1-20-351
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-20-351
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
Ain Kiviselg süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi.
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2020.a otsus lühimenetluses
Süüdistatav
Ain Kiviselg; elukoht: XXX, asukoht: Pärnu arestimaja; isikukood: 35503214213; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; XXX. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega KarS § 118 lg 1 p 2 järgi 4-aasta vangistusega, mida vähendati kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust, kandmata vangistus jäeti KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses alates 06.11.2019.a. kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal
Apellatsiooni esitaja
Jätta süüdistatava kaitsja Vahur Krinali apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
1-20-351
1-20-351 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
1-20-351
5.3 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et Ain Kiviselg suudaks vabaduses viibides hoiduda uut, sh uute tervisevastaste süütegude toimepanemisest. Süüdistatava käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Eelnev karistus ei ole omanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et süüdistatavale tuleb mõista reaalne vangistus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.