Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-19-8577 Süüdistuse sisu Guido Gustassoni süüdistatakse selles, et tema 05.05.2018 kella 12:10 kuni 21:00 ajal Pärnumaal x eramu magamistoas hoidis tahtevastaselt kinni xxx XX, keelates magamistoast väljuda, öeldes, et tüli tuleb ära lahendada. XX tahtis korduvalt magamistoast lahkuda, kuid Guido Gustasson ei lubanud selle üheksa tunni jooksul, mil tüli kestis, XXil kordagi magamistoast lahkuda. Kui XX püüdis lahkuda magamistoast, siis Guido Gustasson tahtlikult takistas seda, võttes XXi mõlemast õlavarrest tugevasti kinni ja tõmbas enda poole, hoides väga kõvasti õlavartest kinni. Samal ajal G. Gustasson ütles, et XX ei või välja minna, kuna tüli ei ole lahendatud. G. Gustassonil puudus seaduslik alus teiselt inimest vabadust võtta. Seega, Guido Gustasson, teiselt inimestelt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega, pani toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Guido Gustasson isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 04.11.2014 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi, olles seega KarS § 121 lg 2 p 3 täheldatud isikuks, olles XXiga lähisuhtes, 05.05.2018 kella 12:10 kuni 21:00 vahelisel ajal Pärnumaal xx eramu magamistoas tahtlikult võttis korduvalt kätega oma xxxl XXil mõlemast õlavarrest kinni ja tõmbas enda poole, hoides väga kõvasti õlavartest kinni. Kella 21.00 ajal, kui XX soovi jätkuvalt magamistoast lahkuda, võttis Guido Gustasson mõlemast käe randmetest kinni ja hoides randmetest kinni, ei lubanud XXil magamistoast lahkuda, põhjustades oma sellise tahtliku tegevusega XXile füüsilist valu ja tervisekahjustused vasaku labakäe turse ja sinika, vasaku küünarvarre turse ja sinikad. Samuti tema 01.01.2019. a kell 17:20 xx Pärnu maakonnas tahtlikult haaras rinnaku piirkonnast xx alaealisel xx kinni jope hõlmast ja pusast ning tõmbas teda enda poole. Sellise tegevusega tekitas Guido Gustasson alaealisele YYile füüsilist valu ja rinnakupiirkonnas pindmised kehavigastused. Seega Guido Gustasson, teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus süüdistatava süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1 (05.05.2018. a episood) järgi ja KarS § 63 l g 1 alusel karistada 2 aasta ja 6 kuu vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (01.01.2019 episood) järgi ja karistada 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel palus prokurör mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel taotles prokurör karistust täitmisele mitte pöörata, kui süüdlane ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust - osaleda sotsiaalprogrammis, mis on vastavuses temale etteheidetavate kuritegudega. DVD plaadid palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde ning menetluskulud süüdimõistetu kanda. Kaitsja leidis, et süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1 järgi ei ole tõendatud ning palus Guido Gustasson täielikult õigeks mõista. Samuti taotles kaitsja mõista Guido Gustassoni kasuks välja Eesti Vabariigilt tema poolt asjas kantud õigusabi(kaitse-)kulud kokku summas 6000 eurot. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht

