Süüdimõistetu Mati Margi karistuse täitmisele pööramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. veebruari 2020. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Süüdimõistetu 37507082726) määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Mati Margi (Mark, isikukood kaitsja advokaat Anne Vissak,
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 18. veebruari 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega tunnistati Mati Mark süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest tuleb M. Margil kohe ära kanda 30 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29. mai 2019.
2.KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus, s.o 11 kuud vangistust, täitmisele pööramata tingimusel, et M. Mark ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrati M. Margile katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrati M. Margile katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi
„Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
3.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 27. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus M. Margile mõistetud karistuse täitmisele pöörata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Tartu Maakohtu 18. veebruari 2020. a määrusega pöörati M. Margi karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.
5.Maakohus märkis, et erakorralise ettekande kohaselt rikkus M. Mark 4. jaanuaril 2020 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Indikaatorivahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati M. Margi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,03 mg/l kohta. Arvestades M. Margi selgitusi alkoholi tarvitamise kohta, järeldub, et rikkumise toimepanemiseks puudusid mõjuvad põhjused. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine M. Margi puhul otstarbekas, kuna M. Mark ei suuda kohtu määratud kohustusi täita.
6.M. Margile on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses. M. Margil võimaldati Tartu Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3439 kanda karistust vabaduses, täites kriminaalhoolduse nõudeid ja lisakohustusi. Juba nimetatud otsusega määrati talle lisakohustus registreerida ennast programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida „Esmase hindamise teenus“. Vaatamata varasemale kriminaalhooldusele, pani M. Mark uue kuriteo toime lühikest aega pärast katseaja lõppu. Ka järgmise kohtuotsusega anti M. Margile võimalus kanda karistust vabaduses. Nimelt pöörati Tartu Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega M. Margile mõistetud karistus täitmisele üksnes osaliselt (kohe tuli ära kanda üks kuu vangistust). Ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata. Vaatamata uuele võimalusele, algas M. Margi kriminaalhooldus problemaatiliselt. M. Mark on käesolevaks ajaks juba korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Sealjuures ei ole M. Margi tegevust ja suhtumist muutnud ka asjaolu, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne võeti kohtu poolt 30. septembril 2019 määrusega teadmiseks.
7.Kohtu hinnangul ei ole edasine kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud, kuna M. Mark ei ole aru saanud alkoholiprobleemi olemusest ja tagajärgedest. M. Mark kinnitas juba
18.septembri 2019. a kohtuistungil, et ta tarvitab ravimeid. Samuti lubas ta, et ta lõpetab alkoholi tarvitamise täielikult. Sellele vaatamata ei täitnud M. Mark antud lubadusi. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskirjast nähtub, et M. Mark ei käinud ajavahemikul
19.novembrist 2019 kuni 16. jaanuarini 2020 vaimse tervise õe vastuvõttudel (tl 33 pöördel). Kohtule esitatud dokumendist nähtub, et hiljem on M. Mark siiski vaimse tervise õe vastuvõtule pöördunud (tl 40). Samuti on ta pöördunud psühhiaatri vastuvõtule (tl 41) ja tarvitab ravimeid (tl 42).
8.Kohus peab positiivseks, et M. Mark soovib taaskord alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, kuid kohus ei ole veendunud, et M. Margil on selleks piisav motivatsioon. Senised muutused M. Margi käitumises ja suhtumises on olnud lühiajalised. Kohtu hinnangul ei ole M. Mark suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning M. Margi suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Seda vaatamata M. Margi keerulisele kodusele olukorrale ja ema halvale tervislikule seisundile (tl 17-19, 22). Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele M. Margile Tartu Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4369 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud vangistust. 2(4)
MÄÄRUSKAEBUS
9.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Margi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata. Kaebusele on lisatud puude raskusastet tõendav dokument, töövõimekaart, epikriis patsiendiportaalist, R.M. kiri, juhiloa koopia ning O.K. e ja M. Margi kinnituskirjad.
10.Määruskaebuse kohaselt ei eita M. Mark seda, et ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. M. Mark kahetseb rikkumisi. Ta kirjeldas kohtule rasket situatsiooni korterisse sisselaskmist nõudnud naabriga ning selgitas, et ta murdus erinevate halbade asjaolude kokkulangemise tõttu. M. Mark ei õigusta kohustuse rikkumist. M. Mark võis katseaja alguses väljendada kahtlusi alkoholiprobleemi esinemise kohta, kuid praeguseks on ta sellest täielikult aru saanud.
11.Vaimse tervise õe O.K. e poolt antud tõenditest nähtub, et M. Mark on korduvalt pöördunud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ravi saamiseks ning on motiveeritud säilitama kainet eluviisi. M. Mark selgitas kohtuistungil, et programmi mõju on olnud positiivne. Vereproovide tulemused näitavad, et M. Mark on programmis järjepidevalt ja motiveeritult käinud. Tema maksanäitajad on kõvasti paranenud. Viimast on käesolevale määruskaebusele lisatud tõendis kinnitanud ka õde O.K. . Kriminaalhooldaja poolt on erakorralisele ettekandele lisatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi päringu vastus (23. jaanuarist 2020), milles sisalduv info erineb mõneti M. Margiga vahetult tegeleva O.K. e poolt antud infost. Ilmselt on kriminaalhooldajale antud vastuse näol tegemist üldregistraatori poolt antud andmetega, mis ei kajasta tegelikku vahetut suhtlemist programmi õega. Viidatud hinnang motivatsiooni puudulikkuse kohta tuleneb esmase pöördumise ajast 1. augustil 2019. O.K. lükkas ümber väite, et M. Mark ei teatanud võimatusest 16. jaanuaril 2020 vastuvõtule tulla.
