Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Urmas

vahistamine

kohaldatud

tõkend

Saarniidu

kahtlustatavana

tühistada

kohtuotsuse

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

1-20-449 resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis menetluskulude vaidlustamise teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1-20-449 keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine amfetamiini puhul 1,3 grammist. Seega pani Urmas Saarniit toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime KarS 12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-20-449 KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 3 aastat 11 kuud vangistust täitmisele, kui Urmas Saarniit ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: elama aadressil x; ilmuma kriminaalhooldaja määraud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis või töökoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustusena panna tulenevalt KarS § 75 lg 2 Urmas Saarniidule järgmised kohustused: mitte omama ega tarvitama narkootikume või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema narkootikume või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (välja arvatud lähisugulased); osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele, mille tähtajaks määrata 6 kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Urmas Saarniidu keha külge. Kohustada Urmas Saarniitu alluma ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuses (alates koheselt ärakandmisele kuuluva osalise vangistuse ärakandmisest kohustub koheselt pöörduma Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsioonikeskusse). KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 2.10.2019.a. Urmas Saarniit määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 75 lg 5 alusel määrata, et kontrollnõuete täitmine peatud osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajaks kantakse Urmas Saarniidu kriminaalhooldus üle Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda. Koheselt sinna kriminaalhooldust võimalik pole määrata põhjusel, et ei ole teada, millal täpselt Urmas Saarniidu jaoks koht raviasutuses vabaneb, teatisest tulenevalt võib see aega võtta 1-2 kuud.

1-20-449 Urmas Saarniidu elukohas aadressil x 02.10.2019 teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokolli (tl 38-40) kohaselt leiti Urmas Saarniidu kodust elutoast kapi pealt seifist üks plastikpurk valge pulbrilise ainega ja sularaha 18x10 eurot, 23x20 eurot, 1x50 eurot ja 4x5 eurot. Elutoa diivani seest plastikkarbist leiti kolm plastikpurki valge pulbrilise ainega ning klaaspurk beežika pulbrilise ainega. Elutoa diivani seest plastkarbist leiti veel üks klaaspurk valge pulbrilise ainega. Kõiki eelnimetatud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis ja need on ka fotografeeritud (tl 41-43). Asitõendid on pakendatud ja edastatud EKEI-sse narkootilise aine ekspertiisi. Purkides oleva aine koostis on tõendatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 19E-AN1148 (tl 45-48), mille kohaselt ekspertiisideks esitatud 4 purki pulbriliste ainetega sisaldasid: - pulber massiga 7,23 grammi plastpurgis sisaldab 9,6% amfetamiinsulfaati, milles sisaldus 0,51 grammi amfetamiini ning 4-metüülamfetamiini (4-MA); - plastikkarbist kolm plastikpurki, milles oli 90,03 grammi pulbrit, mis sisaldab 8,9% amfetamiinsulfaati, milles sisaldus 5,88 grammi amfetamiini ning 4-metüülamfetamiini (4MA); - klaaspurgis, milles 97,13 grammi pruuni pulbrit, mis sisaldab 15% amfetamiinsulfaati, milles sisaldus 10,7 grammi amfetamiini ning 4-metüülamfetamiini (4-MA); - pulber massiga 439,3 grammi, mis sisaldab 8,6% amfetamiinsulfaati, milles sisaldus 27,7 grammi amfetamiini ning 4-metüülamfetamiini (4-MA). Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3l lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tõendamist leidnud, et Urmas Saarniidu kodust leitud ainete puhul oli tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Urmas Saarniidu ütluste kohaselt käis ta koeraga jalutamas ja leidis kuskil 800 meetri kauguselt kodust lehtede alla peidetud kilekoti, mille sees olid purgid mingi ainega. Purgid leidis umbes paar nädalat enne korteri läbiotsimist. Ta viis kilekoti purkidega koju, sest kartis, et lapsed võivad selle leida. Ka tema lapselapsed mängivad seal. Ta ei teadnud täpselt, mis ained purkides on, aga arvas, et tegu on narkootikumidega. Tahtis kellegi käest järgi küsida, mis ained purgis on, aga ei jõudnud. Tema arvates on tavaline, et narkootikume hoitakse purkides ja peidetakse põllule. Kodus peitis ta purgid erinevatesse kohtadesse, et keegi neid üles ei leiaks. Ise ei julgenud politseid teavitada, kuna tal on katseaeg. Samuti ei oska selgitada, miks ta pulbrit minema ei visanud. On juba 20 aastat tarvitanud narkootikume, sh ka amfetamiini. Hooldab ametlikult oma suhkruhaiget ema, kes ei saa ilma temata hakkama. Kodus elab ka vend, aga vend on alkohoolik ja ema hooldamisega hakkama ei saa. Kahetseb, et purgid koju tõi ja ära peitis.

