi D. kasutusse. Ei tea kas keegi tasus umakseid BMW 323 eest. Auto müüdi G.ile. Ž.ga kohtudes oli ta alati joogine. Ei tea kes korraldas tehingu seoses sõiduki BMW 323 müügiga 21.10.2013. D. poolt korraldati kohtumine Ž.ga, kes vormistas u lepingu nimetatud sõidukile. Ise juhiseid Ž.le ei andnud. D. K.iga ei suhelnud üldse. Ei tea kes sai raha pärast BMW 323 müüki. Oli broneeritud 2 piiriületus, üks enne, et D. saaks ise piiri ületada teise sõidukiga (BMW valge, 3. seeria mudel) ja seejärel BMW X5. Kuna D.l ei õnnestunud selle sõidukiga piiri ületada, tuli ta samale ootealale, kus nemad seisid. J. Ž. oli joobnud seisundis, ei olnud adekvaatne ja seoses sellega neid ei lastud Vene Föderatsiooni. Andsid Mironenkoga D.le veidi üle 100 euro kütuse ostmiseks. Kui süttis nende number siis sõitsid, tütarlapse, Mironenko ja S.iga üle Venemaa piiri. Sankt-Peterburgi sõitsid hotelli, milles D. oli broneerinud mitu numbrit. Õhtupoole saabus D. BMW, 2 uksega, valge, 3. seeria mudel. Venemaal J. Ž.t ei näinud. G. ostis BMW valge 3.seeria 100000 rublaga. Dokumendid olid autos, pardalaekas. G. teadis, et sõidukite müümine toimub ufirmade nõusolekuta. Andis raha N.ile Mironenkoga. See oli nende raha. Tunnistaja J. Ž. ütluste kohaselt elas 2013 xxx ühiselamus, sissetulek 600 eurot. Juhiluba ei ole omanud ja autot juhtida ei oska. 7 kd 199-206 on tema allkirjastatud. ulepingu palus sõlmida E. D.. Lepingu sõlmimise eest lubasid raha inimesed, kes tulid M. kontorisse järgi. M. kontorisse viidi kodust autoga. K., J.ja kolmas võtsid peale. Ei mäleta kes oli roolis. Ta viidi M. kontori vastas olevale platsile. Tunnistaja istus autos. Esimest korda läks kontorisse üksi, pärast J.ga. J. palus lepingu alla kirjutada. ulepingu allkirjastas teisel korral kui oli koos J.ga. Lepingus märgitud e-posti aadressi ei ole kunagi kasutanud. BMW-d endale ei tahtnud. Sissemakse 1500 eurot tasus, aga ei mäleta millal ja kus ning kelle raha eest. Käis ARK-is seoses BMW-ga. K. tuli järgi ja sõitis BMW-ga kodust Narva. Teel tuli üks mees autosse. Vene piiril ei lastud Venemaale, sest tunnistaja oli purjus. Sõitsid Petseri piiripunkti, K. oli roolis. Eesmärk oli auto Venemaale viia. Seal lasti üle piiri, K. andis sõiduraha (50 eurot ja 1000-2000 rubla) ja bussipilet ning tunnistaja sõitis Tallinna. Talle ei makstud J. lubatud 600 eurot. makseid ei tasunud. Ei küsinud miks tema nimele taheti auto vormistada, teadis, et tema eest tasutakse makseid. Enne lepingu sõlmimist ja kui D. tegi ettepaneku, lubas keegi, et umakseid makstakse. Oli siis purjus ja ei mäleta. Tunnistaja K. S.i/B. ütluste kohaselt ütles D. millalgi, et tuleb Venemaale sõita, võttis ta peale. Võtsid ka Ž. peale. Sõitsid BMW 323-ga Narva. Narvas pani D. S.i Statoili ja poole tunni pärast tuli BMW X5, istus autosse. Tagaistmel istus G., sõidukit juhtis Vitja, kelle kõrval istus tema naine I.. Mingi hetk tuli D. nende auto juurde ja ütles, et ei saanud BMW 323-ga üle piiri kuna Ž. oli purjus ja polnud lube. Vitja andis D.le 200 eurot ja ütles, et auto peab Venemaale saama ja D. peab Kagu-Eesti kaudu minema. D.le see plaan ei meeldinud. Hommikuks jõudsid Peterburi, läksid hotelli. Päeval tuli sinna ka D., kes ütles, et oli Ž.le raha andnud ja Eestisse tagasi saatnud . 9 kd lk 222-236 äratundmiseks esitamise protokollid kinnitavad, et K. S. tundis ära J. Ž. seoses sõidukiga BMW 323 reg.nr XXX. Tunnistaja D.K. ütluste kohaselt on vormistanud Ž. auto ostu enda nimelt. Sel ajal oli ID- kaart Mironenko käes, kuid tehingu ajaks sai grusiinlase välimusega G. käest ID kaardi enda kätte. Pärast andis ID-kaardi tagasi G.le. Sel päeval Mironenkot ei näinud ja sellest teemast ei ole Mironekoga rääkinud. 7 kd lk 237 on tema allkiri ja kuupäeva kirjutas, lk 238 müügilepingu allkirjastas. Auto eest mingit summat maksnud ei ole. Selle BMW-ga sai Viktoriga teisel korral kokku. 7 kd lk 210 on allkirjastanud, kuid lepingu sõlmimisest ei tea midagi. Rahast ei tea midagi. ARK-is seoses BMW-ga käimist ei mäleta. BMW-ga käis okt-nov 2013 K.iga pangas, kus K. palus panna kontole umbes 2000 eurot. Grusiini välimusega G.ga käis pangas. Mironenko

lubas 5000 eurot töötasuna. On saanud umbes 50 eurot. Mironenko esitles end algul A. . Enne kohut oli Mironenkot näinud umbes 5 korda. 8 kd lk 31-43 äratundmiseks esitamise protokollid kinnitavad, et D. K. tundis ära Viktor Mironenko kui A.i nimelise isiku, K. D. ja G. N.i kui isiku, kes instrueeris teda ja J. Ž.t enne M. OÜ-s ostu-müügi lepingu sõlmimist ja käis nendega liiklusregistris ümberregistreerimisel. Tsiteeritud K.i ja ka Mironenko enda ütlused kinnitavad, et algselt ostis auto 3000 euro eest Mironenko. Auto vormistati K.i nimele, kuid auto jäi Mironenko kasutusse. K. kinnitas, et seejärel vomistati auto Ž.le. Ž. kinnitas, et vormistas D.i palvel ulepingu enda nimele, kuid autot enda kätte ei saanud. Ž. ja N.i ütlused kinnitavad, et Ž. toimetati ulepingut sõlmima. Ž. kinnitab, et üheks isikuks, kes teda kohale viis oli K. (D.), kellega koos ta üle piiri sõitis. D. K.i ütluste kohaselt raha tema selle sõiduki eest ei ole kellelegi maksnud ning sõidukit enda valdusse ja kasutusse ei ole saanud. Kuna Maanteameti andmetel oli sõiduki kasutajana kirjas ka K.D., on eluliselt usutav, et reaalselt kasutasid sõidukit D. ja Mironenko. N.i ütluste kohaselt ta nägi autoga sõitmas Mironenkot ja D. ning tema teada oli auto Mironenko oma. Eeltoodu kinnitab, et D. K. oli lihtsalt variisik, kelle abil varjati sõiduki tegelikku omanikku ja kelle ülesandeks oli esineda tulevase autou vormistamisel usõiduki müüjana. M. OÜ esindaja V. B. esitatud utaotluste koondtabel kinnitab, et IP-aadressilt xxx (V OÜ internetiühendus asukohaga xxx) esitati 11.10.2013 kell 12:06 J.Ž. nimelt utaotlus sõidukile reg. numbriga XXX. Mironenko ütluste kohaselt esitas taotluse D.. Nimetatud asjaolu kinnitab, et lisaks u jaoks sobiva auto leidmisele korraldas V. Mironenko utaotluse esitamise tema ja D. kontrolli all oleva V OÜ internetiühenduselt. Ž. ütlused kinnitavad, et tema seda taotlust ei esitanud. 11.10.2013 kell 12:00 ehk kuus minutit enne utaotluse esitamist viibis K. D. telefoninumber xxx xxx asuva sidemasti levialas (xxx). Sel ajal oli tal sisenev kõne Viktor Mironenko telefoninumbrilt xxx. Viis minutit enne seda, kell 11:55 helistas K. D. V. Mironenko telefoninumbrile xxx. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et just K. D. oli isikuks, kes esitas J.Ž. nimel utaotluse ja V.Mironenko oli sellest teadlik. Mironenko enda ütlused kinnitavad, et K. tegi N.ile ja Mironenkole ettepaneku müüa auto uga M. OÜ-le ja siis müüa auto Peterburis. utaotluse esitas K. D., kes lubas ise korraldada umaksete tasumise. Arvestades, et D.l ja Mironenkol oli väljakujunenud süsteem ulepingute sõlmimise järgselt uautode Venemaale müümisel ja nad ühelgi juhul peale auto Venemaale viimist ei maksnud enam umakseid, ei ole Mironenko väide, et D. lubas tasuda maksed, eluliselt usutav. Väljakujunenud süsteemi arvestades on ilmselge, et Mironenko teadis algusest peale, et peale auto Venemaale viimist umakseid enam ei tasuta. 11 kd lk 204-253 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et 21.10.2013-25.10.13 helistasid D. ja Mironenko korduvalt üksteisele. 21.10.13-22.10.13, 24-25.10.13 on OÜ Y. numbrilt ja J.G. korduvalt helistanud J.Ž. kasutuses olnud telefonile, 11.10.13, 16.10.13 on E.D. helistanud J.Ž.le. 15.10.13-25.10.13 on G. ja D. korduvalt helistanud üksteisele. 18.10.2013, 21.10.13, 22.10.13 helistas G. korduvalt Ž. kasutuses olnud telefonile. 21.10.13-25.10.13 helistas J.G. korduvalt OÜ Y. numbrile ja sealt helistati ka tagasi. 21.10.2013 helistasid Mironenko ja G.N. üksteisele. Mironenko ja D. ning Miroenneko ja N.i omavaheline kõnede arv ulepingu sõlmimise päeval kinnitab, et D. hoidis Mironenkot toimuvaga kursis ja Mironenko andis talle juhiseid. Lisaks kinnitasid N.i ütlused, et Ž.ga panka mineku aja andis teada talle D.. Tunnistaja K. S.i ütlustest nähtub, et kui oli Narvas piiriületusjärjekorras oma usõidukis BMW X5 koos G. N.i, V. Mironenko ja viimase sõbrannaga, tuli nende juurde K. D., kes oli K. S.i eelnevalt Narvasse sõidutanud ja ütles, et nad ei saanud, koos J. Ž.ga üle Vene piiri, J. Ž. oli purjus ja tal ei olnud juhilubasid. Vitja andis K. D.le 200 eurot ning ütles, et auto peab Venemaale saama ja K. D. peab seetõttu minema Kagu-Eestisse ning ületama Vene piiri sealtkaudu. Ka N.i ütlused kinnitavad, et Miroenko andis D.le raha ja käskis Pihkva kaudu auto Venemaale viia. Tsiteeritud ütlused kinnitavad üheselt, et K. D. tegutses V. Mironenko juhendamisel ja kontrolli all (isegi kui ei meeldinud (nähtub S.i ütlustest) , läks teise piirpunkti

kaudu Venemaale) ning V. Mironenko oli see, kes vajadusel andis K. D.le raha, mis oli vajalik sama kuriteoplaani realiseerimisega seotud kulude katteks. N.i ütlused kinnitavad Mironenko ütlusi, et auto müüdi Venemaal G.ile ja selle eest said N. ja Mironenko raha. Mironenko passi koopia kinnitab, et Mironenko viibis Venemaal 25.10.1329.10.13(15/193-195) s.o ajal, mil BMW 323 viidi Venemaale ja müüdi N.i ütluste kohaselt G.ile. Seega isegi kui D. ei edastanud Mironenkole M. OÜ-lt laekunud summasid, sai Mireonnko varalist kasu auto müügist Venemaal. Et just Mironenko tegeles kõnealusel autole ostja leidmisega kinnitab, V. Mironenko internetivestlused kontaktiga „D.“, mis avastati V. Mironenko mobiiltelefonist iPhone 5. V.Mironenko edastas 19.09.2013 kell 11:40-11:48 sõiduki andmed, mida ta tahab müüa: BMW 323, bensiinimootoriga, mootori maht 2,5, hind 5500 eurot. Vastatakse, et too see Peterburi, see läheb siin lennuga. 13-18.10.2013 vestlusest nähtub, et „valget värvi BMW kupee“ tahetakse varuosadeks ning potentsiaalne klient ootab telefonikõnet. 06.11.2013 teatab V. Mironenko, et ta müüs „X ja 3“ maha. See viitab otseselt korraga Venemaale viidud BMW X5 ja Ž. usõiduki BMW 323 müümist M. G.ile 2013. aasta oktoobri lõpus. (17/123,129). Fakt, et Mironenko pakkus valget BMW 323 müügiks juba ajal, mil see oli K.i nimel, kinnitab, et just Mironenko oli sõiduki tegelik omanik ja tema oli see, kes organiseeris sõidukite ulepingute sõlmimist ja autode hilisemat Venemaale müümist. Mironenko tegevusele hinnangut andes arvestab kohus ikka jälle korduvat mustrit, mille kohaselt enne OÜ-ga M. ulepingu sõlmimist on auto vormistatud mõne V.Mironenko tuttava või variisiku nimele. Käesoleval juhul vormistati auto variisiku K. nimele, kuigi auto jäi endiselt Mironenko (kinnitavad N.i ütlused )ja D. kasutusse. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just V.Mironenko oli koos N.i ja D.ga isikuks, kelle juhendamisel ja organiseerimisel sõlmiti 21.10.2013 OÜ M. ja J.Ž. vahel uleping BMW 323 regnr xxx kohta. Mironenko enda ütlused kinnitavad, et ta oli teadlik, et pärast auto K.i nimele vormistamist, sõlmitakse uleping OÜ-ga M. mõne variisiku nimele ja organiseeritakse auto Venemaale viimine. Tsiteeritud dokumentaalsed tõendid (lk 66) kinnitavad, et Mironenko otsis Venemaal ostjat. N.i ütlused kinnitavad, et Mironenko müüs auto Venemaal G.ile. Sõiduk oli kogu aeg Mironenko ja/või D. kontrolli all ja umakseid keegi tasuda ei kavatsenud nagu ei kavatsetud ka tagastada sõidukit võlgnevuse tekkimise järel uandjale. Arvestades Mironenko käitumises esinevat modus operandit, variisikute nimel sõlmitud ulepingu alusel enda ja/või D. kasutusse saadud sõidukite edasine kiire toimetamine väismaale/eelkõige Venemaale (käesoleval juhul neli päeva peale ulepingu sõlmimist) ja seal nende müük, on eluliselt usutav, et 21.10.13 sõlmiti J.Ž. nimel uleping algusest peale eesmärgiga ostu-müügi lepingu alusel saada raha ja ulepingu kohaselt jätkuvalt nende kasutusse jääv auto hiljem Venemaale müüa. Kuna auto oli eelnevalt D.K.i (kes tegi mida Mironenko ja D. käskisid) nimel, oli Mironenkol võimalus see auto ka otse Venemaale müüa ja puudus vajadus see auto vahepeal OÜ M. kaudu Ž. nimele usse võtta. Sellise vahetehingu ainuke eesmärk oligi saada OÜ-lt M. lisa raha. Korraldades koos D. ja N. ulepingu sõlmimist variisiku J.Ž. nimel, lõi Mironenko OÜ-le M. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Organiseerides ühiselt ulepingu sõlmimise Ž. nimele teadis Mironenko ette, et J.Ž. ei hakka umakseid tasuma, samuti teadis V.Mironenko, et J.Ž. ei saa autot enda kasutusse. Oma tegevusega põhjustas Mironenko OÜ-le M. varalise kahju vähemalt summas 2850 eurot (müüjale tasutud ostuhind miinus sissemakse). Mironenko koos D., K.i, Ž. ja N. lõid OÜ-le M. ebaõige ettekujutuse, et J.Ž. tõepoolest soovib osta endale BMW 323 ja tasuda selle eest vastavalt ulepingus kokkulepitule. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (teadmata, et J.Ž. ei saa tegelikult auto kasutajaks ja ta ei hakka sõiduki eest tasuma ning seda ei tee auto Venemaale toimetamise hetkest ka kolmandad isikud ning lepingu ülesütlemisel ei saa M. OÜ sõdukit tagasi), tegi OÜ M. varakäsutuse, so andis sõiduki BMW 323 reg nr-ga xxx ning sõidukiga seotud dokumendid Ž.le, kes need edastas ja dokumendid olid piiriületamise ajaks D. käes. Kuna sõiduki eest peale seda kui auto viidi Venemaale umakseid enam ei tasutud ja ka autot ei tagastatud, sai OÜ M. seeläbi varalist

kahju ja V.Mironenko ja/või kolmandad isikud varalist kasu vähemalt summas 2850 eurot. Seega tegi kannatanu OÜ M. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.Mironenko ja/või kolmandad isikud said varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Mironenko enda ütluste kohaselt teadis ta juba enne Ž. nimel ulepingu sõlmimist, et auto müüakse Venemaale, lisaks kinnitavad tema vestlused, et ta otsis kõnealusele autole juba enne ulepingu sõlmimist ostjat. Mironenko enda ütlused kinnitavad, et Mironenko võimaldas tema kontroll all olnud IP aadressilt D.l edastada utaotluse, ja müüs auto Venemaale. Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel, valitses Mironenko käesoleval juhul kelmuse täideviimist. Ilma Mironenko (eelkõige oli ülesandeks sobiva auto, esimese variisiku ja turustusvõimaluste leidmine) tegevuseta (võimaldas kasutada utaotluse esitamiseks tema kontrolli all oleva V OÜ internetiühendust) ei oleks M. OÜ ulepingut J.Ž.ga sõlminud. Mironenko võimaldas tema kontrolli all olnud OÜ V IP aadressilt esitada J.Ž. nimel interneti teel utaotlust, ilma selleta ei oleks OÜ M. utaotlust heaks kiitnud ja J.Ž.ga ulepingut sõlminud. Mironenko käitumine (teadlik variisiku nimel tehingu tegemisest, D.ga ulepingu sõlmimise päeval pidev suhtlemine, just tema ise otsis juba eelnevalt Venemaal auto müügi võimalust) kinnitab, et ta tegutses J.Ž. nimel BMW 323 ulepingu sõlmimist organiseerides teadlikult ja sihipäraselt. Seega andis ta teadlikult enda panuse kelmuse toimepanemisse, mistõttu on tuvastatud tema roll täideviijana kelmuse sooritamisel. Lisaks lepingute sõlmimise organiseerimisele oli just Mironenko see, kellel oli teada, kuhu auto hiljem edasi toimetada ( valmistas aegsasti ette uauto müümist Venemaal ja peale uauto väljaviimist Eestis Venemaale oli see koheselt üle antud ostjale). Asjaolu, et autot kasutasid kuni müügini ka kolmandad isikud, ei mõjuta Mironenko teopanust kuriteo toimepanemisse. ulepingu sõlmimisega õnnestus V.Mironenko organiseerimisel ja juhendamisel luua OÜ-le M. vale ettekujutuse ning Mironenko ja tema kaaslaste plaan täitus – OÜ M. tegi varakäsutuse. V.Mironenkol oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus OÜ M. poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik (alates sobiva auto leidmisest, K.i nimele vormistamisest ) OÜ M. eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.Mironenko on kuriteo toimepannud kavatsetult. Audi Q7 reg.nr XXX episood 9 kd lk 60-80 dokumendid kinnitavad, et 03.10.2013 sõlmiti leping nr 48 sõiduki hoiule võtmiseks ja müümiseks. Lepingust nähtub, et 03.10.2013 andis S. H. sõiduki Audi Q7 üle R. OÜ-le R. L.i isikus, et viimane tegeleks sõiduki müümisega. 6 kd lk 1-29 dokumendid kinnitavad, et Audi Q7 reg.nr XXX päritoluriik on Prantsusmaa. 01.10.2013 esitas sõiduki registreerimiseelsele ülevaatusele Maanteeametis S. H.. 15.11.2013 vormistati sõiduk S AS nimele, milleks V. K. esitas Maanteeametile vastava taotluse, mille alusel registreeriti sõiduk liiklusregistris omistades sõidukile registreerimisnumbrit XXX ning kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna S AS ja vastutava kasutajana V OÜ. 18.11.2013 esitas V. K. S AS volikirja alusel taotlused enda ja D.K.i registreerimiseks kõnealuse sõiduki kasutajaks, mille alusel kanti V. K. ja D.K. registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana. 5 kd lk 144-210 dokumendid kinnitavad, et 15.11.2013 sõlmis V OÜ juhatuse liige V. K. järelmaksuga müügilepingu, mille esemeks on Audi Q7, VIN-kood xxx, millise sõiduki omandas S AS 15.11.2013 S.H. 17 900 euro eest, millest 5370 eurot oli S AS-le 15.11.2013 omafinantseeringuna tasunud V OÜ pangakontolt V. K. ning ülejäänud osa, s.o 12 530 eurot tasus S AS sõiduki müüjale oma vahenditest. Pärast järelmaksuga müügilepingu sõlmimist laekus V OÜ pangakontolt kaks osalist tagasimakset: 02.12.2013. a 6,40 eurot ja 17.12.2013. a

0,74 eurot, s.o kokku 7,14 eurot. utaotlus oli V OÜ juhatuse liikme V. K. nimel esitatud 2013. a novembris hiljemalt 08.11.2013. utaotluses ja järelmaksuga müügilepingus on V. K. telefoniks xxx. Sõiduauto kasutajateks paluti märkida V.K. ja D.K.. 31.01.2014 koostas S AS lepingu ülesütlemise teatise, mis saadeti V OÜ ja V. K. aadressidele. Tunnistaja R. L.i ütluste kohaselt tegeles R OÜ kasutatud sõidukite müügiga. Automüügiplats asus xxx. 9 kd lk 60 on tema allkiri. Ei tea kust H. sai Audi Q7. Tegeles selle auto müügiga. Auto hind oli 17900 eurot. Autot käis eraldi vaatamas 3-4 inimest. Audi Q7 ostis äriühing usse. Küsiti sõiduki tehnilise seisundi kohta, jätsid telefoni numbri. Teavitas H.i ostu soovist ja 3-4 päeva pärast viis ta auto ära. Nimesid Mironenko ja N. ei tea. G. (politseis sai teda nime N.) oli naaberplatsil, kus müüs koos isaga. Tunnistaja S. H. ütluste kohaselt on 9 kd lk 60 tunnistaja allkiri. Audi Q7 ostis Leedu turult 15000 euroga. Pani auto L.i juurde platsile müüki. Livšits helistas ja ütles, et üks inimene soovib sõidukit usse soetada. Ostjaga kohtus 2 korda Si kontoris Liivalaia tn teisel korrusel koos telleriga. Oli 2 venekeelt kõnelevat meesterahvast. Teller tõi lepingu seal oli vale summa. Lepingus oli 15000, müügihind oli 17tuhat millegagi. Ütles, et summa vale, mehed hakkasid helistama ei saanud kätte ja lükkasid kohtumise järgmisele päevale. ARK-is käimist ei mäleta. 6 kd lk 19 ei ole tunnistaja kirjutatud, lk 20 on tema allkiri, lk 23 on tema allkiri. Mironenko nime ei ole varem kuulnud. Eeltsiteeritud dokumendid ja tunnistajate H. ja L.i ütlused kinnitavad, et V OÜ nimel sõlmiti 15.11.2013 järelmaksuga müügileping sõiduauto Audi Q7 kohta. Lepingu alusel tasuti sissemakse ja 2 väikest osamakset, kuid edasisi makseid ei tasutud ja S ütles lepingu üles. Autot ei ole firmale tagastatud. Tsiteeritud tunnistajate Livšits ja H. ütlused, ei kinnita ega lükka ümber asjaolusid Mironenko seotuse kohta järelmaksuga müügilepingu sõlmimisega. 13/179 e-kiri kinnitab, et V. K. nimele taheti vormistada autout juba 2013. a augustis. 12 kd lk 10-36 dokumendid kinnitavad, et 21.11.2013 kella 18:02 paiku läbisid V. K. ja K. D. sõidukiga Audi Q7 reg.nr XXX Tallinna Reisisadama (Vanasadama). 22.11.2013 kell 17:49 naasis V. K. läbi Narva piiripunkti Eestisse. 22.11.2013 imporditi Audi Q7 Venemaa territooriumile, importijaks oli V. K., ekspordi kohta informatsioon puudub (16/55-56). V. K. andis politseile üle tema nimele väljaantud reisilaeva X pardakaardi reisile Tallinn – Sankt-Peterburg ja bussipileti 21.11.2013 kell 19:00 - 22.11.2013 kell 10:30 (15/105-113). Pardakaart ja bussipilet tõendavad, et V. K. sõitis 21.11.2013 õhtul laevaga Tallinnast SanktPeterburgi ja 22.11.2013 päevasel ajal sõitis bussiga tagasi. Tsiteeritud dokumendid kinnitavad K. ütlusi, mille kohaselt viis D. koos K.ga Audi Q7 Venemaale. Pardakaart ja bussipilet tõendavad, et V. K. sõitis 21.11.2013 õhtul laevaga Tallinnast Sankt-Peterburgi ja 22.11.2013 päevasel ajal sõitis bussiga tagasi. Seega on tõendatud, et Audi Q7 viidi juba 6 päeva pärast järelmaksuga müügilepingu sõlmimist juba Venemaale. 12 kd lk 49-71 dokumendid kinnitavad, et 24.04.2015 kella 15:40 paiku Venemaal Nižni Novgorod’i linnas asuvas Audi esinduses sõidukilt Audi Q7 Venemaa reg.nr-ga xxx (VIN-kood: xxx) avastati rahvusvaheliselt tagaotsitavale sõidukile kuuluva helisüsteemi osa – võimendi. Avastatud võimendi kuulub sõidukile Audi Q7 VIN-koodiga xxx (usõiduk Audi Q7 reg.nr XXX). Võimendi avastati kuna Venemaal registreeritud sõiduki Audi Q7 omanik N.N. pöördus Audi esindusse helisüsteemi töökorda seadmiseks. Tunnistaja S.R. ütluste kohaselt avastas tema, et kontrollimisse toodud Audi Q7-l oli võimendi, mis kuulub sõidukile Audi Q7 VIN-koodiga xxx (Audi Q7 reg.nr XXX). Tunnistaja N. N. ütluste kohaselt avastati 25.04.2015 Venemaal Nižni Novgorod’i linnas asuvas Audi esinduses rahvusvaheliselt tagaotsitavale sõidukile kuuluva helisüsteemi osa – võimendi. Avastatud võimendi kuulub sõidukile Audi Q7 VIN-koodiga xxx (usõiduk Audi Q7 reg.nr XXX). Võimendi ostis ta 2015. a alguses autolammutusest.

