Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

alusel kohustati V.B käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. V.B kriminaalhooldus algas 12.02.2020 ja lõppeks 27.09.2021. Kriminaalhooldusametnik esitas 11.03.2020 kohtule erakorralise ettekande V.B kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et isik on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõuet elada kohtu määratud alalised elukohas ja KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerima. Hooldusalune ei ilmunud registreerimisele 19.02.2020 ja 03.03.2020. Enda sõnul oli süüdimõistetu isa juures ja puudus transport ning ta ei arvanud, et mitteilmumisest võiks probleem tekkida. Ametnik teostas 05.03.2020 kodukülastuse, mille käigus selgus, et V.B ei ela kohtu poolt määratud aadressil. Vestlusest hooldusaluse emaga selgus, et isik viibib enamuse ajast isa juures. Hooldusaluse selgituste kohaselt märkis ta elukohaks ema aadressi, sest sealt on lihtsam posti kätte saada. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on V.B kriminaalhooldus alanud probleemselt. Isik on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 1 reegleid, mis on aga kriminaalhoolduse alused. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil selgitas V.B , et ta saab oma rikkumistest aru ja peab neid väga kahetsusväärseteks. Ta on nüüdseks aru saanud, et peab kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi täitma. Hooldusaluse selgituste kohaselt tal üht kindlat elukohta ei olegi. Tema elukorraldus on selline, et ta viibib nii ema juures Jõgevamaal kui ka isa juures Lääne-Virumaal, mõnikord käib ka oma laste, õe ja sõprade juures. Edaspidi lubas ta olla kättesaadav ema juures ning ka telefoni teel. Süüdimõistetu vabandas oma käitumise pärast ja palus kohtult veel üht võimalust. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi. Ametnik lisas, et 20.03.2020 pidi toimuma registreerimiskohustuse täitmine telefoni teel, kuid hooldusalune ametnikuga ühendust ei võtnud, sest jäi kokkulepitud ajal magama. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele, sest isik ei täida registreerimiskohustust ning ei ole ka arusaadav, kus ta tegelikult elab.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud kohtule esitatud erakorralise ettekandega ja kuulanud ära ametniku ning süüdimõistetu selgitused kohtuistungil, leiab, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud. Erakorralise ettekande kohaselt on V.B jätnud kahel korral täitmata registreerimiskohustuse ning ei ela kohtu poolt määratud alalises elukohas. Kohus nõustub, et tegemist on küll oluliste rikkumistega, kuid käesolevalt ei oleks vangistuse täitmisele pööramine proportsionaalne aset leidnud rikkumiste raskusega. Nii erakorralises ettekandes kui kohtuistungil avaldatu põhjal ei saanud hooldusalune esialgselt aru kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning ei mõistnud, et nende rikkumistega võivad kaasneda probleemid. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta sellest nüüdseks aru saanud ning on valmis kõiki nõudeid ja kohustusi korralikult täitma. V.B on käesolev esimene kriminaalkaristus ja ta viibib kriminaalhooldusel esimest korda ning käesolevalt on tema kriminaalhooldus kestnud väga lühikest aega. Eelnevast

2 (3)

tulenevalt ei pruukinud süüdimõistetu lõpuni mõista kontrollnõuete järgimise kohustuslikkust ja mittetäitmisest tulenevaid tagajärgi. Puudub põhjus arvamaks, et tema rikkumised oleksid tingitud hoolimatust suhtumisest kriminaalhooldusesse või soovist hoida kontrollnõuete täitmisest kõrvale. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt KarS § 75 lg 1 punktist 4 on süüdlasel õigus ilma kriminaalhooldusametniku loata lahkuda Eesti piires oma elukohast kuni 15 päevaks. Seega ei ole hooldusalusele etteheidetav, et ta ei viibi kohtu poolt määratud elukohas igapäevaselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. V.B katseaeg on veel piisavalt pikk, et hinnata, kas ta suudab oma käitumist muuta ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetule tuleks veelkord selgitada kohtulahendiga määratud kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui rikkumised jätkuvad, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.