Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-2723

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-20-2723

Kohtunik

Teet Olvik

Kriminaalasi

Prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

Määruse sisu

Kriminaalmenetluse lõpetamine

Kahtlustatav

x x, x. Advokaat Marko Tammann

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, kohus määras:

KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada x x tasuma hiljemalt 24.09.2020.a riigituludesse 500 (viissada) eurot. Tühistada x x Pärnu Maakohtu 25.09.2018.a määrusega nr 1-18-7625 kohaldatud lähenemiskeeld. Valitud kaitsja tasu jätta x x kanda. Asitõendid CD- ja DVD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel jätta kriminaalasja juurde; pakend nr 1 – üheliitrine plastikust pudel, millel kirje „AKUHAPE“ – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Riigi kasuks määratud rahalised kohustused, s.o 500 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920900000291. Selgituseks märkida: x x, 1-20-2723, rahaline kohustus.

1-20-2723

Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Kohtumäärus edastada kahtlustatavale, tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanule L. P.. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas on x x esitatud kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi selles, et ta jaanuarist 2018.a kuni 19.09.2018.a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel on Pärnu linnas korduvalt ähvardanud L. P. visata hapet näkku ja tekitada seeläbi talle tervisekahjustusi, milliste ähvarduste täideviimist oli L. P. alust karta, sest x x oli talle näidanud topsi, mille sees oli tema sõnul hape. Samuti esitati x x kahtlustus KarS § 141 lg 1 järgi, kuid kuna kohtueelses menetluses ei olnud võimalik koguda piisavalt süüstavaid tõendeid, siis kooskõlas KrMS § 7 lg 3 kriminaalmenetlus antud kahtlustuse osas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetati. 27.04.2020.a saabus Pärnu Maakohtule kriminaalasja toimik koos prokuröri taotlustega lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes kahtlustuses KarS § 120 lg 1 järgi KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb x x kohustamist tasuda riigituludesse 500 eurot hiljemalt 24.09.2020.a. Samuti leiab prokurör, et valitud kaitsja kulud tuleb jätta kahtlustatava kanda. Kahtlustatav ja tema kaitsja on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustusega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. x x süüks pandava KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades KarS § 120 lg 1 sanktsiooni määra, võib järeldada, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ilmselgelt ka väiksemale süüle. Seega tuleb järeldada, et x x süü ei ole antud kuriteo toimepanemisel suur. Samuti on käesolevaks ajaks Pärnu Maakohtu 06.05.2019.a maksekäsu kiirmenetluse otsusega kannatanult kahtlustatava kasuks välja mõistetud konflikti aluseks olnud võlg. Ka ei ole teadaolevalt kahtlustatava ja kannatanu vahel esinenud hiljem konflikte. Samuti on kohus seisukohal, et antud kriminaalmenetluses puudub avalik menetlushuvi. x x ei ole kehtivaid karistusi, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei ole isikuga, kellele oleks kuritegude toimepanemine elustiiliks. Tegemist on pensionäriga, kes on ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja selgitanud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Samuti ei ole antud juhul tegemist raske vaid kergemat laadi kuriteoga. x x süü ei ole suur, tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteo karistused, samuti ei ole ta käesoleval ajal üheski teises kriminaalmenetluses kahtlustatav. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine