Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-23-150570 ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Asjaolud ja menetluse käik Haki Liivamäe talu esitas 13.12.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.R-ilt 4800 euro saamiseks. Kohus tegi 15.12.2023. a N.R-ile makseettepaneku, mida ei õnnestunud aga mõistliku aja jooksul viimasele kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 23.01.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.02.2024. a esitas Haki Liivamäe talu Tartu Maakohtule oma nõude N.R-i vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 4800 eurot. Hagi asjaolude kohaselt võõrandas hageja kostja esindatavale äriühingule, XXX-le, võsahaket ja XXX kohustus võsahakke eest hagejale tasuma 4800 eurot, maksetähtajaga 25.03.2023. a. XXX kohustust tähtaegselt ei täitnud. Kostja, kes on XXX juhatuse liige, andis korduvalt lubadusi arve tasumise ja aja kohta ning pooled leppisid kokku, et kostja vastutab isiklikult XXX võla eest. Hageja oli nõus koostama kostjale võla tasumiseks ka maksegraafiku, kuid maksekuupäevade osas kokkuleppele ei jõutud ning hageja ei saanud enam kostjaga ühendust. Kostja hagejale võlga tasunud ei ole. Tartu Maakohus võttis hagi 05.03.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja, N.R, saatis 02.05.2024. a kohtule e-kirja, milles teatas, et on võlgnevusega päri ega oma nõudele mingeid vastuväiteid. Kostja märkis, et soovib võlgnevuse kuidagimoodi lahendada ja küsis, kas oleks võimalik sõlmida mingisugune reaalne maksegraafik. Kohus küsis hagejalt kirjalikku arvamust kostja vastuse kohta. Hageja esitas 11.06.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, mille kohaselt kostja N.R maksab hagejale võlgnevuse 4800 eurot osade kaupa igakuiste osamaksetena selliselt, et 2024. aasta augustis, septembris, oktoobris ja novembris hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval makstakse 1000 eurot ja hiljemalt 15. detsembril ülejäänud 800 eurot. Kohus palus hagejal täpsustada oma seisukohta ja taotlusi asja menetluse jätkamise osas. Hageja teatas 27.08.2024. a vastuses kohtule, et kostja suulist sõlmitud kokkulepet võla tasumise kohta täitma ei asunud, mistõttu soovib hageja kohtumenetluse jätkamist. Kohus otsustas määrata asja arutamiseks kohtuistungi. Kohus määras kohtuistungi, toimumisajaga 14.01.2025. a. Kohus saatis kostjale kohtukutse korduvalt elektrooniliselt e-posti aadressile XXX, millelt kostjale oli samas menetluses varasemalt menetlusdokumendid kätte toimetatud ja millelt kostja oli kohtule vastanud. Kostja kohtukutse kättesaamist ei kinnitanud ning kohus luges TsMS § 314 1 lg-de 1 ja 2 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks saatmisega kolme tööpäeva möödumisel viimasest saatmisest, s.o 19.12.2024. a. Kostja 14.01.2025. a kohtuistungile ei ilmunud. Vahetult enne istungit saatis kostja kohtule ekirja, milles teatas, et ta istungil osaleda ei saa. Kostja märkis kirjas, et ta on võlgnevusest teadlik ning ta sooviks sõlmida maksegraafiku, millega reaalselt toime tuleb. 14.01.2025. a toimunud kohtuistungil osales hageja, seadusliku esindaja P.K kaudu. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. 2 (3)

2-23-150570 Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asjas on võimalik teha hageja taotlusel tagaseljaotsus. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohtukutse oli kostjale kätte toimetatud ja kohtukutses oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ega põhistanud seda. Kohus leiab, et ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 3 järgi tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning istungile ilmunud hageja taotlusel teeb kohus TsMS § 410 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid. Kostja ei ilmunud ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning TsMS § 413 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 4800 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 560 eurot, sh 144 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 416 eurot hagi esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 560 eurot hageja põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulu summas 560 eurot tema kasuks välja kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.