Eeltsiteeritud Venemaalt õigusabikorras laekunud tõendid kinnitavad, et vähemalt mõned Audi Q7 osad (n helisüsteemi võimendi) on müüdud eraldi Venemaal. Mironenko ütlused kinnitavad auto müüki G.ile. Viktor Mironenko ütluste kohaselt tegi D. ettepanku Audi Q7 reg.nr XXX Venemaale müüa. Esimeseks osamakseks vajaliku 5000 eurot andis Mironenko. Pärast ulepingu sõlmimist üritas D. V. K.ga sõidukit Sankt-Peterburgi viia, kus K. D. andis sõiduki üle M.ile. Hiljem oli see sõiduk Sankt-Peterburis maha müüdud. Mironenko sai 6000 eurot. K.ga pangas ise kaasas ei käinud. D. tõi auto Venemaale, kus Mironenko sõitis sellega paar päeva. Umbes nädala pärast andis Tallinnas auto võtmed ja dokumendid D.le, kes müüs auto. Tunnistaja V.K. ütluste kohaselt on V kd lk 177-179 lepingu allkirjastanud, S. Ei mäleta, kes palus lepingu allkirjastada. Meesterahvas Audi A4 autoga tõi panka. Seda meest ei ole selles asjas süüdsitatavate seas. Mees tuli üksinda Energia tänavale järgi. Ei mäleta kas on enne selle meestrahvaga kohtumist rääkinud kellegagi sel päeval telefoni teel. Liivalaia Si juures väljas olid Mironenko ja Audi peremees. Läksid panka auto peremees, K. ja Mironenko. Panga töötajaga rääkis Audi Q7 peremees. Mironenko jäi I korrusele. Sõlmisid lepingu ja nägi Mironenkot alla jõudes I korrusel. Ei mäleta kas on tasunud esimese osamakse S ule. Ei mäleta mis tegi ühe lepingu eksemplariga. Ei ole kontakteerunud varem uga. Edasi sõitsid, Audi A4 juht, Mironenko ja Audi Q7 omanikuga Kadaka teele, autoturule. Seal oli Audi Q7 ja siis sõitsid ARKi. K. oli tänaval, Audi Q7 peremees kirjutas ja tasus kõige eest. Ei mäleta kas ARK-is või selle juures allkirjastas mingeid dokumente. ARK-i ees Mironekot ei olnud. Oli seal 10-15 minutit, siis läksid tagasi. Audi Q7 peremees pani autole numbri, vaatasid auto üle. Audi Q7 peremees andis tehnilise passi ja kahed võtmed, mis K. andis edasi mehele, kellega koos sinna tuli. Edasi sõitsid Kadaka Selveri tanklasse, kus olid Mironenko ja N.. Audi Q7 viidi ära. Audi Q7 oli hele, salongi ei mäleta, valuveljed. Lepingu sõlmides ei tahtnud saada autot enda valdusse ja kasutusse. D. tuli umbes nädala pärast Audi Q7-ga järgi xxx juurde. Sõitsid Venemaale, läbi Tartu ja Võru, kuid Vene piirivalve ei lasknud läbi ja keerati tagasi. D. oli roolis. Tulid tagasi Tallinna. K. helistas 17.00 õhtul ja ütles, et on vaja Peterburi sõita. Sõitsid praamiga Peterburi. Peterburis läksid D.ga panka ja siis sõitsid parkimisplatsile, K. kutsus takso, sõitsid hotelli juurde. K. käis 10 minutit hotellis, siis sõitsid taksoga bussijaama ja tuli Eestisse. Audi Q7 jäi hotelli juurde. Peale seda ei ole suhelnud D. või Mironenkoga. Ei ole tasunud makseid Audi Q7 eest. Ei ole teinud midagi, et hüvitada S kahju. 6 kd lk 24 ja 29 on tema allkirjad. Käsikirjaline tekst ei ole tema kirjutatud. Ei mäleta, mis asjaoludel need allkirjastas ja kellega koos oli. OÜ V pangakonto väljavõttest nähtub, et kõigepealt pani V.K. sularaha äriühingu kontole, kust seejärel tehti ülekA. esimese sissemakse katteks. Arvestades K. ütlusi, et ulepingu sõlmimisel käis ta koos V.Mironenkoga ja Mironenko ütlusi, et esimeseks osamakseks vajaliku 5000 eurot andis tema, on tõendamist leidnud, et raha esimese sissemakse tasumiseks andis V. Mironenko. Asjaolu, et AS-le S liiisingutaotluses (5/180), pangale esitatud bilansiaruandes (5/182) ja järelmaksuga müügilepingus on telefoni numbriks märgitud V.Mironenko telefoni number xxx, kinnitab üheselt, et utaotluse esitas K. nimel V.Mironenko. Telefoninumbrit märkides oli võimalus, et ufirma esindaja võtab ühendust ja esitab küsimusi. K. isikut (ta ei teadnud V OÜ tegevusest midagi) ja tema variisikuna kasutamist arvestades, ei ole eluliselt usutav, et K. oleks olnud suuteline ufirma võimalikele küsimustele vastama, mistõttu on ilmselge, et taotlusesse märgiti selle isiku telefoni number, kes oli valmis vajadusel küsimustele vastama. Arvestades, et V OÜ oli loodud Mironenko poolt ja selle tegevust kontrollisid D. ja Mironenko (lk 49-94) on eluliselt usutav, et ka sellest tehingust ei teadnud registrijärgsed juhid Kazakvetis ja K. midagi. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et just V.Mironenko oli isikuks, kes esitas V OÜ nimel utaotluse ja tema oli ka see isik, kes suhtles ufirmaga e-posti aadressilt xxx ja vastas küsimustele. Kuigi e-kirju saatnud isik esines V.K., ei saatnud neid e-kirju tegelikult V. K. (kinnitavad ka K. enda ütlused). Kuna e-kirjad olid eesti keeles, siis ei ole V.K. keeleoskust arvestades (kohus veendus kohtuistungil) võimalik, et K. need kirjad ise kirjutas. Küll aga on V. Mironenko keele oskus piisav (omab ka Eesti Vabariigi kodakondsust) e-kirjade kirjutamiseks.

12 kd lk 37-48 kinnitab, et 28.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt helistasid Mironeneko ja D. 15.11.13 ja 20.11.13 üksteisele, 15.11.13 helistasid Mironenko ja M.G. üksteisele. Protokollist nähtub, et 20.11.2013 päeval oli D.l päeva jooksul neli telefonikõnet Viktor Mironenko numbriga xxx, mis oli sel ajal Venemaa mobiilsideoperaatori levialas. Mironenko passi koopia kinnitab, et Mironenko viibis 17.11.13- 26.11.13 Venemaal (15/193-195). K. D. rääkis V. Mironenkoga telefonitsi ka 20.11.2013 kell 22:10, 23:13 ja 21.11.2013 kell 01:22 ja 03:50 ehk sõites uautoga Audi Q7 Koidula piiripunkti poole (liikumine nähtub mobiilimastidest, mille levialas D. helistamise hetkel on) ja peale seda, kui piiriületus ebaõnnestus. 21.11.2013 kell 08:13 oli K. D. Tallinna läheduses, Peetri külas asuva sidemasti levialas. Sama päeva õhtul, kell 17:53 ja 18:04 oli K. D. Tallinnas Sadama tänaval asuvate sidemastide levialas ehk sadamas. 12/37-48 protokollist nähtub, et V. Mironenko kasutuses olev abonentnumber xxx oli 15.11.2013 kell 09:21, 09:24 ja 09:32 Liivalaia tänaval asuvate sidemastide levialas, s.t Si kontori läheduses ja kell 14:20 viibis V. Mironenko xxx asuva sidemasti levialas ehk autoturul või selle läheduses. Kuigi Mironenko on eitanud K.ga ulepingut sõlmimas käimist, kinnitavad lisaks sideetevõtjalt saadud andmete protokollile, millest nähtub Mironenko viibimine Liivalaia tänava piirkonnas, ka K. ütlused, et Mironenko ootas lepingu sõlmimise ajal pangas allkorrusel ja pangast lahkudes oli Mironenko temaga ühes autos ning nad sõitsid Kadaka autoturule. Mironenko tunnistab, et just tema andis sissemakseks vajaliku 5000 eurot, mis kinnitab tema huvi ja seotust juba lepingu sõlmimise etapis. Kui Mironenko ei oleks sissemakse summat andnud, ei oleks S müüjale ka tervet summat välja maksnud ja Mironenko ja D. ei oleks autot enda kasutusse saanud. Mironenko suhtlus ulepingu sõlmimise päeval nii D. kui G.iga kinnitab, et Mironenko hoidis neid mõlemat sündmuste käiguga kursis. Asjaolu, et D. helistas teel Võrumaale, et sealt kaudu piiripunkti ületada, korduvalt Mironenkole, kinnitab, et D. hoidis Mironenkot sündmuste käiguga kursis. 17/129-130 V. Mironenko mobiiltelefonist iPhone 5 leitud internetivestlused kasutajaga „xxx“, kinnitab et sõiduauto Audi Q7 Venemaale toimetamist organiseeris Viktor Mironenkoga, kes korraldas seal auto müümist. Internetivestluses 14.11.2013 ehk päev enne ulepingu sõlmimist edastab V. Mironenko D.ile sõiduki andmed, mida ta tahab müüa: Audi Q7, bensiinimootoriga, mootori maht 3,6, halli värvi, väljalaskeaasta 2007. V. Mironenko tahab sõiduki eest 445 000 rubla, kuulutuses palub hinnaks panna 480 000 rubla. 18.11.2013, s.o esmaspäeval teatab V. Mironenko D.ile, et tema on Sankt-Peterburis ning kõnealune sõiduk saabub Sankt-Peterburgi reedel („see jõuab siia reedel) , s.t 22.11.2013. Kahe päeva möödumisel, 20.11.2013 teatab D. V. Mironenkole, et Audi jaoks on olemas klient, kes tahab sõidukit vaadata. 22.11.2013 kell 13:30 teatab V. Mironenko, et sõiduk on Sankt-Peterburis, misjärel lepib D.iga kokku kohtumise, et sõidukit näidata. Eeltsiteeritud vestlused kinnitavad Mironenko ja K. ütlusi, mile kohaselt Audi Q7 toimetati Venemaale ja Mironenko enda ütlusi, mille kohaselt Venemaale toimetatud sõiduauto Audi Q7 reg.nr XXX, andis K. D. temale, Viktor Mironenkole. Asjaolu, et just Mironenko annab teada, millal auto kohale jõuab ja lepib kliendile auto näitamise kokku, kinnitab Mironenko juhtivat rolli auto müügil ja, et just tema oli see, kes organiseeris auto edasi müügi. Asjaolu, et auto viidi koheselt peale järelmaksuga müügilepingu sõlmimist Venemaale ja müüdi seal edasi, kinnitab, et algusest peale sõlmiti V OÜ nimel järelmaksuga müügileping üksnes eesmärgiga saada auto enda käsutusesse, seejärel see maha müüa, saadud raha endale jätta ja osamakseid mitte tasuda. V OÜ ja V.K.t kasutati variisikutena, et vältida Mironenko enda seostamist tehinguga. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just V.Mironenko oli koos D.ga isikuks, kelle juhendamisel ja organiseerimisel sõlmiti 15.11.2013 S AS ja V OÜ, mida esindas V.K., vahel järelmaksuga müügileping Audi Q7 reg.nr XXX kohta. Mironenko enda ütlused ja sõnumid kinnitavad, et ta oli teadlik, et pärast järelmaksuga müügilepingu sõlmimist S AS-ga organiseeritakse auto Venemaale viimine. Ülaltsiteeritud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et

Mironenko otsis Venemaal ostjat. K. ja Mironenko ütlused ja dokumentaalsed tõendid (lk 69) kinnitavad, et auto toimetati D. poolt Venemaale ja anti üle G.ile. Kuna Mironenko kinnitab 6000 euro saamist, siis järelikult müüdi see auto Venemaal. K. ütlused kinnitavad, et tema autot enda kasutusse tegelikult ei saanud ja auto jäi Mironenko ja D. käsutusse. Seega oli sõiduk peale järelmaksuga müügilepingu sõlmimist kogu aeg kuriteos osalenud isikute kasutuses ja kontrolli all ja osamakseid keegi tasuda ei kavatsenud, nagu ka tagastada sõiduk võlgnevuse tekkimise järel AS-le S . Arvestades Mironenko käitumises esinevat modus operandit, variisikute nimel sõlmitud ulepingu alusel enda ja/või D. kasutusse saadud sõidukite edasine kiire toimetamine väismaale/eelkõige Venemaale (käesoleval juhul kuus päeva peale järelmaksuga müügilepingu sõlmimist) ja seal nende müük, on eluliselt usutav, et 15.11.13 sõlmiti V OÜ, mida esindas V.K., nimel järelmaksuga müügileping algusest peale eesmärgiga selle lepingu alusel enda kasutusse saadav auto hiljem Venemaale müüa. Korraldades järelmaksuga müügilepingu sõlmimist variisiku V OÜ, mida esindas V.K. nimel, lõi Mironenko AS-le S tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Organiseerides järelmaksuga müügilepingu sõlmimise V OÜ, mida esindas V.K., nimele teadis Mironenko ette, et V OÜ, ei hakka osamakseid tasuma, samuti teadis V.Mironenko, et V OÜ, autot enda kasutusse ei saa. Oma tegevusega põhjustas Mironenko AS-le S varalise kahju vähemalt summas 12522.86 eurot (müüjale tasutud ostuhind miinus sissemakse ja 2 väikest osamakset). Mironenko koos K.ga lõid AS-le S ebaõige ettekujutuse, et V OÜ, mida esindas V.K., tõepoolest soovib osta endale Audi Q7 ja tasuda selle eest vastavalt järelmaksuga müügilepingus kokkulepitule. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et V OÜ ei saa tegelikult auto kasutajaks ja ta ei hakka sõiduki eest tasuma ning seda ei tee auto Venemaale toimetamise hetkest ka kolmandad isikud ning lepingu ülesütlemisel ei saa S AS sõdukit tagasi), tegi AS S varakäsutuse, so andis sõiduki Audi Q7 reg nr-ga XXX ning sõidukiga seotud dokumendid V OÜ, mida esindas V.K.le, kes edastas need tuvastamata isikule, kes mingil hetkel oli need edastanud D.le. Kuna sõiduki eest peale seda kui auto viidi Venemaale osamakseid enam ei tasutud ja ka autot ei tagastatud, sai AS S seeläbi varalist kahju ja V.Mironenko ja/või kolmandad isikud varalist kasu vähemalt summas 12522.86 eurot. Seega tegi kannatanu As S eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.Mironenko ja/või kolmandad isikud said varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Mironenko enda ütluste kohaselt, mida kinnitavad sõnumid (lk 71) teadis ta juba enne V OÜ nimel järelmakusga müügilepingu sõlmimist, et auto müüakse Venemaale, lisaks kinnitavad tema vestlused, et ta otsis kõnealusele autole juba enne järelmaksuga müügilepingu sõlmimist ostjat. Kohus tuvastas, et Mironenko edastas V OÜ nimel utaotluse, organiseeris K. lepingut sõlmima, andis sissemakse raha ja müüs auto Venemaale. Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel valitses Mironenko käesoleval juhul kelmuse täideviimist. Ilma Mironenko (sobiva auto, variisiku ja turustusvõimaluste leidmine) tegevuseta (esitas utaotluse ja korraldas tema kontrolli all oleva V. OÜ nimel järelmaksuga müügilepingu sõlmimise) ei oleks AS S järelmaksuga müügilepingut V OÜ-ga sõlminud. Mironenko käitumine (utaotluse esitamine, teadlik variisiku nimel tehingu tegemisest, D.ga lepingu sõlmimise päeval pidev suhtlemine, just tema ise otsis Venemaal auto müügi võimalust) kinnitab, et ta tegutses V OÜ nimel Audi Q7 järelmaksuga müügilepingu sõlmimist organiseerides teadlikult ja sihipäraselt. Seega andis ta teadlikult enda panuse kelmuse toimepanemisse, mistõttu on tuvastatud tema roll täideviijana kelmuse sooritamisel. Lisaks lepingu sõlmimise organiseerimisele oli just Mironenko see, kellel oli teada, kuhu auto hiljem edasi toimetada (valmistas aegsasti ette auto müümist Venemaal ja peale auto väljaviimist Eestis

Venemaale oli see koheselt üle antud ostjale). Asjaolu, et autot võisid kuni müügini kasutada ka kolmandad isikud, ei mõjuta Mironenko teopanust kuriteo toimepanemisse. Järelmaksuga müügilepingu sõlmimisega õnnestus V.Mironenko organiseerimisel ja juhendamisel luua AS-le S vale ettekujutuse ja Mironenko plaan täitus – AS S tegi varakäsutuse. V.Mironenkol oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus AS S poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik (alates sobiva auto leidmisest, V OÜ nimele vormistamisest ) AS S eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.Mironenko on kuriteo toimepannud kavatsetult. BMW X5 reg.nr xxx episood 7 kd lk 143-169 dokumendid kinnitavad, et 03.04.2014 esitas A OÜ esindaja T. A. Maanteeametile taotluse, mille alusel kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna A OÜ, vastutava kasutajana H. K. ja (tavalise) kasutajana A. G.. Koos taotlusega esitas T. A. kolm müügilepingut, millede kohaselt 11.02.2014 müüs JE. Schmidt sõiduki A. S., kes samal päeval müüs sõiduki edasi A. M.ile ning 03.04.2014 A. M. müüs sõiduki A OÜ-le T. A.i isikus. 7 kd lk 138-142 dokumendid kinnitavad, et 03.04.2014 sõlmis H. K. A OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt anti H. K.ele sõiduki BMW X5 reg.nr xxx tagatisel laenu summas 3900 eurot, mille ta kohustus tagastama kolme aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (põhiosamaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule. H. K.e telefoniks on laenulepingus märgitud xxx. Sõiduki ümberregistreerimisel A OÜ nimele kanti registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana A. G.. 12 kd lk 79-83i dokumendid tõendavad, et H. K.e poolt sõlmitud laenulepingu nr 1404032 järgi ei olnud tasutud ühtegi tagasimakset, mistõttu 14.07.2014 ütles A OÜ lepingu üles, mille kohta saatis H. K.ele lepingus märgitud elukoha aadressil kirjaliku teatise. Tunnistaja T. A. ütluste kohaselt tõi Mironenko A kontorisse kliente, kes soovisid sõidukeid usse vormistada. 2014 kasutas telefone xxx xxx. 7 kd lk 138 oleva lepingu allkirjastas Autoregistri büroos xxx tänaval. K. allkirjastas lepingu autoregistri büroos tunnistaja juuresolekul. K.e isiku tuvastas dokumendi järgi. K. tuli autoregistrisse koos teise meesterahvaga, kes sarnaneb 7d lk 171 foto nr 2 mehega (I.). Kaasas olnud mees tasus riigilõivu ja andis ka esimese osamakse sõiduki eest. K.e andmed kandis lepingusse tunnistaja ja trükkis välja. Kliendiandmed said kas SMS-i või e-postiga või kodulehel taotlust täites. Maksis 6000 eurot, esimene osamakse oli 2100 eurot, krediit 3900 eurot. Müüja oli A. M.. Sõiduki registreerimistunnistus jäi K.ele või temaga koos olnud mehele. Ei tea mitu võtit oli ja kellel auto üle anti. Ühtegi laenulepingujärgset makset ei laekunud, isikut kätte ei saanud. A ütles lepingu üles. BMW X5 nägi viimati Venemaal kui käis sellel Moskvas politseijaoskonnas järgi 2015 aastal, sõidukil olid siis teised numbrimärgid. Autot Venemaalt tagasi saanud ei ole, piiril tekkis probleem. Mironenko tõi 3 või rohkem klienti Ai. Ei tea kas K.e juhtum on Mironenkoga seotud. Eeltsiteeritud dokumendid ja tunnistajate K. (lk 75), N.(lk 75), A. ütlused kinnitavad, et H.K. nimel sõlmiti 03.04.2014 laenuleping sõiduauto BMW X5 reg. Nr xxx tagatisega. Laenulepingu alusel tasuti sissemakse, kuid edasisi makseid ei tasutud ja A OÜ ütles lepingu üles. Autot ei ole laenuandjale tagastatud. 12 kd lk 106-183 dokumendid kinnitavad, et 12.04.2014 A. G. viis Ivangord’i kaudu Venemaale sisse sõiduki BMW X5 reg.nr-ga xxx, vormistades selle kohta reisitollideklaratsiooni, tähtajaga kuni 12.07.2014, kuid selle tähtaja jooksul ega hiljem ei olnud seda sõidukit Venemaalt välja viidud. 2014. a septembris peeti kõnealune sõiduk Venemaa politsei poolt Moskva linnas kinni ning jäeti hoiule Moskva linnas asuvasse politseiosakonda. Sõiduk võeti ära Venemaa elanikult V. M.’ilt. Sõiduki küljes olid registreerimismärgid xxx, mis kuuluvad teisele sama mudeli ja sama värvi sõidukile väljalaskeaastaga 2004. Sõidukit müüdi, veebilehel cars.auto.ru ja 09.10.2013 koostas V. M.i avalduse politseisse. 03.07.2015 A OÜ esindaja T. A. sai kõnealuse sõiduki BMW X5 Moskva linnas asuvas politseiosakonnas Filjovskij Park kätte, kuid VenemaaEesti piiri ületamisel läbi Ivangorod’i piiripunkti 06.07.2015 võttis Venemaa tolliteenistus T. A.ilt sõiduki ära.