1-19-8577

1-19-8577 läbi. Videos näitab kannatanu ka paberilehti, viidates, et ta on sel päeval Guido Gustassoni räägitud jutu kirja pannud. Video on loodud 05.05.2018. a kell 15:57:46. Kannatanu XXi filmitud videofailidest nähtub, et tüli XXi ja Guido Gustassoni vahel, Guido Gustassoni karjumine, ärritunud olek. Videotest ei nähtu, et kannatanu kardaks süüdistatavat või et süüdistatav kasutab kannatanu suhtes vägivalda. Samas on näha ja aru saada, et hetkel, kui X on süüdistatava ja kannatanu juures, soovib kannatanu lahkuda, kuid süüdistatav asub teda takistama. Üldiselt on näha vaid tüli, mille käigus arutatakse suhte probleeme, kannatanu küll nutab, kuid samas osaleb aktiivselt vestluses ja teeb vestlusest ka märkmeid paberile. KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava tegevuse –vabaduse võtmine seadusliku aluseta- puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese liikumisvabadus. Kohtupraktika kohaselt loetakse vabaduse võtmiseks liikumistakistuse loomist- kinnipidamist või kinnihoidmist kusjuures pole nõutav, et vabaduse võtmine kestaks pikemat aega. Kuigi iseenesest ei ole nõutav, et vabaduse võtmine kestaks pikemat aega, leiab kohus, et 1 minutiline kinnihoidmine ei ole piisav, et kvalifitseerida tegu KarS § 136 järgi. Tunnistaja X ja süüdistatava ütlustes nähtub, et peale seda, kui X toas oli ja sealt lahkus, järgnesid temale kohe ka süüdistatav ja kannatanu. Kannatanu andis ütlusi, et süüdistatav hoidis teda sel hetkel kui X oli toas, kinni umbes 1 minut. Seega nähtub eeltoodust, et peale eelviidatud kinnihoidmist lõppes tüli magamistoas, mistõttu teeb kohus järelduse, et süüdistatava tahtlus ei ulatunud vabaduse võtmiseni KarS § 136 lg 1 mõttes. Süüdistatava tahtluse puudumist näitavad ka asjaolud, et ta ei võtnud kannatanult ära mobiiltelefoni ega lukustanud uksi, mis on vabaduse võtmise kuritegudes tavapärane. Kannatanu ütluste kohaselt helistas ta ka x CSle, pannes telefoni lihtsalt kõrvale, et x kuuleks, mis toimub ja keegi tuleks koju. Politseisse ta ei soovinud helistada, kuna ei soovinud probleeme. Kannatanu sai enda sõnade kohaselt toast välja pärast seda, kui süüdistatav kodust ära läks. Eeltoodust nähtub, et kannatanul oli võimalik vajadusel abi kutsuda telefoni teel, kuid ta ei teinud seda. Samuti ta teadis, et telefoniga filmides süüdistatava käitumine muutub, kuid telefoniga süüdistatava tegevust filmides siiski toast lahkuda ei soovinud. Kannatanu ja süüdistatava vahelisest sõnumitest ja Google turvahoiatusest (I kd tl 158-160) nähtub, et kannatanu tunneb huvi selle vastu kuhu süüdistatav läks. Seega selle asemel, et lahkuda kodust peale seda, kui sinult on 9 tunniks vabadus võetud, asus aga kannatanu süüdistatavat otsima. Eeltoodu ei sisenda kohtule veendumust, et kannatanut hoiti tema tahte vastaselt kinni. Tunnistaja YY ütlustest nähtub, et 05.05.2018. a läks ta kodust ära kella 11 ajal ja tagasi jõudis koju kella 21 ajal. Sel päeval saatis x talle paar sõnumit ja helistas ühe korra kella 20 ajal, et ta koju tuleks. Rohkem