Kriminaalasi nr 1-19-1770
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03. märts 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 26.02.2020 Tartu kohtumajas)
Kriminaalasja number
1-19-1770
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotlus
Erakorraline ettekanne Einari Jõe kohta
Süüdimõistetu
isikukood: 37103312730, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele Einari Jõele Tartu Maakohtu 10.05.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1770 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Einari Jõele pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Einari Jõe on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.05.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1770 KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Einari Jõe eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti tema kandmata karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti 3 kuud ja 28 päeva vangistust Einari Jõe suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, 1 (3)
kui Einari Jõe ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Einari Jõe määrati katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Einari Jõele katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Einari Jõe kriminaalhooldus algas 10.05.2019 ja lõppeks 10.05.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 28.01.2020 kohtule erakorralise ettekande Einari Jõe kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on hooldusalune rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ning on käinud ilma kriminaalhooldusametniku loata välismaal. Alkoholi tarvitamine on Einari Jõel tuvastatud 27.06.2019 registreerimisel, 18.07.2019 registreerimisel ja 28.10.2019 kiirabi poolt. 30.10.2019 soovisid ametnikud teostada hooldusaluse kodukülastust, kuid tema ema ei lasknud ametnikke korterisse sisse ja väitis, et Einari Jõed ei ole kodus. Hooldusalune jättis 27.11.2019 ilmumata sotsiaalprogrammi, mida põhjendas haigusega, sealjuures arstitõendit esitamata. Lisaks käis Einari Jõe 28.01.2020 ilma kriminaalhooldaja eelneva loata Soomes. Enda sõnul käis ta Helsingis sõbral külas. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Einari Jõele mõistetud karistus täitmisele. Einari Jõe tunnistas kohtuistungil, et ta on kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Ta mõistab, et ta ei oleks tohtinud alkoholi tarvitada ning saab ka aru, et oleks pidanud Helsingisse minekuks luba küsima. Mõjuvat põhjust rikkumisteks tal ei ole. Hooldusaluse sõnul on ta aga korralikult registreerimiskohustust täitnud. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osaxRxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ametnik andis ülevaate Einari Jõe kriminaalhoolduse käigust ja tõi ka välja, et ka registreerimiskohustuse on isik täitmata jätnud ühel korral, s.o 12.07.2019. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele.
KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Alkoholi kuritarvitamine on olnud Einari Jõe õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Kriminaalhooldusperioodil on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja rikkunud sellega korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on tal esinenud probleeme sotsiaalprogrammis osalemise ja registreerimiskohustuse täitmisega ning ta on loata lahkunud Eestist. Einari Jõele on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Sellele vaatamata on ta korduvalt rikkunud erinevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik on Einari Jõele teinud kaks hoiatust seoses alkoholi tarvitamisega, kuid see ei ole hooldusaluse käitumist püsivalt muutnud. Kohtu hinnangul näitab Einari Jõe käitumine hoolimatut suhtumist temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Rikkumiste toimepanemine ka pärast ametniku poolt antud hoiatusi näitab, et hooldusalune ei ole võimeline oma käitumist parandama ja talle määratud
2 (3)
kohustusi täitma. Einari Jõe rikkumised on olnud erinevad, mis viitab tema üldisele vähesele motiveeritusele kriminaalhoolduse nõudeid täita, mitte vaid mõnele konkreetsele probleemile, nagu nt alkoholisõltuvus. Kohtu hinnangul on küll positiivne, et Einari Jõe on valdavalt täitnud registreerimiskohustust ja kohtuistungil avaldatu põhjal tunnistab oma rikkumisi, kuid see ei ole asjaolusid kogumis hinnates määrava tähtsusega. Tema senine käitumine on näidanud, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.