Tunnistaja V. M.i ütluste kohaselt ostis ta 12.08.2014 BMW X5 Sankt-Peterburis. 08.09.2014 autot müües sai teada, et auto on varastatud. Politsei võttis tema ära sõiduki BMW X5 VINkoodiga xxx, mille küljes olid Venemaa registreerimismärgid xxx. Eeltsiteeritud dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja M. ütlused kinnitavad, et A. G. viis kõnealuse BMW X5 lõplikult 12.04.2014 Eestist Venemaale ja väljaviidud sõiduk BMW X5 reg.nr-ga xxx müüdi Sankt-Peterburis maha. 12 kd lk 184-266 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et 03.04.14 helistas T.A. 2 korda H.K.ele, 03.04.14 helistasid T.A. ja A.M. korduvalt vastastikku, 03.04.14, 07.04.1409.04.14, 11.04.14 helistasid T. I. A.G. üksteisele, 03.04.14-09.04.14 helistasid I. N. üksteisele, 04.04.14 helistas N. kolm korda I.ile, 04.04.14-09.04.14 helistasid I. ja K. üksteisele, 09.04.14 helistasid I. ja Mironenko üksteisele, 04.04.14, 07.04.14, 09.04.14 , 11.04.14 helistasid N. ja Mironenko üksteisele, 03.04.14-04.04.14 helistasid N. ja K. üksteisele, 05.04.14-07.04.14 helistasid N. ja K. üksteisele, 04.04.14-10.04.14 helistasid N. ja Mironenko üksteisele, 09.04.14 helistas N. N.le, 04.04.14-05.04.14, 10.04.14-12.04.12 helistasid G. ja Mironenko üksteisele. Osutatud telefonikõned Mironenko, I.i, N., N.i ja G. vahel kinnitavad tunnistajate omavahelist suhtlust laenulepingu sõlmimise päeval ja sellele järgnevatel päevadel kui tegeleti sõiduauto Venemaale toimetamisega. V.Mironenko kinnitab, et ta osales BMW X5 reg.nr xxx sõiduki väljaviimises Eestist Venemaale koos S. N. ja veel ühe isikuga (s.o A. G.), kes on T. I. tuttav. Üle vene piiri läks N.ga jala. K.e tuttav sõitis autoga üle piiri. Piiril viis teda edasi A.. Käisid selle autoga 2 korda Venemaal ja esimesel korral tuldi peale piiri ületamist ja kohtumist kohe tagasi. K. rääkis 2014 suvel, et auto müüdi Venemaaal, auto oli Moskvas kinni peetud. 19 lk 67-91 äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et V.Mironenko tundis ära M. G.i, kelle telefoni number on tema telefonis MG nime all ja kellest ta on rääkinud. Tunnistaja A. G. ütluste kohaselt sai Männikul Neste tanklas kokku, kus andis oma passi, et saaks sõiduki tema nimele vormistada. Seal oli tuttav T. I.i ja roolis veel üks inimene, kes tulid BMW-ga. Passi sai tagasi esimest korda Narva sõites. On korra olnud autoroolis autoga Venemaale sõites 2014 aastal. Tagasi tuli jalgsi. Tegemist oli BMW X5. Piiriületamise hetkel Narvas oli autos üksi kella 21.00-01.00 vahel. Kaks korda üritas ja teine kord edukalt. Telefoni teel helistas ja paluti tulla ning istus autosse Männikul. Tallinnast Narvani oli reisija. Enne piiripunkti istus rooli ja ületas piiri üksi. Mehed ootasid kohe peale piiri ületust tanklas. Tunnistajale anti 5000 rubla ja ta läks üle piiripunkti tagasi. Läks üle piiri, vahetas raha, istus Narvas Tallinna bussile. Autos olnud kahe mehe nime ei tea. Oli neid mehi üks päev varem näinud. Üks päev enne oli sama autoga samade meestega üle Narva piir Venemaale sõita üritanud, kuid ei õnnestunud. Ei saanud üle piiri sõita kuna ID kaarti ei olnud kaasas, oli ainult hall pass, autos olid kahtlased esemed. Vahepeal helistasid mehed ja kui selgus, et tunnistaja autoga üle piiri ei saa, tulid mehed Eestisse tagasi. Lubati 300 eurot. Ööbisid hotellis, tunnistajale anti 100 eurot, sõitsid Tallinna ja lepiti teel kokku, et õhtul sõidetakse uuesti. Tunnistaja G.N.i ütluste kohaselt nägi BMW X5 registreerimisnumber xxx Mironenkol, xxx Tallinnas, A. juures. Ei tea kuidas H.K. sõlmis laenulepingu. Tõi kuskilt kesklinnast H. K.e ja T. I. isiklikult sellele platsile, kas Mironenko või N. palvel. K. tahtis soetada sõidukit, talle soovitati seda autot, näitas autot ja see sobis, ei olnud eriti kallis ja enamvähem sõidukõlbulik. Sõitis ise ära. Ei mäleta kas K. või I. palus, et viiks ARKi, et vormistada dokumendid. Viis Lasnamäe ARKi, Pinna tänaval. Ei mäleta kust nad peale võttis. K. koos I.iga läks ARK-i. Ei mäleta kas nägi sõidukit BMW X5 xxx H.K.e valduses. K.e sõnade järgi S. N. kasutas seda autot. N. sõitis mitu korda selle autoga, kuid ei mäleta kelle käest sai. N., D., Mironenko, N. olid sellel autoga Peterburi sadamas. Sõitsid autoga sadamasse. Mironeko rääkis, et tema koos N.ga ja veel ühe inimesega, kes oli kantud selle auto tehnilise passi, sõitsid sellega Venemaa poole, kuid mingitel põhjustel neid ei lastud Venemaale. Hiljem ilmselt õnnestus. Seda kolmandat isikut nägi kui koos T. I.iga käis selle sama BMW X5-ga selle inimese juures Männikul. Ei tea midagi auto kinnipidamisest Venemaal. Ei tea kas ja kes tasus tagasimakseid lepingu järgi.

Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt sõlmis 7 kd 138-141 laenulepingu N.i, N. ja Mironenko palvel. E-posti aadressi tegi N., kes palus selle lepingu sõlmimisel öelda. Telefoni numbri vahetas paar päeva peale lepingu sõlmimist ära, et talle ei helistataks. N. pidi e-posti aadressil suhtlema. N. tegi ettepaneku saada auto, midagi ei maksa ja hiljem annab auto neile tagasi. Mironenko selgitas, et tema annab usse 1/3 makse. Küsis kas autoga sõita tahab. Hindavad üle, siis saavad rohkem raha kohe kätte, sõidavad ja müüvad auto jälle maha. Mitu korda müüvad edasi. Mironenko selgitas, et see firma kust liisivad ei uuri eriti kliendi tausta, et teenivad käibemaksu pealt. N. abistas Mironenkot. Lepingu enda nimele sõlmimise eest sai pidevalt mingeid summasid. Tagasimaksed jäid K.e nime peale, pidi autoga paar kuud sõitma, siis pidi auto Venemaale viidama. Mironenko ütles, et K. makseid ei maksa ja vastustega äriühingule tegeleb N.. Mironenko ütles, et keegi ei maksa Seal aitas Miša vinkoodi ümber teha ja müüsid maha. Paari kuu pärast küsis uuelt omanikult auto tagasi ja müüsid uuesti maha. Magasini tänaval oli autode müügiplats, Mironenko proovis autoga sõita, auto sobis andis dokumendid ja andmed ja siis pidid ARK-is kohtuma. Oli hall nahksisuga BMW X5. N. tõi K.e autoplatsile, Mironenko tuli ise. Sõites Magasini tänavalt võtsid peale I.i, kes surnuaia juures ajas kellegagi juttu. Selle isiku nime kandis ARK-is kasutajaks. N. käskis kontrollida, et isikul oleks hall pass. Edasi läksid autoregistrisse N., I. ja tunnistaja. Mironenko tui hiljem. Mironenko sisse ei tulnud. N. tuli lõpuks sisse ja andis I.i kätte sissemakse raha. Vormistasid dokumendid, I. andis nime ja ARK-i kasutaja märkis passi. I. andis K.ele raha, kes andis sissemakse raha edasi automüüjale. N. sõitis autoplatsile tagasi. Autoregistreerimise tunnistuse ja laenulepingu andis peale auto kätte saamist Mironenkole ja ostetud auto rooli tuli N.. Sõitsid tanklasse kuhu tulid ka Mironenko, I., N.. Sai N.lt võtmed, mis andis I.ile. Millalgi läks Moskvasse Mironenko ja N.ga. BMW-ga tuli üks noorem mees. Sai enne kohtumist Mironenko käest registreerimistunnistuse. Politseis läks mitu tundi. Mironenko andis juhiseid, Edasi sõitsid Peterburi. Sõitis Peterburist Soome, raha sai Mironenkolt. Sai aru, et auto viis Venemaale T.e sõber, kes oli passis kirjas. Laenumakseid ei maksnud. K. tundis ära nii N., Mironenko kui I.. Tunnistajate N.i ja K.e ütlused kinnitavad, et K. sõlmis laenulepingu N., N.i ja Mironenko palvel K.e ütlustest nähtub, et kõike, mis seondus lepingu sõlmimise ja auto edasise saatusega, selgitas talle Mironenko ja plaan oli osta laenuga auto, viia Venemaale, müüa seal auto maha ja laenu tagasi maksma ei hakka. Seega kinnitavad K.e ütlused, et algusest peale oli plaan osamakseid mitte tasuda ja selleks, et K.ega ei saaks ühendust võtta vahetas K. mõni päev peale lepingu sõlmimist numbri ning viskas SIMkaardi ära. N.i ütlused, mille kohaselt otsisid nad automüügiplatsil koos Mironenkoga autot, mis ei oleks kallis ja mille saaks pärast ära müüa, kinnitavad K.e ütlusi (Mironenko tegi proovisõitu) , et just Mironenko valis laenulepingu ja edasi müügi jaoks sobiva auto välja. Seega kinnitavad N.i ütlused, et K. ise ei otsustanud, millist autot enda nimele laenulepingu alusel vormistada ja, et K. sõlmis lepingu enda nimel ainult selleks, et olla Mironenko palvel variisik. Arvestades asjaolu, et koheselt märgiti tehnilisse passi kasutajana ka G.u nimi (kinnitavad nii dokumentaalsed tõendid kui K.e ütlused), kes nädala pärast juba Mironeko korraldusel auto Venemaale toimetas, on tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et just V.Mironenko oli see, kes olles leidnud sobiva auto, leidis tuttavate abil variisikuks H. K., kes nõustus vormistama enda nimele autolaenu, teades, et tagasimakseid keegi maksma ei hakka, auto aga viiakse välja Venemaale ja müüakse seal maha. K.e ütlused kinnitavad, et Männikul suhtlesid N. ja I. noormehega (G.), kelle nimi pandi tehnilisse passi auto kasutajaks. G.u ütlused kinnitavad, et ta andis võõrastele isikutele oma passi, mille sai auto Venemaale viies tagasi. G.i ütlused kinnitavad üheselt, et teda oli vaja ainult isikuks, kes viib auto üle piiri. On ilmselge, et Mironenko, N., N. tahtsid seeläbi vältida enda seostamist kõnealuse autoga. 16/51 foto kinnitab, et kiirusekaamera fotografeeris sõiduki BMW X5 reg.nr xxx 09.04.2014 kell 20:27 Tallinn-Narva maantee 201-sel kilomeetril. Oles kohtuistungil näinud kõiki tunnistajaid (N. oli algselt süüdistatavana kohtuistungil), on kohus veendunud, et sõidukit juhib S. N. ja kõrvalistuja istmel on Viktor Mironenko. G.u ütlused kinnitavad, et ka tema oli reisijana

autos. 09.04.2014 kell 21:38 Narva piiripunkti kaameratega on fikseeritud sõiduauto BMW X5 reg.nr xxx liikumine Venemaa poole. Vahetult enne seda, kell 21:30 läbisid Narva piiripunkti suunaga Venemaa poole S. N. ja Viktor Mironenko (G. ütlused kinnitavad, et enne piiriületamist väljusid teised isikud autost ja tema asus rooli) N. ja Mironenko naasesid kell 22:27 ja 22:28 Eestisse läbi sama piiripunkti (12/84-105)(G. ütlustest nähtub, et ta ei saanud autoga üle piiri). Narva piiripunkti kaameratega fikseeriti sõiduauto BMW X5 reg.nr xxx liikumine Venemaa poole 11.04.2014 kell 23:58. A. G. piiriületus fikseeriti 12.04.2014 kell 00:05. Kell 01:44 naasis A. G. sama piiripunkti kaudu Eestisse. (Kinnitab G.u ütlusi, mille kohaselt õnnestus teisel korral auto üle piiri viia ja ta tuli jalgsi tagasi Eestisse). 12.04.2013 kell 00:02 läbis Narva piiripunkti suunaga Venemaa poole S. N.(12/84-105). Samal päeval lahkus Eestist ka V. Mironenko (Mironenko passi koopia kinnitab, et Mironenko viibis Venemaal 12.04.13-19.04.13 15/193195). G.u ütlused kinnitavad, et samad mehed, kellega oli eelmisel päeval üle piiri minna üritanud, ootasid kohe peale piiri ületust tanklas. Seega kinnitavad nii registreeritud piiriületused (mis näitavad N. ja Mironenko piiriületusi samalajal kui G.) kui ka G.u ütlused, et just Mironenko oli isikuks, kes organiseeris auto üle piiri viimist ja võttis auto ka teisel pool vastu. Ka 12 kd lk 249-252 kajastatud telefonikõned 10.04.14-12.04.12 G.u ja Mironenko vahel kinnitavad G.u ütlusi suhtlemise kohta isikuga, kes andis talle auto Venemaale viimisega seoses korraldusi. Nende kõnede kellaajad (erit öösel peale piiriületuse ebaõnnestumist) kinnitavad üheselt, et korralduste andjaks oli Mironenko. Arvetades juba tõendamist leidnud Mironenko sidemeid M. G., kellele oli juba mitme kuu vältel Venemaal müüdud usse võetud autosid, on eluliselt usutav, et just V.Mironenko oli see, kellel olid automüügiks vajalikud sidemed. M. G.i kinnipidamisel 21.10.2014 võeti temalt ära mobiiltelefon iPhone 5, mille vaatlusel leiti mh telefoni mälust fotol on ГИБДД ehk Venemaa liikluspolitsei poolt väljaantud sõiduki registreerimistunnistus A. S. nimele (18 kd lk 25). A. S. on märgitud müüjana ka müügilepingus, mille alusel ostis V. M. sõiduki, mis on seotud H. K.e laenulepinguga (12/162). Kuna M.G.il olid juba pikemaajalised suhted V.Mironenkolt autode ostmisega, on eluliselt usutav, et ka selle auto andis G.ile üle Mironenko, kes oli organseerinud selle auto üle piiri Venemaale toomise. V. Mironenko seost kõnealuse auto müümisega Venemaal tõendavad ka tema internetivestlused G.iga, 24.09.2014, küsib M. G. V. Mironenkolt: “Tere hommikust, muide, kas H. said telefonitsi kätte?”. 28.09.2014 kirjutab M. G. V. Mironenkole: “Vitja, võta Kuivos kontrolli alla, seal peab ka lõpetama”. V. Mironenko vastab: “Ma viin raha ära, et seal liikuma hakkaks, ja siis tegelen temaga”. 04.10.2014 M. G. V. Mironenkole: “Vitja, ei tohi Moskva Iksiga venitada!!!!! Kas H. lahendasid??”. 05.10.2014 vastab V. Mironenko: “Tegelen sellega, saan temaga täna kokku”. 10.10.2014 edastab M. G. kõnealuse auto registreerimisnumbrit “xxx”. (18/180, 183, 189, 195). Tunnistaja K.e ütlustest nähtub, et ta on selle autoga seoses käinud Mironenko ja N.ga hiljem Moskvas, et autot uuelt omanikult tagasi saada. Tsiteeritud internetivestlused kinnitavad K.e ütlusi, et Mironenko tegeles BMWX5 edasimüümisega Venemaal veel 5-6 kuud peale auto Venemaale toimetamist. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja H.K.e ütlustes, kuidvõrd tema ütlused haakuvad nii dokumentaalsete tõenditega kui ka tunnistajate N.i ja G.u ütlustega. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just V.Mironenko oli isikuks, kelle juhendamisel ja organiseerimisel sõlmiti 03.04.2014 A OÜ ja H. K. vahel laenuleping BMW X5 reg.nr xxx tagatisel. Mironenko enda ütlused (osales auto Eestist välja viimisel) ja käitumine (andis sissemakse tasumiseks raha) kinnitavad, et ta oli teadlik, et pärast laenulepingu sõlmimist A OÜga organiseeritakse auto Venemaale viimine. G.i ja Mironenko ütlused ja dokumentaalsed tõendid (lk 74) kinnitavad, et auto toimetati G.u poolt Venemaale ja anti üle N.le ja Mironenkole, kes andis selle edasi G.ile. N.i ütlused kinnitavad, et autoga sõitsid ka N., Mironenko, N.. Seega oli sõiduk peale laenulepingu sõmimist kogu aeg kuriteos osalenud isikute kontrolli all, toimetati kiiresti Venemaale ja osamakseid keegi tasuda ei kavatsenud, nagu ka tagastada sõiduk võlgnevuse tekkimise järel laenuandjale. Arvestades Mironenko käitumises esinevat modus operandit, variisikute nimel sõlmitud ulepingu alusel enda kasutusse saadud sõidukite edasine kiire toimetamine väismaale/eelkõige Venemaale (käesoleval juhul üritas esimest korda juba seitse päeva peale ulepingu sõlmimist) ja

seal nende müük, on eluliselt usutav, et 03.04.14 sõlmiti H. K. nimel laenuleping algusest peale eesmärgiga selle lepingu alusel enda kasutusse saadav auto hiljem Venemaale müüa. Korraldades laenulepingu sõlmimist variisiku H. K. nimel, lõi Mironenko OÜ-le A tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Organiseerides laenulepingu sõlmimise H. K., nimele teadis Mironenko ette, et H. K., ei hakka osamakseid tasuma, samuti teadis V.Mironenko, et H. K., autot enda kasutusse ei saa. Oma tegevusega põhjustas Mironenko OÜ-le A varalise kahju vähemalt summas 3900 eurot (müüjale tasutud ostuhind miinus sissemakse) Mironenko koos K.e, N., I.i ja N. lõid OÜ-le A ebaõige ettekujutuse, et H. K. soovib osta endale BMW X5 ja tasuda selle eest vastavalt laenulepingus kokkulepitule. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et H. K. või A.G. ei saa tegelikult auto kasutajaks ja K. ei hakka sõiduki eest tasuma ning seda ei tee auto Venemaale toimetamise hetkest ka kolmandad isikud ning lepingu ülesütlemisel ei saa A OÜ sõdukit tagasi), tegi OÜ A varakäsutuse, so andis sõiduki BMW X5 reg nr-ga xxx ning sõidukiga seotud dokumendid K.ele, kes edastas need Mironenkole. Kuna sõiduki eest peale seda kui auto viidi Venemaale osamakseid enam ei tasutud ja ka autot ei tagastatud, sai OÜ A seeläbi varalist kahju ja V.Mironenko ja/või kolmandad isikud varalist kasu vähemalt summas 3900 eurot. Seega tegi kannatanu OÜ A eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.Mironenko ja/või kolmandad isikud said varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. K.e ja N.i ütlused kinnitavad, et Mironenko teadis juba enne H. K.e nimel laenulepingu sõlmimist, et auto müüakse Venemaale. Kohus tuvastas, et Mironenko otsis auto ja variisisku ning müüs auto Venemaale. Arvestades, et oluline teopanus peab avalduma süüteo toimepanemisel valitses Mironenko käesoleval juhul kelmuse täideviimist. Ilma Mironenko (sobiva auto, variisiku ja turustusvõimaluste leidmine) tegevuseta (korraldas variisiku H. K. nimel laenulepingu sõlmimise) ei oleks OÜ A laenulepingut H. K.ega sõlminud. Mironenko käitumine (teadlik variisiku nimel tehingu tegemisest, auto Venemaale viimise organiseerimine) kinnitab, et ta tegutses Heiamr K. nimel BMW X5 laenulepingu sõlmimist organiseerides teadlikult ja sihipäraselt. Seega andis ta teadlikult enda panuse kelmuse toimepanemisse, mistõttu on tuvastatud tema roll täideviijana kelmuse sooritamisel. Lisaks lepingu sõlmimise organiseerimisele oli just Mironenko see, kellel oli teada, kuhu auto hiljem edasi toimetada . Asjaolu, et autot võisid kuni müügini kasutada ka kolmandad isikud, ei mõjuta Mironenko teopanust kuriteo toimepanemisse. Laenulepingu sõlmimisega õnnestus V.Mironenko organiseerimisel ja juhendamisel luua OÜ-le A vale ettekujutuse ja Mironenko plaan täitus – OÜ A tegi varakäsutuse. V.Mironenkol oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus OÜ A poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik (alates sobiva auto leidmisest, K.e nimele vormistamisest ) OÜ A eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.Mironenko on kuriteo toimepannud kavatsetult. Kelmused Kohtuistungil tunnistas Viktor Mironenko end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Võltsitud maksevahendi kasutamisele kaasa aitamises süüdi ei tunnistanud. 09.01.2015 kahtlustatavana ülekuulamisel on Viktor Mironenko kokkuleppelise kaitsja A.Jaroslavski juuresolekul tunnistanud end süüdi kõigis kelmuse episoodides. Eeltoodust järeldab kohus, et Mironenko tunnistab end kelmuste toimepanemises süüdi. 09.06.2014 asitõendi, s.o G. N.ilt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni iPhone 4 vaatlusprotokoll kinnitab, et telefonis on sim-kaart abonentnumbriga xxx ja telefoni mälus on mh M. G.i, S. N., T. I. ja H. K.e telefoninumbrid (3 kd lk 205-208). 22.10.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et G. N. tundis ära M. G.i kui Sankt-Peterburis

elava isiku, kellele toodi Eestist mitu sõidukit, sh BMW X5 reg.nr-ga xxx ja BMW 323 reg.nr-ga XXX (3 kd lk 208-212). 18 kd lk 1-205 dokumendid kinnitavad, et M. G.ilt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefonis iPhone 5 avastati fotod ja internetivestlused (sh Viber kaudu). Fotode seas on erinevate sõidukite ja autodokumentide fotod ning sõidukite müümisega soetud veebilehtede fotod. Internetivestluste seas on M. G.i viber-vestlused kontaktiga „xxx“ (Viktor Mironenko; sama kontaktiga seotud numbri +xxx (xxx). Need asjaolud kinnitavad V. Mironenko seost BMW 323 reg.nr XXX müümisega Venemaal (18/188) ja V. Mironenko seost H. K.ega (24.09.2014, 28.09.2014, 04.10.2014 vestlusi 18/180, 183,189) ja sõidukiga BMW X5 reg.nr xxx (18/195). G.i telefonis vastava teabe leidmine kinnitab N.i ja ka Mironenko enda ütlusi autode müümise kohta Venemaal G.ile. V. Mironenko internetivestlused kontaktiga „xxx“, mis avastati V. Mironenko mobiiltelefonist iPhone, toimusid ajavahemikul 19.09.2013 kuni 22.11.2013. Vestluste sisust on aru saadav, et D. elab Sankt-Peterburis. Vestlused kinnitavad, et V. Mironenko käsutuses on pidevalt erinevaid sõidukeid, mida ta müüb. Vähemalt osa sõidukeid on liisitud, mitte ei kuulu V. Mironenkole või temaga seotud isikutele. V. Mironenko edastab D.ile nende sõidukite andmed ja viimane otsib ostjaid, kuid tihtipeale on takistuseks see, et sõidukeid ei ole kohapeal, mistõttu ei saa potentsiaalsed ostjad neid vaadata ja kartes pettust ei anna ettemaksu. Kuivõrd sõidukite müümine ei edene kiirelt, arutatakse ka varuosadeks müümist, kuid see ei ole nii kasumlik, sest tahetakse vaid üksikuid varuosasid. Hinda ja ostusoovi saavad potentsiaalsed kliendid kinnitada vaid siis, kui näevad sõidukit. 03.10.2013 küsib D., kas V. Mironenko saab tuua auto müügiks eelneva tellimuse peale. V. Mironenko vastab, et saab, kuid ettemaksuga. Osutatud vestlused kinnitavad, et oli loodud skeem, autode järelmaksu, u- või laenulepingu alusel enda valdusesse saamiseks ja samade autode edasi Venemaale müümiseks. Samuti kinnitavad need vestlused, et Mironenko ise osales aktiivselt pettuse skeemis ja tema puhul ei olnud tegemist isikuga, keda lihtsalt tema enda teadmata eksitati ja ära kasutati. 3 kd lk 58-102 olevad dokumendid kinnitavad, et internetiühendus IP-aadressiga 84.50.77.193 oli ajavahemikul 27.08.2013 kuni 15.11.2013 V OÜ kasutuses ja asus aadressil xxx E arveid tasuti perioodil 02.04.2013-05.11.2013. IP-aadressidelt, milledelt oli sisse logitud VOÜ internetipanka, üks IP-aadresse on xxx (V OÜ internetiühendus asukohaga xxx). M. OÜ esindaja V. B. esitatud utaotluste koondtabel kinnitab, et IP-aadressilt xxx esitati utaotlused, millede tulemusena olid hiljem sõlmitud ulepingud, mis puudutavad sõidukeid VW Touran reg.nr-ga XXX, Audi A6 reg.nr-ga xxx, BMW X5 reg.nr-ga xxx, MB C200 reg.nr-ga XXX, BMW 530D reg.nr-ga XXX, BMW 323 reg.nr-ga XXX. utaotluste koondtabel (3/28) kajastab lisaks veel kümneid omavahel seotud utaotlusi, mis tõendab, et V. Mironenko osalusel korraldatud upettuste skeem oli vägagi ulatuslik. IP-aadressilt xxx esitati M. OÜ-le alates 27.08.2013 kuni 29.10.2013 kokku 27 utaotlust 13 isiku nimel. Kuna V OÜ tegevust organiseeriti ja korraldati Mironenko ja D. poolt (lk 89-94) ning xxx kontoris viibisid N.i ütluste kohaselt nii Mironenko kui D., on eluliselt usutav, et utaotlused esitati V OÜle kuuluvalt IP aadressilt Mironenko teadmisel ja heakskiidul. 4 kd lk 1-128 kinnitavad, et 15.05.2014 Tallinnas xxx asuval automüügiplatsil teostatud läbiotsimisel võeti muu hulgas ära kolm poolikult täidetud sõiduki müügilepingu blanketti, millest ühel on müüjana märgitud D. K. ja tema allkiri, teisel on Mironenko isikukood ja allkiri. Sõiduki ja ostja andmed aga puuduvad. Selliste pooleli vormistatud dokumentide leidmine kinnitab, et D. K.i isikuandmeid kasutati Mironenko poolt K.i teadmata erinevate autode ostu-müügilepingute vormistamisel. Koostoimes teiste tõenditega kinnitab see süüdistuses kirjeldatud petuskeemi ulepingute sõlmimisel. 17 kd lk 167-230 28.11.2014 jälitustoimingu protokoll kinnitab G. N.i ja Viktor Mironenko suhtlemist. V. Mironenko kõnesid S. N.ga, kus nad arutavad „tankistidega“ (variisikutega) seonduvaid küsimusi (17/216-217). V. Mironenko kõnesid, kus on mainitud D. K.i nimi