midagi ei öelnud. Kannatanu XX ei ole aga sellistest telefonikõnedest ega sõnumitest kohtus midagi rääkinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et samuti helistas talle tema õde ja ütles, et ta ruttu koju läheks. Koju jõudes oli x maha rahunenud ja Guidot enam kodus ei olnud. x rääkis, et neil oli olnud Guidoga päev läbi suur tüli. Tüli oli toimunud nende magamistoas ja Guido ei lasknud teda toast välja. Tunnistaja CS ütlustest nähtub, et 05.05.2018. a suhtles ta xga hommikul kella 10-11 paiku telefoni teel, x oli endast väljas. Helistamise hetkel oli x enda sõnul magamistoas, kuid Guidot sel hetkel seal kõrval ei olnud. Mingil hetkel helistas x talle tagasi, kuid ei rääkinud midagi, kuulda oli vaid Guido karjumist. x soovis lahkuda, kuid Guido ütles, et enne ei lähe kuhugi, kui asjad on selgeks räägitud, kuulda oli ka rabelemist. Eeluurimisel antud ütlustes rääkis tunnistaja ainult Guido karjumisest ja ei osanud selgitada, miks ta ei rääkinud rüselemise sahinast ja Guido

1-19-8577 väljaütlemisest. x kõnesid oli rohkem kui kaks. x saatis ka sõnumeid, kus kirjutas, et ära tule siia. Sõnumitest ei ole kannatanu XX aga midagi rääkinud. Tunnistaja helistas ka xle, kuid said ta kätte alles õhtul ning nad koos läksid x juurde. x juurde jõudsid kella 20-21 ajal ja siis oli Guido juba kodust ära läinud. xl ja Guidol on ka varasemalt tülisid olnud. Tunnistaja AR ütlustest nähtub, et ta on Guido Gustassoni naaber. 05.05.2018.a õhtul kui ta koju tuli, rääkis talle tema laps x, et naabrid, x ema ja kasuisa, tülitsesid. Tunnistaja X (sündinud xxx) 20.06.2018 ja 15.08.2018 antud ütlustest (I kd tl 64-73) nähtub, et isa ja x vahel on olnud tüli, kui isa karjus x peale x nende magamistoas. Ta teadis, et isa karjub x peale, kuna kuulis seda õues olles. Kui ta nende magamistuppa korraks läks nägi ta, et x nuttis. x oli voodis ja isa tugitoolis. Isa läks hiljem ära ja tuli järgmisel päeval tagasi. Ta nägi, et isa läks ära, kuna ta läks alla, siis tuli x ka alla ja siis tuli isa ja läks ka ära. Veel ütles tunnistaja, et isa on karm, mis tähendab seda, et ta hoiab x kätega kätest kõvasti kinni (näitab küünarnuki ja randmete piirkonda). Ta on seda ise näinud. See oli siis kui nad x olid, nende majas nende toas. Hiljem vastab tunnistaja, et nägi seda, kui ta oli õues ning x ja isa olid köögis. Kuigi kannatanu ütlustest nähtuvalt võis ta midagi segamini ajada, on ikkagi aru saada, et x räägib 05.05.2018. a sündmusest. Kaitsja esitatud videofailist „Sõna karm“ nähtub, kuidas Guido Gustasson esitab oma lapsele küsimusi. Kohus jätab selle videofaili tõendina kõrvale, kuna tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. X sellised ütlused ei ole antud kontrollitud keskkonnas, mis aitab tagada nende objektiivsust. Salvestis on tehtud süüdistatava initsiatiivil ja seega on see salvestatud süüdistatava poolt suunatud vestluses. On ilmselge, et laps ei soovi oma vanema juuresolekul temast midagi halba rääkida ning salvestiselt on kuulda ka see, et süüdistatav esitab küsimusi nii mitmel korral ja erineva nurga alt, et lõpuks saada endale sobib vastus, mistõttu ei ole kohtu hinnangul selliselt antud vastused objektiivsed. Süüdistatav Guido Gustasson end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav kinnitas, et neil oli XXiga 05.05.2018. a tüli, kuid xl oli võimalik igal ajal väljuda magamistoast. Samuti eitab ta kätega kannatanust kinni haaramist. Tüli oli kestnud juba mitmendat päeva. 