1-06-9135 15. aprill 2020 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Vadim Kuzminile mõistetud karistuse täitmisele pööramine Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2020. a määrus Vadim Kuzmini kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokuratuur, esindaja juhtiv riigiprokurör Taavi Pern pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 8. aprill 2020, kirjalik menetlus viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2020. a määrus ning jätta Vadim Kuzminile mõistetud ärakandmata karistus täitmisele pööramata.
2.Vabastada Vadim Kuzmin viivitamatult vahi alt.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar & Partnerid Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses Vadim Kuzminile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot 40 senti (sh käibemaks 5 eurot 40 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda.
1.Harju Maakohtu 30. augusti 2006. a otsusega tunnistati Vadim Kuzmin kokkuleppemenetluses süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 2-aastase vangistusega, KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi 3 aasta ning 3 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi 2-aastase vangistusega ning KarS § 202 lg 1 järgi 2-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt määrati, et kohe tuleb ära kanda 6 kuud vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 järgi maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud ja 1 päev vangistust. Kohe ärakantavaks karistuseks
1-06-9135 loeti 3 kuud ja 29 päeva vangistust ning 2 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus jäeti KarS §-de 74 ning 75 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
2.Eelmises punktis nimetatud kuriteod pani V. Kuzmin toime alaealisena ajavahemikul
28.novembrist 2003 kuni 2. detsembrini 2005. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 15. septembril 2006.
3.Harju Maakohtu 13. aprilli 2011. a tagaselja tehtud määrusega pöörati V. Kuzmini ärakandmata karistus, s.o 2 aastat ja 9 kuud vangistust, täitmisele. Karistusaja alguseks loeti süüdimõistetu vahi alla võtmise päev. Maakohus märkis järgmist.
4.Harju Maakohtu 26. augusti 2008. a ja 28. detsembri 2009. a määrusega pikendati V. Kuzmini katseaega vastavalt 4 ning 6 kuu võrra, s.o 29. juunini 2010. Samuti määrati talle 6. novembri 2009. a määrusega lisakohustus. 16. aprillil 2010 esitas kriminaalhooldaja järjekordse erakorralise ettekande, taotledes karistuse täitmisele pööramist. 27. aprilli 2010. a määrusega kuulutati V. Kuzmin tagaotsitavaks, mistõttu tuli erakorralist ettekannet arutada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 269 lg 2 p 2 alusel, s.o süüdimõistetu puudumisel.
5.Kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Süüdimõistetu suhtus ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Ta ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning tema käitumine muutus avalikkusele ja lähedastele ohtlikuks. V. Kuzmin ei tunnistanud alkoholisõltuvust ega olnud motiveeritud ravile minema, kuigi teadis, et ta muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks ning tal tekib mälukaotus. 2010. a juulis peeti V. Kuzmin kinni Londonis, kuid vabastati hiljem kautsjoni vastu. Tema suhtes ei saa kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele.
6.18. oktoobril 2019 tegi Harju Maakohus V. Kuzmini suhtes Euroopa vahistamismääruse. Süüdimõistetu tabati Läti Vabariigis ja loovutati Eestile. Teda küsitleti 20. novembri 2019. a istungil, kuid maakohus leidis, et 13. aprilli 2011. a määruse tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus
7.Harju Maakohtu 13. aprilli 2011. a määruse vaidlustas V. Kuzmini kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska. Kaitsja märkis, et karistuse täitmisele pööramise kohta tehtud määrust tutvustati süüdimõistetule 5. novembril 2019. Ta taotles määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ringkonnakohtu määrus
8.Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2020. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis järgmist.