(17/201). V.Mironenko kõned erinevate inimestega, kinnitavad Mironenko seotust sõiduautode ostu-müügiga. Vestluses tanktistidele osutamine kinnitab, et sõiduautode ostu-müügiga seoses kasutati variisikuid, mis kinnitab, et tegemist oli selliste tehingutega, kus sooviti enda osalust varjata, mis omakorda kinnitab pettuse kavatsust. Pole vajadust kasutada tankiste lepingute sõlmimisel, mille osas ei ole algusest peale eesmärgiks, seda lepingut mitte täita. 16 kd lk 57-121 dokumendid kajastavad K. R., H. P., D. K.i, K. S.i, T. K., A.-A. S., J. Ž., V. K., K. D., G. N.i ja Viktor Mironenko varalist seisundit. Dokumentidest nähtub, et K.i, Ž., Mironenko, G.N.i ja S. pangakontod on koormatud erinevate inkassonõuetega, D. konto on arestitud ja ta ei kasuta seda. Perioodil 2012-2013 esineb Piiksopil teadmata allikates pärinevaid sissetulekuid summas 7230 eurot. K.R. ei kasuta pangakontosid. Perioodil 2013-2014 esineb S.il teadmata allikates pärinevaid sissetulekuid summas 4368.39 eurot. Perioodil 2013-2014 esineb K.l teadmata allikates pärinevaid sissetulekuid summas 10469 eurot. Perioodil 2013-2014 esineb K.l teadmata allikates pärinevaid sissetulekuid summas 13375.09 eurot. Dokumendid kinnitavad, et variisikutena kasutatud S.i, K.i, P., R., K., K., Žuavljova varalised seisundid on olnud sellised, mis ei võimaldanud neil endi sissetulekutest üldse autosid omandada. Mironenko seotus ulepingute sõlmimisel just selliste isikutega kinnitab üheselt, et autode ulepingu alusel omandamiseks kelmuse eesmärgil oli välja kujundatud terve skeem. Mironenko, D. ja N.i kokkupuude ulepingute sõlmimisel nii paljude minimaalse või üldse puuduva sissetulekuga inimestega ei ole juhuslik. Läbiotsimis- ja vaatlusprotokollidest (5/61-143) nähtuvalt leiti Viktor Mironenko elukohast 14.05.2014 teostatud läbiotsimise käigus tempel, mille jäljend sisaldab M. OÜ nime ja registrikoodi. Mironenko ütluste kohaselt jättis selle tema juurde D.. Kohus leiab, et Mironenko sellised ütlused on antud soovist näidata oma osalust kuritegude toimepanemisel väiksemana. Ei saa välistada, et D. jättiski selle Mironenko juurde, kuid on ilmselge, et tempel on hangitud D. ja Mironenko ühisel kokkuleppel. D. ega Mironenko ei olnud tööalaselt seotud OÜ-ga M., mistõttu puudus neil igasugune seaduslik vajadus selle templi hankimiseks. Lk 35-77 kajastatud tõenditest nähtuvalt oli just Mironenko see, kes leidis sobivad uautod ja hiljem autodele Venemaal ostjad ning koordineeris ka variisikute otsimist jms, mille tulemusena sõlmiti OÜ-ga M. ulepinguid, mille järgi osamakse ei tasutud ja autosid ei tagastatud, mistõttu ainuke eluliselt usutav selgitus M. OÜ templi omamiseks oli valmisolek seda kelmuste läbiviimisel kasutada, mis iseloomustab kui kaugele oli Mironenko kuritegude sooritamise nimel valmis minema. Kõikide Viktor Mironenkole etteheidetavate kelmuste puhul on tegemist grupi poolt toimepandud kuritegudega, kus V. Mironenko on tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult teiste süüdistuses nimetatud isikutega, kes (v.a D. (eraldatud tagaotsimise tõttu) ja I. (menetlus lõpetati KrMS 203 alusel)) on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega 1-17-11681 ja 26.03.2018 otsusega 1-18-1075. Igaüks neist – Viktor Mironenko kaasa arvatud – on andnud ühtsesse kuritegelikku tegevusse omapoolse vajaliku ja olulise teopanuse ning nende teopanused, moodustades ühtset tervikut, on võimaldanud lõppkokkuvõttes saada pettuse teel varalist kasu ning seega on nad kõik – Viktor Mironenko kaasa arvatud – kaastäideviijad. Isiku käsitamiseks kaastäideviijana ei pea ta ilmtingimata omakäeliselt kõiki süüteokoosseisu tunnuseid realiseerima. Kaastäideviijaks on ka see isik, kes oma tegevusega ei realiseeri süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid, kuid siiski lisab koosseisulise tagajärje saabumisse oma olulise teopanuse, millest sõltub taotletava kuritegeliku eesmärgi saavutamine. N.i, K.e, S.i/B. ütlustest võib järeldada, et V. Mironenko oli kuritegeliku tegevuse strateegiline planeerija ja aju ning upettuste skeemi organisaator, kes hoidis seda skeemi töös tema kontrolli all tegutsenud isikute vahendusel ja on osalenud ka vahetult kelmuste toimepanemisel, tehes vajalikke ettevalmistusi enne autoute vormistamist (otsis autod, esitas utaotlused või võimaldas need esitada), suunates autou vormistamisega seotud isikute tegevust (kõned lepingute sõlmimise ajal isikutega, kes olid sel hetkel koos variisikutega), andes osadel juhtudel esimese sissemakse tegemiseks vajalikku raha, korraldades uautode riigist väljaviimist (N andis ka D.le raha ja korralduse auto Ikla puntki kaudu Venemaale toimetada) ja nende müümist väljaspool Eestit

ning tagades seeläbi kuritegeliku plaani lõplikku realiseerimist ja võimalikult suure varalise kasu saamist. Kõik eelpool nimetatud kuritegude toimepanijad, andsid oma panuse ühtsesse tegevusse, teadsid, et see tegevus on suunatud varalise kasu saamisele pettuse teel. Seega on kõik kuriteo toimepanijad tegutsenud varalise kasu saamise eesmärgil. Kelmuse koosseisu seisukohalt on tähtsusetu, et osad kuriteo toimepanijad ei ole varalist kasu faktiliselt saanud. Seadusest ei tulene, et kelmuse toimepanijaks on ainult see, kellel on eesmärk saada varalist kasu endale. Mironenko välisel teopildil/tema käitumisel on suur tähtsus. Internetivestlustest ja N.i ütlustest nähtub, et pärast ulepingu sõlmimist oli eesmärgiks auto Venemaal müüa ja saada raha, s.t tegevus oli suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja uandjast kannatanutele varalise kahju tekitamisele. KarS § 209 (kelmus) näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Seega tuleb kelmuse toimepanemise ajaks lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja kelmuse koosseisulist tagajärge, mille saabumise ajal KarS § 10 teise lause kohaselt kelmuse toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole (3-1-1-72-10). Seega olid kelmused lõpule viidud juba ulepingute, järelmaksuga müügilepingu ja laenulepingu sõlmimisega. Mironenko käitumine lepingute sõlmimise järgselt (auto võimalikult kiire Venemaal müümine) ei oma tähtsust kelmuse lõpule viimise koosseisu seisukohalt, kuid tõendab koostoimes muude tuvastatud asjaoludega tema kavatsetust panna toime kelmus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 (p 11 ja 12) asunud alljärgnevale seisukohale: „Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.“ Asjaolu, et Viktor Mironenko osales täideviijana kelmustes, kinnitab ka kokkulangevus kuritegude täideviimise viisis (nn modus operandi), mida kohus arvestab kaudse tõendina. V.Mironenkole on menetlusesemeks olevas kriminaalasjas esitatud süüdistus mh kaheksas samalaadses kelmuse episoodis, kus kuritegude, s.o kelmuse toimepanemise viis on silmnähtavalt sarnane, kui mitte öelda identne. Viktor Mironenko on püüdnud jääda kuritegude toimepanemisel varju, tegutsedes peamiselt variisikute ja abiliste kaudu. Kõigi kelmuse episoodide puhul on ühine, et sõlmitakse uleping (laenuleping, järelmaksuga müügileping) auto

kohta, mis seejärel toimetatakse välismaale/üldjuhul Venemaale. Ühine on ka see, et sõidukite ulepingud sõlmitakse variisikute nime, kes ise autot enda kasutusse ei saa. Enamikel juhtudel on just Mironenko see, kes annab raha sissemakseks, mis on vajalik, et uvõtja teeks makse auto müüjale (Ž., P., V , H.K., K., P. episoodid). Samuti on osadele episoodidele ühine, et juhul kui laenuga osteti auto, mis oli enne vormistatud mõne variisiku või seotud isiku nimele, võeti ufirmalt laekunud raha koheselt sularahas välja (N. VW Touran, Audi A6, MB C200 jne) Eeltoodut on süüdistatav Mironenko ise ka osaliselt tunnistanud. Samuti kinnitavad eeltoodut tunnistajate (N N.i, K.) ütlused ja dokumentaalsed tõendid, millest joonistub üks ja sama selge muster kuriteo toimepanemise viisi kohta. Võttes arvesse, et Viktor Mironenko on Harju Maakohtu 14.01.2016.a. otsusega karistatud KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2p4 ) järgi ehk isikute grupis kelmuse toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud tema süü veel kaheksas kelmuse episoodis, tuleb Viktor Mironenko teod nendes kaheksas kelmuse episoodis kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1,3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2p1,4 ) järgi kui teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludes teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Süüdistus KarS § 334 lg 2p1,2-22lg 3 järgi V. S. on Harju Maakohtu 26.03.2018 otsusega kriminaalasjas 1-18-1075 süüdi tunnistatud KarS § 333 lg 2p1,2 järgi ja § 344 lg 2p1,2 järgi süüdistuses nende samade pangakaartide võltsimises ja võltsitud pangakaartide kasutamises, mille kasutamisele kaasaaitamist heidetakse ette Viktor Mironenkole. V.Mironenko eitab enda osalust ja tema ütluste kohaselt on nimed Y. ja V võõrad. D.l olid mingid firmad. Pangakaartidega tehtud tehingutest ei tea midagi, mingit raha saanud ei ole. 5 kd lk 1- 29 dokumendid kinnitavad et Y. OÜ oli 30.07.2013 ümber vormistatud A. K. nimele, kes sai juhatuse liikmeks 20.06.2013. 20.06.2013 kandeavaldus allkirjastati kuus päeva varem s.o 14.06.2013 A. K. nimel digitaalselt. A. K. ütluste kohaselt tema ise ei ole seda teinud. Kuid kuna K. ütlustest nähtub, et ID kaart oli vahepeal D. käes ja Mironenko palus uued paroolid teha, mis olid vahepeale xxx kontoris, on eluliselt usutav, et kandeavalduse esitas digitaalselt V.Mironenko või D.. Dokumentide kohaselt on A. K. 30.07.2013 käinud Tallinnas xxx asuvas notaribüroos, kust samal päeval edastati kõik vajalikud teavitused äriregistrisse ning A. K. on saanud Y. OÜ ainuosanikuks ning jäänud ainsaks juhatuse liikmeks. K. ütluste kohaselt vormistati Y. OÜ Mironenko palvel tunnistaja nimele. Mironenko tõi talle firmariideid. Ütles kuhu minna ja andis 200 eurot vormistamiseks ja endisele omanikule maksmiseks. Seega lükkavad K. ütlused ümber Mironenko väited, et tema A.K.st ja OÜ-st Y. ei tea midagi. Mironenkol puudunuks vajadus paigutada K.t korterisse elama (lk 87), hankida talle ilusad riided ja viia notari juurde, kui Mironenko ei oleks saanud isiklikult kasu A.K. variisikuna kasutamisest. 06.09.2013 esitati registripidajale elektrooniliselt avaldus Y. OÜ uute kontaktandmete äriregistrisse kandmiseks ja selle avalduse aluseks olev Y. OÜ ainuosaniku A. K. digitaalselt allkirjastatud otsus. Otsuse ja avalduse alusel kanti äriregistrisse Y. OÜ aadressiks xxx, Tallinn; e-posti aadressi xxx ja telefoninumbri xxx. Sim-kaart abonentnumbriga xxx ehk äriregistris märgitud Y. OÜ sidevahend leiti K. D. elukoha läbiotsimisel 11.12.2013 (13/144-165). xxx on aadress, kus asus ka V OÜ kontor, mille üürile võtmist olid eelnevalt korraldanud V. Mironenko ja K. D. (lk 87-91). A. K. ütlused kinnitavad, et ta on xxx tänava kontoris korduvalt käinud ja näinud seal nii K. D. kui V. Mironenkot. Kontori võtmed olid V. Mironenkol, keda A. K. oli näinud avamas kontori ust. E-posti aadress oli nii salvestatud, et arvuti ei küsinud parooli. Mironenko ja D. kasutasid seda e-posti aadressi. V.

Mironenko ja D. viibimist xxx tänava kontoris kinnitavad ka G. N.i ütlused, K.T. ütlused kinnitavad Mironenko viibimist kontoris. Asjaolud, et raha osaühingu ostmiseks andis K.le Mironenko ja, et K. eitab digitaalsete allkirjade andmist OÜ Y. nimel, kinnitab, et tegelikut juhtis OÜ Y. tegevust Mironenko ja K. oli lihtsalt variisikuks. Fakt, et OÜ Y. registrijärgse telefoninumbri Sim kaart leiti D. juurest, kinnitab, et tegelikult A.K. seda telefoninumbrit ei kasutanud ja selle numbri tegelikud kasutajad olid D. ja Mironenko. 5 kd lk 30-53 dokumendid kinnitavad, et 17.09.2013 sõlmis Y. OÜ juhatuse liige A. K. S ASga makseterminali üürilepingu. 27.09.2013 väljastati makseterminal VeriFone Vx670 (x) Y. OÜle, keda esindas A.K.. Makseterminaliga seotud dokumentides on Y. OÜ kontakttelefoniks märgitud number xxx(13/15-27) ja aadressiks xxx. 13 kd lk 15-27 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 2013. a septembris S AS infotelefonile telefoninumbrilt xxx tehtud kolm kõnet 12.09, 13.09, 18.09.13 seoses Y. OÜ-ga. Kõnede kuupäevadest võib järeldada, et need kõned tehti seoses sooviga saada äriühingule makseterminali. K. ütlused kinnitavad, et Mironenko palus võtta makseterminal ja pinkalkulaator Sis. Mironenko selgitas, et seda on vaja, et kliendid saaksid maksta. Käis D.ga S kontoris, sees käis üksinda. Terminal lubati 2 nädala jooksul saata äriühingu aadressile. 5 kd 49-52 allkirjad ja nimed on tunnistaja kirjutatud. 5 kd lk 48 (vastuvõtmise akt) ei ole tema allkiri, ei tea kes kirjutas. On seda terminali kontoris näinud. Seega kinnitavad K. ütlused, et makseterminal väljastati, kuid tema seda vastu ei võtnud ja ei kasutanud. Kuna makseterminali palus tellida Mironenko ja D. viis K. panka tellima, on eluliselt usutav, et D. ja Mironenko tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning maksetermianli võttis vastu üks neist. Makseterminali said Mironenko ja/või D. kätte 27.09.2013 ning hiljemalt 16.10.2013 oli see terminal juba V.S.i käes, kes on alates 16.10.13 kasutanud selles, makseterminalis võltsitud pangakaarte. Rahalised vahendid, mis olid laekunud Y. OÜ arvelduskontole võltsitud pangakaartide kasutamise (õnnestunud kaarditehingute) tulemusena, võtsid ajavahemikul 19.10.2013 kuni 12.11.2013 sularahas välja A. K. (52 040 eurot, pangakontoritest), K. D. 5000 eurot sularahautomaatidest), A.-A. S. (1665 eurot, sularahaautomaatidest). 07.11, 10.11, 12.11 võeti sularahaautomaatidest välja veel 8000 eurot (5/30-53). Y. OÜ arvelduskontolt oli 05.08.2013 tehtud raha ülekA. 25.70 V OÜ arvelduskontole, mis tõendab lisaks ühisele asukohale xxx ka teisi nende firmade omavahelisi suhteid ja seoseid, mis kinnitab, et nii Y. OÜ kui ka V OÜ tegelikud juhid olid V.Mironenko ja K.D.. 13 kd lk 1-14 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et S AS poolt Y. OÜ-le väljastatud makseterminalis oli ajavahemikul 16.10.2013 kuni 14.11.2013 kasutatud 45 võltsitud pangakaarti: xxx USA Sunrise Banks, National Association, xxx USA GE Capital Retail Bank, xxx USA JPMorgan Chase Bank N.A. – Debit, xxx USA JPMorgan Chase Bank N.A. – Debit, xxx USA JPMorgan Chase Bank N.A. – Debit, xxx USA Bank of America, National Association, xxx USA ICBABancard, xxx USA Chase Bank USA, N.A., xxx USA Chase Bank USA, N.A., xxx, USA U.S. Bank National Association-Credit, xxx USA U.S. Bank National Association-Credit, xxx USA Chase Bank USA, N.A., xxx USA Chase Bank USA, N.A., xxx USA Capital One Bank (USA), National Association, xxx USA AMERICAN EXPRESS US CONSUMER, xxxUSA AMERICAN EXPRESS US CONSUMER, xxx USA AMERICAN EXPRESS US CONSUMER, xxx USA

N.A., xxx USA Chase Bank USA, N.A. xxx USA Chase Bank USA, N.A. xxx USAChase Bank USA, N.A., xxx USA Capital One Bank (USA),National Association, xxx USA Barclays Bank Delaware, xxx USA U.S. Bank National Association, xxx USA AMERICAN EXPRESS US CONSUMER, xxx USA AMERICAN EXPRESS US CARS, xxx USA AMERICAN EXPRESS US CONSUMER, xxx USA AMERICAN EXPRESS US CARS, xxx USA AMERICAN EXPRESS US CONSUMER, xxx USA Bank of America, National Association). Nende pangakaartidega tehti selles makseterminalis süüdistuses loetletud kaarditehingud üldsummas 226 701 eurot, millest õnnestunud tehinguid 68 635 euro ulatuses (Y. OÜ kontole laekus o 67 042,74 eurot), blokeeritud tehinguid 37 000 euro ulatuses (see raha Y. OÜ kontole ei laekunud) ja ebaõnnestunud tehinguid on 121 066 euro ulatuses. 13 kd lk 34-43 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et V.S.i elukohast võeti muu hulgas ära: magnetkaaride lugemis- ja kopeerimisseade MSR605 (13/131-137), viisteist magnetribaga plastikkaarti, millest kahe kaardi magnetribale on salvestatud andmed pangakaartidelt nr xxx ja xxx, milliste numbritega võltsitud kaarti oli kasutatud Y. OÜ-le väljastatud makseterminalis. 14 kd asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et V. S. suhtles arvuti vahendusel erinevate tuvastamata isikutega teemadel, mis puudutavad pangakaartide võltsimist ja võltsitud pangakaartide kasutamist. Muu hulgas leiti järgmisi internetivestlusi: 06.11.13 edastab O S.ile järgmiste kaartide andmed: xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. 07.11.13 edastab O S.ile järgmiste kaartide andmed: xxx, xxx, xxx, xxx. 08.11.13 O edastab S.ile konto xxx ja summa 14820.68 S. ütleb, et vaja 3 k poistele, kes teda aitavad. 09.11.13 edastakse järgmiste kaardide andmed: xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. 10.11.13 edastakse järgmiste kaardide andmed xxx, xxx, xxx, xxx. 11.11.13 edastakse järgmiste kaardide andmed: xxx, xxx, xxx, xxx. 11.11.13 on jutt kellegi välja saatmisest, kuna tunneb inimesi liiga hästi ja kui midagi lahti läheb võib palju rääkida. Samuti räägitakse makseterminali vahetusest.