05.05.2018. a kella 12.30 ajal läks ta tuppa ja nad suundusid koos nende ühisesse magamistuppa. Terve päev oli nii, et x küsis ja tema vastas. x istus voodi peal ja kirjutas ka vastused üles. xl oli ka mobiiltelefon, millega ta filmis. Süüdistatav ise istus tugitoolis ja käis vahepeal ka magamistoast väljas vetsus, umbes 10 korda ja oli ära 5 minutit. Kohtuistungil ei ole kannatanult küsitud, kas süüdistatav käis vahepeal ka toast väljas, seega tuleb lugeda süüdistatava ütlused selles osas usaldusväärseks. Eeltoodu seab kahtluse alla kannatanu tahtluse, kas ta ka tegelikult soovis toast lahkuda. Ajal mil süüdistatav lahkus toast, oli võimalik ka kannatanul lahkuda. Süüdistatav andis ütlusi ka selle kohta, et tüli lõppes kella 20.00 ajal, kui ta ärritus ja otsustas lahkuda. Umbes samal ajal käis toas ka X. Ka X Gustasson andis ütlusi, et isa läks ära siis, kui tema läks alla. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul võimalik kindlalt väita, et Guido Gustasson takistas XXil lahkumast 05.05.2018 kella 12:10 kuni 21:00 vahelisel ajal Pärnumaal xx vallas xxx asuva eramu magamistoast. On küll tõendatud, et Guido Gustasson hoidis vähemalt ühel korral XXi kinni, kuid mille tahtlus kohtu hinnangul ei ulatunud vabaduse võtmiseni KarS § 136 mõttes. Üksnes inimese kinnipidamine piiratud territooriumil ei täida veel ebaseadusliku vabaduse võtmise objektiivset koosseisu. Vabaduse võtmise kui koosseisupärase teo sisuks on isiku

1-19-8577 liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt. Ebaseadusliku vabaduse võtmise objektiivsed tunnused pole täidetud, kui isik, kellelt see võeti, on liikumisvabaduse piiramisega nõustunud (vt RKKKo 3-1-1-57-10 p 9). Antud kriminaalasjas ei saa aga usaldusväärselt väita, et kannatanu üldse soovis süüdistuses märgitud ajavahemikus väljuda magamistoast. Kannatanul oli võimalik telefoniga helistada ja abi kutsuda. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ta seda ka mingil määral üritas teha. Samas on aga kannatanu ning tunnistajate YYi ja CSi ütlused telefoniga helistamise osas erinevad. Seega ei saa kohus abi kutsumist tõendatuks lugeda. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks ukse lukustanud. Abi ei kutsunud kannatanu ka toas olnud akna kaudu. Samuti on kannatanu andnud ütlusi, et kui ta telefoniga filmis, siis süüdistatava käitumine muutus, kuid telefoniga filmimist ära kasutades, kannatanu toast ei lahkunud. Kannatanul oli võimalik toast lahkuda ka ajal, kui süüdistatav käis tualetis, kuid ka siis ta ei teinud seda. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks, et XX viibis toas oma tahte vastaselt. Kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu tuleb mõista Guido Gustasson KarS § 136 lg 1 järgi õigeks.