9.Karistuse täitmisele pööramine on kohtu kaalutlusotsustus, mille tegemisel peab arvestama rikkumise raskust ja süüdimõistetu suhtumist sellesse. V. Kuzmini kohta esitati mitu erakorralist ettekannet, sest ta ei täitnud talle katseajaks määratud kohustusi. Katseaega pikendati kaks korda ning määrati ka lisakohustus, kuid sellele vaatamata ei täitnud süüdimõistetu määratud kohustusi ega ilmunud registreerimistele. Kuivõrd V. Kuzmin kuulutati tagaotsitavaks, hoidus ta kõrvale nii kohtust kui ka kriminaalhooldusest. Süüdimõistetu lahkus Eestist 24. aprillil 2010, sest kartis vangistust. Seega asus ta alates 2010. a aprillist teadlikult ning tahtlikult kriminaalhooldusest
2(5)
1-06-9135 kõrvale hoidma. Rikkumisi ei saa heastada muu positiivse käitumisega, mistõttu pöörati karistus seaduslikult ja põhjendatult täitmisele. Määruskaebuses neid rikkumisi ei vaidlustatud.
10.Seaduses ei nähta ette jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist seoses sellega, et isik oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine või et see pole enam põhjendatud. KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud viis aastat. KarS § 82 lg-s 1 sätestatud tähtaja hulka ei arvata ajavahemikku, mil isik hoidub karistuse kandmisest kõrvale. Kohtuotsuse täitmine peatus KarS § 82 lg 2 p 1 järgi ajaks, mil V. Kuzmin hoidus karistuse kandmisest kõrvale: 24. aprillist 2010 kuni 4. novembrini 2019. Samuti oli otsuse täitmine peatunud katseaja kestel: 30. augustist 2006 kuni 29. juunini 2010. Järelikult pole kohtuotsuse täitmine aegunud.
11.Vangistuse täitmisele pööramist ei muuda seadusevastaseks see, millal pidas maakohus põhjendatuks Euroopa vahistamismääruse koostamist. Maakohtule pole alust ette heita ka KrMS § 269 lg 2 p 2 nõuete rikkumist, sest V. Kuzmin viibis väljaspool Eesti Vabariiki. Süüdimõistetu kuulutati tagaotsitavaks juba 27. aprillil 2010, mistõttu ei too kaitsja etteheited kaasa maakohtu määruse tühistamist.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebus
12.Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas V. Kuzmini kaitsja vandeadvokaadi abi K. Sitska, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja põhiväited on järgmised.
13.Kriminaalasja materjalist ei nähtu tagaotsimismääruse täitmisega seotud asjaolusid. Maakohus tugines politseilt saadud teabele, mille kohaselt peeti V. Kuzmin 2010. a juulis kinni Londonis. Seega oli süüdimõistetu asukoht kohtule teada juba 2010. a oktoobris. Ometi tegi maakohus Euroopa vahistamismääruse alles 18. oktoobril 2019. Järelikult ei tehtud karistuse täitmisele pööramise ajaks kõiki mõistlikke jõupingutusi, et toimetada V. Kuzmin kohtusse. Jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramine tagaselja tehtud lahendiga ei olnud seadusega kooskõlas, mistõttu tuleb kohtumäärus tühistada. Määruskaebuse vastus
14.Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern leiab, et riik pole V. Kuzminile mõistetud karistuse täitmisele pööramisega viivitanud. Kas ja millal tuleb teha Euroopa vahistamismäärus, on küsimus kohtu kaalutlusõigusest. Samuti on kriminaalmenetluse seadustiku 18. peatükis ette nähtud ülesannete täitmine maakohtu töökorraldust puudutav küsimus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kõnealust karistusseaduse sätet on korduvalt muudetud ja täiendatud (RT I, 12.07.2014, 1 ja 07.07.2017, 1). Tehtud muudatused ja täiendused puudutavad siiski vaadeldava normi kohaldamise eeldusi ning kriminaalhooldaja pädevust. Kohtu pädevus ei ole aja 3(5)
1-06-9135 jooksul muutunud, see oli sama sisuga ka siis, kui lahendati kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet V. Kuzminile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Seetõttu ei mõjuta karistusseaduses tehtud muudatused praeguse kohtuasja lahendamist.