1-20-449 Kohus leiab, et Urmas Saarniidu ütlused tundmatu aine maast leidmise kohta ei ole eluliselt usutavad. Esiteks ei võeta igaks juhuks koju kaasa võõras kotis olevaid purke, kui ei teata, mis seal sees on. Veel vähem on põhjust tundmatu ainega purgid kodus ära peita. Erinevad peitmiskohad, s.o seif ja diivani sisemus viitavad juba iseenesest sellele, et tegemist on kas millegi väga väärtusliku või keelatuga. Teiseks isik, kes on ise juba 20 aastat tarvitanud erinevaid narkootikume, s.h amfetamiini, pidi aimama, mis ainega on tegu. Kolmandaks, kui keegi ka peidaks oma narkootilised ained sellises koguses põllule, siis kaevaks ta need sügavale maa sisse, mitte aga ei peidaks lehtede alla, kus igaüks need leiaks. Seda enam, et purkides oleva pulbri hind oli väga suur. Politseileitnant Xa vastus teabenõudele (tl 52-54) näitab amfetamiini keskmist jae- ja hulgikoguse hinda 2019. aastal. Selle kohaselt on amfetamiini 1 grammi hind ca 20 eurot. Antud juhul (20x633,69=12 673,80) on siis tegemist ligikaudu 12 673 eurot maksva kogusega. Kohus ütleb etteruttavalt, et kuriteo koosseisu ei muuda asjaolu, kas tegemist oli kogemata maast leitud või kelleltki ostetud narkootilise ainega. KarS § 184 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 2 p 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit) ja tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Süüdistusaktis märgitud süüdistuse formuleeringu kohaselt süüdistataksegi Urmas Saarniitu narkootilise aine suures koguses käitlemises, mis seisnes selle aine kodus hoidmises. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Urmas Saarniit hoidis oma elukohas aadressil x kodus seifis ja diivani sees purkides kokku 633,69 grammi pulbreid, mis sisaldavad 8,6-15% amfetamiinsulfaati, milles oli kokku 44,79 grammi amfetamiini. Edasi analüüsib kohus, kas tegemist oli suures koguses narkootilise aine käitlemisega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist (tl 49-51). Seega hoidis Urmas Saarniit narkootilisi aineid suures koguses, s.o koguses, millest narkojoobe tekitamiseks piisaks enam kui 344 inimesele (44,79:1,3x10), mistõttu on ka tõendamist leidnud Urmas Saarniidu poolt narkootilise aine suures koguses käitlemine. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Urmas Saarniidul oleks olnud arsti ettekirjutust amfetamiini tarvitamiseks. Seega on eelmärgitud aine käitlemine NPALS § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud

1-20-449 ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Urmas Saarniidul puudus seaduslik alus narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootilise aine hoidmine oli ebaseaduslik KarS § 184 lg 1 mõttes. Eeltoodud ja kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Urmas Saarniit hoidis oma elukohas Tallinnas aadressil xxx narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 633,69 grammi (millised sisaldavad 8,6-15% amfetamiinsulfaati, milles oli kokku 44,79 grammi amfetamiini) kuni 02.10.2019.a kella 14.55-ni, mil läbiotsimise käigus aine leiti ja ära võeti. Kriminaalasja materjalidega ei ole küll tuvastatud, kellelt, millal ja mil viisil täpselt süüdistatav narkootilise aine sai, kuid teokoosseisu tõendamise jaoks ei ole sellel tähtsust. Kas tegemist on kuskilt leitud või kelleltki saadud narkootilise ainega ei muuda kuriteo koosseisu, kuna igal juhul on tegemist tsiviilkäibes üldjuhul käitlemiseks keelatud ainega. Karistusregistri andetel on Urmas Saarniit Harju Maakohtu 05.07.2017.a otsusega nr 1-17-6282 (tl 67-70) süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Seega on süüdistatava puhul tegemist KarS § 184 lg 2 p 2 nimetatud isikuga, s.o isikuga, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et narkootilise aine amfetamiini käitlemine Urmas Saarniidu poolt on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et tegemist on narkootilise ainega, kuid sellegipoolest suhtus ta sellesse ükskõikselt. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Urmas Saarniit toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime KarS 12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-20-449 Süüdistatav avaldas kohtuistungil mitmeid kordi kahetsust ning kohus võtab selle kergendava asjaoluna arvesse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi prokurör on viidanud raskendavale asjaolule, s.o omakasule, siis kohus seda antud juhul tuvastatuks ei loe. Süüdistatava seifist leiti küll 710 eurot sularaha, aga see on tagastatud süüdistatava x X xule (tl 109), kes kinnistas, et see on temale kuuluv sularaha. Seega leiti juba kohtueelses menetluses, et tegemist ei ole kriminaaltuluga. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudus Urmas Saarniidul sissetulek 2015 kuni 2018 (tl 55-58). Isiku varalise seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub, et Urmas Saarniidul puudub registrisse kantav vara ning puuduvad pangakontod (tl 59-61). Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist (tl 62-65) nähtub, et X on Swedbankis pangakonto, kuhu laekub igakuine toetus ja pension (2019.a 50 eurot ja 449,60 eurot). 2017. a on sissemaksena laekunud 2160 eurot tuvastamata päritolu sularaha, kuid järgnevatel aastatel mitte. Eeltoodust ei nähtu aga üheselt, et süüdistataval oleks varjatud sissetulekuid. Kohus viitab siinkohal Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-114-13 p-le 13, kus on selgitatud, et omakasu motiiv iseloomustab toimepanija soovi saada mistahes ainelist kasu. Seega tuli maakohtul omakasu motiivi kui karistust raskendava asjaolu arvestamiseks tuvastada, et süüdistatavate tegevuse ajendiks (sõltumata sellest, kas see tegelikkuses ka realiseerus) oli ainelise kasu saamine. Kohus luges selle tõendatuks süüdistatavatelt leitud ja ära võetud narkootilise aine suure koguse ning legaalsete sissetulekute vähesusega. Käesoleval juhul kohus ainelise kasu saamist tuvastanud ei ole. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt on süüdistatavat varem karistatud KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Samas, kuna käesoleva kvalifikatsiooni eest sätestatud karistusemäär juba arvestab sellega, et tegemist on varem samalaadse kuriteo toime pannud isikuga, siis ei saa kohus seda enam teistkordselt arvestada. Üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa leebelt reageerida sellises koguses narkootilise aine käitlemisele ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse karmilt mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele. Kõike eeltoodut arvesse võttes, s.h arvestades kergendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et karistus on võimalik mõista mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.07.2017.a otsusega nr 1-17-6282 (tl 71-72) mõisteti Urmas Saarniit süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja millega Urmas Saarniitu karistati kokku 2 aasta pikkuse vangistusega. Kohesele ärakandmisele pöörati 7 kuud vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1-3 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (kestus 05.07.2017 kuni 04.01.2020). Seega on käesolev kuritegu toime pandud katseajal ja käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust tuleb suurendada Harju Maakohtu 05. juuli 2017.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 7 aastat ja 11 kuud.