1-19-8577 Kohtuistungil XX selgitas, et pöördus haiglasse 5 päeva hiljem seetõttu, kuna naiste tugikeskuse tugiisikud veensid teda haiglasse ja hiljem ka politseisse pöörduma, nemad viisidki ta sinna. Tema ise ei oleks haiglasse pöördunud ja politseisse avaldust teinud. Kohtu hinnangul on selline selgitus eluliselt usutav, kuna lähisuhtevägivalla kriminaalasjades on üsna tavapärane, et teised inimesed veenavad kannatanut politseisse pöörduma või teatavad ise juhtunust politseid. Kannatanu ütlusi selle kohta, et pärast Guido Gustassoni kodust lahkumist 05.05.2018 õhtul, olid kannatanul käed randmetest punased, kinnitavad ka tunnistaja YYi ja CS ütlused. Tunnistaja YY ütlustest nähtub, et 05.05.2018. a kella 21 ajal, kui ta koju jõudis, siis ta nägi, et ema käed olid randmete juurest punased ja ema kurtis, et tal on randmete juurest valus. Neil oli olnud Guidoga päev läbi suur tüli ja Guido oli teda randmete juurest kinni hoidnud. Tunnistaja CS ütlustest nähtub, et 05.05.2018. a oli toimunud ema ja Guido vahel tüli, mille käigus oli Guido ema kinni hoidnud. Tunnistaja nägi õhtul ema juurde minnes, et ema käe randmed olid punased ja valutasid. Süüdistatav Guido Gustasson end vägivalla kasutamises 05.05.2018 süüdi ei tunnistanud, kuna sel päeval tüli käigus nende vahel füüsilist kontakti ei olnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ning on olnud järjepidevad kogu menetluse vältel. Süüdistatava ütlused selles osas, et ta ei ole kannatanuga füüsilises kontaktis 05.05.2018.a olnud jätab kohus tõendina kõrvale kui ebausaldusväärsed, kuna need on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Seega on tõendamist leidnud, et 05.05.2018. a hoidis Guido Gustasson XXilt randmetest ja õlavarrest kõvasti kinni, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu. Samuti tekitati talle tervisekahjustused - vasaku labakäe turse ja sinika, vasaku küünarvarre turse ja sinikad. Kohtu hinnangul on kõrvaltvaataja pilgu läbi tegu sellise süüdistatava poolse tegevusega, mille puhul tuleb jaatada füüsilise valu tekkimist kannatanul. Kannatanu puhul on tegemist väikese naisterahvaga, kes on 1,64 cm pikk ja kaalub 48 kg. Guido Gustassoni puhul on tegu aga nii pikkuselt kui ka kaalult suure meesterahvaga. Seega süüdistatav pidi vähemalt möönma, et kannatanust kinni haarates, võib ta põhjustada talle valu ja tervisekahjustusi. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kehaline väärkohtlemine 01.01.2019. a kell 17:20 xxx Pärnu maakonnas Kannatanu YY ütlustest nähtub, et 01.01.2019. a xxx maja ees õues kella 17.20 ajal tuli Guido talle kätega kallale ja haaras teda enda poole. See juhtus siis, kui Guido tõi X ema juurde. Kannatanu oli emaga kaasas, kuna ema ei julge üksinda minna. Nad filmisid kokkusaamist. Peale sõnavahetust Guidoga, haaras viimane temast ühe käega kinni õla-rinna piirkonnast ja tõmbas enda poole. Võttis kinni riietest, kuid vahele jäi ka nahk. Kannatanu sai tema haardest lahti ja läks tagasi tuppa. Kannatanul oli sel hetkel seljas kapuutsiga pusa ja jope, mille hõlmad olid lahti. Sellise tegevusega tagajärjel tundis kannatanu ka valu. Peale juhtunut läksid nad õe xxx juurde, kes ütles neile, et nad fikseeriksid EMOs vigastused - kriimud, mis olid sellest haaramisest ja tõmbamisest tekkinud. Vigastustest tegid nad ka fotod. Kannatanu oli sel hetkel väiksem kui praegu. Ütluste andmise hetkel oli kannatanu 179 cm pikk ja kaalus 63 kg. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka lähisuhtevägivalla infoleht (I kd tl 63), millest nähtub, et Guido Gustasson haaras aadressil xxx Pärnu maakonnas xxx YYil kinni parema käega rinnaku piirkonnast, tekitades YYile oma tegevusega füüsilist valu. Sündmus toimus ajal, kui Guido Gustasson tõi lapse X ema XXi juurde. Üleandmisel käiakse mitmekesi, kuna Guido

