Pärnu Maakohus 23. aprill 2020.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-2653 (19267000888)
Kohtukoosseis
Kohtunik Rubo Kikerpill
Kohtuistungi sekretär
Jaanika Lusti
Prokurör
Vanemprokurör Gardi Anderson
Kriminaalasi
Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine Xi suhtes süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 418 lg 1 järgi
Süüdistatav
X
Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5
Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 418 lg 1 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel kohustada Xit tasuma kriminaalmenetluse kuluna tulirelva ekspertiisi nr 19E-TB0107 kulu 420 (nelisada kakskümmend) eurot ning kindel summa riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks on 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse tegemisest. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda Xi poolt Maksu- ja Tolliameti Rahandusministeerium EE062200221059223099
Rahandusministeerium EE221700017003510302 LUMINOR BANK, Rahandusministeerium EE571010220229377229 SEB PANK, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920900000288. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. KarS § 421 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida tööstuslikult valmistatud sileraudsest püssist IžK nr P53352 tõenäoliselt käsitöönduslikult ümber ehitatud 7,62x53R kaliibriline vintraudne püss, optilise sihikuga Reitz LUX ja helisummutiga ning padrunid SAKO 7,62x53R 38 tükki ning KrMS 1 (5)
§ 126 lg 3 p 4 alusel need hävitada. CD-plaat häirekeskusesse 13.10.2019 tehtud kõnesalvestustega - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Määrus saata täitmiseks Xile, Lääne Ringkonnaprokuratuurile ja konfiskeerimise osas Lääne Prefektruurile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 13.10.2019 KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel. Kriminaalasjas on Xile esitatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kahtlustus selles, et tema 13.10.2019 kella 00.00 ajal Pärnu maakonnas, X eramus sakutas X1 ühel korral juustest nende ühise X2 juuresolekul, põhjustades sellega X1 füüsilist valu. Xile on esitatud kahtlustus ka KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema omamata relvaseaduses §-s 32 ettenähtud relvasoetamisluba ja § 34 ettenähtud relvaluba, valdas ja hoidis ebaseaduslikult enda elukohas Pärnumaal, X eramus laskekõlbulikku tööstuslikult valmistatud sileraudsest püssist IžK käsitöönduslikult ümber ehitatud 7,62*53R kaliibrilist vintraudset püssi koos 41 laskekõlbuliku padruniga SAKO 7,62*53R kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 13.10.2019.a, mil viis relva koos padrunitega Pärnumaal, X eramu ukse taha. Antud teoga rikkus X tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise nõudeid. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuritegude toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuritegude olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et kriminaalmenetlust käesolevas kriminaalasjas on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna kohustuse määratud tähtajaks. Kohustusteks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse, teha üldkasulikku tööd või läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm. Käesoleval juhul on tegemist teise astme kuritegudega, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Antud kuritegude eest on ette nähtud ka rahaline karistus, mis tähendab, et seadusandja arvates on tegemist kuritegudega, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu ja kahtlustatav olid kuriteosündmusele eelnevalt käinud peol, kus kahtlustatav tarvitas ka alkoholi ning muutus sellest tulenevalt teistsuguseks, kui ta tavaliselt on. Kahtlustatav X on ülekuulamisel avaldanud, et oli väga purjus ja ei oska öelda, miks oma X2 suhtes nii käitus. Kannatanu sõnul oli tegemist esmakordse juhtumiga ning rohkem selliseid konflikte nende vahel enne ega pärast kõnealust sündmust olnud ei ole ja nende läbisaamine käesoleval hetkel on hea. Tulirelva ebaseadusliku käitlemise kohta selgub kahtlustatava 14.10.2019 antud ütlustest, et ostis selle relva umbes kümme aastat tagasi, kuid ei ole sellest kordagi ühtegi lasku teinud. Kahtlustatava sõnul viis ta peale X2 toimunud intsidenti selle relva oma sugulase X4 kätte, kuna ei osanud ise sellega midagi peale hakata. Kriminaalmenetluse materjalidest nähtub, et kuigi isik sel ööl relva 2 (5)