12.11.13 O edastab S.ile konto xxx ja summa 29905.25. S. räägib, et tankist nägi teda ja teab liiga palju ning näitab kõigi peale sõrmega. O ütleb, et tankist on vaja ära viia. Eeltsiteeritud vestlused kinnitavad, et K.st taheti lahti saada, kuna ta tunneb inimesi. Vestlus haakub K. ütlustega, mille kohaselt ta teadis nii Mironenkot ku D. ja D. saatis ta 2013 sügisel ära Hispaaniasse. 13.11.13 vestlus kinnitab, et pin (pin kalkulaator) on S. käes. K. ütlused kinnitavad, et lisaks makseterminalile võttis ta ka pin-kalkulaatori pangast Mironenko palvel (14/133). 10.11.2013 toimunud vestlusest nähtub, et inimesed, kes on variisikuga seotud ja pidid tegelema pangakontolt raha väljavõtmisega, on ära sõitnud. Kell 16:55 mainib V. S., et „nad on kõik piiteris“. (on üldteada, et piiteri tähendab Sankt-Peterburgi) Kell 19:32 kurdab V. S., et „kõik sõitsid minema ja mitte keegi ei võtnud midagi välja“ (14/125). Kuna V.Mironenko passi koopia kinnitab, et Mironenko viibis 08.11.13-11.11.13 Venemaal (15/193-195), siis see asjaolu koostoimes faktiga, et K. tellis Mironenko palvel OÜ-le Y. makseterminali ja pin-kalkulaatori, kinnitab, et just Mironenko oli see, kes organiseeris makseterminali ja pin-kalkulaatori S.ile edastamise. Arvestades, et S.i vestlused kinnitavad, et on vähemalt 2 inimest (S. kirjutab mitmuses, kõik sõitsid minema), kes on äriühinguga seotud ning D. on raha pangakontolt välja võtnud ja K.t sõidutanud, on tõendatud, et Mironenko ja D. tegutsesid makseterminali ja pin kalkulaatori edastamisel ja pangakontolt raha väljavõtmise organiseerimisel ühiselt ja kooskõlastatult. V. S. on kirjutanud kasutajale „o“ järgmist: „tankist nägi ka mind ja lihtsalt teab liiga palju . näitab kõigi peale sõrmega“ (14/132). S.i kirjutatu haakub A. K. ütlustega, mille kohaselt on ta seoses sularaha väljavõtmistega Y. OÜ arveldukontolt korduvalt näinud 21-22 aastast V.i, kes suhtles K. D.ga ja oli koos K.iga autos, kui A. K. käis pangakontoris raha välja võtmas. Fakt, et S. käis xxx kontoris, et ka D. suhtles otse S.iga, kinnitab koostoimes muude tõenditega, et nii Mironenko kui D. suhtlesid S.iga. 8 kd lk 170-174 dokumendid kinnitavad, et A. K. tundis ära Viktor Mironenko. 07.07.2014 ja 07.05.2014 äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabelitega kinnitavad, et A. K. tundis ära K. D. kui isiku, kelle kohta oli ta andnud ütlusi (4 kd lk 54-60). Seega ei ole kahtlust, et K. ütlused kinnitavad detailselt just Viktor Mironenko ja K. D. tegevust. 5 kd lk 61-139 dokumendid kinnitavad, et 14.05.2014 Viktor Mironenko elukohas, xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimisel leiti mu hulgas: 31.01.2013 E AS liitumislepingud nr 2316114, 2331839 ja 2316144 V. Mironenko nimele, milledest nähtuvad V. Mironenko abonentnumbrid,

sh number xxx, mida ta kasutas tahvelarvutis. Lisaks leiti televiisor Samsung ja laserprinter Samsung koos omandamisdokumentidega (26.08.2013 kauba üleandmise akt, 26.08.2013 EE AS arve Y. OÜ nimele) , milledest nähtub, et need esemed olid võetud usse Y. OÜ juhatuse liikme A. K. poolt. See asjaolu lükkab ümber Mironenko väited, et nimi OÜ Y. on talle võõras. Mironenko kodust OÜ Y. nimel ostetud asjade leidmine kinnitab, et V.Mironenko oli isikuks, kes tegelikult juhtis OÜ-d Y. ning tõendab V. Mironenko seost Y. OÜ ja A. K.. Ühtlasi kinnitab see A.K. ütluste usaldusväärsust V.Mironenko tegevusse puutuvalt. 17 kd lk 1-133 dokumendid kinnitavad, et mobiiltelefonis iPhone 5, mis oli ära võetud 14.05.2014 V. Mironenko sõiduki BMW X5 Itaalia reg.nr XXX läbiotsimise käigus on sim-kaart abonentnumbriga xxx. Telefonist leiti vestlused kontaktiga „V“ alates 2013. a novembrist kuni 2014. a maini, mis kinnitavad, et A. K. on variisik, kes tegutsesid V. Mironenko juhendamisel ja kontrolli all. Nendest vestlustest nähtub mh, et 2013. novembri lõpus V. Mironenko korraldas A. K. reisi Hispaaniasse, kus viimast majutati mitmeks kuuks odavasse üürikorterisse ja anti kasutusse sim-kaarti abonentnumbriga xxx (15/205-233). 27.11.2013, 28.11.2013 ja 29.11.2013 vestlustes palub V. Mironenko oma kontakti nimega V tulla laupäeval ehk 30.11.2013 vastu inimesele nimega A. Alicante lennujaama ja majutada seda inimest kuhugi. V. Mironenko lubab edastada A. foto ja ütleb, et koos selle A.ga saadab V. Mironenko Vile 500 eurot, V kinnitab, et sai 400 eurot.Mironenko palub enda nime mitte mainida (17/103-105). 17/106 Mironenko: kui midagi on siis juhib tema kõiki asju K.iga, soovitab A. tööle sokutada. 17/107 Mironenko: kui saaks veel kuu aega seal elada niimoodi et tema dokumendid oleksid Sinu käes . 17/111 V: See ütleb, et K. pole helistanud. Talle tuli kiri, et kõik tema arved on arestitud , 17/113 V: Las K. helistab ja uurib välja kas sõber on veel seal (K. Hispaanias). Tsiteeritud vestlused kinnitavad, et Mironenko teadis, kes on K. ja kogu tegevus, mis seondub K. ja OÜ-ga Y. on kooskõlastatud D.ga. Seega kinnitavad need vestlused, et isegi kui mingil hetkel tegeles K. (viis või tõi teda) D., oli kogu tegevus kooskõlastatud Mironenkoga. Vestluses Mironenko ise kinnitab, et juhib kõiki asju K.iga. Asjaolu, et Mironenko palub enda nime mitte manida, kinnitab, et ta soovib vältida, enda seostamist A.K.. 15 kd lk 205-233 asitõendi vaatlusprotokollid kinnitavad, et Mironenko elukohast leitud tahvelarvutis oli vestlus 16.12.2013, milles räägitakse „kui kaua peab olema aeg, mis ta on siin elanud“ ja Mironenko ütleb, et vähemalt kuu ja nii, et dokumendid oleksid sul olemas (15/227)“. Nimetatud vestlus kinnitab, et Mironenko soovib, et A. K. oleks veel vähemalt kuu Hispaanias ja tema dokumendid oleks Vi nimelise isiku käes. Vestlus kinnitab K. ütlusi, et teda saadeti Hispaaniasse ja mingi hetkel olid tema dokumendid Vi nimelise isiku käes. Tunnistaja E. K. ütlused kinnitavad, et 2013 sügisel teatas A., et sõidab tööasjus Hispaaniasse ja uuesti nägi teda 04.aprillil 2014. Pojaga suhtles numbrilt xxx. Y. OÜ oli poja nime registreeritud. Nägi pojal olnud dokumentides, et oli äriühingu osanik. Poeg ütles, et hakatakse head palka maksma. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt Mironenkoga tutvustas ühine tuttav M. 2013 aasta kevadel. Tuttav tegi ettepaneku teha Mironenko ja D.ga ühine äriühing, mis tegeleb autode müügiga. Tuttav ostis pileti Tallinna, kus tuli vastu isik, kes tutvustas V.Mironenkona. Sõitsid Õismäele, kus talle anti korterivõtmed. Korter oli D. nimel. Elas seal üle poole aasta, kolm kuud oli üksi, siis tõi D. oma tuttava J.. Mironenko andis umbes 30 eurot nädalas. Mironenko palus ID kaardi paroolid võtta 2 nädalat pärast Õismäele kolimist. Kui sai paroolid kätte, sõitis D.ga xxx kontorisse ja paroolid jäid kontorisse. Paroolid toodi samal päeval tagasi. On oma ID-kaarti 4-5 korda andnud K.D.le. Y. OÜ vormistati Mironenko palvel tunnistaja nimele. Mironenko lubas aasta lõpuks 15000 eurot äriühingu tunnistaja nimel vormistamise eest. E-posti aadress oli nii salvestatud, et arvuti ei küsinud parooli. Mironenko ja D. kasutasid seda e-posti aadressi. Mironenko palus teha mitu pangakaarti, mis andis kõik Mironenkole. Raha ja pangakaarte hoiti kontoris šeifis. On ise pangaautomaadist võtnud välja kolm korda 5000 euro. Ülejäänud kuni 10 korda kuni 1000 eurot. Pangakontorist on Mironenko palvel võtnud välja koos D.ga kolm korda 12000 euro kaupa. Raha andis D.le, kes ütles, et annab raha Mironenkole. Viimase raha väljavõtmisel helistas K. Viktorile ja said kokku Õismäe kohvikus. Sõitsid kohale, pidi autos

ootama, K. ütles, et annab raha Mironenkole. Septembris 2013 palus D. pooleks aastaks Hispaaniasse puhkama sõita. D. ostis sinna lennupileti, tagasipiletit ei ostetud. D. andis kaasa ümbriku veidi üle 500 euroga. Pidi ümbriku andma vastutulevale isikule Vile. Viidi korterisse, ei tea kes maksis, süüa tõi V.. Hispaanias anti ca 25 eurot, et väljas käia. Hispaanias viibides 2-3 nädala pärast katkes side Mironenko ja D.ga, siis kadus ka V.. Elas korteris 4-5 kuud, siis elas mahajäetud klubis. Tuli tagasi bussiga. 5 /141 nimetatud asjad paluti xxx kontorisse Y. OÜ jaoks osta. Mironenko kandis raha, et maksaks makseid kontoritarvete eest. Tehingut käis vormistamas D., Mironenko ja mingi V.iga. IV kd lk 202, allkiri on tunnistaja kirjutatud, lk 206 allkirja ja nime kirjutas tunnistaja, aadressi ei kirjutanud tunnistaja, lk 207-208 allkirja kirjutas tema. Lepingus toodud summa maksis Mironenko. V. K.t ei tunne. 4 kd lk 150 ei ole tunnistaja kirjutatud ei allkiri ega tekst. V.it on näinud 3 korda, ühel korral raha välja võtmas. V. istus K.iga autos kui Y. kontolt raha välja võttis. Mironenko ja Maksim ütlesid, et tegevus on seaduslik. Tunnistaja pidi sõidukeid saatma Venemaale. Tunnistajal puudusid äritegevuseks vajalikud kogemused. Nõustus, sest vajas raha. Tunnistajal ei olnud pädevust esindada OÜ-d Y.. Hispaanias tagasi tulles sai teada, et tunnistaja nimel oli 4 kiirlaenu igaüks 1500 eurot. Need vormistati enne tunnistaja Hispaaniasse saatmist ja siis neid ei makstud. Mingil hetkel ähvardas D., et selliste asjade eest saadetaks metsa, kui tunnistaja tahtis nende juurest ära minna ja telefoni, arvuti ja ehitusseadmed kaasa võtta. Ei tasutud enam nende eest, osa oli tunnistaja osa äriühingu nimel. Enne Hispaaniasse sõitu helistas ainult D.. D. andis 100 eurot laenude tagastamiseks ja ähvarduse heastamiseks ostis piletid Hispaaniasse, lubas seal korteri. 13 kd lk 30-33 dokumendid kinnitavad, et A. K. xxx korteris ei ela ning Y. OÜ sel aadressil ei asu. A. K. ütluste kohaselt käis ta Y. OÜ pangakontolt raha välja võtmas koos K. D.ga, kellele andis ta kogu väljavõetud sularaha ja K. D. sõnul andis ta A. K.lt saadud rahasummad üle Viktor Mironenkole. Ühel korral on A. K. raha üleandmist ka näinud. K. D. ja A. K. sõitsid peale raha väljavõtmist autoga Õismäel asuva kohviku ette. K. D. võttis kaasa väikse koti, milles oli raha, ja läks autost välja, öeldes, et ta läheb ja annab Vitjale raha ning paludes A. K. oodata autos. Auto oli kohvikust viie või kuue meetri kaugusel. Kohviku klaasseina kaudu nägi A. K., kuidas K. D. andis midagi V. Mironenkole üle ja tuli tagasi autosse. Arvestades seda, et K. D. ja V. Mironenko kohtumine toimus vahetult peale raha väljavõtmist Y. OÜ pangakontolt, seda, et autost lahkudes võttis K. D. raha kaasa, seda, et K. D. sõnul oli kohtumise eesmärgiks raha üleandmine V. Mironenkole ja seda, et kohviku klaasseina kaudu nägi A. K., et K. D. andis midagi V. Mironenkole üle, on kohtu arvates eluliselt usutav, et D. andis V. Mironenkole üle raha, mis oli just välja võetud Y. OÜ pangakontolt, kuhu see laekus võltsitud pangakaartide kasutamise tulemusena. A. K. ütlustest nähtub seegi, et Y. OÜ pangakaarte oli ta vormistanud V. Mironenko palvel ning V. Mironenkole andis ta vormistatud pangakaardid üle. V. Mironenko hoidis neid pangakaarte Laki tänava kontoris väikses seifis. 16.12.2013 toimunud vestluses palub Viktor Mironenko oma kontakti nimega V hoida A. dokumente enda käes. 17.12.2013 ja 21.12.2013 toimunud vestlustes kinnitab V, et ta võttis dokumendid ära.(17/107-108). See vestlus kinnitab A. K. ütlusi, mille kohaselt oli Hispaanias tema pass ära võetud, mis omakorda kinnitab, et ka Hispaanias viibimise ajal jätkati A.K. nimel tegevust. 13.11.2013 vestluses, kella 18:45 ja 18:53 vahel kirjutab V. S. kasutajale „o“, et Hispaanias aidatakse vormistada terminal sama tankisti peale. Kasutaja „o“ arvab, et Hispaanias saab olema problemaatiline, sest seal ei ole nii kerge suuri summasid sularaha välja võtta. V. S. ütleb, et tankist on siin viimased päevad ja seejärel lendab tankist ära (KT kd 14, lk 90, 135). Kui vaadata kõik neid V. S.i internetivestlusi koos A. K. Hispaaniasse ärasaatmist puudutavate Viktor Mironenko internetivestluste ja muude eespool käsitletud tõenditega, on ilmne, et Viktor Mironenko oli see inimene, kes koos K. D.ga oli taganud V. S.ile võimaluse kasutada Y. OÜ

makseterminali, arvelduskontot ja internetipanka, lubas korraldada ja korraldaski Y. OÜ arvelduskontole laekunud rahasummade sularahas väljavõtmist ning olles jooksvalt kursis võltsitud pangakaartide kasutamisega Y. OÜ makseterminalis, korraldas probleemide tekkimisel A. K. Hispaaniasse ärasaatmist, et vältida A. K. ülekuulamist, mille kaudu võis politsei jõuda Viktor Mironenko ja teiste kuriteo toimepanijateni. Olles kohtuistungil näinud A.K.t, on kohus veendundu, et A.K. ise tõepoolest ei osanud kasutada ei makseterminali ega pinkalkulaatorit ja need taotles ta pangast üksnes Mironenko korraldusel. Eeltsiteeritud tõendid kinnitavad, et A. K. oli Y. OÜ juhiks ja omanikuks vaid nominaalselt. Y. OÜ ja A. K. olid tegelikult Viktor Mironenko ja tema kaaslase K. D. kontrolli all. Just Mironenko initsiatiivil (palus K.l pangas taodelda) hangiti OÜ-le Y. makseterminal ja pin kalkulaator. Edasi anti nii makseterminal ja kui ka pin kalkulaator S.ile kes kasutas neid võltsitud pangakaartidega maksete tegemiseks. Seega osutas V.Mironenko oma tegevusega S.i tahtlikule õigusvastasele teole ainelist kaasabi. V.Mironenko organiseeris OÜ-le Y. mobiilse makseterminali ja pin kalkulaatori ning edastas need ise või palus edastada S.ile. Tänu sellele makseterminalile oli S.il võimalik kasutada võltsitud pangakaarte. Kuigi kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist, et Mironenko oleks ise vahetult kasutanud võltsitud pangkaarte, võimaldas tema poolt hangitud ja edastatud (kas isiklikult või kellegi vahendusel) makseterminal võltsitud pangkaarte kasutada. Kuna K. ütlustest ja S.i vestlustest nähtub et S. on ka ise xxx kontoris käinud, ei ole välistatud, et Savelejv võttis terminali sealt Mironenko nõusolekul ise kaasa. Eeltsiteeritud Mironenko interneti vestlustest nähtub, et ta oli teadlik, milleks makseterminali kasutatakse ja andis makseterminali just sel eesmärgil kasutada, seega on V.Mironenko osutanud S.i poolt kuriteo toimepanemisele kavatsetult ainelist kaasabi. Mironenko ütluste kohaselt on K.t näinud koos D.ga. Kõik mis puudutab V OÜ-d on tehtud D. poolt. Helistas maaklerile, kellega käis V OÜ nimel ruume vaatamas. Ei olnud rendilepingu sõlmimise juures, sellega tegeles D., ei tea kes oli viimasega kaasas. D. sõnul käis ta K.ga Es ja sõlmis interneti kasutamise lepingu. Modemi paigaldamise hetkel oli ruumis koos D.ga, kuid lepingut ise ei allkirjastanud. Tsiteeritud ütlustes kinnitab Mironenko osalist seotust V OÜ-ga, kuid väldib oma seostamist äriühingu edasise tegevusega s.h makseterminali ja pin kalkulaatori kasutamisega. Äriregistri väljavõte V OÜ kohta ja äriregistri dokumendid kinnitavad, et V.K. oli äriühingu osanik ja juhatuse liige alates 22.03.2013. 11.10.2013 sai juhatuse liikmeks ka D.K.. Äriühingu poolt esitatud 11.10.2013 koosoleku protokoll ja otsus on V.K. ja D.K.i poolt digitaalselt allkirjastatud (3/29-42). Kinnistusraamatu väljavõte kinnitab, et Tallinnas xxx asuv kinnistu kuulub alates 29.11.2002 AS-le L. 22.03.2013 L. OÜ kui üürileandja ja V OÜ kui üürniku vahel sõlmitud äriruumi üürileping kinnitab, et OÜ V sõlmis lepingu Tallinnas xxx asuva äriruumi üürimiseks 01.04.2013-30.04.2014. Lepingule on alla kirjutanud V.K.. Lepingu lisaks on

võtmete kohta. Ei ole numbrit xxx kunagi kasutanud. Ei tea kes ütles sellele numbri rendileandja esindajale. Lepingu tekst oli tema kohale jõudes juba valmis. Ei tea, kes avalduse kirjutas ja ruumid leidis. On andnud 2013 päevaks või pooleks oma ID-kaardi koos paroolidega D.le. 11.03.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et V. K. tundis ära K. D. kui K.i nimelise isiku, kelle kohta oli ta andnud ütlusi ( 6 kd lk 54-56). Kohtuistungil tundis K. ära ka Mironenko, mistõttu ei ole alust kahelda K. ütlustes selles osas, kas ta räägib samadest inimestest. Tunnistaja A. K.i ütluste kohaselt on 3 kd lk 49-54 leping tunnistaja koostatud. Kliendiandmed sai maaklerilt P. e-posti teel 2-3 päeva enne lepingu sõlmimist. Lepingule kirjutasid pooled alla samal päeval, oli juures kui K. alla kirjutas. K. oli koos kahe mehega K. D., A. või A. V., kes ütlesid, et äriühing tegeleb autodega. Lepingu allkirjastamisel ei rääkinud K. midagi. Võtmete aktil olid need nimed. Lk 55-56 avaldus koostati samal päeval. Ruume näitas maakler P. mõned päevad enne lepingu koostamist. Üürimaksed laekusid algul õigeaegselt, siis hakati võlgu jääma ja lõpuks selgus, et üürnikud on kadunud. On D. tänaval maja juures näinud. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt üürisid V OÜ tunnistaja vahendusel xxx kontori 2013 märtsis. Kohtus 2 korda vaatasid pinna üle ja teine kord sõlmisid lepingu. Oli 3 venekeelset meest. Edastas kontaktid omanikule, kes valmistas ette lepingu. Ei mäleta kas teisel kohtumisel olid samad isikud, kes esimesel kohtumisel. Tsiteeritud tunnistajate P., K.i ja K. ütlused kinnitavad, et rendileping sõlmiti, kuid see ei olnud K. initsiatiiv vaid aktiivsemaks pooleks oli temaga kaasas olnud meesterahvad. Arvestades, et võtmete kättesaamise kohta kirjutas alla K.D., kes andis oma juhilubade numbri, on tõendamist leidnud, et K.ga kaasas olnud üks meesterahvas oli K.D.. Teise isiku poolt kirjutatud nimi A. V. ei tähenda, et ka tegelikult oli selle isiku nimi A. V., kuna mingeid andmeid kontrollimiseks ei esitatud. Samas nähtub K. ütlustest, et koos D.ga oli lepingu sõlmimise juures ka Mironenko. 13 kd lk 180-193 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 21.03.13-22.03.13 s.o üürilepingu sõlmimise päevadel helistasid Mironenko ja D. korduvalt üksteisele. V OÜ abonentnumbril xxx, mis on märgitud selle firma kontaktina äriregistris, oli 21-22.03.2013 kõnesid vaid kahe numbriga, millest üks on xxx (sim-kaart selle abonentnumbriga on leitud K. D. elukoha läbiotsimise käigus 11.12.2013, 13/144-152). 22.03.2013, s.o üürilepingu sõlmimise päeval helistas K. D. kahel korral kinnisvaramaaklerile xxx , kelle vahendusel oli äriruum leitud. Seejuures esimese kõne ajal viibis K. D. Tallinna kesklinnas (xxx), teise kõne ajal oli ta juba äriruumi asukohta katva sidemasti (248-1-11-2321) levialas. Vahetult enne seda suhtles K. D. korduvalt V. Mironenkoga. Need dokumendid tõendavad K. D. seost kõnealuse äriruumi üürilepingu sõlmimisega ja seda, et üüritud äriruumi võtmed olid üle antud K. D.le. Samal ajal tihe suhtlus Mironenkoga kinnitab, et D. hoidis Mironenkot toimuvaga kursis. Et V OÜ äriregistris märgitud numbrit xxx kasutas keegi teine isik ja mitte D. kinnitab, et sellelt numbrilt suheldi 22.03.2013 korduvalt D. kasutuses olnud numbriga xxx. V. Mironenko enda ütlused kinnitavad, et ta käis renditavaid ruume vaatamas, mis kinnitab, et ta oli teadlik ruumide rentimisest. See ning D. kõnede arv V OÜ kasutuses olnud telefoninumbriga ajal, mil toimus rendilepingu sõlmimine ja ruumide üleandmine, annab alust arvata, et seda numbrit kasutas Mironenko või temaga seotud isik. 3 kd lk 58-102 olevad dokumendid kinnitavad, et internetiühendus IP-aadressiga xxx oli ajavahemikul 27.08.2013 kuni 15.11.2013 V OÜ kasutuses ja asus aadressil xxx. E arveid tasuti perioodil 02.04.2013-05.11.2013. IP-aadressidest, milledelt oli sisse logitud V OÜ internetipanka, oli üks IP-aadresse on xxx. Tunnistaja S. K. ütluste kohaselt oli E tehnik 2013. 3 kd lk 67-68pö on tunnistaja allkirjastanud. Pidi töökäsu alusel seadmed volitatud isikule üle andma ja lepingule allkirja võtma. Pidi seadmed kohal seadistama. Ruumides oli üks vene keelt rääkiv mees, kes helistas V.ile ja lepiti