1-19-8577 Gustasson on varem olnud vägivaldne nii XXi kui ka YYi suhtes. Eeltoodu kinnitab, et kannatanu on läbi menetluse oma versiooni esitanud ühetaolisena. Kannatanu YYil esinevaid vigastusi kinnitavad ka patsiendikaart nr 19/00113 (I kd tl 33-34) ja tunnistajate XXi ütlused. Patsiendikaardilt nähtub, et 01.01.2019 kell 19.57 ajal fikseeriti YYil objektiivse leiuna vasakul rindkere, õla piirkonnas ülaosas paar veidi punetavat laiku. Vigastusi tuli YY fikseerima seoses sellega, et 01.01.2019.a kella 17.20 paiku xxx maja ees õues haarati rinnust kinni ja raputati. Tunnistaja XXi ütlustest nähtub, et 01.01.2019. a, kui toimus X üleandmine xxx maja ees. Tunnistaja palus YYil kaasa tulla ja üleandmist filmida. Oli näha, et Guido Gustasson on tige ja kui ta ähvardavalt tema poole tuli, tuli x tunnistaja ette. Seejärel jooksis tunnistaja koos Xga ukse juurde ja kui ta oli lapse ukses sisse lükanud, nägi ta, et Guido Gustasson läks xle kallale, võttes tal jõuga eest kinni. xxl oli seljas koduriided ja peal jope, mis oli eest lahti. xx oli sel hetkel 17 aastane ning kannatanuga sarnase kehaehitusega, kuid pikem. Kannatanu kaalub umbes 45 kg ja on 164 cm pikk. Hiljem xx ütles, et tal on valus ja tunnistaja nägi punaseid vorpe. Nad käisid vigastusi ka EMOs fikseerimas. Süüteoteate vorm (I kd tl 61-62) kinnitab samuti, et kannatanu ja tunnistaja on läbi menetluse oma versiooni esitanud ühetaolisena. Kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka 11.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud YYi poolt filmitud videosalvestust ja fotosid (I kd tl 7475). Videosalvestiselt on kuulda, et toimus väike kähmlus. Fotodelt nähtuvad kannatanu vigastused - paar punetavat laiku/triipu. Süüdistatav Guido Gustasson end YYi suhtes 01.01.2019. a vägivalla kasutamises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav arvas, et CS võis kannatanule need vigastused tekitada, kuna süüdistatava ja C vahel oli võla osas vaidlused. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseiks, kuivõrd need on vastuolus teiste tõenditega ja ei ole eluliselt usutavad. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanule tekitas need vigastused tema õde, kuna tal on Guido Gustassoniga tsiviilvaidlus. Kohus leiab, et sellisel viisil Guido Gustassoni mustamiseks on ka teisi viise, kui oma venna löömine. Kohtul pole põhjust kahelda YYi ütlustes, kuna neid kinnitavad ka tunnistaja XXi ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ja patsiendikaart. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et Guido Gustasson haaras 01.01.2019. a kell 17:20 xxx Pärnu maakonnas xxx YYil rinnaku piirkonnast kinni ja tõmbas teda enda poole. Sellise tegevusega tekitas Guido Gustasson YYile füüsilist valu ja rinnakupiirkonnas pindmised kehavigastused. Kohus nõustub prokuröriga, et täiskasvanud mehe poolt noorel mehelt hõlmast ja rinnust kinni haarates peab inimene möönma, et paneb toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mille tulemusena võib teine inimene tunda valu ja saada tervisekahjustuse. Kannatanu ja süüdistatava sõnumid auto osas ja 29.11.2019. a Pärnu Maakohtu otsuse nr 2-194086 (I kd tl 160-167) jätab kohus tõendina kõrvale, kuivõrd ei oma kohtu hinnangul asjas tähtust. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei tõenda, et kriminaalmenetlus on lihtsalt Guido Gustassoni rõõnamiseks initsieeritud XXi poolt. Samuti ei oma kohtu hinnangul asjas tähtsust 18.07.2018.a Pärnu Maakohtu määrus 1-18-5730 ja taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks (I kd tl 168-174), kuna taotlust ei rahuldatud põhjusel, et vahetut ohtu enam eksisteerinud.