kätte võttis, siis kellegi suunas ta seda ei sihtinud ega kedagi sellega ei ähvardanud – seega kellegi elu ja tervist otseselt ei ohustanud. Lisaks on kahtlustatav end mõlemas kuriteoepisoodis süüdi tunnistanud ning avaldanud kahetsust tehtu üle. Seega leiab prokurör, et kahtlustatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et Xi süü ei ole suur, karistusregistri andmetel ei ole tal kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ja teadaolevalt ei ole ta pannud toime pärast nimetatud tegusid ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et kahtlustatavalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud tööstuslikult valmistatud sileraudsest püssist IžK nr P53352 tõenäoliselt käsitöönduslikult ümber ehitatud 7,62x53R kaliibriline vintraudsne püss, optilise sihikuga Reitz LUX ja helisummutiga ning padrunid SAKO 7,62x53R 38 tükki, mis pärast tulirelvaekspertiisi anti hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri relvurile. Tulenevalt KarS §-st 421 ja § 83 lg-st 4 taotleb prokurör kohtult nimetatud tulirelva ja padrunite konfiskeerimist ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel nende hävitamist. Kahtlustatavale Xile on selgitatud KrMS § 202 lõpetamise aluseid, tingimusi ning kaasnevaid tagajärgi. X on andnud nõusoleku kriminaalasja nr 19267000888 lõpetamise taotluse esitamiseks kohtule ning on väljendanud valmisolekut tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 420 eurot ning maksta kohustusena riigituludesse 250 eurot. Seega, kuna tegemist on teise astme kuritegudega, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xi suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, vanemprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 19267000888 menetlus. Kohustada Xit (ik 37003244724):
väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole Xi käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kehalise väärkohtlemise episoodis olid kannatanu ja kahtlustatav kuriteosündmusele eelnevalt käinud peol, kus kahtlustatav tarvitas ka alkoholi ning muutus sellest tulenevalt teistsuguseks, kui ta tavaliselt on. Kahtlustatav X on ülekuulamisel avaldanud, et oli väga purjus ja ei oska öelda, miks oma X2 suhtes nii käitus. Kannatanu sõnul oli tegemist esmakordse juhtumiga ning rohkem selliseid konflikte nende vahel enne ega pärast kõnealust sündmust olnud ei ole ja nende läbisaamine käesoleval hetkel on hea. Tulirelva ebaseadusliku käitlemise kohta selgub kahtlustatava 14.10.2019 antud ütlustest, et ostis selle relva umbes kümme aastat tagasi, kuid ei ole sellest kordagi ühtegi lasku teinud. Kahtlustatava sõnul viis ta peale X2 toimunud intsidenti selle relva oma sugulase X4 kätte, kuna ei osanud ise sellega midagi peale hakata. Kriminaalmenetluse materjalidest nähtub, et kuigi isik sel ööl relva kätte võttis, siis kellegi suunas ta seda ei sihtinud ega kedagi sellega ei ähvardanud – seega kellegi elu ja tervist otseselt ei ohustanud. Kahtlustatav end mõlemas kuriteoepisoodis süüdi tunnistanud ning avaldanud kahetsust tehtu üle. Xile etteheidetavate tegude puhul on tegu teise astme kuritegudega, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Karistusregistri andmetel ei ole Xil kehtivaid kriminaal ega väärteokaristusi. Kõike eelnevat arvestades, leiab kohus, et Xi süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. Xi ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegusid ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et Xi on teinud toimepandust piisavaid järeldusi. Xi on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuriteod, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Xi on võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kuluna tulirelva ekspertiisi nr 19E-TB0107 kulu summas 420 eurot ning kindla summa riigituludesse 250 eurot. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab Xi suhtes antud asjas 4 (5)
kriminaalmenetluse, pannes Xile kohustuse tasuda kuue kuu jooksul riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna tulirelva ekspertiisi nr 19E-TB0107 kulu summas 420 eurot ning kindla summa riigituludesse 250 eurot. Kui Xi ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. KarS § 421 ja KarS § 83 lg 4 alusel tuleb Rauri Vaharilt konfiskeerida tööstuslikult valmistatud sileraudsest püssist IžK nr P53352 tõenäoliselt käsitöönduslikult ümber ehitatud 7,62x53R kaliibriline vintraudne püss, optilise sihikuga Reitz LUX ja helisummutiga ning padrunid SAKO 7,62x53R 38 tükki ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel need hävitada. Asitõendid. CD-plaat häirekeskusesse 13.10.2019 tehtud kõnesalvestustega - jätta tõenduslikult olulise asitõendina KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.