16.Määruskaebemenetluses pole vaidlustatud järeldust, et süüdimõistetu rikkus talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja -kohustusi ega seatud kahtluse alla, et nimetatud rikkumiste järelmina otsustas maakohtu täitmiskohtunik 13. aprillil 2011 põhjendatult ärakandmata karistuse täitmisele pöörata. Vaidlus puudub ka selle üle, et kohtuotsuse täitmise aegumine oli katseaja ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise tõttu 30. augustist 2006 kuni 4. novembrini 2019 peatunud ning et seetõttu ei ole otsuse täitmine KarS § 82 lg 1 kohaselt aegunud. Keskse küsimusena peab hindama, kas niivõrd pika ajavahemiku järel, mis lahutab karistuse tegelikku ärakandmist kohtuotsuse jõustumisest ja kuritegude toimepanemisest, on karistuse täitmisele pööramine vaadeldava juhtumi asjaoludel jätkuvalt õigustatud ning seaduslik.
17.KarS § 74 lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi. Kõnealuse sätte järgi peab kohus kõigepealt tuvastama nimetatud normi kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. (Vt Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49.) Et nimetatud otsustustega võidakse aga riivata isiku vabaduspõhiõigust, on kohus õigusliku tagajärje valikul muu hulgas seotud põhiseaduse (PS) §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keeluga. PS § 11 teise lause järgi tähendab põhiõiguse riive proportsionaalsus selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 16.) Järelikult tuleb kohtule KarS § 74 lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni. (Vt Riigikohtu üldkogu 30 aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, p 33).
18.Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et olukorras, kus maakohus oli juba kahel korral pikendanud V. Kuzmini katseaega peaaegu maksimaalse seaduses lubatud tähtajani ning määranud talle ka lisakohustuse, kuid süüdimõistetu ei täitnud ikkagi kontrollnõudeid ja kohustusi, vaid lahkus Eestist ning edasine kriminaalhooldus muutus võimatuks, saab täitmiskohtuniku esialgset otsustust – pöörata mõistetud ärakandmata karistus täitmisele – pidada igati seaduslikuks ja põhjendatuks (vt p 9).
19.Käesoleva kriminaalasja puhul tuleb lisaks eeltoodule arvestada ka olukorra erandlikkust, et tingimisi karistuse täitmisele pööramise määruse tegemisest on möödunud 9 aastat, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest aga enam kui 13 aastat. V. Kuzmin peaks asuma kandma karistust kuritegude eest, millised ta pani toime alaealisena ning millest osa tegude toimepanemisest möödub käesoleva aasta lõpus 17 aastat (vt p 2). Valdav osa nendest tegudest on teise astme kuriteod. KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi kvalifitseeritud käitumine on ainsana käsitatav esimese astme kuriteona, kuid ka sellest süüteokoosseisust hõlmatud tegevus on olnud selline, mille eest peeti võimalikuks V. Kuzmini karistada sanktsiooni alammäära lähedale jääva karistusega. Liitkaristuse moodustamisel lähtuti aga süüdistatava jaoks soodsaimast, s.o karistuste neeldumise põhimõttest, jättes mõistetud liitkaristuse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata.
4(5)
1-06-9135
20.Kriminaalasja materjalist ei nähtu andmeid selle kohta, et süüdimõistetu oleks pärast 2010. aastat toime pannud uusi kuritegusid. Märgitu lubab arvata, et tingimisi mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ning V. Kuzmin suudab vangistust ära kandmata käituda edaspidigi õiguskuulekalt.
21.Neid asjaolusid kogumis arvestades leiab kriminaalkolleegium, et V. Kuzminile mõistetud 2 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel on praegu ebaproportsionaalne. Sel põhjusel tuleb ärakandmata karistus jätta täitmisele pööramata ning öeldust johtuvalt pole edasiselt vajalik käsitleda muid määruskaebuse esitaja väiteid.
22.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 13. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
6.jaanuari 2020. a määruse ning teeb uue määruse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. V. Kuzminile mõistetud ärakandmata karistus tuleb jätta täitmisele pööramata. Kuivõrd maakohus vahistas süüdimõistetu jõustunud kohtuotsuse täitmise tagamiseks, tuleb isik vahi alt viivitamatult vabastada. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
23.V. Kuzmini kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 32 euro ja 40 sendi suuruses summas, sh käibemaks 5 eurot 40 senti. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud määruskaebuse koostamiseks aega 30 minutit. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses kirjeldatud toiming on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalik ja selle tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Lähtudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 7 kohaselt tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 32 eurot 40 senti (sh käibemaks 5 eurot 40 senti). KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.