Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-22-8046 9. jaanuar 2026 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Raivo Laasi kandmata karistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 7 alusel Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2025. a määrus Raivo Laasi kaitsja vandeadvokaat Heiki Kolk, määruskaebus 10. detsember 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2025. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 193 eurot ja 44 senti (koos käibemaksuga) ning jätta see Raivo Laasi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus vabastas 10. detsembri 2024. a määrusega R. Laasi talle karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi mõistetud vangistusest KarS § 76 lg 7 alusel enne tähtaega katseajaga 6 kuud. Muu hulgas pidi süüdlane täitma lisakohustusena ülalpidamiskohustust ja alates vanglast vabanemisest asuma ametlikult tööle või võtma ennast kahe nädala jooksul arvates vabanemisest Eesti Töötukassas arvele. Kohtumäärus jõustus 28. detsembril 2024, seega saabus katseaja lõpp 28. juunil 2025.
2. juulil 2025 ehk neli päeva pärast katseaja lõppu esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlusega pöörata R. Laasi karistus täitmisele, kuna süüdlane ei täitnud ülalpidamiskohustust.
3.Tartu Maakohus pööras 28. augustil 2025 kandmata vangistuse täitmisele. Esmalt märkis kohus, et kriminaalhooldaja pole erakorralise ettekande esitamisega viivitanud. Katseaeg lõppes 28. juunil 2025, kuid erakorraline ettekanne koostati ja saabus kohtusse juba 2. juulil 2025. Kriminaalhooldajal polnud mõistlikku põhjust esitada erakorralist ettekannet varakult enne katseaja lõppu – eriti kui arvestada, et katseaeg kestis vaid pool aastat –, kuna muus osas kulges R. Laasi käitumiskontroll rahuldavalt ja ka ülalpidamiskohustust lubas R. Laas korduvalt ning veel viimaselgi hetkel täitma hakata. Erakorralisest ettekandest nähtub seegi, et 30. juunil 2025 näitas R. Laas ametnikule väljavõtet töötukassa 25. juuni 2025. a makse kohta lapse pangakontole ja väitis, et selline oli kokkulepe lapse emaga. Seega pidi kriminaalhooldusametnik seda asjaolu uurima ja suhtles sel teemal lapse emaga, mistõttu viibis arusaadavalt ka erakorralise ettekande koostamine. Kehtiv seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul peab kriminaalhooldaja erakorralise ettekande esitama.
1-22-8046
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 1. oktoobril 2025 maakohtu määruse muutmata ja selle peale esitatud kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et erakorralise ettekande esitamine pärast katseaja lõppu ei välista kohtu võimalust pöörata kandmata karistus täitmisele. Praegusel juhul esitati erakorraline ettekanne vaid mõni päev pärast katseaja lõppu. Kuivõrd katseaeg on lõppenud, siis alternatiivsete meetmete kohaldamine võimalik ei ole ning R. Laasi kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Kaitsja taotleb määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult, s.o pärast katseaja lõppu. Kaitsja hinnangul on rikutud õiguskindluse, õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse ja ultima ratio-põhimõtet. KarS § 76 lg-st 7 ja KarS §-st 78 järeldub, et käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu suhtes saab meetmeid tarvitusele võtta üksnes katseaja jooksul, mil peab õigel ajal fikseerima ka kontrollnõuete rikkumise.
6.Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt saab kriminaalhooldaja esitada erakorralise ettekande vaid katseajal, sest sellel on kindel algus ja lõpp. See tagab isikule õiguskindluse. Pärast katseaja lõppu esitatud erakorralise ettekande arvestamise korral saaks mis tahes rikkumise eest kohaldada vaid karistuse täitmisele pööramist kui kõige raskemat meedet. See on vastuolus nii proportsionaalsuse kui ka ultima ratio-põhimõttega.
7.Kuigi KarS §-d 76 ja 78 ning KrHS § 31 ei sätesta erakorralise ettekande esitamise tähtaega, ei tulene nendest ka võimalust esitada erakorraline ettekanne pärast katseaja lõppu. Rikkumisele tuleb reageerida ajal, mil kohus saab kohaldada ka leebemaid meetmeid kui karistuse täitmisele pööramine.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Vabastades süüdlase KarS § 76 lg 1 või lg 2 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest, määrab kohus KarS § 76 lg 5 järgi katseaja, mil süüdlane allutatakse KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Vajadusel paneb kohus süüdlasele lisakohustusi, sh neid, mille süüdlane võtab endale ise (KarS § 75 lg-d 2 ja 4). KarS § 78 järgi algab katseaeg kohtulahendi jõustumisest ja kestab katseaja lõppemiseni.