1-20-449 Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus samalaadse I astme kuriteo toimepanemise eest. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.07.2017.a otsusega nr 1-17-6282 (tl 70-71) mõistetud karistusest nähtub, et isiku suhtes on juba proovitud leebemaid karistamise viise, kuid need ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkas samalaadse süüteo toimepanemist katseajal. Lisaks nähtub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.03.2018.a määrusest nr 1-17-6282 (tl 73-77), et Urmas Saarniit jätkas narkootiliste aine amfetamiini tarvitamist ka katseajal ehk isik ei täitnud kontrollnõudeid. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Urmas Saarniidu suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 74 ja KarS § 75 sätteid, s.t osalist karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Isiku varasem käitumine, s.h kontrollnõuete rikkumine ja uue kuriteo toimepanemine katseajal on piisav alus kahelda, et isik jätkab vabaduses olles uute kuritegude toimepanemisega, olles sellise käitumisega ohtlik ka ühiskonnale. Ka leitud narkootilise aine kogus, millest jätkuks 344 isikule, näitab üheselt, et tegemist ei olnud juhusliku episoodiga süüdistatava elus, vaid laiaulatusliku tegevusega. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt tingimisi vabastamist ja mõistetud liitkaristus, s.o 7 aastat ja 11 kuud vangistust kuulub ära kandmisele täies ulatuses alates Urmas Saarniidu kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 02.10.2019.a. Kaitsja ja süüdistatav on välja toonud asjaolu, et süüdistatava x on suhkruhaige (tl 119-142) ja vajab igapäevast hoolt. Urmas Saarniit oli kuni 9.10.2019 määratud X ametlikuks hooldajaks (tl 112-113;114-115) ning seetõttu ei saa süüdistatav pikaaegset vanglakaristust kanda. Kohtu hinnangul on see küll inimlikust aspektist arusaadav, kuid see ei ole süüd vähendav ega ka karistust kergendav asjaolu. Seda enam, et süüdistatav oli teadlik ema haigusest juba oluliselt varem, pani ta sellest hoolimata katseajal toime uue I astme kuriteo teades seejuures, et sellele järgneb reaalne vangistus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ema haigusele ja tema hooldusvajadusele tuginemine leebema karistuse lootuses on praegusel juhul kohatu. Kaitsja palus kohtuvaidlustes peale süüdistatavale liitkaristusena mõistetud karistusest osalise ehk 6kuulise vangistuse ärakandmist saata süüdistatav sõltuvusravile x haiglasse (eeldatav ravi 6 kuni 9 kuud). Ravil olles ei saaks aga süüdistatav nagunii oma ema hooldada. Lisaks märgib kohus, et käesolevaks hetkeks on süüdistatav vahi all olnud juba ligi 6 kuud ja ema hooldamisega on hakkama saadud ka ilma tema abita.

1-20-449

1-20-449 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures või ekspertiisiasutuses. Narkootilise aine ekspertiisist (akt nr 19E-AN1148) järele jäänud narkootilised ained on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda. KarS § 191 kohaselt konfiskeerib kohus käesolevas jaos sätestatud süüteo (KarS § 183 kuni § 190) toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus aine ekspertiisist (akt nr 19E-AN1148) järele jäänud narkootilised ained ning jätab need NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Samuti konfiskeerib kohus narkootilise aine ekspertiisiga nr 19E-AN1148 tagastatud ekspertiisiobjektid (plastikpurgid ja klaaspurgid, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) kui vahendid, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks KarS § 83 lg 1 mõttes. Kuna eelnimetatud asjade puhul on tegemist väärtusetute asjadega, siis tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 1 CD-plaat salvestustega, mis kuulub isikute varalist seisu kajastavate dokumentide vaatlusprotokollide juurde, säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juures.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Annett Armulik Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Kristiine Juuse Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.