12.M. Mark on läbinud esmase hindamise teenuse ja osaleb aktiivselt programmis. Detsembris ja jaanuaris tekkinud vahe oli tingitud nii programmi läbiviija puhkusest kui ka tema enda ajutisest haigestumisest. M. Mark külastab määratud aegadel psühhiaatrit ja tarvitab talle välja kirjutatud ravimeid. Kaitsja palub võimaldada M. Margil jätkata karistuse kandmist kriminaalhooldusel. Selliselt saab ta jätkata programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kuna alkoholismi näol on tegemist raske sõltuvushaigusega, on lisaks ravimitte tarvitamisele vajalikud ka teraapilised vestlused. Kaitsja leiab, et M. Margi osalemine programmis on tunnustamist väärt ja selle jätkamine võib aidata M. Margil oma probleemile lahendust leida. M. Mark on kinnitanud, et ta on valmis programmis jätkama ning võtma vastava lisakohustuse. M. Margile määratud katseaeg on veel piisavalt pikk, et ta saaks näidata oma püüdlusi alkoholist vabaneda.
13.Määruskaebuse esitaja palub, et ringkonnakohus arvestaks ka sellega, millises pingelises olukorras on M. Mark siiani igapäevaselt olnud. M. Mark on kohtus kirjeldanud raskusi insuldijärgse voodihaige ema hooldamiskohustuse täitmisega. M. Mark ja tema isa R.M. on olnud sunnitud oma elu korraldama selliselt, et üks neist on kogu aeg kodus ja teine tööl. M. Mark sai 28. veebruaril 2020 tagasi juhiload. See annab talle võimaluse asuda täies mahus täitma oma firmas Ventronic ventilatsiooniseadmete paigaldamise tellimusi. Alates vanglast vabanemisest on M. Mark pidanud tulema toime peamiselt töövõimetuspensioniga. Ilma juhilubadeta oli tellimuste täitmine piiratud. Tööga hõivatus maandab paremini ka seniseid riske ja tekitab kodus stabiilsema õhkkonna. Kaitsja on lisanud määruskaebusele perearstilt saadudu dokumendid selle kohta, et M. Margil on diagnoositud raskekujuline uneapnoe, mis tingib öösiti hapnikuaparaadi kasutamise. Samuti on kaitsja lisanud 4. 3(4)
detsembri 2017. a sotsiaalkindlustusameti otsuse, mille kohaselt on M. Margil tuvastatud keskmine puue. Karistuse täitmisele pööramine tekitaks kannatusi M. Margi lähedastele. M. Mark on valmis jätkama osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja panustama maksimaalselt oma täielikku tervenemisse. Samuti soovib M. Mark täita edasi kogu katseaja vältel kriminaalhoolduse nõudeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus M. Margile mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Margi kohustuse rikkumiste korduvust arvesse võttes ei täidaks kriminaalhoolduse jätkamine oma eesmärki. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et M. Mark on rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande seoses M. Margi alkoholi tarvitamisega juba 14. augustil 2019. Kuigi M. Mark lubas edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda ja pöördus programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames sõltuvusravile, tarbis ta 2019. a novembris taas alkoholi. Samuti jättis ta 19. novembrist 2019 kuni 16. jaanuarini 2020 vaimse tervise õe vastuvõtule minemata. 10. jaanuaril 2020 esitas politsei kriminaalhooldusametnikule indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kust nähtus, et M. Margil tuvastati tema elukohas 4. jaanuaril 2020 alkoholijoove – kell 01:56 oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,03mg/l. 15. jaanuari 2020 kohtumisel kriminaalhooldusametnikuga selgitas M. Mark, et oli tarvitanud umbes 200 g viina koduse segase olukorra tõttu ning tunnistas, et ei ole alkoholiravi tablette võtnud.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Margi käitumine näitab, et ei suuda alkoholi tarvitamise keeldu järgida. Kuigi M. Mark lubas kohtuistungil, et ta edaspidi enam ei joo ja jätkab kohusetundlikumalt alkoholiravil käimist, näitab tema käitumine kogu kriminaalhoolduse vältel, et ta suudab oma lubadusi täita vaid lühiajaliselt. Kaitsja poolt esitatud seisukohad ja materjalid ringkonnakohtu vastupidises ei veena. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaid paljasõnalistest lubadustest järeldada, et M. Mark on seekord motiveeritud alkoholi tarvitamise keeldu järgima ja suudab katseaja edukalt läbida. Kohus andis juba eelmise erakorralise ettekande järel M. Margile võimaluse karistust vabaduses edasi kanda, kuid ta jätkas sellegipoolest kriminaalhoolduse ajaks pandud kohustuse rikkumist.
17.M. Margi ema halb tervislik seisund ja kodused probleemid ei anna samuti alust karistust täitmisele pööramata jätta. Määruskaebusele lisatud kirjast nähtub, et M. Margi ema tervis halvenes insuldi tõttu juba kolm aastat tagasi. Kohus ja kriminaalhooldaja on M. Margi probleemidega arvestanud. M. Margil on võimalik pöörduda ema hooldamiseks abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Alkoholi tarvitamine haige ema hooldamise ajal vaid süvendab koduseid probleeme ja tekitab uusi ohte, mitte ei aita probleeme lahendada. Kuna M. Mark on süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi, võib alkoholi tarbimine viia otseselt uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseni.
18.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.