Nende pangakaartidega tehti selles makseterminalis kaarditehingud üldsummas 74 100 eurot, millest ebaõnnestus tehinguid 71 100 euro ulatuses ja üks õnnestunud tehing 3000 euro ulatuses. Komisjonitasu mahaarvamise tõttu laekus V OÜ kontole 10.12.2013 väiksem summa, s.o 2886 eurot, kuid hiljem oli see tehing tühistatud ning 16.12.2013 võttis pank selle summa V OÜ kontolt maha. V.K. ütluste kohaselt palus V.Mironenko telefoni teel 2013 tellida makseterminali. Tellis Nõmme Sist. Makseterminal toodi xxx ei tea kes selle vastu võttis. Ei ole seda makseterminali kunagi näinud. Andis pangale V. Mironenko numbri, kuna viimane palus nii teha. Mironenko palvel viis ka V OÜ kontole raha, mille sai Mironenkolt 400- kuni 1000 eurot. 6 kd lk 47-50 dokumendid on allkirjastanud. Ei mäleta kus allkirjastas need paberid. 6 kd lk 46 makseterminali üleandmise ja vastuvõtmise akti ei ole allkirjastanud. Ei tea kelle allkiri see on. Ei mäleta kas on kellelegi üle andnud pangakaarti, mis olid vormistatud tema või V OÜ nimele. Ei tea mis on pinkalkulaator. 6 kd lk 53 turvaelementide kasutamise leping on tema allkirjastatud, ei mäleta kus. Ei tea milleks kasutas V makseterminali. Mironenko ja D. lubasid selle eest 2000-3000 eurot, et V OÜ tehakse tema nimele 2 kuuks. Tegelikult tasu saanud ei ole. Eesti keelt 2013 ei vallanud. Ei mäleta kumba ennem tundis kas D. või Mironenkot. Ei mäleta kas Mironenko palus registreerida firma V OÜ. 6 kd lk 57-62 dokumendid kinnitavad, et 27.03.2014 V OÜ esindaja V. K. sõlmis liitumislepingu telefoninumbrile xxx. 15 kd lk 96-104 dokumendid kinnitavad, et V. K. mobiiltelefoni mälus on hulgaliselt vastuvõetud kõnesid numbritelt xxx (K.i ütluste kohaselt suhtes Mironenko temaga sellelt numbrilt) ja xxx (K. D., 15/114-116). 6 kd lk 63-68 dokumendid, kinnitavad, et 22.03.2014 V OÜ esindaja V. K. sõlmis liitumislepingu telefoninumbrile xxx. 15 kd lk 181-188 kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on märgitud V. Mironenko telefoninumber xxx. 15 kd lk 189-192 dokumendid tõendavad, et V. Mironenko kasutas Venemaa mobiilsideoperatori Megafon telefoninumbrit xxx. 15 kd lk 198-204 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et Mironenko elukohast leitud mobiiltelefoni Nokia E52-1 mälus on mh kontaktid: „Viktor Mironenko xxx“. 16.01.2014 abonentnumbrilt xxx (Viktor Mironenko)

saabunud sms-sõnum, mille sisuks on e-posti aadress „xxx“. V. Mironenko elukohast leitud mobiiltelefon Nokia oli seega eelnevalt V. Mironenko tuttava kasutuses, kes sisestas telefonimällu V. Mironenko telefoninumbri xxx ja kellele teatas V. Mironenko 16.01.2014 smssõnumiga oma e-posti aadressi. Kuna ka teist mobiilinumbrit xxx, mis oli vormistatud V OÜ nimele, kasutas V. Mironenko, siis on tõendatud, et kuigi liitumislepingud sõlmiti V OÜ nimele, korraldas nende telefonide kasutamist V.Mironenko. See omakorda kinnitab, et V.Mironenko juhtis ja korraldas tegelikult V OÜ tegevust. K. ütluste kohaselt VI kd lk 61 mobiilside operaatori liitumislepingul K. nime juures olev allkiri on kirjutatud tema poolt. K. D. palus selle lepingu sõlmida. On käinud 2-3 korda X K. D. palvel. Võttis sülearvuti ja andis selle D.le. SIM-kaardi andis D.le. 4 kd lk 67 allkiri lepingu lõpus on tema kirjutatud. D. palus liitumislepingu sõlmida. Sõitis pärast üürilepingut koos D.ga kohale. Ei ole ise SIM-kaart numbriga xxx kunagi kasutanud, andis D.le. Ei ole tasunud selle telefoni arveid. On allkirjastanud kasutuslepingu ja vastuvõtuakti. D. palus. Ei mäleta kus allkirjastas. Ei tea kuhu paigaldati E ruuter. Ei tea kes sai ruuteri kätte. Mironenko rääkis, et on V OÜ direktor. K. ütluste kohaselt tellis ta Silt makseterminali V. Mironenko palvel ning vormistades pangakontoris makseterminaliga seotud dokumente, nimetas V. K. firma kontakttelefonina V. Mironenko telefoninumbri. V. K. poolt allkirjastatud maksekaartide teenindamise lepingu lisas 2 on V OÜ kontakttelefonina märgitud number xxx, mida K. ja K.i ütluste kohaselt kasutas Viktor Mironenko. See number on märgitud ka 26.08.2013 vormistatud makseterminali üleandmisevastuvõtmise aktil. V. K. ütlustest nähtub, et tema ei ole seda akti allkirjastanud ega makseterminali kätte saanud. Kuna makseterminal anti üle V OÜ kontori asukohas aadressil xxx, kuid V. K. ei ole seda kätte saanud ja aktil on Mironenko telefon, on eluliselt usutav, et terminali võttis vastu Mironenko. On eluliselt usutav, et makseterminali tellimisel palus Miroenko panna enda kasutuses olev telefoni numbri, sest just sellele numbrile helistatakse, kui terminali saab üle anda. Nimetatud asjaolu kinnitab, et V.Mironenko oli huvitatud makseterminali enda valdusesse saamisest ja just tema korraldas makseterminaliga seotud toiminguid OÜ-s V. V. Mironenko on nii üksinda kui ka koos K. D.ga kasutanud V OÜ ja selle juhatuse liikme V. K. nimele väljastatud pangakaarti nr xxx (6/30-50). V OÜ arvelduskonto avati 22.03.2013. Pangakaarti kasutati esimest korda sularahaautomaadis 04.04.2013. 09.08.2013 kella poole ühe paiku päeval sularahaautomaadis xxx, mis Si veebilehelt nähtuvalt asub aadressil xxx, kasutasid V OÜ nimele väljastatud pangakaarti Viktor Mironenko ja K. D.. Järgmised korrad, 06.09.2013 ja 08.09.2013 kasutas sularahaautomaatides seda pangakaarti Viktor Mironenko üksinda. 04.10.2013 kasutas seda pangakaarti K. D., seejärel 08.10.2013 uuesti V. Mironenko ning peale seda, 2013. aasta oktoobris, novembris ja detsembri alguses kasutas seda pangakaarti K. D., kellelt see pangakaart lõpuks ka ära võeti kahtlustatavana kinnipidamisel 11.12.2013 (lk 93). Asjaolu, et Mironenko kasutas korduvalt ise äriühingu pangakaarti, kinnitab, et just tema omas kas üksi või koos D.ga kontrolli äriühingu tegevuse üle. Asjaolu, et kaarti kasutas ka D. kinnitab, et Mironenko ja D. usaldasid üksteist ning Mironenko andis kaardi D. kätte, kes sai summasid äriühingu pangakontolt välja võtta. V OÜ äritoimikus olev ainuosaniku V. K. 11.10.2013 otsus D. K.i juhatuse liikmeks nimetamise kohta oli V. K. dokumendiga digitaalselt allkirjastatud IP-aadressilt xxx (3 kd lk 90 pö). Selle otsuse alusel esitatud kandeavaldus oli koostatud ning V. K. ja D. K.i dokumentidega digitaalselt allkirjastatud ettevõtjaportaalis ( 3 kd lk 92, 96), (IP-aadress xxx). Ettevõtjaportaali kaudu (IPaadress xxx) esitati 21.03.2013 ka V OÜ asutamisdokumendid, s.o V. K. dokumendiga digitaalselt allkirjastatud kandeavaldus ja põhikiri. Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt tutvus Mironenkoga 2013 suve lõpus. Andis Mironenkole enda ID-kaardi koos pangakaardi ja koodidega. Mironenko helistas ja palus võtta dokumendid, pangadokumendid, koodid ning tunni aja pärast kohtusid. K.D.ga tutvus samal päeval kui kohtus Mironenkoga teist korda umbes 1-2 nädalat peale Mironenkoga kohtumist. xxx oli Mironenko telefoni number. Ei ole ise pin-kalkulaatorit kasutanud. Ei ole kunagi ID kaardilugejat kasutanud. Ei tea mis on elektrooniline ettevõtja portaal. V OÜ äriühingut teab D. sõnade järgi. D. viis

tunnistaja 2013 Mustamäele, kus ootasid K.t ja siis K. ütles, et tunnistaja on koos V.iga selle äriühingu kaasomanikud. Ei tea kuidas sai äriühingu omanikuks. Ei ole selle äriühingu tegevuses osalenud ei tea millega äriühing tegeles. Mironenko lubas 5000 eurot töötasuna. V. Mironenko püsivat seost V OÜ-ga ja seda, et variisikute juhendamiseks ja kontrolli all hoidmiseks kasutas ta tihtipeale n-ö vahelülina K. D., tõendavad koostoimes muude tõenditega ka D. K.i ütlused, mille kohaselt oli just Viktor Mironenko see, kellele andis ta üle koos paroolidega oma pangakaardi ja ID-kaardi 2013. aasta suve lõpus ning, kes viis D. K.i kokku K. D.ga, öeldes seejuures, et edaspidi hakkab D. K. töötama koos K. D.ga. Mironenko ja D. koostööd kinnitab ka fakt, et ID-kaardi, mille D. K. oli varem V. Mironenkole üle andnud, andis D. K.ile enne M. OÜ kontorisse minekut K. D., kes pidi selle ilmselgelt eelnevalt saama V. Mironenkolt. D. K.i ID-kaardi abil, mis oli algselt V. Mironenko ja seejärel ka K. D. käes, vormistati 11.10.2013 D. K. V OÜ teiseks juhatuse liikmeks, lisaks V. K.le, kes, nagu tema ütlustest nähtub, on samuti korduvalt andnud oma ID-kaardi K. D.le. Kuna K. ütluste kohaselt ei oska ta ise digitaalselt dokumente allkirjastada, on eluliselt usutav, et 11.10.2013 ainuosaniku otsus D. K.i juhatuse liikmeks nimetamise kohta, on allkirjastatud digitaalselt IP-aadressilt xxx D. või Mironenko poolt xxx asuvast V OÜ kontorist. Samal kuupäeval elektrooniliselt esitatud kandeavaldus on paigutatud ühte konteinerisse ainuosaniku otsusega ning see konteiner on 11.10.2013 digitaalselt allkirjastatud kahe isiku ID-kaardiga – kell 11:51:23 V. K. ID-kaardiga ja kell 11:53:09 D. K.i ID-kaardiga. Arvestades seda, et kumbki nimetatud isikutest ei ole ise IDkaardi lugejat kasutanud ja, et need digitaalallkirjad anti praktiliselt üheaegselt, on eluliselt usutav, et seda tegi üks ja sama isik, kelle käes olid V. K. ja D. K.i ID-kaardid ning kellel oli ligipääs xxx kontorisse (IP aadressi kuuluvus). Kõik tsiteeritud tõendid osutavad oma kogumis sellele, et selliseks isikuks oli Viktor Mironenko ise või kokkuleppel K.D.. 3 kd lk 114-116 K. D. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et K. D. telefoninumber oli xxx. K. D.l olid kinnipidamise hetkel kaasas: V. K. ja V OÜ nimele väljastatud Si pangakaart, Si pangakaart D. K.i nimele (11/168-180, 8/9-25) ning selle pangakaardi juurde kuuluv PIN-koodi ümbrik. Samuti leiti PIN- ja PUK-koodide asendamise ümbrik nr xxx. 13 kd lk 144-153 läbiotsimisprotokoll kinnitab, et K. D. elukohast xxx võeti muu hulgas ära: 22.03.2013 äriruumi üürileping L. OÜ ja V OÜ vahel xxx asuvate ruumide kohta ning G OÜ poolt V OÜ-le väljastatud arve nr 01/03/13 summas 250 eurot ( 13/146-152a). Samuti sim-kaart nr EExxx, mille abonentnumber on xxx. 8 kd lk 9-30 dokumendid kinnitavad, et 11.12.2013 K. D. kasutuses olnud sõiduki Mercedes-Benz reg.nr xxx läbiotsimisel võeti muu hulgas ära: 13.11.2013 E AS liitumisleping nr xxx V OÜ nimele abonentnumbrile xxx, kliendi dokumendi nr xxx – V. K. isikutunnistus,); V OÜ nimel koostatud kinnitus nr 01-2013 27.11.2013; V. K. Si konto väljavõte 01.05.2013 - 27.11.2013; Nordea arvelduskonto leping V OÜ nimele (sõlmitud 28.11.2013 juhatuse liikme D. K.i poolt); Nordea telefoni- ja internetipanga leping V OÜ nimele (sõlmitud 28.11.2013 juhatuse liikme D. K.i poolt); Nordea arvelduskonto leping D. K.i nimele (sõlmitud 28.11.2013); Nordea telefoni- ja internetipanga leping D. K.i nimele (sõlmitud 28.11.2013). Samuti leiti sõidukist Si pangakaart V. K. nimele. Nimetatud esemete leidmine K. D. valdusest tõendab koostoimes muude tõenditega (eelkõige K.i ja K. ütlustega) muu hulgas seda, et V OÜ juhatuse liikmed V. K. ja K. olid variisikuks ning tegelikku kontrolli selle firma üle teostasid teised isikud, sh K. D.. Asjaolu, et V OÜ ja selle juhatuse liikmete V. K. ja D. K.iga seotud dokumente leiti K. D. valdusest, tema elukohast ja tema kasutuses olevast autost, mitte Viktor Mironenko elukohast ja autost, ei tähenda, et V.Mironenko ei oleks olnud V OÜ tegemistega seotud. Vastupidi, see kinnitab Mironenko tavalist käitumismudelit, kus ta üritas enda rolli vähendada ja ennast tahaplaanile hoida, kasutades selleks teisi isikuid (D., N.it – autodega seoses). 6 kd lk 51-53 , 13 kd lk 166-168 dokumendid kinnitavad, et V. S.i elukoha läbiotsimise käigus leiti turvaelementide kasutamise kokkulepe ja pin-kalkulaator nr xxx, mille omanikuks on V. K., kes omab juurdepääsu V OÜ Si arvelduskontole.

13 kd lk 34-43 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et V.S.i elukohast võeti muu hulgas ära: sülearvuti Fujitsu Siemens Lifebook ja sülearvuti Acer Aspire One, magnetkaaride lugemis- ja kopeerimisseade MSR605 (13/131-137), viisteist magnetribaga plastikkaarti. Plastikkaartide vaatlusel tuvastati, et kaksteist kaarti on kasutamata toorikud ning ühe kaardi magnetribale on salvestatud andmed pangakaardilt nr xxx, millise numbriga võltsitud kaarti oli kasutatud V OÜ-le väljastatud makseterminalis (13/108-109). 14 kd asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et V. S. suhtles arvuti vahendusel erinevate tuvastamata isikutega teemadel, mis puudutavad pangakaartide võltsimist ja võltsitud pangakaartide kasutamist. Muu hulgas leiti järgmisi internetivestlusi: 09.12.13 kirjutab S., et las võtavad kaardilt kõik, 3 tonni peab olema juba kohal. S.ile antakse kirjavahetuses V. K. V OÜ nimed ja V.K. isikukood. Vestlusest nähtub, et ka pin-kalkulaator on S.i käes (14/50-51). 08.12.13 räägitakse, et terminaliga on mingi jama. Term on selle sama panga oma (14/178). 09.12.13 Jõudsid selgusele, milles asi. Rahvusvahelseid maksed ei olnud kaasatud (14/179). 14/222-223 jagatakse K. andmeid ja et ta peab raha kiiresti kontolt välja võtma. N.90 räägib, et peab sidet, tema sõber sõidab sinna ja tule talle (K.) vastu ning toimetab kirjutaja juurde kui kõik hästi. Seonduvalt 09.12.2013 vestlusega, kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (6/30-50), et üks õnnestunud tehing oli 3000 euro ulatuses („3 tonni peab olema kohal“, kuid komisjonitasu mahaarvamise tõttu laekus V kontole 2886 eurot (hiljem see tehing tühistati). 09.12.13 vestlusest on näha, et S. räägib isikuga, kelle ülesandeks oleks sularaha välja võtta. Nii OÜ Y. kui OÜ V nimel oli võetud S terminal. 08-09.12.13 vestlusest on näha, et kuigi tegemist on sama panga terminaliga, ei õnnestu maksed. Nimetatud vestlus haakub asjaoluga, et OÜ V makseterminali kasutades ei õnnestunud 05-06.12.2013 sooritada makseid võltsitud välismaiste pangakaartidega. 13 kd lk 28-29 20.12.2013 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et V. S.i kasutuses olnud abonentnumbrilt xxx (13/44-47) oli 10.12.2013 ja 11.12.2013 korduvalt helistatud S AS ärikliendi tugitelefonile ning makseterminalide ja sidelahenduste telefoninumbrile. Kuna V OÜ makseterminaliga tehtud tehingud ei õnnestunud 05-06.12.13 on ilmselge, et S. soovis tugitelefonilt saada teavet selle kohta, mis on valesti. See asjaolu tõendab koostoimes muude tõenditega V. S.i seotust V OÜ-ga ja seda, et S. kasutas võltsitud pangakaarte just V OÜ-le väljastatud makseterminalis. S.i elukohast leiti ka kaks makseterminalide juurde kuuluvat adapterit (kolmeosalist toitejuhet) Verifone, (13/125-130). Samasugused adapterid olid maksterminalidel, mis olid panga poolt väljastatud Y. OÜ-le ja V OÜ-le (13/1-14, 6/30-50). V. S.i elukohas oli ka S makseterminali VeriFone Vx670 kasutusjuhend. Lisaks leiti S.i juurest kaks paberilehte ja Eesti Posti brošüür, milledel on käsikirjalised märkmed, mis sisaldavad Y. OÜ ja V OÜ andmeid. (13/98-99). Kuna S.i juuest leiti ka pin-kalkulaator nr 55-270363-2 ja S turvaelementide kasutamise kokkulepe V. K. nimele (6/51-53) pidi need S.ile edastama kas V.Mironenko või temaga kooskõlastatult tegutsenud K.D.. S.i juurest leiti ka sularahaautomaadi kaardiava katte sarnane rohelist värvi seade ehk skimmer (13/133-135) ja kaustik, mis sisaldab skimmeri paigaldamisega seotud käitumisjuhiseid. (13/110117). Lisaks leiti S.i juures kaks mälupulka, millelt asitõendi vaatluse käigus leiti fotod skimmeri detailidest, skimmeri kasutamist puudutavad märkmed, fotod võõrastest isikut tõendavatest dokumentidest nelja erineva isiku nimele; fotod kahest võõrast Si paroolikaardist (13/166-168). Fotod pangakaartide toorikutest erinevate riikide pankade nimede ja logodega, millistel toorikutel puuduvad pangakliendi andmed. (13/48-69). 13 sim-kaarti, sim-kaartide ümbrised ja kõnekaardi pakend veel viielt sim-kaardilt, samuti kaks sisselülitatud mobiiltelefoni Samsung (13/96-97). Viis võõrast Nordea internetipanga paroolikaarti (13/70-90). Kaks Payoneer pangakaarti ja kaks Payoneer Inc kirja samade isikute nimele.(13/100-107), võõra

elamisloakaardi originaal ja võõra passi koopia kahe erineva isiku nimele. (13/91-95). Musta värvi nahast kaantega märkmik (13/118-124), mis sisaldab käsikirjalisi märkmeid pangakontode vormistamise kohta variisiku nimele. Samuti on märkmikus kirjeldatud ettevaatusabinõusid, mida tuleb järgida uude viibimiskohta saabumisel ning sülearvutite ja mobiiltelefonide kasutamisel. 13 kd lk 44-47 V. S.i kasutuses olnud sõidukis Ford Mondeo reg.nr xxx teostatud läbiotsimise protokollist nähtub, et sõidukist võeti muu hulgas ära: sõiduki kindalaekast leitud makseterminal Verifone Vx670 seerianumbriga 300-144-360 ja kleebisel oleva numbriga 9368432, mis oli S AS poolt väljastatud V OÜ-le (6/30-50, 13/141-143); sõiduki kindalaekast leitud sisselülitatud mobiiltelefon Samsung, milles on sim-kaart abonentnumbriga xxx (13/28-29, 98-99) ja selle telefoni juures olev paberileht, millel on käsikirjaliselt kirjutatud V OÜ ja V. K. andmed. (13/136-140) ; veel üks sisselülitatud mobiiltelefon Samsung ja kaks sim-kaardi ümbrist erinevate abonentnumbritega; võõras juhiluba ja isikutunnistus ühe ja sama isiku nimele (13 kd lk 91-95 elamisluba). SEB panga ajutine kaart, (13/100-107) ja on väljastatud A. P., ja koopia passist A. N. nimele. Tsiteeritud dokumendid tõendavad koostoimes muude tõenditega seda, et V. S.il oli hulgaliselt võõraste dokumentide fotosid ja võõrastele pangakontodele ligipääsu võimaldavaid vahendeid (paroolikaardid, pin-kalkulaatorid, pangakaardid), mis kinnitavad, et V. S. kasutas oma kuritegelikus tegevuses variisikuid ja nende pangakontosid. Tsiteeritud dokumendid kinnitavad, et V OÜ-le väljastatud makseterminal ja pin-kalkulaator oli S.i valduses ja käsutuses. V.S.i käest V OÜ makseterminali ja pin kalkulaatori leidmine kinnitab, et Mironenko, kes palus K.lt makseterminali taotlus esitada ja kes ka makseterminali ise hiljem Laki14a vastu võttis andis selle isiklikult või palus kellelgi teisel edasi anda V.S.ile. Kui vaadata kõik neid V. S.i internetivestlusi kus on nimetatud V OÜ ja K. isikuandmeid ning arvestades asjalu, et V OÜ pangkaarti kasutasid nii Mironenko kui D., siis koostoimes muude eespool käsitletud tõenditega, on tuvastatud, et Viktor Mironenko oli isikuks, kes koos K. D.ga oli taganud V. S.ile võimaluse kasutada V OÜ makseterminali, arvelduskontot ja internetipanka, lubas korraldada V OÜ arvelduskontole laekunud rahasummade sularahas väljavõtmist (kuna õnnestus ainult 1 tehing, mis ka hiljem tühistati, ei tekkinud vajadust suurte summade pangakontolt välja võtmiseks). Olles kohtuistungil näinud V.K.t, on kohus veendunud, et K. ise tõepoolest ei osanud kasutada ei makseterminali ega pinkalkulaatorit ja need taotles ta pangast üksnes Mironenko korraldusel ning V. K. oli koos K.iga V OÜ juhiks ja omanikuks vaid nominaalselt (haakub ka K.i ütlustega). V OÜ, V.K. ja D. K. olid tegelikult Viktor Mironenko ja tema kaaslase K. D. kontrolli all. Just Mironenko initsiatiivil (palus K.l pangas esitada taotlus) hangiti OÜ-le V makseterminal ja pin kalkulaator. Edasi anti nii makseterminal ja kui ka pin kalkulaator S kes kasutas neid võltsitud pangakaartidega maksete tegemiseks. Süüdistatav Viktor Mironenko ei ole vahetult osalenud võltsitud pangakaartide kasutamises, kuid ta on tahtlikult aidanud sellele kaasa, tagades V. S.ile võimalust kasutada Y. OÜ ning V OÜ nimele väljastatud makseterminale, nende firmade arvelduskontosid ja internetipanka ning lubades V. S.ile korraldada nimetatud firmade arvelduskontodele laekuvate rahasummade sularahas väljavõtmist. Nimetatud firmade juhatuse liikmed ja ainuosanikud A. K., V. K. ja D.K. (ainult juhatuse liige) olid firmade juhtideks ja omanikeks vaid nominaalselt ning Y. OÜ ja V OÜ olid tegelikult Viktor Mironenko ja tema kaaslase K. D. kontrolli all. A. K. ja V. K. olid variisikuteks, kes tegutsesid V. Mironenko ja K. D. juhendamisel. Ei ole juhuslik, et nii OÜ Y. kui OÜ V on registreeritud xxx aadressile. Samuti ei ole juhuslik kokkusattumus, et Mironenko otsib rendimiseks ruumid, on juures kui paigaldatakse modem, tegeleb nii OÜ-de Y. kui ka V variisikuteks vormistatud K. ja K.ga ning palub nii K.l kui K.l tellida makseterminalid, mis mõlemad sattuvad hiljem S.i kätte. V.Mironenko organiseeris OÜ-le V makseterminali ja pin kalkulaatori ning edastas need ise või

