1-20-645
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2020.a, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-645 (18250100006)
Kohtunik
Anu Tammeniit
Kohtuistungi sekretär
Kristi Haab
Kriminaalasi Prokurör
Kewin Pärli süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Kaido Tuulemäe
Süüdistatav
isikukood: 39403236814; xxx varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 26.09.2019 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat. Karistusest kuulus koheselt ära kandmisele 1 kuu ja 15 päeva vangistus. Ülejäänud karistuse osa jäeti KarS § 74 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Kahtlustatavana kinni peetud 29.09.201801.10.2018.a. Tõkend - ei ole kohaldatud.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
Lk 1 / 7
1-20-645 KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus s.o Tartu Maakohtu 26.09.2019 otsusega nr 1-19-6762 mõistetud karistus 2 aastat vangistust kantuks raskemaga, s.o käesolevas asjas mõistetud 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.09.201801.10.2018 ja 08.07.2019-23.08.2019 (eelvangistus kriminaalasjas nr 1-19-6762), s.o 1 kuu ja 18 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Kewin Pärli ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Kewin Pärli kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21, 8 alusel on Kewin Pärli kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel on Kewin Pärli kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise" teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 4 alusel on Kewin Pärli kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Kewin Pärli ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad Lk 2 / 7
1-20-645 analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus Kewin Pärli poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Kewin Pärli on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.02.2020.a.
täitmiseks
süüdlase
elukoha
järgsele
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kewin Pärlit süüdistatakse selles, et tema käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos G.Pi, T.Ti, K.P, S.H ja M.Lga tahtlikult narkootilise joobe tekitamise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, psühhotroopset ainet gammabutürolaktooni (edaspidi GBL).
1-20-645 K.PGBL-i üle RKle, kes toimetas GBL-i Soome ning andis üle Kewin Pärlile. Kewin Pärli müüs GBL-i Soomes väiksemates kogustes, peamiselt 0,5 ja 1 liitri kaupa, hinnaga 200 eurot liiter, menetluse käigus tuvastamata isikutele, eeldades, et isikud ostavad GBL-i selle tarvitamise ja sellest narkojoobe saamise eesmärgil. GBL-i müügi eest saadud raha edastas Kewin Pärli G Ple.
1-20-645 korraldusel ja temaga kooskõlastatult 27.09.2018 kell 11.59 TNT firma kullerilt Tallinnas Sõpruse pst 174 asuvas parklas vastu võttis ja toimetas Tallinn, xxx asuvasse kõrvalhoonesse. Kewin Pärli viis saadud 5 liitrit GBL-i sama päeva õhtul K U elukohta, aadressile xxx, Tallinn. K U tarvitas samast GBL-ist osa narkojoobe saamise eesmärgil. GBL-i tarvitamine K U poolt toimus Kewin Pärliga kooskõlastatult. 29.09.2018 toimetas K U Kewin Pärliga kooskõlastatult GBL-i Tallinnast kell 13.25 ajal väljunud liinibussiga Põlva maakonda, Kanepi valda, x alevikku ning andis nimetatud aine 16.05 paiku Kanepi bussipeatuse lähedal Kewin Pärlile üle, misjärel mõlemad isikud kell 16.06 kahtlustatavana kinni peeti. Kuna TNT ja UPS kulleril ning R Kl puudus teadmine ebaseaduslikest kokkulepetest ja tahtlus käidelda GBL-i narkootilise joobe eesmärgil, siis panid kullerid ja R K koosseisupärase teo toime vahendina, keda T.T, KP, Kewin Pärli ning seeläbi ka G.P valitsesid ülekaaluka teadmisega. GBL kuulub narkootiliste ja psühhotroopsetel ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3 lg 11 järgi on sama seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks GBL-i puhul 8 grammist. Kewin Pärli poolt käideldud GBL-i kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 325 000 inimesele. Eelpool toodud GBL-i käitlemine st tellimine, ostmine, Eesti Vabariiki sissevedu, vastu võtmine, hoidmine ja valdamine, edasi toimetamine, üle andmine, Eesti Vabariigist väljavedu ja erinevatele isikutele edasi müümine toimus ühise teoplaani alusel ning kogu GBL-i käitlemise eesmärk oli selle tarvitamine ja edasi müümine narkojoobe tekitamiseks. Kewin Pärli pani kuriteod toime kavatsetult, st GBL-i käitlemine narkojoobe tekitamise eesmärgil ning antud tegevusest kuritegeliku tulu teenimine oli tema soov ja teadliku käitumise tulemus. Suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Kewin Pärli toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Kewin Pärli süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus s.o Tartu Maakohtu 26.09.2019 otsusega nr 1-19-6762 mõistetud karistus 2 aastat vangistust kantuks raskemaga, s.o käesolevas asjas mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel Lk 5 / 7
1-20-645 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.09.-01.10.2018 (eelvangistus kriminaalasjas nr 1-19-4987) ja 08.07.-23.08.2019 (eelvangistus kriminaalasjas nr 11-19-6762), s.o 1 kuu ja 18 päeva. Kandmata karistuseks on 4 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud karistus täitmisele mitte pöörata, kui süüdlane ei pane 3 a katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21, 8 sätestatud kohustusi - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel on Kewin Pärli kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise" teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 4 alusel on Kewin Pärli kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Kewin Pärli ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kuna kriminaalmenetlus süüdistatavate S.Hja M.Li osas üldmenetluse korras jätkub, siis otsustatakse asitõendite ja ära võetud esemete küsimus kriminaalasja nr 1-19-4987 kohtumenetluses. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1460 € seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega; KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi (aktid nr 18EGE1011 ja 18E-AN1170) tegemisega tekkinud kulud 1491 € ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 175 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 2085,84 €. Kohus märgib, et 12.11.2019.a sõlmitud kokkuleppes on sundrahaks Lk 6 / 7
1-20-645 märgitud 1350 €. Samas sundraha väljamõistmisel tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (RKKK 3-1-1-83-10 p 28). Alates 01.01.2020.a on töötasu alammäär kuus 584 €. Seega esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 1460 €. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa määratud kaitsjale määratud tasudest, s.o 153,60 € ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 175 € riigi kanda. Seega mõistab kohus Kewin Pärlilt riigituludesse menetluskuludena välja kokku 4883,24 €, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik
Lk 7 / 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.