1-19-8577 Kannatanu XXi ütlustest nähtuvalt oli Guido Gustasson tema xxx ja xxx. Seega pani Guido Gustasson kehalise väärkohtlemise toime xxx suhtes. Arvestades, et süüdistatav ja kannatanu XX olid kuritegude toimepanemise ajal xxx, loeb kohus, et Guido Gustasson on lähisuhtes kannatanu XXiga. Seega on Guido Gustasson täitnud oma tegevusega KarS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. YY on küll Guido Gustassoni xxx, kuid kuriteo toimepanemise ajal oli kohtu hinnangul nende lähisuhe lõppenud. Käesoleva kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et Guido Gustasson kasutas füüsilist vägivalda XXi kui ka YYi suhtes. Samuti on Guido Gustassoni varasemalt karistatud ja süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 04.11.2014 otsusega KarS § 121 järgi. Seega on Guido Gustasson isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Guido Gustasson oma tegevusega täitnud ka KarS § 121 lg 2 p-s 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse. Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Guido Gustasson toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü teise isiku kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 p 2, 3 järgi. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Guido Gustasson teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Guido Gustasson õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Guido Gustasson on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Guido Gustasson on pannud toime talle etteheidetava kuriteod KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Seega tuleb Guido Gustasson süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kehalise väärkohtlemise episoodides arvestab kohus Guido Gustasson süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist on 2 episoodiga, kannatanuks oli ühel juhul alaealine laps ning ka seda, et põhjustatud tervisekahjustused ei olnud rasked. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et Guido Gustassoni on varasemalt karistatud KarS § 121 järgi toime pandud kuriteo eest. Guido Gustasson puhul ei esine karistust kergendavaid asjaolusid KarS §-de 57 mõttes. Karistust raskendavaks asjaoluks on aga isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kannatanu XXi ja tunnistaja X ütlustega on tõendamist leidnud, et alaealine X nägi XXi suhtes kasutatud füüsilist vägivalda pealt. Kohus leiab, arvestades kuritegude rohkust ja isikut, et Guido Gustassoni mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui vangistusega. 04.11.2014.a on Pärnu Maakohtu otsusega Guido Gustassoni karistatud KarS 121 alusel vangistusega 6 kuud, milline jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kuid mõistetud vangistus ei ole

1-19-8577 mõjutanud Guido Gustassoni kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ta jätkab oma vägivaldset käitumist. Samas arvestab kohus, et kuriteo toimepanemisest on möödunud ca 5 aastat. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Guido Gustassoni KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 10 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätab kohus mõistetud karistuse Guido Gustassoni suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustusi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Guido Gustassonil on probleeme konfliktsituatsioonides viha juhtimisega, kasutades vägivalda isegi alaealiste suhtes. Seetõttu kohus leiab, et Guido Gustassoni õiguskuulekale teele juhtimiseks on vajalik määrata talle ka kaitseajal KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustus - osaleda sotsiaalprogrammis. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Guido Gustassonile kohaldatud tõkendit ning Guido Gustasson ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Asitõendid ja muud äravõetud objektid 5 DVD plaati, milledel on X ülekuulamise videosalvestised, mobiiltelefoniga filmitud video ja fotod, kaitsja esitatud tõendid ning XXi filmitud videofailid ja vestlus ning mis asuvad kriminaalasja juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud aga riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskuludeks loetakse valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu süüdistatava valitud kaitsjale koos käibemaksuga 6000 €. Kuivõrd kohus mõistis Guido Gustassoni süüdistusest KarS § 136 lg 1 järgi õigeks, jätab kohus osa (s.o 1/3) valitud kaitsjale makstud tasust riigi kanda ning mõistab Eesti Vabariigilt Guido Gustassoni kasuks välja menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 2000 €. Ülejäänud valitud kaitsjale makstud tasust ehk 4000 € jätab kohus süüdimõistetu enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, so 876 €. Seega tuleb Guido Gustassonilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 876 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-19-8577 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.