Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

SÜÜDISTUS

HARJU MAAKOHTU OTSUS

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Aleksandr Andrianovile Harju Maakohtu 15.02.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-209 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust ning rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 1500 eurot – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 1500 eurot. Rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt Harju Maakohtu 15.02.2019.a otsusega mõistetud tingimustel ja korras. Karistusaja alguseks luges reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäeva. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis Aleksandr Andrianovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üheks) aastaks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksandr Andrianov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkendi – elukohast lahkumise keeld – tühistas karistuse kandmisele asumisel. Mõistis Aleksandr Andrianovilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 876 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 950,40 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 366 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 182,70 eurot.

APELLATSIOON

Süüdistatav tunnistas kohtus oma süüd, kahetses toimepandut. Uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Aleksandr Andrianovi puhul ei esine. Maakohus märkis, et kuigi 12.02.2020. a toimunud kohtuistungil viitas kaitsja nii karistuse kandmisest tingimisi vabastamisele kui üldkasuliku töö tegemise võimaldamisele, siis kohtu hinnangul ei esine ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks selliseid asjaolusid vaagida. Selle kohtu seisukohaga ei saa nõustuda. KarS § 74 ei sätesta, et tingimisi vabastamist võimaldab isikuga seonduv eriline või erandlik asjaolu. Karistusest tingimisi vabastamise korral peab kohus olema veendunud, et isik tulevikus ei pane kuritegusid toime ja tema puhul täidab karistuse eripreventiivse eesmärgi ka karistusest tingimisi vabastamine. Riigikohtu praktikast tulenevalt on uute kuritegude toimepanemist põhjust eeldada isikute puhul, kes on varem korduvalt kuritegusid toime pannud. Maakohus märkis õigesti, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et Aleksandr Andrianovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuid teda ei ole varasemalt karistatud KarS § 424 järgi. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdistataval üks ning see ei ole mõistetud liiklussüüteo eest. Seetõttu võib uute liikluskuritegude toimepanemist pidada vähetõenäoliseks. Samuti ei näita Aleksandr Andrianovi karistusregister sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ainetest, kuivõrd ka sellega seonduvaid süütegusid ei ole isik toime pannud. Süüdistatava käitumise prognoosimiseks ning talle eripreventiivsel eesmärgil reaalse vangistuse vajalikkuse kaalumisel tuleb eelkõige silmas pidada andmeid tema senise käitumise kohta. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt ei peaks tema puhul vangistuse reaalne ärakandmine olema eripreventiivsetel kaalutlustel vajalik. Eeltoodut arvestades kaitsja leiab, et Aleksandr Andrianovi puhul on põhjendatud ja otstarbekas KarS § 74 kohaldamine, kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Seejuures tuleks arvestada, et süüdistatav ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik, tal on töökoht D OÜ-s ja lapsed. Aleksandr Andrianovil ei ole selliseid materiaalseid ega sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt peaksid kinnipidamisasutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. Käesolev kriminaalasi saadeti esialgselt 09.01.2020. a Harju Maakohtusse kokkuleppemenetluses, mille sisu kaitsja esitab. Kohus ei nõustunud kokkuleppes kokkulepitud karistusest osaliselt tingimusliku vabastamisega allutamisega käitumiskontrollile koos isiku elektroonilisele valvele allutamisega. Leiab, et eeltoodud asjaolusid arvestades oleks karistusest osaliselt tingimuslik vabastamine koos isiku elektroonilisele valvele allutamisega ja lisakohustuste kohaldamisega põhjendatud ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes Aleksandr Andrianovi poolt toimepandud kuritegude raskusest, süü suurusest ning eripreventiivsetest eesmärkidest, oleks Aleksandr Andrianovi karistuse kandmiselt vabastamine põhjendatud. Kuivõrd Aleksandr Andrianovi poolt toimepandud kuriteod ei ole rasked ning süü ei ole suur, oleks KarS § 74 kohaldamine kooskõlas väljakujunenud karistuspraktikaga. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et Aleksandr Andrianovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale liitkaristusena 2 aastat, 7 kuud ja 27 päeva pikkuse reaalse vangistuse. Süüdistatava senist elukäiku arvestades ei ole karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vajalik kohaldada reaalset vangistust. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks

on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Olen seisukohal, et lühemaajaline tingimuslik vangistus on piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2020 otsuse kriminaalasjas Aleksandr Andrianovile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Aleksandr Andrianovile kergem karistus KarS § 74 ja 75 sätete kohaldamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Maakohus on mõlema Aleksandr Andrianovile mõistetud karistuse osas selle liiki ja määra korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Kolleegium osutab, et arvestades asjaolu, et Aleksandr Andrianov pani teod toime katseajal, olles vabastatud tingimuslikult karistuse kandmisest, on varasemalt samaliigiliste kuritegude ehk isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning juhtis kahel korral mootorsõidukit, olles narkojoobes, on mõistetud karistus põhjendatud ning selle leebemaks muutmisel hälbiks mõistetav karistus juba kohtupraktikast. Samuti on maakohus juba põhjendanud miks KarS § 69 või KarS § 74 lg 1 kohaldamine ei ole Aleksandr Andrianovi puhul võimalik. Kolleegium maakohtu järeldusega nõustub ja märgib, et Aleksandr Andrianov on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks, keda on varasemalt mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastatud. Olenemata eeltoodust, jätkas süüdistatav katseajal kuritegude toimepanemist. Siinjuures nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, mille kohaselt nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühes ja samast põhimõttelisest eeldusest, et kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Lisaks rõhutab kohtukolleegium, et kriminaalhooldusametnik on põhjendatult leidnud, et Aleksandr Andrianov ei ole süüdistatavaks, kelle puhul oleks karistuse kandmisest tingimisi vabastamine ning kriminaalhoolduse läbiviimine teostatav.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.