palus edastada S.ile. Tänu sellele makseterminalile oli S.il võimalik kasutada võltsitud pangakaarte. Kuigi kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist, et Mironenko oleks ise vahetult kasutanud võltsitud pangkaarte, võimaldas tema poolt hangitud ja edastatud makseterminal võltsitud pangkaarte kasutada. Kuna K. ütlustest ja S.i vestlustest nähtub et S. on ka ise xxx kontoris käinud, ei ole välistatud, et S. võttis terminali sealt Mironenko nõusolekul ise kaasa. Eeltsiteeritud Mironenko interneti vestlustest (lk 86) nähtub, et ta oli OÜ Y. puhul teadlik, milleks makseterminali kasutatakse ja andis makseterminali selleks kasutada. Arvestades samasugust mustrit nii OÜ Y. kui ka V OÜ puhul, kus mõlema äriühingu juhatajaks oli V.Mironenko initsiatiivil vormistatud variisik ja mõlema äriühingu puhul oli just Mironenko see, kes palus äriühingule hankida makseterminali on modus operandit silmas pidades tuvastatud, et Mironenko osutas S.i poolt kuriteo toimepanemisele kavatsetult ainelist kaasabi. 2013 aastal moodustas kahju suure ulatuse 32000 eurot. Alates 01.01.2015 loetakse KarS § 121 p 2 aluseks suureks kahjuks või süüteo ulatuseks summat, mis ületab 40000 eurot . Kuna V.S.i poolt toimepandud kuriteoga tekitati kahju vähemalt 68653 eurot, mis ületab 40000 eurot osutas V.Mironenko ainelist kaasabi S.i poolt võltsitud pangakaartide kasutamisele, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja suures ulatuse, ning Mironenko tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 334 lg 2p1,2-22 lg 3 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eriprE.ntiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldprE.ntiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 209 lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 334 lg 2 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Viktor Mironenko on perioodil 03.09.13-03.04.14 s.o 7 kuu jooksul toime pannud kaheksa kelmust, millega on kannatanutele tekitatud varalist kahju kümnete tuhandete eurode ulatuses. V. Mironenko roll kelmuste toimepanemisel oli keskmisest suurem. Just tema oli kelmuste planeerija ja aju ning upettuste skeemi organisaator, kes hoidis seda skeemi töös tema kontrolli all tegutsenud isikute vahendusel ja on osalenud ka vahetult kelmuste toimepanemisel, tehes vajalikke ettevalmistusi enne autoute vormistamist, valides välja autod, suunates autou vormistamisega seotud isikute tegevust, andes osadel juhtudel esimese sissemakse tegemiseks vajalikku raha, korraldades uautode riigist väljaviimist ja nende müümist väljaspool Eestit ning tagades seeläbi kuritegeliku plaani lõplikku realiseerimist ja võimalikult suure varalise kasu saamist. V.Mironenko süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et V.Mironenko kasutas variisikutena ära isikuid, kellel puudus parajasti sissetulek ja kelle elus hakkama saamise võimekus oli keskmisest madalam. Arvestades Viktor Mironenko teopanuse ulatust, tema poolt

toime pandud kelmuste arvu (8), kannatanutele tekitatud varalise kahju suurust ning raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist on V.Mironenko süü keskmisest suurem ja teda tuleb karistada vangistusega, mille pikkus on sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt suurem. Võltsitud pangakaartide kasutamisele kaasaaitamise süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et Mironenko ei pannud ise vahetult võltsitud maksevahendi kasutamist toime, vaid ta organiseeris kuriteo toimepanemiseks ülioluliste makseterminalide saamise ja edastas need kuriteo vahetule toimepanijale, kasutades variisikutena jälle rahapuuduses olevaid isikuid. Sellest lähtuvalt ning arvestades võltsitud pangakaartide kasutamise tulemusena väljavõetud rahasumma suurust, peab kohus võimalikuks mõista karistus sanktsiooni alammääras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et V.Mironenko jätkas kuritegude toimepanemist talle varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Olles vabanenud vanglast 29.01.13 jätkas V.Mironenko olukorras, kus ta teadis, et tal on katseaeg uute kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab tema suhtmist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja näitab tema soovimatust alluda ühiskonnas heakskiidetud käitumisreeglitele. Vabanenud vanglast alustas Mironenko juba samal aastal uute kuritegude sooritamist ja pani katseajal toime 7 kelmuse episoodi ja aitas kaasa võltsitud maksevahendi kasutamisele. Harju Maakohtu 14.01.2011 otsusega tunnistati V. Mironenko süüdi KarS § 202 lg 2 p 2, § 298 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 1 aastane 6 kuuline vangistus, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Harju Maakohtu 24.01.2012 kohtumäärusega (tagaseljaotsusega) pöörati eeltoodud karistus – 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust – täitmisele. V. Mironenko asus karistust kandma 12.06.2012. Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumääruse alusel (jõustunud 29.01.2013) vabastati V. Mironenko tingimisi enne tähtaega 29.01.2013 katseajaga 1 aasta. Seega, ärakandmata karistus on 10 kuud 11 päeva vangistust, katseaja viimane päev oli 29.01.2014. Kuni 01.01,2015 kehtinud KarS § 82 lg 1 p 2, lg 2 p 3 alusel aegus Harju Maakohtu 14.01.2011 kohtuotsuse täitmine ärakandmata karistuse osas 29.01.2017, millest tulenevalt ei ole enam võimalik ärakandmata karistuse osa reaalne täideviimine ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamine liitkaristuse ühe liidetava puudumise tõttu. KarS § 82 lg 21, mis võimaldab taolises olukorras liitkaristuse mõistmist, jõustus 01.01.2015, s.t pärast V. Mironenkole käesolevas kriminaalasjas süüks arvatavate kuritegude toimepanemist, millest tulenevalt KarS § 82 lg 21 praegusel juhul ei kohaldu, kuivõrd tegemist on isiku olukorda halvendava seadusega KarS § 5 lg 3 tähenduses. Kuivõrd menetlusesemeks olevad süüteod on toime pandud 2013-2014 tuleb käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus liita Harju Maakohtu 14.01.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1747, millega Viktor Mironenkole mõistetud 1 aastase 2 kuulise vangistusega, mis oli asendatud 420 tunni üldkasuliku tööga, mille on Viktor Mironenko täies ulatuses ära teinud. Kohus möönab, et käesolevaks ajaks on menetlusesemeks olevatest kuritegudest möödunud 6 aastat, mis on võrdlemisi pikk aeg, kuid samas ei ole kohtu arvates möödunud mõistlik menetlusaeg. Isiku õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 esimesest lausest. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König vs. Saksamaa, otsus

Käesoleval juhul tuleb arvestada, et tegemist ei ole 1 või 2 süüdistatavaga kriminaalasjaga, vaid algselt oli 17 süüdistatavat ning nii suure arvuga kaitsjatega istungiaegade kokkuleppimine oli raskendatud. Vaatamata eeltoodule ei ole käesoleval juhul kohtumenetlus kestnud nii kaua, et saaks rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Kuigi kohtumenetluses on esinenud takistusi, ei saa sellest tulenevalt menetluse venimist ette heita ei riigile ega kohtusüsteemile. Kriminaalasjas toimus sisuline kohtulik arutamine 16-l päeval, kusjuures enamik kohtuistungeid toimus kell 10.00-16.30. Kriminaalasjas on 21 köidet. Ilmselgelt on menetlusemeks olev kriminaalasi keskmisest kriminaalasjast mahukam. Praegusel juhul on viimase kuriteo episoodi toimepanemises 03.04.2014 möödunud 6 aaastat. 17 süüdistatavaga kriminaalasi laekus Harju Maakohtusse mais 2017, eelistung toimus 02.06.2017. Kohtuistungid määrati 11.09.17 ja 11.12.2017 – 03.04 2018. Tingituna süüdistatava Mironenko enda käitumiset hakkas kriminaalasja arutamine venima. Detsembris soovis ta vahetada kaitsjat, mistõttu tuli istungid edasi lükata, et uus kaitsja saaks tutvuda kriminaalasja materjalidega. Alates veebruarist 2018 Mironenko ise enam kohtuistungitele kohale ei ilmunud. Kuivõrd V.Mironenko on ise üle 2 aasta hoidunud kohtust kõrvale ja olnud seetõttu rohkem kui 2 aastat tagaotsitav, ei saa menetlusega viivitamist heita ette riigile. Eeltoodud arvestade ei ole mõistlik menetlustähtaeg veel möödas. V.Mironenko enda käitumine on tinginud viivitused menetluses, mistõttu ei ole alust väita, et oleks möödunud mõistlik aeg või pikale veninud menetluse tõttu tuleks karistust vähendada. Ka ei ole kelmuse episoodid aegunud KarS § 81 lg 5 p1,2,3 ja lg 6, lg 7 alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus KarS § 209 lg 2p1,3 järgi karistuseks vangistus 4 aastat ja KarS § 334 lg 2p1,2-22 lg 3 järgi kaks aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 14.01.2016.a kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta ja 2 kuud vangistust lugedes kergem karistus kantuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, kandmisele kuulub 4 aastat 10 kuud vangistust. Kar S § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.05.2014-12.06.2014, s.o 30 päeva karistusaja hulka. Lõplik kandmisele kuuluv karistus 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt võib asitõendid tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: CD- ja DVD-plaadid, dokumentide väljatrükid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; Ümbrikud 6,7,18,37 (asuvad prokuratuuris) hävitada; Ümbrikud 27 ja 28 koos seal oleva mälupulgaga ja blanketiga hävitada A.A S. nõusolekul (20/116); Ümbrikud 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36,38 39 koos seal olevate esemetega hävitada V.S.i nõusolekul (20/118);

14.05.2014 G. N.i valdusest äravõetud sõiduki BMW X5 Leedu reg.nr-ga xxx läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga xxx hävitada G. N.i nõusolekul (19/242 ); Leedu Vabariigi registreerimistunnistus No xxx sõidukile BMW X5 reg.nr-ga xxx, VIN-kood xxx, läbipaistvas kilepakendis olevad dokumendid (PPA asitõendit hoidlas) hävitada, kuna sõiduk BMW X5, mida need dokumendid puudutavad, on võõrandatud, mistõttu on nimetatud dokumendid käesolevaks ajaks väärtusetud asjad; televiisor Samsung suurusega 40’’L, seerianumbriga xxx puldiga; laserprinter Samsung ML2165/SEE, seerianumbriga xxx (PPA asitõendite hoidlas) tagastada omanikule, s.o Telia Eesti AS-le. Juhul kui Telia Eesti AS ei soovi neid esmeid, siis hävitada; 14.05.2014 allinnas xxx asuva korteri läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid, templid (PPA asitõendite hoidlas) hävitada, kui väärtusetud asjad; 14.05.2014 sõiduki BMW X5 Itaalia reg.nr-ga XXX läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid (PPA asitõendite hoidlas) hävitada kuna sõiduk BMW X5, mida need dokumendid puudutavad, on võõrandatud, mistõttu on nimetatud dokumendid käesolevaks ajaks väärtusetud asjad; 05.06.2014 K. D. läbivaatuse käigus äravõetud registreerimistunnistus EK215455 sõidukile MB reg.nr XXX tagastada M. OÜ-le kui sõiduki Mercedes-Benz C200 reg.nr XXX omanikule, juhul kui M. OÜ ei soovi tagasi saada, siis hävitada; Beeline kõnekaardi ümbris koos sim-kaardiga, Mobiil ID kaardi ümbrised koos sim-kaartidega, EMT kõnekaardi ümbris, Venemaa kõnekaardi ümbris (PPA asitõendite hoidlas) hävitada, kui väärtusetud asjad; 15.05.2014 xxx asuval automüügiplatsil läbiotsimisel äravõetud dokumendid ja esemed (PPA asitõendite hoidlas) hävitada G. N.i nõusolekul (19/242); CD-plaadid ja DVD-plaadid (PPA asitõendite hoidlas) hävitada kui väärtusetud asjad; V. K. poolt politseile üle antud dokumendid ja esemed (PPA asitõendite hoidlas) hävitada V. K. nõusolekul (19/243); adapter Verifone L/N:xxx 2006 JUL ja adapter Verifone P/N: xxx (PPA asitõendite hoidlas) tagastada S AS-le, juhul kui S AS ei soovi esemeid tagasi saada, siis hävitada; ühes musta värvi kilekotis olnud neli erinevat seadet (PPA asitõendite hoidlas) hävitada kui väärtusetud asjad; sülearvuti Fujitsu Siemens S7110 Lifebook seerianumbriga xxx ja xxx, kõvakettaga Seagate Momentus 5400.4 seerianumbriga xxx ja ning adapter (PPA asitõendite hoidlas ) tagastada V. S.ile; sülearvuti Acer Aspire One D255-2DQG6kk seerianumbriga xxx, kõvakettaga Toshiba Diskdrive MK2565GSX seerianumbriga xxx (PPA asitõendite hoidlas ) tagastada V. S.ile; makseterminal VeriFone Vx670 nr xxx ja s/n 300-144-360, (politsei asitõendite hoidlas) tagastada S AS-le. Juhul kui S AS ei soovi seda tagasi saada, siis hävitada. Kopeerimisseade mudel MSR605 nr xxx koos adapteriga (PPA asitõendite hoidlas), KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus mõistab V.Mironenko süüdi I astme kuriteos tuleb KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista sundraha 1460 eurot. Kuna käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad teod on toime pandud enne Harju Maakohtu 14.01.2016 otsust, millega teise astme kuritegudega seoses mõisteti V. Mironenkolt välja sundraha summas 645 eurot, tuleb V.Mironenkolt välja mõista esimese astme kuriteole vastav sundraha 1460 eurot, millest tuleb maha arvata Harju Maakohtu 14.01.2016 otsusega teise astme kuriteo eest väljamõistetud sundraha 645 eurot s.t 1460 eurot 645 eurot = 815 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel tuleb välja mõista määratud kaitsetasu 36 eurot riigituludesse. Kriminaalasjas tehti ka väärismetalltoodete ekspertiis, millest 54 eurot on seotud Mironenko elukohast leitud ja ära võetud metallist ketiga (19/189-194). Kett oli arestitud tsiviilhagide tagamiseks. Kuna Mironenko vara oli arestitud suuremas väärtuses kui oli tema vastu esitatud tsiviilhagisid, siis tuleb see kett tagastada Mironenkole ja selle keti väärtuse kohta tehtud ekspertiis ei ole olnud kriminaalasja lahendamise seisukohalt vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb see ekspertiisikulu jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Hagid AS S 29.05.2017 muudetud hagiavalduse kohaselt on esitatud hagi solidaarselt V.K. ja V.Mironenko vastu VÕS § 1043 alusel summas 14008.47 eurot, millest vara jääkmaksumus 11798.61 eurot, debitoorne võlgnevus 2010.88 eurot, viivismaksete võlgnevus 86.73 eurot, liikluskindlustuse võlgnevus 112.25 eurot. (1 kd lk 21-26). Kannatanu S AS hagiavalduse punktis 4.3 on täpsustatud, et seadusest tulenevaks kohustuseks, mille rikkumisega tekitati kannatanule kahju, on KarS §-st 209 tulenev kohustus hoiduda kelmuse toimepanemisest. Kahju tekitamine käitumisega, mis rikub KarS §-st 209 tulenevat kelmuse toimepanemise keeldu, on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses ja seega kuulub hüvitamisele VÕS § 1043 alusel. 19 kd lk 198-221 dokumendid kinnitavad, et S AS on sõlminud V OÜ nimel Audi Q7 3,6 kindlustuslepped ja liikluskindlustuslepped nr xxx, milliste alusel tehtud maksete tõttu on uandja nõue seos liikluskindlustusega 112.25 eurot. Vara lepinguline jääkmaksumus 11798.61 eurot. Debitoorne võlgnevus, mis moodustub tasumata arvetest osamaksete ja kaskokindlustuse eest on 2010.88 eurot. AS S esindaja kinnitas, et jäävad hagisumma 14 008, 47 eurot juurde. Lepingu pooleks oli V OÜ. Mironenko suhtes on deliktiõiguslik nõue VÕS § 1043 alusel. Nõue koosneb vara jääkmaksumusest summas 11 798,61 eurot, debitoorne võlgnevus summas 2010.88 eurot. Debitoorne võlgnevus on need arved, mis on esitatud kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna selleks ajaks olid sõlmitud ka kindlustuslepingud. Kaskomaksete eest 1 aasta jooksul, sest kindlustust ei lõpetata kui lõpetatakse leping. Viivismaksete võlgnevus 86.73 eurot. Otsene kahju 11 798,61

eurot. 6.30 eurot, on arvesse võetud. Hagi on esitatud K. ja Mironenko vastu. K. sõlmis järelmaksuga müügilepingu V OÜ juhatuse liikmena. S maksis ise kaskokindlustused ja liikluskindlustuse võlgnevused. Viivismakse on osamaksetelt arvestatud viivis 0,25 eurot päevas. V OÜ pankrotimenetlust läbi viidud ei ole. Täitemenetlus viidi läbi mitte K. kriminaalmenetluse otsuse täitmise osas, vaid maksekäsu täitmise osas. S esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse V OÜ ja V. K. vastu solidaarselt 6400 eurot, mis on maksimaalne võimalik summa mida on maksekäsu kiirmenetluse võimalik nõuda. Kuna ettevõte oli AS-le S teadaolevalt juba sel hetkel varatu, siis otsustas, et ei ole mõtet teha suuremaid kulutusi, et minna hagimenetlusse või pankrotimenetlusse, vaid mindi maksekäsu kiirmenetlusse. Ettevõttelt V OÜ ei ole olnud ühtegi laekumist. Laekunud maksed on olnud K. endiselt tööandjalt. See annab tunnistust, et ettevõte oli tõesti varatu ja temalt midagi saada võimalik ei olnud. Ettevõte kustutati Äriregistrist seetõttu, et ta ei olnud esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruA.t aastatel 2013-2017. S AS hinnangul on maksekäsust tulenev summa lepinguline nõue, esitatud V ja V. K. vastu. Kriminaalasjas tsiviilhagis on esitanud deliktiõigusliku nõude V. K. ja Viktor Mironenko vastu solidaarselt. Need puudutavad küll ühte ja sama lepingut ja sündmust, aga neid ei saa lugeda täiesti samadeks, sest üks on lepinguline nõue ja teine on deliktiõiguslik. Täitemenetluses ei saaks saada nende mõlema käest rohkem kui on selle ühe otsuse summa. Kuna V OÜ on Äriregistrist kustutatud, siis see täitmine tema osas on võimatu, K. osas täitmine käib, aga kui ta on varatu ja temalt midagi võtta ei ole. Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega 1-17-11681 on V.K.lt mõistetud välja S AS kasuks 14008.47 eurot. (7 kd lk 62-80). Pärnu Maakohtu 20.05.2015 kohtumäärusega maksekäsu asjas on V OÜ-lt ja V. K.lt solidaarselt S AS kasuks väljamõistetud põhinõue, riigilõiv ja menetluskulud kokku 6612 eurot (20/78-84). Pärnu Maakohtu 20.05.2015 kohtumääruse 2-15-103208 alusel on algatatud täitemenetlus. Kohtutäituri vahendusel on selle täitemenetlsue raames V.K.lt laekunud 702.44 eurot (20/74-77). Äriregistri andmetel on V OÜ kustutatud äriregistrist alates 22.06.2017. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. PA.s toime KarS § 209 sätestatud kuriteo, on tegemist seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas on tõendatud, et Viktor Mironenko osales kelmuse toimepanemises koos V.K.ga. Tsiviilhagi on esitatud solidaarselt kahe isiku vastu. VÕS §137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on AS-l S õigus esitada nõue kõigi solidaarvõlgnike vastu. Kannatanu olukorda ei tohi halvendada menetluslikud valikud ja olukorrad, kus sama kuriteo toimepannud isikute suhtes menetletakse kriminaalasja erinevates menetlustes. Ühes kriminaalasjas ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud nõude rahuldamine, ei välista nõude rahuldamist teises kriminaalasjas teise solidaarvõlgniku vastu. Samas ei tähenda, et hagi õigeks võtmine V.K. poolt, oleks siduv ka Mironenko suhtes. TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud

Kannatanu S AS haginõue Viktor Mironenko vastu on suunatud VÕS § 127 lg-s 1 ettenähtud kahju hüvitamise eesmägi saavutamisele ehk praegusel juhul sellele, et taastada kelmuse toimepanemisele eelnev kannatanu varaline olukord. See eesmärk on osaliselt saavutatud V. K.lt kui lepingust tuleneva V OÜ kohustuse käendajalt 6400 euro väljamõistmisega maksekäsu kiirmenetluses tehtud Pärnu Maakohtu 20.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-103208 ja selle alusel toimuva täitemenetlusega, mille raames on kannatanu saanud 702,44 eurot. Tulenevalt Riigikohtu lahendites 3-1-1-98-09 ja 3-1-1-106-12 väljendatud seisukohtades mõjutab Pärnu Maakohtu lahend aga kannatanu õigust nõuda kahjuhüvitise väljamõistmist täies ulatuses Viktor Mironenkolt solidaarselt V. K.ga, kellelt on kannatanu kahju, mis on tekkinud kelmuse toimepanemise tulemusena, täies ulatuses välja mõistetud ka deliktiõiguslikel alustel Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11681. Tuleb nentida, et V. K. kui käendaja kohustus tasuda S AS-le 6400 eurot, mis on siduvalt tuvastatud tsiviilasjas tehtud Pärnu Maakohtu määrusega, ja V. K. kui delikti toimepanija kohustus tasuda S AS-le tekitatud kahju katteks 14 008,47 eurot, mis on siduvalt tuvastatud kriminaalasjas tehtud Harju Maakohtu otsusega, on oma eesmärgi poolest osaliselt kattuvad. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse puhul tuleb aga arvestada seda, et V. K. süüküsimus oli lahendatud kokkuleppemenetluse korras ning V. K., sõlmides kriminaalkohtu otsuse aluseks olevat kokkulepet ja jäädes selle kokkuleppe juurde kohtuistungil, võttis tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks. V. K. puhul tekkinud olukord ei takista S AS hagi lahendamist Viktor Mironenko osas. Süüdistatava Mironenko kaitsja vaidles tsiviilhagile vastu, kuna V. Mironenkolt nõutav rahasumma on käsitletav deliktilise kahju hüvitamise nõudena, kuid see on lepingust tulenev nõue, mida ei ole V. Mironenko vastu võimalik esitada, kuivõrd ta ei ole kunagi olnud lepingupooleks. Kahju võib tekkida erinevatel õiguslikel alustel (lepinguline ja lepinguväline kahju). Tsiviilkohtumenetluses OÜ V ja V.K. vastu esitatud maksekäsu esemeks olid järelmaksuga ostulepingu ülesütlemisega kaasnevad osalised nõuded teise lepingupoole vastu, seejuures kahju hüvitamist ei taotletud. Kriminaalasjas nõudis tsiviilhageja aga lepinguvälise kahju hüvitamist.Tegemist on erinevate õiguskaitsevahenditega, mistõttu ei ole tegemist ka sama kohustusega VÕS § 65 lg 2 tähenduses (vt 3-1-1-98-09). Kohus tuvastas, et AS-le S tekitati kahju seoses vara käsutusega s.o auto tagatisel järelmaksuga müügilepingu alusel. Kriminaalasjas uuritud tõendid (lk 68-73) kinnitavad, et, et algusest peale ei olnud mitte kellelgi kavatsust lepingujärgi tasumisele kuuluvaid summasid tagasi maksta. Seega puudus algusest peale tegelik soov tekitada lepingulisi suhteid ning eesmärgiks oli grupis saada ise varalist kasu, mille puhul tekib kahju AS-le S . Kahju hüvitamise nõude puhul ei saa kannatanu AS S V.Mironenkolt nõuda järelmaksuga ostulepingust tulenevate kõrvalnõuete hüvitamist. Järelmaksuga ostulepingus sätestatud kõrvalnõuete täitmist saaks kannatanu nõuda vaid lepingute alusel laenusaajalt juhul, kui kannatanu lepingut pettuse tõttu ei tühista. Käesoleval juhul on AS S öelnud lepingu üles. Summad, mis lepingujärgi kõrvalnõuete (intress, viivis, kindlustusmaksed) katteks tasumata

