Kriminaalasi nr 1-20-2155
Eesti Vabariigi nimel 24. märts 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Merili Riga Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi R.F-i süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav R.F , IK XXX; sünniaeg: 09. september 1970. a; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada R.F KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista üks (1) aasta kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.F-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–23. märts 2020. a, s.o kolm (3) päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks (1) aasta seitse (7) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et ühe (1) aasta seitsme (7) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkusest vangistusest tuleb R.F-il koheselt ära kanda kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. R.F-ile määratud ärakandmisele kuuluva karistusosa kandmise algust arvata alates R.F-i kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o ühe (1) aasta seitsme (7) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.F ei pane kahe (2) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on R.F käitumiskontrolli ajal kohustatud:
vormistatuna
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus R.F-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 19. aprilli 2017. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr XXX karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis 21. märtsil 2020. a kella 21:39 paiku XXX juures mootorsõidukit Ford Maverick reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,92 mg/g kohta). Eeltooduga rikkus R.F kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani R.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale R.F-ile karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva (21.–23. märts 2020. a), mille vältel R.F oli kahtlustatavana kinni peetud, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkusest vangistusest peab R.F koheselt ära kandma 27 päeva vangistust, mille kandmise aega hakata arvestama alates R.F-i kinnipidamiskohta saabumisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 7 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.F ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on R.F käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata R.F-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha
kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 32,40 eurot, mille tasumiseks määrata KarS § 180 lg 3 alusel 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. R.F-i menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.