9.Kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele (KarS § 76 lg 7). KrHS § 31 lg 1 sätestab, et kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. Eeltoodust nähtub, et kriminaalhooldusametnikul ja kohtul on kohustus reageerida igasugusele katseajal toime pandud KarS § 76 lg-s 7 nimetatud rikkumisele. Kuivõrd rikkumisele saab reageerida alles pärast selle toimepanemist, rikkumise tuvastamine ja selle kohta erakorralise ettekande esitamine võtab aega, siis pole seda alati võimalik teha katseaja jooksul. Seetõttu ei nõustu kolleegium kaitsjaga, et erakorraline ettekanne tuleb kohtule esitada alati katseaja jooksul.
10.Seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul pärast ettekande aluseks olevate asjaolude teadasaamist peab kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande esitama. Riigikohus on 24. märtsi 2003. a otsuses asjas nr 3-1-3-1-03 selgitanud, et täitmiskohtunikul tuleb iga kord, eriti aga juhul, kui erakorraline ettekanne on esitatud pärast katseaja möödumist, kaaluda, kas ettekanne on esitatud 2(3)
1-22-8046 mõistliku aja jooksul. Selle seisukoha juurde jäädes märgib kolleegium, et erakorralise ettekande esitamisega viivitamine võib teatud juhtudel kaasa tuua ettekandes sisalduva taotluse rahuldamata jätmise. Mõistlikku aega ettekande esitamiseks hindab kohus igal üksikjuhul eraldi.
11.Ühest küljest tuleb perekonnaseaduse § 100 lg 4 järgi lapsele maksta elatist iga kuu. Seega oleks kriminaalhooldaja saanud erakorralise ettekande esitada juba ligikaudu kuu aega pärast R. Laasi ennetähtaegset vabastamist ja kriminaalhooldajal polnud põhjust oodata ettekande esitamisega katseaja lõpuni. Teisest küljest nõustub kolleegium maakohtuga, et katseaja pikkus oli vaid kuus kuud ja kriminaalhooldusametnik pidi kontrollima R. Laasi väiteid, et ta täitis elatise maksmise kohustust, ning selle tõttu erakorralise ettekande esitamine viibis. Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium, et praegusel juhul on erakorraline ettekanne esitatud mõistliku aja jooksul.
12.Nii nagu KarS § 74 lg 4, annab ka KarS § 76 lg 7 rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi (vt ka RKKK 11.03.2015, 3-1-1-8-15, p 10 ja 15.04.2020, 1-06-9135/67, p 17). Kohtul tuleb muu hulgas kaaluda, kas juhul, kui kriminaalhooldaja oleks reageerinud erakorralise ettekandega katseaja jooksul, rakendanuks kohus karistuse täitmisele pööramise asemel leebemaid meetmeid.
13.Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd katseaeg on lõppenud, siis alternatiivsete meetmete kohaldamine võimalik ei ole ning R. Laasi kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Riigikohus selgitab, et kohus peab erakorralise ettekande läbivaatamisel hindama taotletava meetme sobivust ja proportsionaalsust. Järelikult, kergemate meetmete kohaldamise võimaluste ammendamine ei saa olla põhjus pöörata karistus täitmisele, kui rikkumise raskus selleks alust ei anna. Sellisel juhul tuleb jätta meede kohaldamata. Siiski pole praegu tegemist niisuguse olukorraga.
14.R. Laasile heidetakse ette seda, et ta rikkus Tartu Maakohtu 10. detsembri 2024. a määrusega talle vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel pandud lisakohustust maksta lapsele sama kohtu 22. augusti 2014. a otsusega välja mõistetud elatist. Oluline on tähele panna, et maakohus pani R. Laasile katseajaks ülalpidamiskohustuse, vabastades R. Laasi enne tähtaega just ülalpidamiskohustuse rikkumise eest mõistetud vangistusest. See asjaolu annab alust järeldada, et ülalpidamiskohustuse täitmisele asumine oli R. Laasi vangistusest ennetähtaegse vabanemise üheks põhiliseks tingimuseks. Kuigi perekonnaseaduse § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuvastas maakohus, et R. Laas ei teinud katseajal elatise katteks vabatahtlikult mitte ühtegi makset, kusjuures tal ei olnud selle kohustuse täitmata jätmiseks ka ühtegi mõjuvat põhjust. Seega oli R. Laasi rikkumine raske ja selle vastu kohaldatud meede – karistuse täitmisele pööramine – proportsionaalne ning kergemate meetmete kohaldamise võimaluse ammendamine põhjusel, et katseaeg on möödunud, ei toonud kaasa süüdlase õiguste rikkumist.
15.Kolleegium möönab, et seaduses erakorralise ettekande esitamise tähtaja sätestamata jätmine riivab õiguskindluse põhimõtet, kuid mitte sedavõrd, et praeguse kohtuasja asjaoludel saaks rääkida põhiseadusvastasest olukorrast.
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2025. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kaitsja esitas 20. oktoobril 2025 riigi õigusabi tasu taotluse, mis tuleb rahuldada. R. Laasi määruskaebemenetluse kulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.