jäeti, ei ole vaadeldavad V.Mironenko poolt kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahjuna. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Juhul kui pettusega ei oleks järelmaksuga ostulepingut sõlmitud, ei oleks kannatanul tekkinud ka lepingus sätestatud kõrvalnõudeid. Seega ei oleks kannatanud saanud ka neid nõudeid sisse nõuda ja sel teel oma vara suurendada. Järelikult ei ole see, et AS S vara sõlmitud laenulepingust tulenevate kõrvalnõuete võrra ei suurenenud, põhjuslikus seoses V.Mironenko õigusvastase tegevusega (vt 3-1-1-106-12). Arvestades fakti, et lepingu sõlminud OÜ V on tänaseks juba äriregistrist kustutatud, saab järeldada, et AS S lepingust tulenevad nõuded OÜ V vastu oleks väärtusetud. 5/144-210 dokumendid kinnitavad, et 12530 eurot on AS S poolt omavahenditest kantud auto omandamiskulu, millest on 7.14 tagasi makstud. Seega põhivõlgnevust 12522.86 eurot võib käsitleda deliktilise kahjuna. Kuigi AS S nõude arvestuses (19/200-219) on osa omavahenditest kantud auto omandamiskulud arvestatud vara jääksmaksumuse hulka ja osa debitoorse võlgnevuse hulka, ei muuda see asjaolu, et üldsummana on otsene deliktiline kahju 12522.86 eurot. Ülejäänud viivised, intressid ja kindlustusmaksed on lepingust tulenevad kõrvalkohustused, mida ei saa välja mõista kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude alusel. Kuna Pärnu Maakohtu 20.05.2015 määrusega (maksekäsuga) tsiviilasjas nr 2-15-103208 on AS S kasuks V. K.lt kui käendajalt väljamõistetud lepingujärgne põhivõlgnevus 6400 eurot ja selles osas toimub täitemenetlus, mille raames on ka laekunud summa 702.44 eurot, ei saa väita, et juba Pärnu Maakohtu määrusega rahuldatud hagisumma 6400 eurot ulatuses oleks nõue V.K. vastu väärtusetu. Seega on V. Mironenko ja V. K. solidaarvõlgnikud summa 6122,86 eurot osas, s.t. 12 522,86 eurot, millest on maha arvatud 6400 eurot ehk V. K.lt kui käendajalt väljamõistetud lepingujärgne põhivõlgnevus, mille osas ei saa V. K. ja Mironenko enam olla solidaarvõlgnikud deliktilise kahju hüvitamise kohustuse raames. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p7 alusel AS S hagi osaliselt s.o summas 6122.86 eurot ja mõistab välja 6122.86 eurot V.Mironenkolt solidaarselt koos V.K.ga, kellelt see summa on muuhulgas juba väljamõistetud Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega. S AS on praeguse seisuga saanud tsiviilasjas tehtud kohtumääruse ehk maksekäsu alusel toimuva täitemenetluses raames 702,44 eurot. See asjaolu aga ei oma tähtsust Viktor Mironenkole kuuluva ja tsiviilhagide tagamiseks arestitud vara puhul, kuna tsiviilasjas tehtud kohtumääruse alusel välja mõistetud summad on V.Mironenkolt välja mõistetava summa arvutamisel maha arvatud. Kuna kohus mõistab V. Mironenkolt kannatanu S AS kasuks välja 6122.86 eurot, siis kannatanu haginõude reaalse täitmise tagamiseks tuleb jätta arestituks 6122.86 eurot. OÜ A 16.08.2017 muudetud hagiavalduse kohaselt on esitatud hagi solidaarselt H.K., T.I., S.N., G.N.i, V.Mironenko vastu VÕS § 1043 alusel summas 4360 eurot, millest põhivõlgnevus 3900 eurot ja intress 460 eurot. (I kd lk 39-46). OÜ A esindaja kinnitas, et jäävad oma nõude juurde, solidaarne vastutus. Mida rohkem isikuid seda kindlam, et saab ka raha tagasi. Nõue on 4360 eurot ja intress on perioodi 03.04.201414.07.2014 eest 460 eurot. Nõue esitati solidaarselt K., N., N., I., Mironenko vastu. VÕS § 65 lg

1 annab võlausaldajale solidaarvõlgnike puhul võimaluse nõuda sisse summa ükskõik kelle käest, ükskõik mis ulatuses, võib nõuda ka kõikide käest terves ulatuses. Kui hagejal on kolm täitedokumenti, võib ta valida vastavalt VÕS-ile ükskõik kelle käest, ükskõik kui palju. 460 eurot on lepingus sätestatud interess. Leping on üles öeldud. See on ebaseaduslikult tekitatud kahju ja seepärast on ka oma hagi üles ehitanud deliktiõigusele, VÕS § 1043 jj, mittelepingulisele nõudele. Intressid on kahju. 3900 eurot on otsene kahju. 460 eurot loevad otseseks kahjuks. See oli summa, mis oleks pidanud saama selleks hetkeks kuna rikuti nende õigusi ja tekitati seeläbi kahju. Ei ole vaidlust, et 1615.33 eurot on N.i poolt tasutud. Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega 1-17-11681 on G. N.ilt mõistetud A OÜ kasuks välja 4360 eurot. Harju Maakohtu 26.03.2018 otsusega 1-18-1075 on solidaarselt H. K. ja S. N.lt mõistetud A OÜ kasuks välja 4360 eurot. (7 kd lk 81-112). 20 kd lk 8-12 dokumendid kinnitavad, et A on saanud kohtutäituri vahendusel 1-17-11681 otsuse alusel G. N.ilt 1615.33 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. PA.s toime KarS § 209 sätestatud kuriteo, on tegemist seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas on tõendatud, et Viktor Mironenko osales kelmuse toimepanemises H.K.e, T.I.i, S.N., G.N.. Tsiviilhagi on esitatud solidaarselt viie isiku vastu. Kuna T.I.i suhtes on kriminaalamenetlus KrMS § 203 alusel lõpetatud ei ole olnud võimalik tema suhtes tsiviilhagi rahuldada. VÕS §137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on OÜ-l A õigus esitada nõue kõigi solidaarvõlgnike vastu. Kannatanu olukorda ei tohi halvendada menetluslikud valikud ja olukorrad, kus sama kuriteo toimepannud isikute suhtes menetletakse kriminaalasja erinevates menetlustes. Ühes kriminaalasjas ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud nõude rahuldamine, ei välista nõude rahuldamist teises kriminaalasjas teise solidaarvõlgniku vastu. Samas ei tähenda, et hagi õigeks võtmine N., N.i ja K.e poolt, oleks siduv ka Mironenko suhtes. TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. aprilli 2018. a otsus nr 2-16-7541/70, p 13). Solidaarvõlgnikud osalevad kaaskostjatena menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2019. a otsus nr 2-14-51896/235, p 15; 1. novembri 2017. a otsus nr 2-13-23176/103, p 14). TsMS § 207 lg 2 kohaselt ei tulene hageja või kostja toimingust kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et kohus saab õigeksvõtul põhineva otsuse teha ainult sellise kostja suhtes, kes nõuet kohtule tehtud avaldusega tunnistab. Süüdistatava Mironenko kaitsja vaidles tsiviilhagile vastu, kuna. Mironenkolt nõutav rahasumma on käsitletav deliktilise kahju hüvitamise nõudena, kuid see on lepingust tulenev nõue, mida ei ole V. Mironenko vastu võimalik esitada, kuivõrd ta ei ole kunagi olnud lepingupooleks.

Kohus tuvastas, et A OÜ-le tekitati kahju seoses vara käsutusega s.o auto tagatisel raha laenamisega laenulepingu alusel. K.e ja N.i ütlused (lk 75-76) kinnitavad, et algusest peale ei olnud mitte kellelgi kavatsust lepingujärgi tasumisele kuuluvaid summasid tagasi maksta. Neid ütlusi kinnitab ka sündmuste edasine käik, kuna peale sissemakse tegemist ühtegi muud summat ka ei tasutud. Seega puudus alguset peale tegelik soov tekitada lepingulisi suhteid ning eesmärgiks oli grupis saada ise varalist kasu, mille puhul tekib kahju OÜ-le A. Kahju hüvitamise nõude puhul ei saa kannatanu V.Mironenkolt nõuda laenulepingust tulenevate kõrvalnõuete hüvitamist. Laenulepingus sätestatud kõrvalnõuete täitmist saaks kannatanu nõuda vaid lepingu alusel laenusaajalt juhul, kui kannatanu lepingut pettuse tõttu ei tühista. Käesoleval juhul on OÜ A öelnud lepingu üles. Summad, mis lepingujärgi kõrvalnõuete katteks tasumata jäeti, ei ole vaadeldavad V.Mironenko poolt kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahjuna. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Juhul kui pettusega ei oleks laenulepingut sõlmitud, ei oleks kannatanul tekkinud ka lepingus sätestatud kõrvalnõudeid. Seega ei oleks kannatanud saanud ka neid nõudeid sisse nõuda ja sel teel oma vara suurendada. Järelikult ei ole see, et OÜ A vara sõlmitud laenulepingust tulenevate kõrvalnõuete võrra ei suurenenud, põhjuslikus seoses V.Mironenko õigusvastase tegevusega (vt 3-1-1-106-12). Arvestades fakti, et lepingu sõlminud K.elt on solidaarselt N.ga juba 26.03.2018 mõistetud välja 4360 eurot, millest ei ole kannatanul siiani õnnestunud ühtegi senti kätte saada, ning olukorras kus K. enda sõnade kohaselt omab riigi ees võlgnevusi ja teenib elatist kuritegude kaudu (viibis ka jaanuaris 2020 vanglas), saab järeldada, et OÜ A lepingust tulenevad nõuded K.e vastu oleks väärtusetud. OÜ A esindaja sõnade kohaselt asub auto hetkel Venemaal, kuid Eestisse tal seda tuua ei võimaldatud. Sõiduauto BMW X5 leidmine Venemaalt ei mõjuta praegusel juhul A OÜ nõuet Viktor Mironenko vastu, kuivõrd vaatamata A OÜ pingutustele toimetada see auto Venemaalt Eestisse (ja vähendada seeläbi kahju suurust) ei osutanud see võimalikuks Vene tollieeskirjade eelneva rikkumise tõttu, mis ei ole A OÜ-le ette heidetav. Kõnealuse sõiduki jäädavalt Eestist väljaviimine selle sõiduki mahamüümise eesmärgil oli kuriteoplaani osana korraldatud süüdistatava Viktor Mironenko ja teiste kõnealuse sõidukiga seotud kelmuse toimepanijate poolt. Seega sõiduki Eestisse tagasitoomist takistanud tollieeskirjade rikkumine on põhjuslikus seoses Viktor Mironenko ja teiste kelmuse toimepanijate tegevusega, mille lõpptulemusena on kannatanu A OÜ jäänud ilma nii auto omandamisele kulutatud rahast kui ka autost, mille müügi arvelt võiks kannatanu auto omandamisele kulutatud raha tagasi saada. 7/138-142, 20/8-12 dokumendid kinnitavad, et 3900 eurot ehk A OÜ poolt oma vahenditest kantud auto omandamiskulu ehk põhivõlgnevus võib käsitleda deliktilise kahjuna, mille katteks on A OÜ praeguseks ajaks saanud 1615.33 eurot. See summa on laekunud G. N.i suhtes toimuva täitemenetluse raames, mis toimub Harju Maakohtu 16.01.2018 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-17-11681. Juba tasutud summa omab tähtsust Viktor Mironenkole kuuluva ja tsiviilhagide tagamiseks arestitud vara puhul, kuid ei mõjuta V. Mironenkolt väljamõistetavat kahjuhüvitise summat. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p7 alusel OÜ A hagi osaliselt s.o summas 3900 eurot ja mõistab välja 3900 eurot V.Mironenkolt solidaarselt koos H.K.e, G.N.i ja S.N.ga, kellelt on see summa muuhulgas välja mõistetud varasemate kohtuotsustega. Kuna kohus mõistab V. Mironenkolt kannatanu A OÜ kasuks välja 3900 eurot, siis arvestades, et kannatanu on G.N.ilt saanud juba kätte 1615.33 eurot, tuleb kannatanu haginõude reaalse täitmise tagamiseks jätta arestituks 2284.67 eurot (3900 – 1615.33 = 2284.67).

Kohus leidis, et kannatanute tsiviilhagide katteks tuleb jätta arestituks 2284.67 + 6122.86 s.o 8407.53 eurot. 5 kd lk 61-139 dokumendid kinnitavad, et 14.05.2014 Viktor Mironenko elukohas, xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimisel leiti muuhulgas: sularaha 1700 RUB (Venemaa rubla) ja 720 SEK (Rootsi krooni), sülearvuti Acer Aspire M5 ostudokumentidega, tahvelarvuti Apple iPad 4 ostudokumentidega. 15 kd lk 181-188 kahtlustatavana kinnipidamisel võeti V. Mironenkolt ära sõiduk BMW X5 Itaalia reg.nr-ga XXX koos ühe võtmega, sularaha 35 eurot ja 10 000 RUB (Venemaa rublat), kollast värvi metallist kaelakett ja mobiiltelefon iPhone 5s. 16 kd lk 1-32 dokumendid kinnitavad, et 14.05.2014 Viktor Mironenko sõidukis BMW X5 Itaalia reg.nr-ga XXX teostatud läbiotsimisel leiti mh sularaha 100 LTL (Leedu litti) ja 200 USD (USA dollarit), mobiiltelefon iPhone 5. 19 kd lk 98-194 dokumendid kinnitavad, et Harju Maakohtu 28.10.2014 ja 18.12.2014 kohtumäärustega on arestitud tsiviilhagide täitmise tagamiseks Viktor Mironenkole kuuluv järgmine vara: sularaha summades 35 eurot, 11 700 RUB (Venemaa rubla), 100 LTL (Leedu litti), 200 USD (USA dollarit), 720 SEK (Rootsi krooni). Raha on kantud Politsei- ja Piirvalveameti tagatiskontole Eesti Panga kursi järgi 14.05.2014 seisuga: 11 700 RUB = 245,49 eurot; 100 LTL = 28,96 eurot; 200 USD = 145,78 eurot; 720 SEK = 80,01 eurot; mobiiltelefon Apple iPhone 5s A1457 IMEI-koodiga xxx; mobiiltelefon Apple iPhone 5 A1429 IMEI-koodiga xxx; tahvelarvuti Apple iPad A1460 seerianumbriga xxx (IMEI-kood xxx); sülearvuti Acer Aspire M5 seerianumbriga xxx. (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn); kollast värvi metallist kaelakett pikkusega ca 65 cm ja massiga 81,04 g. (hoiul PPA finantsbüroos asukohaga Pärnu mnt 139, Tallinn) Kaelaketi hinnanguline väärtus 27.05.2014 seisuga oli 1363,50 eurot; sõiduk BMW X5 Itaalia reg.nr-ga XXX, VIN-koodiga xxx, koos ühe võtmega; sõiduk BMW X5 Leedu reg.nr-ga HBV087, VIN-koodiga xxx, koos ühe võtmega; sõiduk Chrysler Voyager VINkoodiga xxx, koos ühe võtmega; sõiduk Kia Sorento VIN-koodiga xxx, koos ühe võtmega. Eelnimetatud kohtumäärustega arestiti ka V. Mironenko ja D. J.i kaasomandis olevad sõidukid Mercedes-Benz E320 VIN-koodiga xxx, koos ühe võtmega ja Audi A4 Prantsuse reg.nr-ga xxx, VIN-koodiga xxx, koos ühe võtmega 01.07.2015 sõlmisid V. Mironenko ja D. J. vahetuslepingu, mille kohaselt vahetasid nad vastastikku nimetatud sõidukite kaasomandiosad leppides kokku, et V. Mironenko saab sõiduki Mercedes-Benz E320 omanikuks ja D. J. sõiduki Audi A4 omanikuks, kuid seda siis, kui prokuratuur vabastab aresti alt sõiduki Audi A4 02.07.2015 vabastati prokuratuurimäärusega sõiduki Audi A4 aresti alt ja tagastati D. J.ile 03.07.2015. Sõiduk Mercedes-Benz E320 muutus V. Mironenko ainuomandiks. V. Mironenkole kuuluvad sõidukid – BMW X5 VIN-koodiga xxx, BMW X5 VIN-koodiga xxx, Chrysler Voyager VIN-koodiga xxx, Mercedes-Benz E320 VIN-koodiga xxx, Kia Sorento VINkoodiga xxx võõrandati Harju Maakohtu 23.07.2015 kohtumäärusega nr 1-15-5844 alusel ja võõrandamisest saadud rahasumma 22 055 eurot on kantud Siseministeeriumi tagatiskontole. Kuna V.Mironenko vara on arestitud oluliselt suuremas summas kui 8407.53 eurot, mis on vajalik tsiviilhagide täitmise tagamiseks, tuleb ülejäänud vara suhtes kohaldatud arest tühistada. Kohus leiab, et kuni tsiviilhagide tasumiseni on põhjendatud jätta arestituks Siseministeeriumi tagatiskontolt olevast summast 8407.53 eurot. Ülejäänud arestitud summad ja esemed tuleb vabastada aresti alt. Juhindudes KrMS § 306, 310 lg 1, 311- 313, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada Viktor Mironenko KarS § 209 lg 2p1,3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1,4) järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. Süüdi tunnistada Viktor Mironenko KarS § 334 lg 2p1,2-22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 14.01.2016.a kohtuotsusega mõistetud karistusega lugedes kergem karistus kantuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, kandmisele kuulub 4 aastat 10 kuud vangistust. Kar S § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.05.2014-12.06.2014, s.o 30 päeva karistusaja hulka. Lõplik kandmisele kuuluv karistus 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista Viktor Mironenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1460-645 s.o 815 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 36 eurot riigituludesse. Menetluskulud kogusummas 851 eurot tasuda ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 S AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700015664. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Viktor Mironenko, kriminaalasi 1-18-1038, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ekspertiisikulud 54 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: - CD- ja DVD plaadid (ümbrikud 1,2,3,4,5,8, 10,12,13,14,15,16,17,19,20,21,22), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; Ümbrikud väljatrükkide ja dokumentidega (ümbrikud 9,11,23, 24), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; Ümbrikud 25, 26, 27, 28, 29,30, 31, 32, 33, 34,35,36,38, 39 koos sisuga hävitada. Ümbrikud 6,7,18,37 (asuvad prokuratuuris) hävitada; televiisor Samsung suurusega 40’’L, seerianumbriga xxx puldiga; laserprinter Samsung ML-2165/SEE, seerianumbriga xxx (PPA asitõendite hoidlas) - tagastada omanikule, s.o Telia Eesti AS-le. Juhul kui Telia Eesti AS ei soovi neid esmeid, siis hävitada; 14.05.2014 G. N.i valdusest äravõetud sõiduki BMW X5 Leedu reg.nr-ga xxx läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga xxx (PPA asitõendit hoidlas) – hävitada; Leedu Vabariigi registreerimistunnistus No xxx sõidukile BMW X5 reg.nr-ga xxx, VINkood xxx, läbipaistvas kilepakendis olevad dokumendid (PPA asitõendit hoidlas) – hävitada;

14.05.2014 V. Mironenko elukoha, s.o xxx asuva korteri läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid, templid (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; 14.05.2014 sõiduki BMW X5 Itaalia reg.nr-ga XXX läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; 05.06.2014 K. D. läbivaatuse käigus äravõetud registreerimistunnistus xxx sõidukile MB reg.nr XXX tagastada M. OÜ-le, juhul kui M. OÜ ei soovi tagasi, siis hävitada; Beeline kõnekaardi ümbris koos sim-kaardiga, Mobiil ID kaardi ümbrised koos simkaartidega, EMT kõnekaardi ümbris, Venemaa kõnekaardi ümbris (PPA asitõendite hoidlas)- hävitada; 15.05.2014 xxx asuval automüügiplatsil läbiotsimisel äravõetud dokumendid ja esemed (PPA asitõendite hoidlas)- hävitada; CD-plaadid ja DVD-plaadid (PPA asitõendite hoidlas) hävitada; V. K. poolt politseile üle antud dokumendid ja esemed (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; adapter Verifone L/N:xxx 2006 JUL ja adapter Verifone P/N: xxx (PPA asitõendite hoidlas) tagastada S AS-le, juhul kui S AS ei soovi esemeid tagasi, siis hävitada; kopeerimisseade mudel MSR605 nr xxx koos adapteriga (PPA asitõendite hoidlas), KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida ja hävitada; ühes musta värvi kilekotis olnud neli erinevat seadet (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; sülearvuti Fujitsu Siemens S7110 Lifebook seerianumbriga xxx ja xxx, kõvakettaga Seagate Momentus 5400.4 seerianumbriga xxx ja ning adapter (PPA asitõendite hoidlas ) tagastada V. S.ile; sülearvuti Acer Aspire One D255-2DQG6kk seerianumbriga xxx, kõvakettaga Toshiba Diskdrive MK2565GSX seerianumbriga xxx EC.A (PPA asitõendite hoidlas ) - tagastada V. S.ile; makseterminal VeriFone Vx670 nr xxx ja s/n 300-144-360 (politsei asitõendite hoidlas) tagastada S AS-le. Juhul kui S AS ei soovi seda tagasi, siis hävitada. Rahuldada osaliselt A OÜ tsiviilhagi Viktor Mironenko vastu ja mõista A OÜ kasuks välja 3900 eurot Viktor Mironenkolt solidaarselt G. N.i, H. K.e ja S. N.ga, kellelt see summa on muuhulgas juba välja mõistetud Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 117-11681 ja Harju Maakohtu 26.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1075. Rahuldada osaliselt AS S tsiviilhagi Viktor Mironenko vastu ja mõista AS S kasuks välja 6122.86 eurot Viktor Mironenkolt solidaarselt V. K.ga, kellelt see summa on muuhulgas juba välja mõistetud Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11681. Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2014 määrusega järgmiste esemete suhtes kohaldatud arest ja tagastada alljärgnevad asemed Viktor Mironenkole : mobiiltelefon Apple iPhone 5s A1457 IMEI-koodiga xxx; Apple iPhone 5 A1429 IMEIkoodiga xxx; mobiiltelefon Apple iPhone 5 A1429 IMEI-koodiga xxx; Tahvelarvuti Apple iPad 4 IMEI-koodiga xxx (mudel A1460, seerianumber xxx); sülearvuti ACER seerianumbriga xxx. (Politsei asitõendite hoidlas). kollast värvi metallist kaelakett pikkusega ca 65 cm ja massiga 81,04 g. (hoiul PPA finantsbüroos asukohaga Pärnu mnt 139, Tallinn). sularaha summades 35 eurot, 11 700 RUB (Venemaa rubla), 100 LTL (Leedu litti), 200 USD (USA dollarit), 720 SEK (Rootsi krooni), mis on kantud Politsei- ja Piirvalveameti tagatiskontole Eesti Panga kursi järgi 14.05.2014 seisuga: 11 700 RUB = 245,49 eurot; 100 LTL = 28,96 eurot; 200 USD = 145,78 eurot; 720 SEK = 80,01 eurot. Harju Maakohtu 28.10.2014 ja 23.07.2015 määruste alusel arestitud mootorsõidukite müügist saadud rahasummast (Siseministeeriumi tagatiskontol) jätta 8407.53 eurot kuni AS X ja OÜ A. tsiviilhagide tasumiseni aresti alla. Ülejäänud summad vabastada arestist ja kanda Viktor Mironenko näidatud arvelduskontole. Tsiviilhagide tasumisel vabastada ka 8407.53 eurot aresti alt.

Avaliku usalduse vastased süüteod › Maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimine

H. P..

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN

CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

EXPRESS

CONSUMER

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN

CONSUMER

AMERICAN EXPRESS US CARS

AMERICAN EXPRESS US CARS

EXPRESS

AMERICAN

CONSUMER

EXPRESS

AMERICAN EXPRESS US

CONSUMER

USA/ AMERICAN EXPRESS US

CONSUMER